Legislator Case Law & Legislation
1-23-3573/14 AI generated

1-23-3573/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-23-3573/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

juuli 2023.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-3573 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi Apellant Süüdistatav Mihhail Gultsev (ik 38402110366; viibib Tallinna Vanglas)

Legislator headnote

AI generated

1-23-3573/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Gultsevi süüditunnistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi ja karistamiseks, tsiviilhagide ja menetluskulude hüvitamises, asitõendite suhtes võetavate meetmete ja nende tagastamise osas.

Keywords

AI generated
lack of prosecutorial standing charging of procedural costs third-party claim procedure in attachment recovery of collection costs supplementary tax assessment procedure breach of cooperation duty
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2023.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-3573 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi

Apelleeritud kohtuotsus Mihhail Gultsev süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi kokkuleppemenetluses

Harju Maakohtu 20. juuni 2023. a otsus

Apellant Süüdistatav Mihhail Gultsev (ik 38402110366; viibib Tallinna Vanglas)

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Mihhail Gultsevi apellatsiooniteade läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Prokuratuur, süüdistatav Mihhail Gultsev ja tema määratud kaitsja Karine Nersesjan sõlmisid 2. juunil 2023 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe

M. Gultsevi süüditunnistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi ja karistamiseks, tsiviilhagide ja menetluskulude hüvitamises, asitõendite suhtes võetavate meetmete ja nende tagastamise osas.

2. Harju Maakohtu 20. juuni 2023. a otsusega tunnistati M. Gultsev süüdi KarS § 199 lg

2 p-de 8,9 järgi ja talle määrati karistus vastavalt 2. juuni 2023 kokkuleppele. Sama otsusega mõistis kohus M. Gultsevilt vastavalt kokkuleppele välja menetluskulu, kohustas teda hüvitama tsiviilhagid ja määras asitõendite suhtes võetavad meetmed.

3. Harju Maakohtu otsus anti M. Gultsevile Tallinna Vanglas allkirja vastu üle 11. juulil 2023. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg-te 2, 3 kohaselt oli apellatsiooni esitamise viimane kuupäev seega 26. juuli 2023.

4. Süüdistatav M. Gultsev esitas 20. juulil 2023 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, mis on pealkirjastatud apellatsioonina ja milles ta teatab, et soovib esitada Harju Maakohtu

20. juuni 2023 otsusele apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et süüdistatava M. Gultsevi apellatsioonina pealkirjastatud dokument tuleb jätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel.

6. Esiteks märgib ringkonnakohus, et arvestades M. Gultsevi dokumendi sisu, on tegemist mitte apellatsiooniga, vaid apellatsiooniteatega. Samas – otsus, mille suhtes M. Gultsev on teatanud ringkonnakohtule, et ta soovib seda vaidlustada, on tehtud kokkuleppemeneluses. Kokkuleppemenetluses ei näe seadus ette apellatsiooniteate esitamist. Seega ei oma M. Gultsevi 20. juulil 2023 esitatud apellatsiooniteade edasikaebemenetluses õiguslikku tähendust. Vastavalt KrMS § 318 lõigetele 2, 3 oli M. Gultsevil võimalik esitada maakohtu otsusele apellatsioon 15 päeva jooksul alates selle kättesaamisest vanglas, s.o kuni

26. juulini 2023. Nimetatud tähtajaks M. Gultsev apellatsiooni ei esitanud. Kui aga arvestada

M. Gultsevi apellatsiooniteadet, kui avaldust, millega ta on väljendanud soovi loobuda pärast maakohtu otsuse tegemist enda kokkuleppemenetluses antud nõusolekust, siis tuleb omakorda arvestada järgmist. Nimelt ei ole ka sellisel loobumisel enam õiguslikku tähendust. Seda põhjusel, et kokkuleppemenetluses on kohtuotsuse vaidlustamise võimalused piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Oma avalduses ei ole M. Gultsev viidanud ühelegi eelviidatud rikkumisele, mis võiks olla aluseks apellatsiooniõiguse olemasolule kokkuleppemenetluses. Kuna M. Gultsevi avaldusest ei nähtu ringkonnakohtunikule ühtegi KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud kokkuleppemenetluses apellatsiooni esitamise alust, s.o viidet KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, puudub tal kaebeõigus ja tema esitatud avaldus tuleb ka seetõttu jätta läbi vaatamata.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus M. Gultsevi apellatsiooniteate läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)