3-23-1615/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1615 Haldusasi X kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks täiteasjas nr 023/2023/1028 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks ning Kaitseressursside Ameti 28. detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 11-12.1/2022/3613 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X, esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja SP Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. juuli 2023. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Kaitseressursside Ameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaitseressursside Ameti määruskaebus.

2. Tühistada Tallinn Halduskohtu 20. juuli 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-1615. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 247 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Ameti (KRA) 22.02.2022 kutsega nr 11-5.1/2022/3177 kutsuti X 18.04.2022 arstlikku komisjoni. X kohale ei ilmunud ega esitanud mitteilmumise põhjust. KRA 29.07.2022 ettekirjutusega kohustati X ilmuma arstlikku komisjoni 22.11.2022 ja hoiatati mitteilmumisel 100-eurose sunniraha määramisega, millele lisandub kohtutäituri tasu. Ettekirjutuses selgitati, et kui X komisjoni ei ilmu, peab ta 14 päeva jooksul alates 22.11.2022 esitama mitteilmumise kirjaliku põhjenduse. X saatis 28.11.2022 KRA-le ambulatoorse epikriisi, millest nähtus, et ta helistas 21.11.2022 perearstile ja väitis, et tal oli palavik, nohu ja nõrkus.

2. KRA 28.12.2022 ettekirjutusega nr 11-12.1/2022/3613 kohustati X ilmuma arstlikku komisjoni 06.02.2023 ja hoiatati mitteilmumisel 200-eurose sunniraha määramisega, millele

3-23-1615

2(4) lisandub kohtutäituri tasu. Ettekirjutuses selgitati, et kui X komisjoni ei ilmu, peab ta 14 päeva jooksul alates 06.02.2023 esitama mitteilmumise kirjaliku põhjenduse. Ettekirjutus avalikustati 01.01.2023. X kohale ei ilmunud ega esitanud mitteilmumise põhjendust.

3. KRA koostas 25.04.2023 täitekorralduse ja edastas selle kohtutäiturile. Täitemenetlus lõpetati 03.07.2023.

4. X esitas 18.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 28.12.2022 ettekirjutuse 11- 12.1/2023/3613 tühistamiseks, KRA kohustamiseks täiteasjas nr 023/2023/1028 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks ja KRA 15.02.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/3613 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks.

Koos kaebusega esitas kaebaja halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja palus peatada menetlus täiteasjas nr 023/2023/1028 kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni.

Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust asjaoluga, et kohtutäituri poolt sunniraha sissenõudmisel peab kaebaja esitama kohtule kaebuse KRA tekitatud kahju hüvitamiseks. See on kaebajat ebamõistlikult koormav.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 20.07.2023 määrusega kaebuse KRA 28.12.2022 ettekirjutuse tühistamise nõudes (määruse p 2) ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas KRA 28.12.2022 ettekirjutuse alusel täiteasjas nr 023/2023/1028 sunniraha sissenõudmise kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Kohtupraktikas on leitud, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 tulenevalt peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lgs sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Selline teavitus annab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, samuti võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus. Ühtlasi annab see isikule sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19). KRA ei ole kaebajat sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne kohtutäituri poole pöördumist teavitanud. Kuigi kaebajale tekkiv kahju on võimalik hüvitada ja sunniraha ei ole suur, õigustavad esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebuse suured eduväljavaated.

MÄÄRUSKAEBUS

6. KRA esitas 27.07.2023 määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Sunniraha ega kohtutäituri tasude tasumine ei ole pöördumatu ega raskesti kõrvaldatav tagajärg. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja pöördus halduskohtusse pärast kontolt raha kinnipidamist. Täitemenetlus on lõpetatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-1615

3(4)

7. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 247 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse kaebaja seisukohta määruskaebuse kohta küsimata, sest kaebaja on saanud esialgse õiguskaitse taotlust põhjendada halduskohtus ja esialgse õiguskaitse tühistamine tuleb otsustada HKMS § 252 lg 1 järgi kiiresti.

8. Täitemenetlus on praegusel juhul lõppenud enne halduskohtu määruse tegemist ja sunniraha on kaebajalt juba sisse nõutud. Seega ei ole käimas sellist täitemenetlust, mida kohtumenetluse ajaks peatada. Kaebajal puudub seega esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse taotlus tuli jätta rahuldamata.

9. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist.

10. Haldustäitemenetluses kohaldatud sunniraha õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida sunnivahendi rakendamise, mitte aga ettekirjutuse tegemise eeldusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2015 otsus asjas nr 3-3-1-31-15, p 14). Sundtäitmise õiguspärasuse hindamisel tuleb analüüsida, kas olemas on kehtiv ettekirjutus ja kas sellest tuleneva kohustuse on isik tähtpäevaks jätnud täitmata (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1). Samuti tuleb analüüsida, kas esineb ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi rakendamise keeld. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, sh selle liigi ja kohaldamise viisi otsustamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1- 72-14, p-d 14, 16, 27).

11. KRA 28.12.2022 ettekirjutus oli arstlikku komisjoni ilmumise tähtajal kehtiv ning selle kehtivus ei langenud mitteilmumisega ära. Kaebajal on jätkuvalt kohustus arstlikku komisjoni ilmuda või põhjendada mitteilmumist. KRA ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg-s 1 sätestatud korras. KVTS § 15 lg 3 sätestab, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega. Ka juhul, kui KRA saadab dokumendi isiku enda taotletud elektronposti aadressile, loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva jooksul selle saatmisest arvates (KVTS § 15 lg 4). Asja sisulisel lahendamisel võib olla vajalik hinnata, kas kaebaja poolt esitatud põhjendus haigestumise kohta ja väljavõte eesti.ee portaalist töövõimetuslehtede kohta olid piisavad, et õigustada arstlikku komisjoni mitteilmumist.

12. Sunnivahendi rakendamist ATSS § 8 lg 3 alusel välistavaid asjaolusid poolte väidetest nähtuvalt ei esine.

13. Sunniraha on mõeldud isiku kallutamiseks täitma temal lasuvat kohustust, praegusel juhul Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tulenevat põhikohustust osaleda Eesti riigi kaitses. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada ka kaaluka avaliku huviga, et kaitseväekohustuslased täidaksid enda ajateenistusse puuduvaid kohustusi nõuetekohaselt. Sisuliselt võib esialgse õiguskaitse korras kehtiva haldusakti sundtäitmise täielik keelamine tähendada kaebajale lisaaja andmist ettekirjutuse täitmiseks avalikku huvi rikkuval moel, vabastades ta seejuures kohaldatud (kohaldamise ajal õiguspärastest) sunnimeetmetest (Riigikohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1245, p 18.3). Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamine otsustada asjaolusid põhjalikult kaalutledes. Kaebaja peab esialgse õiguskaitse saamiseks põhistama, milles seisneb tema jaoks rahalise kohustuse koormavus ning kuidas see kaalub üles avaliku huvi. Kohtul tuleb huvisid omavahel kaaluda sisuliselt. Lisaks tuleb hinnata, kas on täidetud HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud ranged eeldused

3-23-1615

4(4) keelamiskaebuse esitamiseks, sh asjaolu, et kaebaja õigusi ei saa tõhusalt kaitsta toimingu hilisemal vaidlustamisel.

14. See, kas KRA praktika kohtutäituri poole pöördumisel on õigusvastane ja toob kaasa sunniraha täitmisele pööramise õigusvastasuse, on õiguslikult vaieldav küsimus, mille saab lõplikult lahendada kohtuotsuses pärast asjaolude ja õigusnormide igakülgset analüüsimist. Ringkonnakohus märgib siiski, et halduskohtu viidatud Riigikohtu asjas 3-3-1-72-14 arutatud juhtumil oli pooltel vaidlus, kas ettekirjutusega määratud kohustus oli täidetud või mitte ja isiku ära kuulamine enne täituri poole pöördumist võinuks muuta asja tulemust. Praegusel juhul on aga selge, et ettekirjutus ilmuda KRA arstlikku komisjoni on jätkuvalt täitmata. Asjaolud ei viita esmapilgul sellele, et sunniraha oli ebaproportsionaalselt suur. Ei ole küll välistatud, et kaebajal võib tekkida ära kuulamata jätmise tõttu vastustaja vastu kahjunõue täitekulude ulatuses, kuid tegu pole üldjuhul pöördumatu tagajärjega, mida ei saaks hilisemal vaidlustamisel heastada.

15. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. HKMS § 210 lg 3 alusel tuleb asjas teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)