2-23-8437/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-8437 Tsiviilasi R. L. hagi H. K. vastu Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: H. K. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta R. L.hagi H. K. vastu menetlusse võtmata. 2. Jätta menetluskulud R. L. kanda. 3. Määrus toimetada kätte hagejale. 4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. R. L. (hageja) esitas 9. juunil 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi H. K. (kostja) vastu. 2. Kohus jättis 21. juuni 2023 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o selge nõude esitamiseks, kostja täpsustamiseks, tõendite esitamiseks, hagiavalduse allkirjastamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Hagejale saadeti kohtu 21. juuni 2023 määrus 22. juunil 2023 TsMS § 3141 lg 2 kohase hoiatusega e-postile XXX ning täiendavalt sai hageja määruse KÄPO vahendusel kätte 3. juulil 2023. Hageja esitas kohtule 22. juunil 2023 hagiavalduse digiallkirjastatult, muid puudusi ei ole hageja tähtaegselt ega käesoleva ajani kõrvaldanud. KOHTU SEISUKOHT 3. Hagiavalduses tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 järgi välja tuua hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hageja märgib hagiavalduses, et kolis 2020. aasta mais välja kostja ettevõttele kuuluvast korterist, ent korterisse jäid hagejale kuuluvad asjad (õhupuhasti, kardinad, teler, lambid ning pistikud). Hageja ei ole siiani asju korterist kätte saanud. Hageja ei ole hagis esitanud ühtegi taotlust. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja

sooviks on saada tagasi talle kuuluvad vallasasjad, tuleb haginõue ka selliselt sõnastada. Hageja ei esitanud selget nõuet. Selge nõude esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata. 4. Kohus palus hagejal täpsustada kostjaks olevat isikut. Kohus selgitas, et vaidlusalune korter, kus hageja hinnangul tema asjad asuvad, kuulub käesoleval hetkel T. G. O.-le, ent hagi on esitatud H. K.vastu. Hageja ei põhjendanud, miks hagejal on alust arvata, et esemed on just H. K. valduses. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuivõrd hagiavaldust pole miinimumnõuetele vastavalt põhjendatud ning hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. 5. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 126 lg 1 järgi isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb esile tuua vaidlusaluste esemete koguväärtus ning sellelt tasuda riigilõivu vastavalt RLS lisale 1. Hageja ei ole hagihinda täpsustanud ega hagilt riigilõivu tasunud. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. 6. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik