4-23-1249/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2023. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja number 4-23-1249

Kohtunik Rutt Teeveer

Väärteoasi Z.G kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.04.2023. a otsusele väärteoasjas nr 2780,23,003460

Menetlusalune isik Z.G

isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

XXX

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur asukoht Riia 132, Tartu; e-post louna@politsei.ee Väärteoasja arutamise viis kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.G kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.04.2023. a otsus väärteoasjas nr 2780,23,003460 muutmata.

2. Rahatrahv 45 (nelikümmend viis) trahviühikut, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend)

eurot tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.04.2023. a otsuses nr 2780,23,003460 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

Menetluse käik

09.04.2023. a koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik O.V. kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Z.G juhtis 09.04.2023. a kella

14.56 paiku Tartu maakonnas XXX vallas maantee nr 2 203. kilomeetril liikudes Tartu suunas mootorsõidukit Volvo XC60 registreerimismärgiga XXX kiirusega 121 +/- 4 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Z.G ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte

2 (7)

vähem kui 27 km/h. Sellega rikkus Z.G liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Z.G karistati liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut ehk 180 eurot.

20.04.2023. a esitas Z.G nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist, kuna menetluse käigus rikuti oluliselt tema õigusi, jättes need talle selgitamata. Samuti on kohtuvälise menetleja poolt rikutud menetluse muid olulisi norme, kuna ei arvestatud otsuse tegemisel tema ütlusi. Z.G tunnistab, et ta on toime pannud õigusrikkumise, kuid see ei anna politseinikule põhjust ega õigust rikkuda tema seadusega tagatud õigusi. Lisaks on rikkumise kohaks märgitud kiirmenetluse otsuses Tartu maakond XXX vald mnt nr 2 203 km, kuid reaalselt asub 203 km XXX vallas Põlvamaal.

Seega jääb kiirmenetluse otsuses rikkumise koht arusaamatuks. Kui kohus leiab, et kiirmenetluse otsuse tühistamine ei ole põhjendatud, palub Z.G alternatiivina kohtul vähendada määratud karistuse suurust, kuna karistuse määramisel ei arvestatud Z.G ütlustega, arvatavalt ka asjaoluga, et ta ei ole kunagi karistatud.

Z.G selgitab kaebuses, et ta juhtis 09.04.2023. a oma isiklikku sõidukit Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maanteel. Tema ees hakkas tekkima sõidukite kolonn ning mingil hetkel tuli hästi pikk sirge ja ta otsustas eesliikuvatest sõidukitest mööduda. Z.G vahetas käesoleva aasta jaanuaris oma vana sõiduauto uuema vastu ja oli esimest korda selle autoga maanteel, seega ei olnud tekkinud õiget kiiruse tunnetust. Kuna Z.G jälgis pingsalt möödasõitu sooritades teisi sõidukeid ja teed, ei pannud ta tähele, et tahtmatult oli kiirus tõusnud tunduvalt üle lubatu. Kui Z.G oli möödasõidu manöövri lõpetanud ja saavutanud vajaliku pikivahe, võttis ta kiiruse alla.

Pärast peatamist hakkas Z.G-ga edasi tegelema patrullpolitseinik O.V. kes näitas Z.G-le telefonist pilti fikseeritud kiirusest. Seejärel paluti tal oodata umbes 15 minutit. Z.G väidab kaebuses, et tema ütlusi ja selgitusi enne kiirmenetluse protokolli ettevalmistamist ei küsitud. O.V. tuli tagasi eeltäidetud kiirmenetluse otsusega ning ütles, et määras Z.G-le karistuseks 180 eurot trahvi, mis oli juba ka protokolli ära kirjutatud.

Kaebuse kohaselt tutvustati Z.G-le eeltäidetud protokolli kiiruga ja see anti tema kätte allkirjastamiseks. Z.G-le öeldi ka ühe koha juures, et siin on õigused, näiteks võib ta edasi kaevata, kui ta tunnetab, et talle on liiga tehtud. Seejärel kästi Z.G paari lausega kirjutada ütlused. Kogu protsess tundus Z.G-le olevat tagant kiirustatud, seega ta ei jõudnud asjasse süveneda ega saanud kohapeal toimuvast protsessist eriti midagi aru. Z.G mõistab, et ta rikkus liikluseeskirju ja ta tunnistab oma süüd. Ta on sellest järeldused teinud ja kahetseb oma tegu ning edaspidi on kindlasti tähelepanelikum.

Kohtuväline menetleja palub kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja toob vastuses välja, et lahendi peale on esitatud kaebus, milles kaebaja leiab, et talle ei ole tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning otsuse tegemisel ei arvestatud tema ütlusi. Kuna antud menetlustoiminguid ei ole salvestatud vormikaameraga, siis on tegemist sõna sõna vastu olukorraga, mille puhul ei ole võimalik ühte osapoolt teisele eelistada, vaid lähtuda tuleb tõenditest, mis on kogutud. Kuna kiirmenetluse otsusel on õiguste ja kohustuste lehel menetlusealuse isiku allkiri, siis ei ole kohtuvälisel menetlejal alust kahelda, et menetlusalusele isikule ei antud võimalust nendega tutvuda. Seega ei leia kohtuväline menetleja, et isiku õigusi oleks rikutud.

3 (7)

Kohtuväline menetleja tõdeb, et tõepoolest on protokolli koostaja eksinud maakonna ja vallaga ning kirjutanud XXX asemel XXX. Siiski on protokolli märgitud lisaks ka maantee nr 2, mida on Eestis ainult üks ja kuna on kirja pandud ka kilomeetri posti number, siis on võimalik üheselt kindlaks teha, kus täpselt rikkumine aset leidis. Peale selle on olemas tõendina märgitud videosalvestis, millelt on näha ka täpsed koordinaadid, kuupäev, kellaaeg ning sõiduki kaugus kiiruse mõõtjast, mistõttu ei jää kahtlust, kus, millal või kuidas rikkumine toime pandi.

Kohtuväline menetleja oma kirjaliku seisukoha koostamise ajal jääb sarnasele seisukohale nagu ka patrullpolitseiniku poolt koostatud otsusel. Kuna kiiruseületamised on Eestis väga suur probleem, siis leiab kohtuväline menetleja, et ka avalik huvi selliste rikkumiste menetlemisel on suur. Vaadates menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi summat, mis on 180 eurot ehk tugevalt alla poole seaduses ettenähtud maksimaalsest sanktsioonist, siis peab tõdema, et liikluspolitseinik, kes kiirmenetluse otsusega selle summa välja kirjutas, on juba arvestanud kõiki asjaolusid, kaasaarvatud seda, et kehtivaid karistusi samalaadsete rikkumiste eest ei ole. Võttes arvesse menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki piirkiiruse ületamist 27 km/h, on isiku süü keskmine. Toetudes eeltoodule leiab kohtuväline menetleja, et arvestades menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust, rikkumise kellaaega ja kohta ning menetlusaluse isiku puhast tausta, on igakülgselt proportsionaalne tema karistamine keskmisest madalama karistusega.

Tartu Maakohtu 23.05.2023. a määrusega võeti Z.G kaebus menetlusse ja määrati kohtuistungi aeg. Kohus määras arutada Z.G kaebust Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.04.2023. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,23,003460 avalikul kohtuistungil Tartu Maakohtus 4. juulil 2023. a algusega kell 13.00.

Menetlusalune isik saatis kohtule 03.07.2023. a e-kirja, milles andis teada, et ta ei ilmu

04.07.2023. a istungile, kuivõrd tema päevapalk koos sõidukuludega moodustab suurema summa, kui temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus. Z.G nõustub e-kirjas asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja nõustus kohtule esitatud kirjalikus seisukohas asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

4 (7)

Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlus puudub asjaolus, et Z.G juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel, ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Nimetatu on tuvastatav kohtuvälise menetleja esitatud helija videosalvestisega. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis vastab neile nõuetele.

Salvestiselt on näha, et rikkumine leiab aset 09.04.2023. a kella 14.56 ajal. Tumedat värvi sõiduk Volvo registreerimisnumbriga XXX sooritab möödasõitu. Volvo

registreerimisnumbriga XXX kiirusena on fikseeritud 121 km/h. Salvestiselt nähtub ka mõõteseadme number LE0272.

Z.G tõi kaebuses välja asjaolu, et kiirmenetluse otsuses on rikkumise kohana märgitud Tartu maakond XXX vald mnt nr 2 203 km, kuid nimetatud maantee asub XXX vallas XXX.

Kohtuväline menetleja tunnistas kirjalikus seisukohas, et protokolli koostaja on eksinud maakonna ja vallaga ning kirjutanud XXX asemel XXX.

Majandusja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisas 1 on välja toodud, et põhimaantee nr 2 (E263) nimi on Tallinn–Tartu–Võru– Luhamaa.

Kiirmenetluse otsusesse on märgitud teo teoimepanemise kohana maantee nr 2 ja kilomeetri posti number 203. Videosalvestiselt on näha sõiduki asukoha täpsed koordinaadid, kuupäev ning kellaaeg. Koordinaatidel N58`09.7841 E026`41.5641 asub Põlva maakond, XXX vald. Sama nähtub ka Z.G kaebusele lisatud kaardi väljavõttest.

Eeltoodut arvestades koosmõjus kilomeetri posti numbriga saab tuvastada rikkumise toimepanemise kohana Põlva maakond, XXX vald maantee nr 2 ja 203. km.

Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

08.05.2019. a teatise kohaselt on Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liikluspolitseinik U.L. läbinud 15.02.2010. a Pädeva mõõtja koolituse ja 02.07.2014. a Kiirusmõõturi LaserCam 4 koolituse. Metrosert taatlustunnistusest nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 LE0272 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 26.07.2023. a. Seega mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse

5 (7)

läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

Z.G on kiirmenetluse otsusesse kirjutanud, et ta ületas 09.04.2023. a kiirust XXX XXX poole minnes. Z.G sooritas möödasõitu. Piirkiirus oli 90, aga sellest tunde järgi ületas ta 10-15 km/h.

Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Z.G juhtis 09.04.2023. a kella 14.56 paiku Põlva maakonnas XXX vallas maantee nr 2 203. kilomeetril liikudes Tartu suunas mootorsõidukit Volvo XC60 registreerimismärgiga XXX kiirusega 121 +/- 4 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Seega Z.G ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Järelikult on Z.Gegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 27 kilomeetrit tunnis.

Menetlusalune isik tõi kaebuses välja asjaolu, et menetluse käigus rikuti oluliselt tema õigusi, jättes need talle selgitamata. Z.G-le öeldi kaebuse kohaselt ühe koha juures, et siin on õigused, näiteks võib ta kaevata, kui ta tunnetab, et talle on liiga tehtud. Samuti ei arvestatud otsuse tegemisel tema ütlustega, kuivõrd menetlejal oli kiirmenetluse otsus juba eeltäidetud ja trahvi summa määratud.

Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused: rikkumise asjaolud peavad olema selged; menetlusalusele isikule peavad olema selgitatud tema õigused ja kohustused (selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi); isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (VTMS § 55 lg 1 p-d 1-3).

Kohtu arvates on käesolevas väärteoasjas rikkumise asjaolud selged. Kiirmenetluse otsuses kajastatud teokirjelduse alusel on võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Väärteo toimepanemine on nõuetekohaselt fikseeritud ja ka tõendatud. Kiirmenetluse otsuses on näha, et Z.G kinnitas allkirjaga temale VTMS §-s 19 ettenähtud õiguste ja kohustuste teatavaks tegemist ning talle selgitati, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Z.G kinnitas allkirjaga nõustumist kiirmenetlusega. Menetlusalusele isikule on võimaldatud anda ütlusi, mida Z.G ka teinud on. Lisaks kinnitas Z.G allkirjaga, et talle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi, ta on tutvunud väärteo kirjeldusega ning nõustub kiirmenetlusega.

Nõustuda ei saa kaebusega selles, et Z.G-le ei ole küllaldaselt selgitatud menetlusalusele isikule VTMS §-s 19 ette nähtud õigusi. Kiirmenetluse otsuses pärast menetlusaluse isiku õiguste eestikeelset loetelu on antud allkiri ja Z.G ei ole vaidlustanud, et see on tema allkiri. Menetlusalusele isikule tutvustati kiiruse mõõtmise tulemust, Z.G oli menetlusaluse isikuna ülekuulatud ning talle oli antud võimalus anda omapoolseid ütlusi rikkumise kohta. Õigusteja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu on lõppkokkuvõttes tuvastatud menetlusaluse isiku allkirjaga.

Z.G on saanud seaduses ette nähtud õigusi kasutada. Tal oli õigus ja võimalus avaldada juba kohapeal, et tema õigusi on rikutud ja välja tuua, millega. Juhul, kui menetlusalune isik ei oleks oma õigustest ja kohustustest aru saanud või neid ei oleks talle tutvustatud koos kiirmenetluse erisustega, oli tal võimalus see oma ütlustes ära märkida. Seda menetlusalune isik ei teinud. Seega on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja selgitas

6 (7)

menetlusalusele isikule menetlustoimingu eesmärki ja tema õigusi. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et menetlusaluse isiku õigusi ei olnud kohtueelse menetluse käigus rikutud.

KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS §

16 lõikest 3 tulenevalt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaebuses väitis menetlusalune isik, et uue auto tõttu ja möödasõitu tehes liiklust jälgides ei tunnetanud ta kiiruse tõusmist. Kohtu arvates on selline väide vastuolus kiirmenetluse otsuses kirjapanduga, milles menetlusalune isik tunnistas, et ta ületas möödasõitu tehes kiirust. Z.G sõnul oli tema sõiduki kiirus tunde järgi 10-15 km/h üle lubatud piirkiiruse. Kohtu hinnangul üritab menetlusalune isik enda süüd vähendada ja olukorda leevendada, muutes oma seisukohta kiiruse ületamise teadlikkuse osas. Vahetult pärast väärteo toimepanemist Z.G tunnistas, et ta sai möödasõitu tehes aru sellest, et ta ületab kiirust, kuid pidas kiiruse ületamist väiksemaks, kui tegelikult politsei fikseeris. Seega Z.G teadis, et ta ületab möödasõidul lubatud suurimat sõidukiirust. Kuigi lõplikuks kiiruse ületamiseks mõõdeti 27 km/h, ei vähenda see asjaolu kuidagi menetlusaluse isiku teadlikkust rikkumise toimepanemisel. Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades on alati tahtlik tegu. Seetõttu on kohus veendunud, et Z.G pani väärteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönas seda.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut Z.G tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kiirmenetluse otsuses ei ole menetlusalune isik väärtegu kahetsenud. Kohtule esitatud kaebuses on Z.G märkinud, et ta saab aru, et rikkus liikluseeskirju ja tunnistab oma süüd. Ta on sellest järeldused teinud ja kahetseb oma tegu ning edaspidi on kindlasti tähelepanelikum. Kohus arvestab isiku süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsusust KarS § 57 lg 1 p

3 mõttes. Z.G tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt Z.G kehtivaid kriminaalega väärteokaristusi ei ole.

Kohtu arvates on menetlusaluse süü keskmine ning seda järgnevatel põhjustel. Süü suurusel arvestab kohus sellega, et Z.G ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km tunnis, seega LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40 km/h) keskmisele määrale lähedases määras.

Karistuse mõistmisel ning menetlusaluse isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et kiirust ületades on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas ning kiiruse ületamine

7 (7)

toimus möödasõitu tehes. Möödasõitu võib pidada juba ohtlikuks, kui juht oli sunnitud kiirust ületama. Sõidukiiruse ületamine on ühiskonnas igati taunitav, teiste kaasliiklejate suhtes mittearvestav käitumine ja ohtlik. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Z.G juhtis mootorsõidukit tiheda liiklusega Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel päevasel ajal, seega on ka potentsiaalsete ohvrite arv ning võimalik kahju suurem. Kohtu arvates mõjutab kiiruse ületamine ka liiklusõnnetusse sattumise ohtu, eriti tiheda liiklusega maanteel ning möödasõitu tehes. Samuti mõjutab piirkiiruse ületamine avarii raskusastet ja selle tagajärgi. Sõites suurel kiirusel, läbib piirkiirust ületav sõiduk ootamatu ohu ilmnemisel oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda aeglustab sõiduki seismajäämist enne takistust. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu, samuti vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse.

Karistust mõistes tuleb silmas pidada võimalust, et karistus sunniks menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kuna karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole Z.G kehtivaid väärteokaristusi, on kohtuväline menetleja õigustatult määranud talle karistuseks rahatrahvi. Kohtu arvates saavutab rahatrahvi kohaldamine oodatavat eesmärki, et menetlusalune isik käituks liikluses edaspidi õiguskuulekalt. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja määras trahvi sanktsiooni keskmisest määrast väiksema, s.o 45 trahviühikut. Kohtu arvates on Z.G-le karistuse määramine alla sanktsiooni keskmist määra põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab tema süü suurusele ja teo toimepanemise asjaoludele.

Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada Z.G edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab tema karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine 45 trahviühiku ulatuses.

Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi muutmata ning leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud Z.G karistada rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik