2-22-355/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2023, Jõhvi

Kohtuasja number

2-22-355

Kohtuasi

3 SELTSIMEEST OÜ hagi Viimsi Vallavalitsuse vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

Kohtuistungite toimumise aeg

18705,60 eurot

01.06.2022 ja 11.04.2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: 3 Seltsimeest OÜ (registrikood: 12167082,

asukoht: XXX, XXX), lepinguline esindaja: E.H (e-post

xxx)

Kostja: Viimsi Vallavalitsus (registrikood: 75021250,

asukoht: XXX-i, XXX), lepingulised esindajad: G.S, F.T

ja J.B

RESOLUTSIOON

1. Jätta 3 SELTSIMEEST OÜ hagi Viimsi Vallavalitsuse vastu võlgnevuse nõudes

rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Välja mõista hagejalt 3 SELTSIMEEST OÜ-lt kostja Viimsi Vallavalitsuse kasuks

menetluskulud (ekspertiisikulu) summas 3 000 eurot (kolm tuhat eurot ja 00 senti)

ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib

esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Tallinna Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 3 SELTSIMEEST OÜ esitas 10.01.2022 Harju Maakohtule hagi Viimsi Vallavalitsuse vastu

võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.01.2019 töövõtulepingu

Viimsi discgolfi raja projekteerimiseks ja ehitamiseks. Tööd anti üle kostjale akti alusel 05.09.2019.

Kostja ei ole tasunud hagejale tehtud tööde alusel 04.09.2019 esitatud arvet nr 2019018 summas 15

588 eurot. Kostja põhjendab tasumisest keeldumist sellega, et hageja ei ole kõiki töövõtulepingus

kokkulepitud töid teostanud.

Kostja on 05.09.2019 esitanud hagejale avalduse tasu alandamiseks. Avalduses on kostja loetlenud

puudused, mis põhistavad kostja arvates töövõtulepingu alusel makstava tasu hinnaalanduse. Hageja

vastas 16.10.2019 kostja avaldusele omapoolsete seisukohtadega, kus selgitas, et kostja etteheidetud

puudused on kas likvideeritud või mitte hõlmatud töövõtulepinguga.

Hageja palus: mõista Viimsi Vallavalitsuselt välja 3 SELTSIMEEST OÜ kasuks põhivõlg 15 588

eurot ja viivis 3 117,60 eurot.

2. Kostja Viimsi Vallavalitsus vaidles hagile vastu. Tööd võeti vastu järgmiste märkuste ja

muudatustega, mis erinevad lepingust ja hankedokumentidest, sh projektist jm lepingu

dokumentidest:

- hankedokumentide põhjal tuli rajada 70-kohaline parkla, tegelikkuses rajas hageja ca 56 kohalise

parkla;

- hankedokumentide järgi oli tööde koosseisus ka Linnakumetsa tee ehitustööd, mis teostati eraldi

töövõtuna;

- hankedokumendid nägid ette Tii-alade seest täitmise liivaga / killustikuga ja tõstetud terrassina

rajamise, mida ei ole teostatud.

Üleandmise-vastuvõtmisega ei loetud tööd vastavaks hankedokumentide ja lepinguga ja vastu võeti

tööde faktiline seis.

Hageja väide, et aktis välja toodud puudused ei kuulunud hanke koosseisu ja ei olnud

töövõtulepingu esemeks, ei vasta tegelikkusele:

Töövõtulepingu punktist 2.1. nähtub, et Lepingu dokumentideks lisaks Lepingule on

lihtmenetlusega riigihanke nr 202746 „Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine“

hankedokumendid.

Kaebuse lisaks nr 2 on hankedokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus – Viimsi discgolfi raja

projekteerimine ja ehitamine“, mille punktist 2 „Tööde üldine kirjeldus“ nähtub tööde üldine

kirjeldus (punkt 2.1.), 70 autot mahutava parkla ja sõidutee rajamine maanteelt parklani (punkt 2.2.)

ja nõuded Tii-alale (punkt 2.4.). Seega on vastupidiselt hageja väitele kõik need tööd vaieldamatult

töölepingu esemeks.

Kostja märgib veel, et töövõtulepingu p 4.3. kohaselt toimub Tööde eest tasumine Töövõtja poolt

esitatud arve alusel. Arve koostamise aluseks on Tellija ja Töövõtja poolt allkirjastatud Tööde

üleandmise-vastuvõtmise akt.

Hageja on 10.09.2019 edastanud kostjale arve nr 2019018, mille alusena on märgitud „Viimsi

Discgolfi rada, tehtud tööd vastavalt aktile“.

XXX vastas 26.09.2019 kirjaga (kiri – Lisa nr 1), milles teatas muuhulgas, et akt ei ole

allkirjastatud ja arve esitamiseks ei ole alust. XXX selgitas, et 05.09.2019 on vald esitanud

omapoolse kirjaliku pretensiooni puudustega ja rõhutas, et on jätkuvalt seisukohal, et töid ei ole

teostatud vastavalt lepingule ja hankedokumentidele, mistõttu on võimalik üle anda ja vastu võtta

vaid mittetäielikult teostatud tööd. Veel kord küsiti 3 SELTSIMEEST OÜ-lt korrektselt vormistatud

ja komplekteeritud teostusdokumentatsiooni. Peale mida paluti esitada Viimsi Vallavalitsusele

allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on välja toodud teostamata ja puudulikult

teostatud tööd.

Hagiavalduse lisaks nr 6 on hageja vastus kostja avaldusetele. 06.11.2019 saatis Viimsi

Vallavalitsus seoses alusetu arve ja vastuväidetega 3 SELTSIMEEST OÜ-le vastuskirja nimetusega

„Leppetrahvi nõue, avaldus tasu alandamiseks puudustega tööde osas ja tasaarvestamise avaldus:

Viimsi Discgolfi väljak“ (vastuskiri – Lisa nr 2), milles näidati 3 SELTSIMEEST OÜ nõude

põhjendamatust ja toodi välja Viimsi valla nõue 3 Seltsimeest OÜ vastu. Viimsi Vallavalitsus oli

nõus pidama 3 SELTSIMEEST OÜ-ga läbirääkimisi ja ootas selles osas tema seisukohta hiljemalt

15. novembriks 2019. XXX on selles dokumendis põhjalikult välja toonud oma vastuväited 3

SELTSIMEEST OÜ nõuetele ja jääb nende juurde ka käesolevas tsiviilasjas neid

menetlusökonoomika huvides üle kordamata.

Hagiavalduse Harju Maakohtule esitas hageja alles 10.01.2022. Seetõttu on kostja seisukohal, et

igal juhul ei ole põhjendatud hageja viivisnõue kostja vastu, kuna antud juhul tuleneb eelnevatest

asjaoludest hageja soov venitada põhjendamatult hagiavalduse esitamisega sooviga nõuda kostjalt

viiviseid maksimaalses ulatuses. See aga ei ole kindlasti kooskõlas hea usu põhimõtetega.

3. 06.10.2022 määras kohus asjas ehitustehniline ekspertiisi selgitamaks välja:

Kas eksperdi arvamuse kohaselt poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud maa-alale on võimalik

rajada suuremat parkimisplatsi kui 56-le parkimiskohale?

Kui palju hinnanguliselt maksnuks 56 parkimiskohaga parkimisplatsi rajamine ning kui palju

maksnuks 70 parkimiskohaga parkimisplatsi rajamine?

Kui palju hinnanguliselt maksnuks lepingus kokkulepitud ligipääsutee parklale?

Kas Tii-alad vastavad lepingus toodud tööde kirjeldusele? Kui ei vasta, siis mis on hinnanguline

maksumus tegemata jäänud töödele (Tii-alal)?

Ekspert N.D arvamuse kohaselt :

3.1. Kas eksperdi arvamuse kohaselt poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud maa-alale on

võimalik rajada suuremat parkimisplatsi kui 56-le parkimiskohale? Vastus : jah, paikvaatluse

andmetele tuginedes on eksperdi hinnangul võimalik maa-alale rajada suuremat parkimisplatsi kui

56-le parkimiskohale. Selleks tuleb täiendavalt võtta maha puid ja põõsaid ning teostada kaasnevaid

pinnasetöid.

3.2. Kui palju hinnanguliselt maksnuks 56 parkimiskohaga parkimisplatsi rajamine ning kui palju

maksnuks 70 parkimiskohaga parkimisplatsi rajamine? Vastus : eksperdi hinnangul maksnuks 56-

kohalise parkla ehitus 26 725,0 eur+km ja 70- kohalise parkla ehitus 32 974,78 eur+km.

3.3. Kui palju hinnanguliselt maksnuks lepingus kokkulepitud ligipääsutee parklale? Vastus :

eksperdi hinnangul maksnuks parklale ligipääsutee ehitus 3887,78 eur+km

3.4. Kas tii-alad vastavad lepingus toodud tööde kirjeldusele? Kui ei vasta, siis mis on hinnanguline

maksumus tegemata jäänud töödele (tii-alal)? Vastus : eksperdi hinnangul ei vasta Tii-alad lepingus

toodud tööde kirjeldusele, kuivõrd osad kirjelduses ettenähtud tööd olid paikvaatluse ajal reaalselt

teostamata. Eksperdi hinnangul maksnuks lepinguga ettenähtud Tii-ala ehitus 4098,75 eur+km.

4. Hageja esitas taotluse kolme tunnistaja: R.G, G.J ja D.A ärakuulamiseks. Tunnistajad saavad

anda ütluseid selle kohta, mida räägiti Viimsi discgolfi pargi ehituskoosolekutel, samuti selgitada

detailsemalt, kas ja milliseid juhiseid anti töö alustamisel ja selle käigus hagejale hankelepingus

märgitud tööde osas, sealhulgas parkla ja ligipääsutee rajamise osas ning millised tööd aktsepteeriti.

5. Kostja seisukohta taotluse osas ei esitanud ja kohus rahuldas taotluse. 17.04.2023 toimunud

kohtuistungil andsid tunnistajad järgmised ütlused:

Viimsi Vallavalitsuse kultuuri ja spordi peaspetsialist R.G: Kultuuri- ja spordiosakond oli seotud

discgolfi raja loomisega. Suhtlus osaliste vahel toimus koosolekutel ja objektil toimunud

kohtumistel ning kirjavahetusega. Vallavalitsuse jaoks ei olnud töö teostatud viisil, et tööd saaks

vastu võtta. Teemaks olid parkla, Tii-alade probleemid ja juurdepääsutee. Tehnilistes küsimustes

tugines tunnistaja G.S-i arvamusele. Ei ole välistatud, et ehitaja pakkus välja teistsuguse lahenduse

ja vallavalitsus võis selle lahendusega nõus olla. Vald nõudis projekti.

Ehitusjärelevalvet teostanud D.A: Järelevalve koosnes meeskonnast, lisaks minule oli ka veel abi

insener, me käisime seal objektil minimaalselt kaks korda nädalas alates tööde alustamisest,

vahepeal rohkem. Kuna hanke dokumentides, kus oli selgelt öeldud et Tii- alad tuleb täita liiva või

killustikuga, sel teemal oli meil mitmeid diskussioone. Hanke dokumendis oli ta juba sees. Hanke

dokument on ülimuslikumad ja kui projektist jäi midagi välja, siis tuli lähtuda hanke dokumentidest

kirjutatust. Ehitada tuleb ikkagi dokumentatsiooni järgi. Tii- alade kohta oli väga selge suumis,

mismoodi tuleb seda teha. Nendele on juhitud tähelepanu ka protokollides, suuliselt kindlasti,

korduvalt kohe. Täitmise kohta on antud nii suulisi kui ka kirjalikke suumiseid.

Töövõtja lähtus lihtsamast vastupanu teest ehk seal oleks saanud seda parklat teha suuremaks

teadmisel, et tuleks maha võtta puid, natuke pinnast ehk tegelikult ikkagi see kohtade arv ei olnud

see, mida me eeldasime. Mõõdud parklale on standardiseeritud ehk seal on olemas auto pikkus ja

laius. Tellija poolt on ette antud parkimiskohtade arv, mitte mõõdud. Jah, kuna töövõtja kohustus

oli teha projekt siis töövõtja peaks kaasama pädeva projekteerija, kes teab neid asju. Töövõtja tegi

alguses sellise eskiislahenduse selle projekti kohta, milles oligi teatud arv puid peal, neid tuligi

jooksvalt maha võtta seal. Töövõtjale sai korduvalt tähelepanu juhitud, et parkla kohtade arv ei

vasta hanke tingimustele. Kui töövõtja alustab projekti tegemist ta teostab maha märkimise,

projekteerija arvestab välja palju tal on pinda on vaja selleks. Suunis oli koguaeg ühine, 70 kohta

peab mahtuma ära. Töövõtja lihtsalt esitas sellise projekti, milles ei olnud kohtade arvu ära toodud.

Mina sain järelevalvet teha projektiga ehk siis küll töövõtja alustas töödega natuke varasemalt enne

kui projekt oli saanud kooskõlastuse aga meil ei olnud vaidlust parkla konstruktsiooni osas,

küsimus oli ainult mõõtudes ja suuruses.

Tellija oli seda teed ettenäinud kaks korda katta killustikuga ja lisaks kuna tegemist oli ristumisega

riigimaanteega siis on ka töövõtjal kohustus hankida kooskõlastus transpordiametilt tingimuste

kohta mismoodi ristumine peab välja nägema. Kõigepealt pöörduti transpordiameti poole projekti

tingimuste saamiseks. Tegelikult hanke dokumentides oli ka öeldud, et töövõtja peab hankima kõik

vajalikud load ja kooskõlastused, ehk töövõtja pidi olema teadlik sellest, et see ristumine on

riigimaanteega ja selleks on vajalik saada kooskõlastust hanke ajal on võimalik töövõtjatel esitada

küsimusi, millele tellija peab vastama. Suunis oligi, et töövõtja peab hankima kooskõlastuse

transpordiametilt ja linnametsa tee ristmik tuleb rajada vastavalt kooskõlastusele.

Ei olnud tööd lõpetatud, töövõtulepingu mõistes olid tööd lõpetamata. Tii- alad olid lõpetamata,

parkla oli ka väiksemate kohtade arvuga, lepingus oli ettenähtud 70, meil oli vähem ja rajamata oli

linnametsa pääsu teed.

G.J, kes töötas töövõtulepingu täitmise ajal hageja juures objektijuhina: teisel kohtumisel olid kohal

D.A ja R.G, siis me vaatasime seda, et kuidas see parkla sinna loodusesse sobib. Seal olid

mingisugused probleemid, t esimene rada algab seal kus kasvasid suured puud. Oli kohapealne

vastus, et jätame need puud alles, et parklaala ei sõidaks nii öelda sisse sellesse alasse. Teine

küsimus oli, et rajad keeravad tagasi sealt, et üks rada oli liiga lähedale parklale. Liigutasime radu,

muidu need ei oleks parklasse ära mahtunud. Nii kaua kuni tegime töid, nii kaua lisa küsimusi

parklaga üles ei kerkinud. Me lugesime minu teada ja tol hetkel mahtus 70 kohta ära. Oli teada, et

seal on 70 parkla kohta.

Me olime aja surve all, ilm mängis meie vastu ja teine kord oli see väljasõidu tee ehitamine, et siis

ütles D.A meile ka seda, et ärge teie tegelege sellega. Minu teada oli sinna vaja teha kruusa kate ja

vist oli servad haljastada, ma tõesti ei mäleta detaile. See oli lepingu osaks jah. Minu arust seal oli

põhi ära koorida, ta oli muld kattega ja kas sinna oli mingit täidet ja lõpuks oli äkki kruusa kate

peale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud tõenditega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

7. Hagi ese: töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue.

8. Vaidlust ei ole, et:

1) Pooled sõlmisid 24.01.2019 sõlmitud lihthanke nr 202746 „Viimsi discgolfi raja projekteerimine

ja ehitamine“ alusel töövõtuleping (lisa 1), mille eesmärk oli tehnilise kirjelduse (lisa 2) kohaselt

Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine kinnistule Linnaku V (katastritunnus xxx),

asukohaga Harjumaa, XXX, Lubja küla, Linnakumetsa. Tellija kohustus töö eest tasuma

kokkulepitud summa, milleks töövõtulepingu punkti 4.1. kohaselt oli koos käibemaksuga 80 760

eurot.

2) Kostja ei ole tasunud hagejale tehtud tööde alusel 04.09.2019 esitatud arvet nr 2019018 (lisa 4)

summas 15 588 eurot;

3) Lepingu lisaks olevate hankedokumentide põhjal tuli rajada 70-kohaline parkla, tegelikkuses on

rajatud ca 56 kohaline parkla;

4) tegemata on Linnakumetsa tee ehitustööd;

5) Tii-alade seest täitmise liivaga / killustikuga ja tõstetud terrassina rajamine on tegemata.

9. Kostja vastuväited on:

Tööd võeti vastu märkuste ja muudatustega:

9.1 hankedokumentide põhjal tuli rajada 70-kohaline parkla, tegelikkuses on rajatud ca 56 kohaline

parkla;

- hankedokumendid nägid ette Tii-alade seest täitmise liivaga / killustikuga ja tõstetud terrassina

rajamise, mida ei ole teostatud.

-hankedokumentides ettenähtud juurdepääsutee on rajamata.

Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu motiivil, et kokkulepitud parklasse ei olnud võimalik

rajada rohkem kui 56 parkimiskohta ja kostja esindaja nõustus vastava muudatusega väiksema arvu

parkimiskohtade rajamisega. Lepingus ei lepitud kokku Tii-alade seest täitmises liivaga /

killustikuga ja tõstetud terrassina rajamises ja Linnakumetsa tee rajamises.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS 8 lg.1 ja 2 kohaselt Leping on tehing kahe või enama isiku

(lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema

või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg.1-3 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse

täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu.

Antud vaidluses on hageja töövõtja ja kostja tellija. Töövõtja väidab, et lepingus kokkulepitud töö

on Tellijale üle antud. Tellija esitas vastuväite, et tööde vastuvõtuaktiga võeti vastu tööde faktiline

seis.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas töö on vastu võetud või mitte. Hageja töövõtjana väidab, et

kostja esindaja võttis töö vastu. Kostja esitas vastuväite, et töö võeti vastu märkustega puuduste ja

tegemata tööde osas.

Hageja tugineb 05.09.2019 tööde üleandmise-vastuvõtu aktile. Nimetatud aktis on märgitud:

“Tööd võetakse vastu järgmiste märkuste ja muudatustega, mis erinevad lepingust ja

hankedokumentidest, sh projektist jm lepingu dokumentidest:

hankedokumentide põhjal tuli rajada 70-kohaline parkla, tegelikkuses on rajatud ca 56 kohaline

parkla (Tellijal pole täpset parkimiskohtade ülevaadet, kuna Töövõtja pole tänase seisuga esitanud

teostusjoonist koos peale kantud parkimiskohtade arvuga);

hankedokumentide järgi oli tööde koosseisus ka Linnakumetsa tee ehitustööd, mis teostati eraldi

töövõtuna;

hankedokumendid nägid ette Tii-alade seest täitmise liivaga / killustikuga ja tõstetud terrassina

rajamise, mida ei ole teostatud.

Käesoleva üleandmise-vastuvõtmisega ei loeta tööd vastavuseks hankedokumentide ja lepinguga.

Vastu võetakse tööde faktiline seis. Töö vastuvõtmisega ei loeta Lepingut kohaselt täidetuks, st

õigel ajal ja õigel viisil täidetuks. Tööde vastuvõtmine ei mõjuta Töövõtja suhtes

õiguskaitsevahendite kasutamist Tellija poolt (sh leppetrahvi rakendamine, tasu vähendamine

teostamata jäänud tööde arvelt). Allkirjastamise (05.09.2019) ja vaegtööde likvideerimise (Töövõtja

teade 05.09.2019) seisuga on Töövõtja hilinenud tööde üleandmisega 119 päeva.“

Aktile lisati Lisa 1 puuduste kohta, mis tuli kõrvaldada hiljemalt 04.09.2019 (akt koostati

02.09.2019).

Seega on kostja vastuväited puuduste kohta põhjendatud ja tööde vastuvõtuakt allkirjastati

tingimustega, kus olid fikseeritud lepingu rikkumised. Kostja vastuväited on tõendatud hageja

osalise omaksvõtuga (tegemata tööde osas), 05.09.2019 aktiga ja ekspert N.D arvamusega.

Kohus on seisukohal, et töö ei ole lepingus kokkulepitus ulatuses üle antud. Töö peab vastama

lepingutingimustele, seejuures lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad

dokumendid (VÕS § 641 lg.1).

11. Hageja väide, et kokkulepitud parklasse ei olnud võimalik rajada rohkem kui 56 parkimiskohta

ja kostja esindaja nõustus vastava muudatusega väiksema arvu parkimiskohtade rajamisega.

Hageja väite lükkab ümber ekspert N.D oma ekspertarvamuses, kus ta märgib- paikvaatluse

andmetele tuginedes on eksperdi hinnangul võimalik maa-alale rajada suuremat parkimisplatsi kui

56-le parkimiskohale. Selleks tuleb täiendavalt võtta maha puid ja põõsaid ning teostada kaasnevaid

pinnasetöid.

Kohus arvestab siinjuures ka tunnistajana ütluseid andnud ehitusjärelevalve spetsialisti D.A ütlusi:

Töövõtja (hageja) lähtus lihtsamast vastupanu teest ehk seal oleks saanud seda parklat teha

suuremaks. Mõõdud parklale on standardiseeritud ehk seal on olemas auto pikkus ja laius. Töövõtja

kohustus oli teha projekt, töövõtja pidanuks kaasama pädeva projekteerija, kes parkimiskohtade

suuruse standardeid. Töövõtja tegi alguses sellise eskiislahenduse selle projekti kohta, milles oligi

teatud arv puid peal ja neid tuligi jooksvalt maha võtta seal. Töövõtjale sai korduvalt tähelepanu

juhitud, et parkla kohtade arv ei vasta hanke tingimustele. Suunis oli koguaeg ühine- 70 kohta peab

mahtuma ära.

Kohus arvestab otsuse tegemisel ka tunnistaja objektijuhina töötanud G.J-i ütlusi, kelle ütluste

kohaselt oli hageja teadlik, et tuleb rajada 70 parkimiskohta ja tema teada pidanuks 70 autot ka

parkimiskohale ära mahtuma. Seega G.J-i ütlustega on ümber lükatud hageja väide, et hageja

kooskõlastas kostjaga parkimiskohtade väiksema arvu kui see oli lepingus kokkulepitud. Kohus ei

arvesta siin tunnistaja R.G ütlusi, sest tunnistaja rõhutas mitmel korral, et ta ei mäleta selgelt

discgolfi rajamisega seotud kokkuleppeid ja asjaolusid. Ehitaja ja Tellija kokkuleppe kohta ehitaja

poolt väljapakutud teistsuguse lahenduse kooskõlastamise kohta ütles tunnistaja, et „vallavalitsus

võis selle lahendusega nõus olla“, st tunnistaja ei olnud selles seisukohas kindel.

Seega leidis menetluses tõendamist, et töö ei vastanud lepingu tingimustele- kokku lepitud 70

parkimiskoha asemel valmis üksnes 56 parkimiskohta ehk 14 parkimiskohta vähem, kuid kokku

lepiti (VÕS § 641).

12. Hageja väide, et lepingus ei lepitud kokku Linnakumetsa tee rajamises ehk tees mis viib

discgolfiraja parklast maanteele.

Viimsi Vallavalitsus kuulutas 2018 välja lihthanke „Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja

ehitamine“, kus hanke objektiks oli p.2.3 järgi Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine

vastavalt hanke alusdokumentidele.

Hankedokumentide Lisa 1 sisaldab muuhulgas tööde üldist kirjeldust:

2.1. Projekteerida discgolfi rada vastavalt hankija vajadustele ning hanke eesmärkidele, sealhulgas

kuid mitte ainult, discgolfi rada, rajatav parkla, liikumiseks ning looduse säästmiseks vajalik

infrastruktuur – kaitsed, aiad, sillad, trepid (vt. „eksperthinnang“). Kõikide vajalike lubade ja

dokumentatsiooni esitamine ja korraldamine on Pakkuja kohustus.

2.2. Rajatav parkla ja sõidutee maanteelt parklani peab olema vähemalt killustik kattega ning parkla

peab mahutama 70 autot. N.D-sse projekteerida ning paigaldada raja üldkaart.

2.3. Tööde teostamise tähtaeg on 08.05.2019. Selleks ajaks peavad olema teostatud kõik ehitusteed

ning rada ja dokumentatsioon üle antud Hankijale.

2.4. Discgolfirada:

Iga raja alguses on rajakaart, millel on märgitud raja number, optimaalne visketrajektoor, korvi

kaugus ja optimaalne visete arv korvini jõudmiseks. Tagada märgise pikaajaline säilimine. Järgida

ohutusnõudeid (eelkõige seda, et märgised ei oleks viskealadele liiga lähedal), mis tagavad

mängijatele ohutu ning mugava mänguelamuse.

Tii-ala (5 x 2m) on tõstetud terrass mis on ümbritsetud sügavimmutatud puidust raamiga ning on

seest täidetud liivaga/killustikuga ja kaetud kunstmuruga (4 x 2m).

Kohus on seisukohal, et hankedokumentidest ja töövõtulepingust tuleneb selge kokkulepe

projekteerida ja rajada sõidutee discgolfi raja parklast maanteeni ning see peab olema

killustikkattega. Tee rajamise kohustust ja hageja teadmist tee rajamise tingimustest kinnitasid ka

tunnistajad D.A ja G.J:

D.A ütluste kohaselt Tellija (kostja) nõue oli katta sõidutee kaks korda killustikuga ja lisaks kuna

tegemist oli ristumisega riigimaanteega, siis kostjal töövõtjana kohustus hankida kooskõlastus

transpordiametilt tingimuste kohta mismoodi ristumine peab välja nägema. Hankedokumentides on

märgitud, et töövõtja peab hankima kõik vajalikud load ja kooskõlastused, ehk töövõtja pidi olema

teadlik sellest, et see ristumine on riigimaanteega ja selleks on vajalik saada kooskõlastust.

Tunnistaja G.J ütluste kohaselt oli ehitaja aja surve all. Tunnistaja teada oli väljasõiduteele vaja teha

kruusa kate ja vist servad haljastada. Sõidutee väljaehitamine oli lepingu osaks. Tunnistaja teada oli

sõidutee ehitamiseks vaja põhi ära koorida, sest senine tee oli muld kattega ja peale kruusakate teha.

Hageja väide, et Maanteeameti tingimused viitavad, et sõidutee ei saanud olla lepingu osaks, ei ole

asjakohane. Hageja töövõtjana oli kohustus tutvuda eelnevalt hanke tingimustega, sh tutvuda

kohapealsete tingimustega, s.o mis tingimustel sõidutee väljaehitamine peab toimuma.

Seega leidis menetluses tõendamist, et töö ei vastanud lepingu tingimustele- töövõtja pidi

projekteerima tee parklast maanteeni, kooskõlastama selle Maanteeametiga ja peale kooskõlastusi

vastavaid lubasid tee ka hanketingimustes märgitud tingimustel välja ehitama. Vaidlust ei ole on töö

on teostamata (VÕS § 641).

13. Hageja väide, et kostja vastuväited Tii-alade täitematerjali osas on ainetud.

Hageja väite lükkab ümber otsuse p-s 12 viidatud Hankedokumentide Lisa 1 tööde üldise kirjelduse

p.2.4, kus on selgelt märgitud: Tii-ala (5 x 2m) on tõstetud terrass mis on ümbritsetud

sügavimmutatud puidust raamiga ning on seest täidetud liivaga/killustikuga ja kaetud kunstmuruga

(4 x 2m). Sama kinnitas ka tunnistaja D.A.

Seega leidis menetluses tõendamist, et töö ei vastanud lepingu tingimustele- Tii-ala (5 x 2m) pidi

olema tõstetud terass mis on ümbritsetud sügavimmutatud puidust raamiga ning on seest täidetud

liivaga/killustikuga ja kaetud kunstmuruga (4 x 2m). Vaidlust ei ole on töö on teostamata (VÕS §

641).

14. Kostjal on VÕS § 644 lg.1 tulenev õigus nõuda töö lepingule vastavust. Vaidlust ei ole, et kostja

teavitas viivituseta hagejat tegemata töödest ja töö puudustest.

Antud juhul ei ole hageja puuduseid mõistliku aja jooksul kõrvaldanud ja seega on hageja

töövõtjana VÕS § 647 mõttes oluliselt rikkunud töövõtulepingut. Hageja esitas 05.09.2019 tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve summas 15 588 eurot. Ekspert N.D arvamusest tuleneb, et

töövõtja pool teostamata jäänud tööde kogumaksumus koos käibemaksuga on 17083,57 eurot

(eksperdi hinnangul maksnuks 56-kohalise parkla ehitus 26 725,0 eur+km ja 70- kohalise parkla

ehitus 32 974,78 eur+km, parklale ligipääsutee ehitus maksnuks 3887,78 eur+km ja lepinguga

ettenähtud Tii-ala ehitus maksnuks 4098,75 eur+km.

Seega puudub alus hagi rahuldamiseks hageja poolt nõutud summas.

15. Kokkuvõtvalt märgib maakohus järgmist: hageja puhul tuleb eeldada, et tegemist on

kutsetegevuses tegutseva töövõtjaga, kel on vastav töökogemus ja kes on teadlik ka tema tööd

reguleerva seadusandlusega. Hagejal töövõtjana oli võimalus tutvuda hanketingimustega, käia

kohapeal tutvumas tulevase ehitusobjektiga ja kõik küsimused lahendada lepingu sõlmimisel.

Käseolevas juhtumis hageja sisuliselt põhistab tööde tegemata jätmist sellega, et ta ei saanud aru, et

tal tuleb juurdepääsutee projeteerida, taotleda vastavad load ja ka välja ehitada, ta ei saanud aru, et

Tii-alad tuleb välja ehitada Hankedokumentide Lisa 1 märgitud tööde üldise kirjelduse alusel ning

tööde käigus selgus, et 70 parkimiskohaga paklat ei ole võimalik lepingus kokkulepitud suuruses

välja ehitada. Isegi juhul, kui probleemi tõusetumisel tehti valla esindajale ettepanek

parkimiskohtade vähendamiseks, siis tulnuks see ka korrektselt vormistada, et oleks selgelt aru

saadav, et pooled leppisid selles osas kokku teha lepingu muudatus. Käesoleval juhul vald tellijana

eitab vastavat lepingu muudatuse tegemist.

VÕS § 637 lg.3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja

lepingus kokkulepitud tööd nõuetekohaselt valmis ei teinud.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud nende põhjendatud ulatuses TsMS § 162 lg 1

alusel jätta hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lk 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 143 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud

ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega

tekkinud kulud.

17. Kostja esindaja esitas 03.07.2023 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude

väljamõistmiseks summas 3 000 eurot (so ekspertiisikulu ettemaks). Õigusabikulusid ei ole

taotluses märgitud, seega eeldab kohus, et kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad õigusabikulud.

Kostja on 23.09.2022 tasunud ekspertiisitasu ettemaksu summas 3000 eurot.

Harju Maakohtu 21.12.2022 kohtumäärusega on ekspertiisiasutusele N.D-d OÜ-le välja makstud

kostja poolt ette tasutus ekspertiisikulude summast ekspertiisitasu koos käibemaksuga summas 3

000 eurot.

18. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulud summas 3 000 eurot on põhjendatud

ja tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 3 000 eurot,

samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (3 000 eurot) alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna sisulist

hinnangut hageja menetluskulude ja nende suuruse põhjendatusele.

21. TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik