4-10-3761/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev 15. märts 2011.a. Väärteoasja number 4 – 10 – 3761 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi R.A süüdistuses NPALS § 15 1 järgi Menetlusalune isik

R.A , isikukood XXX, EV kodanik, elukoht XXX, töökoht puudub Asja läbivaatamise kuupäev 15. märts 2011.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Ida Politseijaoskonna – esindaja konstaabel Kristi Vares

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.A NPALS § 15 1 järgi ja mõista karistuseks arest 8 /kaheksa/ päeva.

Kohustada R.A asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 02.05.2011.a.

Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

R.A poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada R.A suhtes sundtoomist arestimajja.

Välja mõista R.A-lt ekspertiisitasud kogusummas 70,82 (seitsekümmend eurot ja

kaheksakümmend kaks senti) joobeseisundi tuvastamise eest, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates Väärteoasi nr. 4 – 10 – 3761

2

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

R.A suhtes on 04.10.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1218147 selle kohta, et

tema, viibides 04.10.2010.a. kell 19:10 Tallinnas, Tartu mnt. 87 oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi.

Samuti on R.A suhtes 18.11.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1218426 selle kohta, et tema, viibides 18.11.2010.a. kell 21:05 Tallinnas, Mahtra 29 maja juures oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi.

R.A kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastatud kohtukutse edastati

menetlusaluse isikule 06.01.2011.a. allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik R.A kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et R.A süü on tõendamist leidnud väärteotoimikutes olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib

menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad

järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik R.A eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada R.A väärteoprotokollides kirjeldatud

rikkumiste eest arestiga 8 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et R.A süü väärteo toimepanemises 04.10.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige:

- R.A poolt 04.10.2010.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, millises R.A avaldab, et tarvitas Prisma kaubanduskeskuses amfetamiini, mida oli ostnud aadressil Pae 23a, 04.10.2010.a. kella 19:00 paiku. - , millisest nähtub, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga

R.A 04.10.2010.a. kella 21:25 ajal võetud uriiniproovist tuvastati fentanüüli, amfetamiini ja 7-amiinoklonasepaami, teostatud uuring läks maksma 554,00 krooni - , millest nähtub, et menetlusalust R.A suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga isikut on varem sarnaste väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui arestiga.

R.A süü väärteo toimepanemises 18.11.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige:

- R.A poolt 18.11.2010.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, millises R.A avaldab, et tarvitas afgaani. - , millisest nähtub, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga

R.A 18.11.2010.a. kella 21.40 ajal võetud uriiniproovist tuvastati fentanüüli,

metadooni, amfetamiini, metamfetamiini, morfiini, kodeiini, tebaiini, alprasolaami ja 7- amiinoklonasepami, teostatud uuring läks maksma 554,00 krooni - , millest nähtub, et menetlusalust R.A suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga isikut on varem sarnaste väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui arestiga.

3

Menetlusalune isik on tunnistanud mõlemal juhul narkootilise tarvitamist. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist loeb

kohus tõendatuks nii R.A poolt narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise.

Seega on lisaks NPALS § 151

sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka

subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et

menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav. Seega on tuvastatud R.A käitumises NPALS §-le 15 1 vastav koosseisupärane tegu.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut

karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja nimelt, et R.A on varem

väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvidega kui ka arestiga, menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid ei ole avaldanud viimasele piisavat mõju asuma käituma õiguskuulekalt, siis sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et R.A ei ole enam otstarbekas karistada rahatrahvidega. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et menetlusalune isik ei tööta st. menetlusalune isik ei oma igakuist kindlat sissetulekut rahaliste vahendite näol ning rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et R.A tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda

hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on varem karistatud rahatrahvidega, siis kohus asub seisukohale, et põhjendatud oleks viimasele aresti kohaldamine pikkusega 8 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaiks, mõjutamaks menetlusalust

isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 02. mai 2011.a.

Samuti tuleb R.A-lt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduvad ekspertiisitasud.

Kohus juhindub KarS § 48, NPALS § 151 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111

Aulike Salo Kohtunik

4