2-23-7180/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-7180 Tsiviilasi

K. M. hagi S. M. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. M. (isikukood XXX), seaduslik esindaja S.

M. (e-post XXX) Kostja: S. M. (sünniaeg XXX) Menetlusvorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata K. M. hagi S. M. vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hageja seaduslikule esindajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. K. M. (hageja) esitas 16.05.2023 hagi S. M. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elab hageja lapse emaga ning lapse isa ei osale lapse elus ega soovi teda näha.

2. 06.06.2023 kohtumäärusega jättis kohus avalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et avaldajal tuleb märkida kostja aadress ja sidevahendite andmed, hagiavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud ning kirjeldada elatisenõude kujunemist. Hageja puuduseid kohtu määratud aja jooksul kõrvaldanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

4. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

5. Hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimesest lausest tulenevalt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt puudub kanne lapse isa kohta. Elatise nõude esitamiseks mehe vastu peab olema tuvastatud lapse põlvnemine sellest mehest. Kuivõrd ülalpidamist on kohustatud andma täisealised ülenejad sugulased ehk lapsevanem on kohustatud andma ülalpidamist lapsele ning tuvastatud ei ole, et hageja põlvneks kostjast, ei ole võimalik hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada ning TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

6. Kohus märgib täiendavalt, et menetlusse võtmisest keeldumine ei välista hageja õigust uuesti kohtusse pöördumiseks elatise nõude ja isaduse tuvastamise nõudega. Isaduse tuvastamise nõude esitamisel tuleb täiendavalt välja tuua asjadolud, mis annavad alust arvata, et hageja põlvneb kostjast. Kui kostja on nõus isaduse omaks võtma, võivad hageja seaduslik esindaja ja kostja pöörduda selleks perekonnaseisuasutuse poole.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimikust ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

8. TsMS § 372 lg 5 esimese lause järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik