3-23-602/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juulil 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-602

Haldusasi

X.Y kaebus Tallinna Vangla 27. jaanuari 2023. a korralduse

tühistamiseks, 8. märtsil 2023 tehtud vaide tagastamise

toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, vangla keelamiseks

ja tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X.Y

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada menetlus kinniseks Tallinna Vangla 25. juuli 2023. a vastuse lisade osas.

Eemaldada kaebaja nende dokumentide uurimiselt. Keelata kaebajal ja tema võimalikul

esindajal nimetatud dokumentidega tutvuda ja neist ärakirju saada.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada X.Y nimi avaldatavas otsuses tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28. augustil 2023 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

3-23-602

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27. jaanuari 2023. a korraldusega nr 5-1-23/189 otsustas Tallinna Vangla lukustada O3

osakonna alates kella 10.15-st. Lukustamise põhjustas korralduse järgi juhtum, mille käigus

lõhuti vangla vara. Lisaks oli tuvastatud mitmeid vales kambris viibimisi. Lukustamine oli

vajalik, et teha järelevalvet ja tagada vangla üldine julgeolek. Korralduses seisis, et

lukustamine kehtib kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Osakonna kambrite uksed avati 31.

jaanuaril 2023 lõuna paiku.

2. Kaebaja esitas 22. veebruaril 2023 vanglale käskkirja peale vaide ning 200 euro suuruse

mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja sõnul oli tegu põhjendamatu kollektiivse

karistamisega. Tegelikult ohtu ei olnud. Ajal, mil osakond oli suletud, võinuks vangla

pakkuda võimalust mängida lauamänge ning kasutada Internetti, vangla pesumasinaid ja

trenažööri. Kaebajal on hüpertoonia, diabeet ja psüühikahäire. Kaebaja kannatab tihti

peavalude käes ja peab paluma meditsiiniosakonnast valuvaigisteid. Sektsioonis on kehv

ventilatsioon.

3. Vangla tagastas vaide 8. märtsil 2023 (dokument nr 5-15/23/44-2). Vangla selgitas, et

27. jaanuari 2023. a korralduse mõju on lõppenud, mistõttu vaide esitamine ei ole lubatav.

4. Kaebaja esitas 16. märtsil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-23-602),

milles palus korralduse tühistada ja vaideotsuse tagastamise õigusvastaseks tunnistada. Ka

palus kaebaja keelata vanglal tulevikus sarnase sisuga haldusaktide andmise ning mõista

vanglalt välja 200 euro suurune hüvitis mittevaralise kahju eest.

Kaebaja selgitab, et nägi 27. jaanuari 2023 hommikul toimunud juhtumit pealt. Kinnipeetav

G.M lõhkus pingi, lüües selle valvuri juuresolekul vastu põrandat katki. Sellegipoolest ei

kutsutud kaebajat ütluste andmiseks julgeolekuosakonda. Kaks süüdlast pandi kinni ja viidi

ära teise sektorisse tunni aja pärast. Sellest hoolimata suleti kogu O3 sektsiooni kinnipeetavad

neljaks päevaks oma kambritesse.

Vaiet tagastades oleks vangla pidanud selgitama, kas korralduse mõju on täielikult

ammendunud, selgitades enne välja vaide esitaja seisukoha.

5. Vangla jättis 12. aprilli 2023. a otsusega nr 5-37/23/20-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Vangla möönis, et kambrite lukustamine võis olla kaebaja jaoks

ebamugav. Siiski ei olnud tegu kaebaja inimväärikuse alandamisega. Kinnipeetavatel oli

võimalik käia jalutamas ja kokkusaamistel, teha telefonikõnesid ja sisseoste ning osaleda

individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustes. Asjaolu, et kaebaja ei saanud paar päeva

lauamänge mängida, pesumasinat ja -kuivatit ning treeningvahendeid kasutada, ei õigusta

hüvitise nõuet. Vaba aja veetmiseks sai kaebaja raadiot kuulata, televiisorit vaadata, ajalehti ja

raamatuid lugeda ning kambrikaaslasega mõtestatud suhtlust arendada. Kehakultuuriga sai

kaebaja tegeleda kambris või jalutuskäigu ajal värskes õhus.

6. Kaebaja esitas 14. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr

3-23-813), milles ei nõustunud vangla otsusega kahjunõude kohta ja palus vanglalt

välja mõista 200 euro suuruse hüvitise. Kaebuse järgi alandas osakonna lukustamine

kaebaja inimväärikust nii kollektiivse karistamise kui ka kinnipidamistingimuste tõttu.

Vangla tegevus oli diskrimineeriv.

7. Kohus liitis 18. aprilli 2023. a määrusega kohtuasjad ühte menetlusse (nr 3-23-602).

8. Tallinna Vangla esitas kaebusele vastuse.

8.1. 27. jaanuari 2023. a käskkiri kehtis 31. jaanuarini 2023. Korralduse tühistamine kohtus

pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

2(5)

3-23-602

8.2. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 alusel osakonna sulgemise otsust tehes tuli vastustajal

arvestada vangla üldise julgeoleku tagamise nõudega (VangS § 66 lg 1). Edasilükkamatul

juhul võib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustada kõrgeim kohalviibiv

vanglaametnik (VangS § 69 lg 4). Otsuse tegi esimese üksuse juht K. Päll.

8.3. Sündmused, mille alusel osakond otsustati sulgeda, on kajastatud 27. jaanuari 2023. a

ettekannetes nr 1-23-1073, 1-23-1079, 1-23-1065 ja 1-23-1067 (vastuse lisad 1–4).

Osakonnas O3 lõhuti vangla vara. Mitu kinnipeetavat käis võõrastes kambrites. Selleks, et

mõista, mis viis sellise laiaulatusliku distsipliinilanguseni, tuli vaadelda videosalvestisi,

vestelda kinnipeetavatega ja analüüsida, mis toimus osakonnas enne sündmusi. Tuvastada tuli

O3 osakonna kinnipeetavate suhtlusdünaamika. Vangide vastuhakuga kaasneks tõsine oht

vangla üldisele julgeolekule. Oluline oli aru saada, kas vastuhakuoht võib realiseeruda.

8.4. 30. jaanuaril 2023 andis vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist esimese üksuse

juhile analüüsist ülevaate ja soovitused vajalikeks ümberpaigutusteks. Kambrite uksed avati

järgmisel päeval. Osakonna sulgemine oli proportsionaalne julgeolekuabinõu. Asjaolude

väljaselgitamiseks ei kulunud ülemäära kaua aega, arvestades ka seda, et selle ajavahemiku

sisse jäi nädalavahetus.

8.5. Keelamiskaebus on lubatav juhul, kui kaebaja õiguste rikkumist poleks hiljem kohase

kaebusega võimalik ära hoida, kõrvaldada ega heastada või see oleks ebamõistlikult keeruline

või koormav. Praegu see nii ei ole, sest osakonna lukustamise korral tulevikus on

kinnipeetaval võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta tühistamis- ja kohustamiskaebuse

esitamisega.

8.6. Vaide läbivaatamine ei annaks kaebajale enam mingit eelist, kuna käskkirja mõju on

lõppenud. Tuvastamisnõude esitamiseks pole kaebajal põhjendatud huvi.

8.7. Kahjunõue tuleks rahuldamata jätta ka juhul, kui osakonna sulgemine õigusvastaseks

osutuks. Iga ebameeldivustunne, mida inimene kogeb, ei riku tema inimväärikust. Väärikuse

alandamiseks kvalifitseerub olukord, kus avalik võim rikub intensiivselt inimese põhiõigusi.

Praegusel juhul ei olnud kinnipeetavatele kohaldatud piirangud intensiivsed. Kaebajat ei

hoitud väärikust alandavates tingimustes. See, et kaebaja ei saanud mõni päev lauamänge

mängida, pesumasinat ja -kuivatit ning treeningvahendeid kasutada, ei õigusta hüvitise nõuet.

Kaebaja kannab vangla riietust, mille pesemise eest hoolitseb vangla. Sokke ja aluspesu sai ta

vajadusel pesta ka kambris, kus on olemas kraanikauss ja soe vesi. Õigusakte sai kaebaja

vanglaametnikelt küsida või taotleda aktidega tutvumiseks enda viimist arvutiruumi. Vaba aja

veetmise võimalused olid olemas.

8.8. Sarnaste vaidluste puhul on kohtud leidnud, et lukustamisega kaasnevad piirangud ei ole

sama intensiivsed kui kartserikaristuse puhul. Kinnipeetav peab vangla julgeoleku huvides

taluma erinevaid piirangud. Piirangute seadmine ei ole kollektiivne karistamine. Osakonna

sulgemisega kaasnevad piirangud ja ebameeldivused ei ületa vangistusega paratamatult

kaasnevaid (Tallinna Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused asjas nr 3-14-51189).

KOHTU SEISUKOHT

9. Vastustaja esitas taotluse keelata kaebajal tutvuda vastustaja 25. juuli 2023. a

vastuse lisadega, mis on koostatud teiste kinnipeetavate kohta ning kuulutatud

asutusesiseseks teabeks (VangS § 52 lg 1 ja avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-d 9 ja

12). Kohus tutvus nimetatud dokumentidega ja peab vangla taotlust põhjendatuks.

Tõendid sisaldavad teavet vangla töö korralduse ning teiste kinnipeetavate käitumise ja

isikuandmete kohta. Tõendite sisuga tutvumine ei ole kaebajale oma õiguste kaitseks

tingimata vajalik. Kaebajal on võimalik praegust otsust vaidlustada muuhulgas

põhjendusega, et ta ei nõustu kohtu antud hinnanguga neile tõenditele. Selles osas ei

3(5)

3-23-602

saa nõuda kaebajalt oma vastuväite põhjendamist. Piisab lihtsalt väitest, et ta ei ole

sellele tõendile antud hinnanguga nõus.

Kohus kuulutab menetluse vastustaja 25. juuli 2023. a vastuse lisade osas kinniseks, eemaldab

kaebaja nende uurimisest ega võimaldada talle neile juurdepääsu (HKMS § 77 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1). HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel keelab

kohus kaebajal ja tema võimalikul esindajal nende tõenditega tutvuda ja neist ärakirju saada.

10. Vangla 27. jaanuari 2023. a korralduse tühistamise nõue tuleb jätta

rahuldamata. Korraldus kaotas kehtivuse, kui osakond uuesti avati. Korraldusel pole

kaebaja õigustele sellist mõju, mida oleks võimalik tühistamisnõudega kõrvaldada (vt

HKMS § 44 lg 1). Otsuse õiguspärasust kontrollib kohus kahjunõuet lahendades.

11. Kaebaja esitas vanglale korralduse peale vaide ja kahju hüvitamise nõude.

Vangla tagastas vaide (8. märtsi 2023. a toiming) ja lahendas kahjunõude eraldi

otsusega (12. aprillil 2023).

Vaidemenetluses saab nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 72 lg 1 p 1). Kuna vaidlustatud korraldus enam ei kehtinud, ei olnud kaebajal õigust

nõuda selle kehtetuks tunnistamist. Vangla tagastas vaide seega õigesti (vt HMS § 79 lg 1 p

1). Vaide tagastamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

12. Keelamisnõue tuleb rahuldamata jätta. Võimaluse sulgeda osakond vangla

julgeoleku tagamiseks annab vanglale VangS § 8 lg 2. Kohus ei saa keelata vanglal

seda tulevikus teha.

13. Viimaks lahendab kohus kahju hüvitamise nõuded. Kahjunõude lahendamiseks

tuleb esmajoones kontrollida, kas vangla otsus osakond sulgeda oli õiguspärane ja

põhjendatud.

14. Vanglal on õigus ja kohustus võtta meetmeid vangla julgeoleku tagamiseks. Kohus saab

kontrollida, kas vangla tegi kaalumisvea. Vangla valitud meetmete õiguspärasust tagantjärgi

hinnates tuleb arvestada, et vangla peab julgeolekut ohustavate olukordade ennetamiseks

vajalikud otsused tegema piiratud info alusel ja piiratud aja jooksul.

15. VangS § 8 lg 2 järgi on vanglal õigus osakondi või kambreid lukustada, kui see on vajalik

vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks (vt ka

VangS § 66 lg 1). Vaidlustatud käskkirja järgi sulgeti osakond põhjusel, et lühikese aja-

vahemiku jooksul panid osakonna vangid toime mitu distsipliinirikkumist: toimus vangla vara

lõhkumine ja tuvastati mitu vales kambris viibimist. Vastustaja on esitanud vanglaametnike

ettekanded, mis tõendavad käskkirja aluseks olnud sündmuste toimumist (kinniseks

kuulutatud tõendid, vastustaja 30. mai 2023. a vastuse lisad 1–4 ja 5).

Vastustaja 25. juuli 2023. a vastuse lisaks olevatest ettekannetest (tõendid, mille osas

menetlus on kuulutatud kinniseks) nähtub, et osakonnas oli juba varasemate nädalate jooksul

ilmnenud distsipliini langemise märke ja viiteid võimalikule mitme kinnipeetava vahel kokku

lepitud vastuhakule. Selle taustal oli vastustaja reaktsioon 27. jaanuari sündmustele

asjakohane ja õigustatud. Vangide vastuhakk võinuks ohustada tõsiselt vangla üldist

julgeolekut. Oluline oli olukord varakult kontrolli alla saada ja asjaolud välja selgitada.

16. Vastustaja 30. mai 2023. a vastuse lisas 5 (tõend, mille osas menetlus on kuulutatud

kinniseks) on vanglaametnik selgitanud, milliseid toiminguid tehti võimaliku julgeolekuohu

väljaselgitamiseks ajal, mil osakond oli suletud. Kohus tutvus ka teabe- ja uurimisosakonna

ametniku 30. jaanuari 2023. a ettekandega, mis sisaldab olukorra analüüsi ja soovitusi

(vastustaja 25. juuli 2023. a vastuse lisa; tõend, mille osas menetlus on kuulutatud kinniseks).

4(5)

3-23-602

Asjaolude väljaselgitamiseks kulunud aega pole põhjust pidada ülemääraseks, arvestades ka

seda, et 28. ja 29. jaanuar 2023 olid laupäev ja pühapäev.

17. Korralduse põhjendustest saab järeldada, et vangla on arvestanud asjaoluga, et osakonna

lukustamine riivab kinnipeetavate õigusi. Korralduses on selgitatud, et kinnipeetavatele

tagatakse jalutuskäigud, kokkusaamised, telefonikõned, individuaalses täitmiskavas

ettenähtud tegevused ja sisseostude tegemise võimalus. Vastustaja on seega oluliste

asjaoludega arvestanud. Vastustaja pole asjassepuutuvate huvide väärtustamisel ja kaalumisel

vigu teinud.

18. Osakonna neljaks päevaks lukustamine ei rikkunud kaebaja inimväärikust. Kinni-

peetavatele oli jätkuvalt tagatud vabas õhus jalutuskäigu tegemise võimalus, vanglaväline

suhtlemine jm väärikuse kaitse seisukohast olulised võimalused. Kinnipeetavad ei viibinud

sotsiaalses isolatsioonis: nad said kambrikaaslastega suhelda, telerit vaadata, raadiot kuulata

ja ajalehti lugeda. Kinnipidamistingimused kogumis ei põhjustanud kaebajale selliseid

kannatusi, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks. Ebameeldivustunne, mida

osakonna lukustamine kaebajale põhjustas, ei ületanud vangistusega paratamatult kaasnevat

(vt VangS § 41 lg 1).

19. Kirjeldatud kinnipidamistingimusi arvestades ei ole osakonna neljaks päevaks

lukustamist põhjust pidada ülemääraseks ka kaebaja terviseseisundit arvesse võttes.

Kaebusele lisatud 2017. a-l koostatud õiendi järgi on kaebajal diagnoositud hüpertooniatõbi,

insuliinisõltumatu diabeet ja skisoaktiivne häire. 2022. a-l kinnitatud individuaalse

täitmiskava järgi puudub kaebajal täielikult töövõime (vastustaja 17. aprilli 2023. a vastus

kohtunõudele, lisa nr 3). Kaebusest ei nähtu, et osakonna lukustamine oleks põhjustanud

kaebajale terviseprobleeme. Kaebaja on esitanud üksnes üldise väite, et kannatab tihti

peavalude käes ja peab küsima meditsiiniosakonnast valuvaigisteid.

20. Kaebaja märgib, et osakonnas oli kehv ventilatsioon. Kaebaja väide on üldsõnaline:

kaebaja pole selgitanud, kuidas võimalikud ventilatsiooniprobleemid seoses osakonna

sulgemisega avaldusid. Kaebaja väidete põhjal pole alust arvata, et võimalik õhuvahetuse

vähesus kambris oleks toonud kaasa kaebaja tervise kahjustamise või väärikuse alandamise

ajal, mil osakond oli lukustatud. Ülejäänud kaebaja etteheited (lukustamise ajal polnud

võimalust mängida lauamänge ning kasutada Internetti, vangla pesumasinaid ja trenažööri) ei

ole seotud kaebaja tervisega.

21. Eeltoodu põhjal tuleb kahjunõue rahuldamata jätta.

22. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja pole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud

jäävad seega menetlusosaliste endi kanda.

23. Kaebaja isikuandmete (terviseandmed) kaitseks tuleb tema nimi asendada

avaldatavas otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 4).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)