2-23-8190/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2023.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8190 Tsiviilasi Lääne-Harju Vallavalitsus hagi D. P.i vastu valduse üleandmiseks ning võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 11 747,96 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Lääne-Harju Vallavalitsus (registrikood 77000200), lepinguline esindaja jurist Merle Lepp (e-post merle.lepp@laaneharju.ee) Kostja: D. P. (isikukood xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja D. P. suhtes. 2. Välja mõista kostjalt D. P. (isikukood xxxx) hageja Lääne-Harju Vallavalitsus (registrikood 77000200) kasuks võlgnevus summas 2 246,44 eurot. 3. Välja mõista kostjal D. P. (isikukood xxxx) valdusest hageja Lääne-Harju Vallavalitsus (registrikood 77000200) otsesesse valdusesse korteriomand asukohaga Xxxx. 4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6. Jätta menetluskulud kostja D. P. kanda. 7. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt D. P. (isikukood xxxx) hageja Lääne-Harju Vallavalitsus (registrikood 77000200) kasuks hageja menetluskulud summas 840 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv).

2 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SELGITUSED 1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2. Kostjale D. P. olid hagimaterjalid tähtsaadetisena saatmisega kätte toimetatud 29.06.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. 3. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kinnisasja väljaandmist reguleerib ammendavalt Täitemenetluse seadustiku § 180. Kohtupraktikas ja erialakirjanduses on leitud, et kui kinnisasja väljaandmise kohtuotsuse hageja taotletav täitmise viis tuleneb otseselt TMS §-st 180, puudub alus täitmise viisi eraldi määrata. 4. Hageja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 840 eurot. 5. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 840 eurot. 6. Seega kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskuludeks 840 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv), mis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista. 7. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

3 kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik