3-23-1662/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-23-1662

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-1662 Määruse kuupäev ja koht 28.07.2023, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Resolutsioon

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse laekus 27.07.2023 X poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus. Taotlusest on võimalik aru saada, et selle esitaja sooviks kohustada vaidemenetluse ajaks Viru Vanglat esitama taotlejale nahaarsti soovitused duši kasutamise osas. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduste kohaselt on taotlejal keemiliste puhastusvahendite peale allergia ja on olemas arsti ettekirjutus selle kohta, et pärast harjutuste tegemist on vaja iga kord käia duši all, et vältida nahaprobleemide tekkimist. Vangla administratsioon ja meditsiiniosakond eiravad taotleja palveid ja ei edasta talle vajalikku meditsiinilist informatsiooni. Ilma nimetatud tõenditeta ei saa vangla teha täiendavaid toiminguid ja taotleja käib duši all kartseris ainult üks kord nädalas.

Kohtu seisukoht

2. Esmalt vaatab kohus läbi taotleja menetlusabi taotluse (I), seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (II) ja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatavust (III).

I

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot.

3.1. Kohtule on esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohutusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega. HKMS § 110 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabi on riigipoolne abi

3-23-1662

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

3.2. Kontrollides taotleja majanduslikku seisundit tegi kohus kindlaks, et tal on Viru Vanglas isikuarve ning on igakuised rahalised laekumised. Taotleja edastas vangla kaudu kohtule esialgse õiguskaitse taotluse koos menetlusabi taotlusega 26.07.2023 (HKMS § 68 lg 4, dtl). Seega arvestades HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut, on taotleja majanduslikku seisundit kontrollitav periood 26.03.2023-25.07.2023. Sellel perioodil oli taotleja sissetulek kokku 95,71 eurot. Taotlejal olid tehtud väljamaksed nõueteja vabanemisfondi summas 67 eurot. Järelikult ei ole taotleja suuteline tasuma esialgse õiguskaitse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot.

3.3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 111 lg-st 1 rahuldab kohus menetlusabi taotluse ja vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

II

4. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatud. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 5 võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks kas pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse abinõud on sätestatud HKMS § 251 lg-s 1 ja vorminõuded HKMS § 250 lg-tes 1 ja 2. Taotleja kinnitas kohtule, et esitas vanglale 26.07.2023 vaide, seega tegemist on vaidemenetluse käigus esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Vaidemenetluse käigus on võimalik taotleda sooritamata jäänud toimingu sooritamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3 koostoimes § 71 lg-ga 1). Taotlus vastab vorminõuetele. Taotluses soovitud abinõu on lubatav (toimingu sooritamiseks kohustamine HKMS § 251 lg 1 p 3).

III

5. Järgmisena hindab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatavust. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid.

5.1. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse all peetakse silmas olukorda, kus taotleja õiguste kaitse ilma koheste abinõude rakendamiseta oleks hiljem võimatu või oluliselt raskendatud. Taotleja põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust sellega, et ta soovib tugineda arsti ettekirjutusele, et käia duši all sagedamini. Vastasel juhul ei saa vangla teha täiendavaid toiminguid (lubada käia duši all rohkem kui üks kord nädalas).

5.2. Kohus ei näe, et taotlejal esineks vajadus saada kätte väidetava nahaarsti ettekirjutuse või soovituse dušis käimise kohta selleks, et vangla saaks lubada taotlejale duši kasutamist kartseris rohkem kui üks kord nädalas. Kohus selgitab, et haldusja vaidemenetluses esineb vanglal

3-23-1662

tulenevalt HMS §-st 6 kohustus välja selgitada menetlevas asjas olulised asjaolud ja vajadusel koguda selleks tõendeid oma algatusel. Seega juhul, kui taotleja arvates peab ta terviseseisundi tõttu käia duši all (sh kartseris viibimise ajal) sagedamini kui üks kord nädalas, piisab sellest, et ta viitab enda taotluses sellele meditsiinilisele vajadusele arsti poolt antud soovitusele. Sellele alusel esineks vanglal tulenevalt HMS § 6 kohustus kontrollida taotleja väidet ja koguda vastavaid tõendeid enda algatusel. Haldusasjade õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid kogub enda algatusel ka halduskohus (HKMS § 2 lg 4). Kohus märgib, et vanglas peetakse iga kinnipeetava kohta tervisekaarti, kus muu hulgas fikseeritakse kõik arstide poolt antud soovitused (vangla sisekorraeeskiri § 91). Sellel põhjusel ei näe kohus põhjust arvata, et taotleja vajaks kas haldus-, vaidevõi kohtumenetluses ilmtingimata tervisekaardis fikseeritud andmete kättesaamist ning selle väljastamata jätmise tõttu võiks saabuda tema õiguste jaoks pöördumatult negatiivne tagajärg.

5.3. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et taotlejal oleks esinenud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, ei ole täidetud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused. Sellel põhjusel ei analüüsi kohus muude eelduste olemasolu. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

5.4. Kohus selgitab taotlejale täiendavalt, kui vaatamata arsti ettekirjutusele ei luba vangla taotlejal käia duši all rohkem kui üks kord nädalas, oleks taotleja õiguste kaitseks tõhusamaks vahendiks vaidemenetluse käigus kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine, mille abinõuks oleks vanglale kohutava ettekirjutuse tegemine võimaldada käia duši all rohkem kui üks kord nädalas.

allkirjastatud digitaalselt

3-23-1662