1-10-11018/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-11018

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2011. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-11018 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 26. jaanuari 2011. a otsus I.S süüditunnistamises ja karistamises KarS § 120 ja § 121 järgi üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.S

XXX Kindel elukoht puudub, ei tööta, varem 6 korda kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 13.05.2010.

a otsusega KarS § 118 p 1 ja § 136 lg 1 järgi 2 aasta 2 kuu vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga

RESOLUTSIOON Jätta I.S apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi ja Harju Maakohtu 26. jaanuari 2011. a otsusega üldmenetluses tunnistati I.S karistati KarS § 121 järgi 2 kuu vangistusega ja KarS § 120 järgi 1 kuu vangistusega. Kars § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS

§ 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, so Harju Maakohtu 13. mai 2010. a

kohtuotsustega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 2 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud

6 kuud karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 10 kuud alates 26. jaanuarist 2011. a.

2(3)

2. tunnistati KarS 121 järgi süüdi selles, et ta 3. juunil 2010. a kella 16.00 paiku I.S

Harjumaal XXXXX vallas XXXXXXX külas AÜ XXXXXXX XX asuvas eramus tungis kallale oma endise elukaaslase isale V. B., kägistades teda kaelast kahe käega, millega tekitas talle füüsilist valu.

KarS § 120 järgi tunnistati I.S süüdi selles, et ta samal ajal ja samas kohas, V. B.

kägistamise ajal ja ka pärast seda, ähvardas teda tapmisega. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist I.S eelneva vägivaldse käitumise tõttu.

3. apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud Maakohtu otsuse peale esitas I.S karistuse, taotledes jätta talle mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Oma taotlust põhjendab sellega, et kriminaalhoolduse all viibides ei ole ta käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Tal on 10-aastane tütar, mistõttu ta ei taha, et laps kasvab ilma isata. Lisaks sellele on tema vanemad väga haiged ja vajavad abistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui

apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida

tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb.

4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning I.S ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi ja esitada küsimusi kannatanule ja tunnistajatele. Seega oli esimese

astme kohtus tagatud I.S õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 karistust mõistes järginud KarS §-s Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on I.S-ile 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist,

lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et I.S on varem

korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest.

Varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest loobuma.

Käesolevas menetluses süüdistatakse teda kahe isikuvastase kuriteo toimepanemises. I.S kuritarvitab alkoholi ja muutub selle mõjul agressiivseks. Kohus on leidnud, et kuna uue kuriteo pani

I.S toime katseajal, siis tuleb talle mõista karistuseks vangistus, millele liita eelmise

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult. 4.4 KarS § 74 lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. KarS § 65 lg

3(3) 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku

ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna apelleeritud kohtuotsuses käsitletavad tahtlikud kuriteod pani I.S toime katseajal, siis on maakohus KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel uute kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust põhjendatult suurendanud I.S-ile eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega mõistetud karistusest teistkordset tingimisi vabastamist kehtiv seadusandlus ei võimalda, mistõttu I.S

apellatsiooni sellekohane taotlus on põhjendamatu. Seetõttu ei oma ka tähtsust asjaolu, kas süüdistataval on lähedasi, kelle eest ta peaks hoolitsema.

4.5 KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Kuna J. Kalužnile mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud

vangistust, siis ei olnud kohtul talle mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalik isegi mitte kaaluda. 5. mõistetud karistus Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et I.S-ile on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on I.S apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava Sten Lind Paavo Randma