2-22-4397/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4397

Kohtuasi

OÜ Tartu Uksetehas hagi Teletorni Kodud OÜ vastu

võla ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. juuli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Teletorni Kodud OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

14 755,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Tartu Uksetehas (registrikood 11843380),

lepinguline esindaja Ferenc Koso

Kostja Teletorni Kodud OÜ (registrikood 16118620),

lepinguline esindaja Erki Casar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. juuli 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-4397 osas,

millega maakohus hagi osaliselt rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Teletorni Kodud OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Harju Maakohtu 7. juuli 2022. a otsus on jõustunud osas, millega hagi jäeti 10 euro

sissenõudmiskulude nõudes rahuldamata (resolutsiooni p 4).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-22-4397

2 (11)

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Tartu Uksetehas (hageja) esitas 25. märtsil 2022 Harju Maakohtule hagi Teletorni Kodud

OÜ (kostja) vastu põhivõla 12 083,71 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 426,75 euro ja

edasiulatuva viivise ning sissenõudmiskulude 50 euro nõudes.

1.1. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale kirjaliku tellimuse alusel sise- ja välisuksi

(kaup). Kostja kohustus tasuma kauba eest arvel märgitud tähtajaks. Kostja on jätnud tasumata

hageja esitatud järgmised arved:

-

arve nr 211038 summas 4770 eurot, väljastatud 18. oktoobril 2021 maksetähtajaga 8.

november 2021;

-

arve nr 2202027 summas 7313,71 eurot, väljastatud 17. veebruaril 2022 maksetähtajaga

24. veebruar 2022.

Seega on kostjal hagejale tasumata 12 083,71 eurot, mida hageja nõuab põhivõlana. Nõude

õigusliku alusena viitas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 3, § 76 lg-tele 1 ja 3, § 8 lg-le 2 ja

§-le 100.

Hageja nõuab VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel kostjalt ka viivist. Hageja on arvestanud

viivist vastavalt esitatud arvetele määraga 0,05% päevas. Seisuga 25. märts 2022 on arve nr

211038 tasumisega viivitamiselt viivis 324,36 eurot ja arve nr 2202027 tasumisega viivitamiselt

102,39 eurot, kokku 426,75 eurot. Samuti nõuab hageja viivist alates 26. märtsist 2022 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni määraga 0,05% päevas.

Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmisega seotud kahju

hüvitamist summas 50 eurot. Kahju on tekkinud seoses kohtuvälise menetlusega, s.o

maksehäireraportid, tasulised meeldetuletuskirjad jne.

1.2. Oma 9. mail 2022 esitatud seisukohas lisas hageja, et pooled on teinud koostööd alates

2019. aastast. DK oli nii kostja kui ka ASSG Construction OÜ esindaja, kes esitas hagejale

tellimusi. Kuna sama isik oli hagejale korduvalt tellimusi esitanud ja kostja oli arved tasunud,

eeldas hageja, et ka vaidlusalused arved tasutakse. Kostja veebilehel on DK 9. mai 2022. a

seisuga märgitud kostja müügijuhina, mistõttu ei ole usutav kostja väide, et DK ei tööta enam

kostja juures.

Hageja selgitas, et poolte vahel puudus leping uste müügiks. Hageja poolt kostja esindajale DK-

le 17. veebruaril 2022 saadetud e-kirjas viidatud tellimus ei läinud kunagi töösse. Hageja 16.

veebruari 2022. a e-kirjas viidatud uksi kostjale ei tarnitud ja need ei puutu praegusesse hagisse.

Hagis esitatud nõude aluseks on arved nr 211038 ja nr 2202027, mis olid algselt tehtud ASSG

Construction OÜ nimele ja mille DK palus teha ümber kostja nimele. Eraldi töövõtulepingut ei

ole pooled sõlminud. Üks arve on ettemaksu näol osaliselt, 3175 euro ulatuses tasutud.

2-22-4397

3 (11)

1.3. Oma 17. juunil 2022 esitatud seisukohas märkis hageja, et vaidlust ei ole selles, et kostja

edastas hagejale 24. veebruaril 2022 e-kirja koos hagi aluseks olevate arvetega nr 2110038 ja

nr 2202027 selgitusega „Jään arvet ootama ning maksame 300€ rohkem. Kinnitan, et Teletorni

Kodud võtab Assg Construction arved enda peale“. Seega on kostja mõlemat arvet tunnistanud

ja lubanud need tasuda. Hageja on seisukohal, et kostja esindaja DK 24. veebruari 2022. a e-

kiri on võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 mõttes, täpsemalt konstitutiivne võlatunnistus. Tegemist

on esiteks lubadusega täita kostja kohustused hageja ees, teiseks on kostja sellega tunnistanud

kohustust hageja ees kokku 12 083,71 eurot (arved manusena e-kirja lisas). E-kirja tuleb

tõlgendada

kui

kindla

õigusliku

tagajärje

kaasatoomisele

suunatud

tahteavaldust

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes, millega kostja tunnistas oma

võlgnevust hageja ees ja andis lubaduse võlgnevus tasuda. Selliselt pidi kostja tahteavaldust

mõistma ka hagejaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel. Kostja e-kiri tuleb lugeda

võlatunnistuseks ka VÕS § 204 lg 2 alusel.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

2.1. Kostja tõi hagi vastuses välja, et:

-

hageja on kostjale 18. oktoobril 2021 väljastanud arve nr 2110038;

-

hageja on 17. veebruaril 2022 saatnud kostja esindajale DK-le e-kirja, millega saatis

kostjale hinnapakkumise koos hageja allkirjastatud lepinguga ning märkis, et niipea kui

leping on allkirjastatud, saab hageja esitada ettemaksuarve ning pärast selle laekumist

saab hageja materjalid tellida ja uksed töösse suunata;

-

hageja on 17. veebruaril 2022 väljastanud arve nr 2202027, millel on viidatud

töövõtulepingule 21-464 ja lõppmaksele;

-

24. veebruaril 2022 on kostja esindaja DK saatnud hagejale e-kirja, milles avaldab soovi

osta kostjalt kolm ust.

2.2. DK, kellele hageja on saatnud 17. veebruaril 2022 e-kirja (hagi lisa 1) ja kes on saatnud

24. veebruaril 2022 hagejale e-kirja (samas), ei tööta enam kostja juures, mistõttu ei ole kostjale

teada hagejaga sõlmitud kokkuleppe tingimused.

2.3. Kostja leiab, et hageja ei ole järginud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1

p-dest 2 ja 3 tulenevaid hagiavalduse sisu nõudeid ning on jätnud hagis välja toomata õigussuhte

ja nõude tekkimise aluseks olevad asjaolud. Hageja ei ole tõendanud lepingulise suhte

tekkimist, s.o millistel asjaoludel ja tingimustel on pooled müügi- või töövõtulepingu sõlminud.

2.4. Kostjale on arusaamatu, kuidas hageja sai müüa kostjale uksi viimase tellimuse alusel, kui

kostja esitas hagejale soovi kolme ukse ostmiseks 24. veebruaril 2022, kuid arved, mille

tasumist kostja hagejalt nõuab, on väljastatud juba 18. oktoobril 2021 ja 17. veebruaril 2022,

s.o enne kostja sooviavalduse saamist. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, miks ei ole hageja

tõendina esitanud töövõtulepingut ja muid asjakohaseid dokumente, mille põhjal saaks hinnata

hageja nõude põhjendatust.

2.5. Hageja 16. veebruari 2022. a e-kirjast järeldab kostja, et üheks müügilepingu tingimuseks

oli 100% ettemaksu tasumise kohustus. Järelikult tekkis hagejal kohustus kostjale uksed üle

anda alles pärast seda, kui kostja on hagejale nende eest 100% tasunud. Hageja ei ole selgitanud

vastuolu ettemaksu kokkuleppe ja arvete tasumata jätmise vahel. Hageja ei ole tõendanud, et ta

on lepingu omalt poolt täitnud.

2-22-4397

4 (11)

2.6. Eeltoodud põhjustel leidis kostja, et hagiavaldus on oluliste puudustega, see ei ole

põhinõuete osas põhjendatud ega tõendatud. Kuna hageja põhinõue ei ole tõendatud, ei ole

põhjendatud ka viivis ja sissenõudmiskulud.

2.7. Oma 25. mai 2022. a seisukohas märkis kostja, et hagis esitatud väidetest saab järeldada,

et hageja tugineb oma nõudes müügilepingule. Oma 9. mai 2022. a seisukohas aga kinnitas

hageja, et pooled ei ole sõlminud ei müügi- ega ka töövõtulepingut ning hageja ei ole kostjale

kaupa (sise- ja välisuksi) üle andnud. Hageja nõuab kostjalt arvete tasumist, mis on algselt

koostatud kolmandale isikule. Seega ei ole hageja nõuet müügi- ega töövõtulepingu alusel

võimalik rahuldada, kuna tasunõude eeldused ei ole täidetud. Hagiavaldusest ja hageja 9. mai

2022. a seisukohast ei tulene, et hageja saaks nõuda kostjalt tasu mingil muul alusel.

2.8. Oma 21. juuni 2022. a seisukohas märkis kostja, et hageja on asunud 17. juuni 2022. a

menetlusdokumendis üllatuslikult väitma, et kostja on andnud hagejale 24. veebruaril 2022

võlatunnistuse ning hageja nõude aluseks on ASSG Construction OÜ-le väljastatud arved.

Hageja väited hagi aluseks olevate asjaolude kohta on ebaselged ja vastuolulised. Juhul, kui

hageja leiab, et tema nõue tuleneb müügi- või töövõtulepingust, tuleb hagi jätta rahuldamata

poolte vahel lepingulise suhte puudumise tõttu. Juhul, kui hageja leiab, et tema nõue tuleneb

võlatunnistusest, tuleb hagi jätta rahuldamata võlatunnistuse puudumise tõttu. Hageja ei ole

tõendanud, et ASSG Construction OÜ-l oleks hageja ees mingeid kohustusi. Lisaks ei saa DK

avaldusest 24. veebruari 2022. a e-kirjas välja lugeda kostja tahet sõlmida hagejaga

konstitutiivne võlatunnistus 12 083,71 euro tasumiseks. Kuigi kostjale jäävad DK avaldused

ebaselgeks, võib neist välja lugeda maksimaalselt seda, et kostja on valmis (arvatavalt eelnevate

läbirääkimiste tulemusena) tasuma hagejale 300 eurot rohkem ning kostja võib ASSG

Construction OÜ-l aidata hageja võimalikke arveid tasuda. Hageja nõuab kostjalt kostjale, mitte

ASSG Construction OÜ-le väljastatud arvete tasumist. Hageja esitatust ei ole aru saada, kelle

kohustuste täitmist hageja nõuab.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

12 083,71 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 426,75 eurot,

võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise põhinõudelt (12 083,71 eurot) määraga 0,05%

päevas alates 26. märtsist 2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 11 656,96 eurot.

Maakohus jättis hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 10 euro nõudes. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1510 eurot

ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise neilt alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib VÕS § 175 lg 1 järgi kolmas isik

võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub

senise võlgniku asemele. Kohustuse ülevõtmine võib toimuda võlausaldaja ja võlgniku vahelise

kokkuleppega. Võlausaldajast hageja ja uuest võlgnikust kostja tahteavaldused kohustuse

ülevõtmiseks sisalduvad hageja poolt kohtule tõendina esitatud kirjavahetuses. Hageja kirjutas

16. veebruaril 2022 DK-le „lisaks soovime saada kinnitust, et võtate ASSG Construction OÜ

tasumata arve enda kanda“ ja DK vastas 24. veebruaril 2022 kostja nimel „[k]innitan, et

Teletorni Kodud võtab Assg Construction arved enda peale“. Hageja väitel sisaldusid

vaidlusalused arved kostja saadetud e-kirjas, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohtule

nähtus hagiavaldusele lisatud kirjavahetusest (hagi lisa 1), et arve nr 2202027 summas 7313,71

ja arve nr 2110038 summas 4770 eurot sisalduvad poolte kirjavahetuses. Kostja ei ole tõendile

selles osas vastuväiteid esitanud. DK tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 lg 1 teise lause kohaselt

2-22-4397

5 (11)

tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi. Kohtu hinnangul pidi hagejaga sarnane mõistlik isik mõistma kostja

tahteavaldust nii, et kostja soovis olla kohustusega seotud, s.o kui ta varem ei olnud kohustatud

isik, siis selleks isikuks saada. Ka kostja on oma 21. juuni 2022. a menetlusdokumendi p-s 10.2

väljendanud, et DK kirjast võib aru saada, et kostja võib ASSG Construction OÜ-l aidata hageja

võimalikke arveid tasuda. Seega on ka kostja möönnud enda väljendatud valmisolekut osaleda

ASSG Construction OÜ kohustuste täitmisel hageja ees.

Kohus nõustus kostjaga, et pooled ei sõlminud konstitutiivset võlatunnistust. Samas oli kohus

seisukohal, et DK 24. veebruari 2022. a tahteavaldusest on selgelt välja loetav kostja valmisolek

täita ASSG Construction OÜ kohustused hageja ees kohustuste ülevõtmisega VÕS § 175 lg 1

tähenduses. Kuivõrd kohus tuvastas, et vaidlusalused arved, mis kajastasid ASSG Construction

OÜ kohustusi hageja ees, olid poolte kirjavahetusele manusena lisatud, oli kohtu hinnangul

üheselt määratletav, millised arved kostja lubas üle võtta.

ASSG Construction OÜ võlgnevuse olemasolu (tasumata arved) on välja loetav ka poolte

kirjavahetusest. Nii kirjutab hageja oma 16. veebruari 2022. a e-kirjas: „Omalt poolt soovime,

et lisaks ettemaksule tasute vanast arvest väikse summa ära hea tahte märgiks (nt. 300 eurot)“.

Kostja vastab samal päeval hagejale, et teeb maksmata arvete kohta päringu. Kostja ei vaielnud

vastu hageja väitele, et DK oli nii kostja kui ka ASSG Construction OÜ esindaja, kes esitas

hagejale tellimusi. Samuti ei väitnud kostja, et DK-l polnud (esindus)õigust kostja nimel ASSG

Construction OÜ kohustusi üle võtta TsÜS § 115 jj mõttes.

3.2. Kuivõrd hageja nõustus, et poolte vahel puudus leping uste müügiks, polnud kohtul vaja

analüüsida kostja vastuväiteid seoses kostja 24. veebruaril 2022 saadetud uste ostu

sooviavaldusega. Kuna vaidlusalused arved puudutavad ASSG Construction OÜ kohustusi

hageja ees, mille täitmise võttis kostja ASSG Construction OÜ-lt üle, siis ei oma tähtsust kostja

vastuväited seoses töövõtulepingu esitamata jätmisega ja ettemaksu tasumise kohustusega.

Hageja väitel ei jõudnud pooled lepingu sõlmimiseni ning ka kostja on tuginenud müügilepingu

puudumisele poolte vahel.

3.3. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja on ASSG Construction OÜ kohustused arvel nr 2110038

märgitud summas 4770 eurot ja arvel nr 2202027 märgitud summas 7313,71 eurot hageja ees

VÕS § 175 lg 1 tähenduses üle võtnud, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist. Kohus

märkis, et kuna kostja on 24. veebruari 2022. a tahteavalduses kinnitanud arvete ülevõtmist,

mis olid poolte kirjavahetusele lisatud, lasus kostjal tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et

kohustust tegelikult ei ole. Kostja ei ole seda teinud. Lisaks ei ole kostja vaidlustanud hageja

väidet, et ühte arvet on ettemaksu näol osaliselt tasutud summas 3175 eurot. Kohus viitas VÕS

§ 76 lg-le 1, § 82 lg-tele 1 ja 7, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 083,71 eurot.

3.4. Kohus viitas VÕS § 101 lg 1 p-le 6 ja § 113 lg-le 1 ning märkis, et hageja nõuab kostjalt

viivist arvetel nr 2110038 ja nr 2202027 märgitud määras 0,05% päevas. Kostja ei ole viivise

arvestuse kohta vastuväiteid esitanud, mh viivise määrale. Seega mõistis kohus kostjalt hageja

kasuks välja arve nr 2110038 tasumisega viivitamise eest viivise 324,36 eurot ajavahemiku 9.

november 2021 kuni 25. märts 2022 eest (4770 eurot × 0,05% × 136 päeva) ning arve nr

2202027 tasumisega viivitamise eest viivise 102,39 eurot ajavahemiku 25. veebruar 2022 kuni

25. märts 2022 eest (7313,71 eurot × 0,05% × 28 päeva), kokku 426,75 eurot. Maakohus viitas

TsMS §-le 367 ja Riigikohtu 26. oktoobri 2012. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 p-le 12, kus

leiti, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses.

2-22-4397

6 (11)

Praegusel juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras.

Kuna hageja ei olnud suurema kahju olemasolu põhjendanud, mõistis kohus kostjalt hageja

kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

3.5. Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmist, tuginedes VÕS §

1131 lg-le 1. Nimetatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui kohustuse täitmisega

viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja

nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju

hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Vaatamata sellele, et kostja ei olnud hageja

võla sissenõudmiskulude nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud, oli hageja nõue kohtu

hinnangul põhjendatud vaid osaliselt. Hageja ei ole rahaliselt sisustanud 40 eurot ületavat kahju

hüvitamise nõuet. Eelnõu 372 SE seletuskirja kohaselt ei ole sissenõudmiskulude hüvitis

põhimõtteliselt piiratud 40 euroga, kuid kui sissenõudmiseks tehtud kulutused ületavad

seadusega kindlaksmääratud summat 40 eurot ja pooled ei ole eraldi suuremas hüvitises kokku

leppinud, tuleb 40 eurot ületav osa nõuda sisse üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel.

Hageja ei ole kahju hüvitamise nõuet 10 eurot sisustanud, mistõttu jättis kohus hageja võla

sissenõudmiskulude nõude 10 euro ulatuses rahuldamata. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja võla sissenõudmiskulud 40 eurot, mis ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest

pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk tegelikust kahjust.

3.6. Kuna kohus rahuldas hagi rohkem kui 99% ulatuses ja tegi otsuse sisuliselt kostja kahjuks,

pidas kohus TsMS § 162 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna kostja

kanda.

3.7. Kohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud

koosnesid hagiavalduselt tasutud riigilõivust 910 eurot ja õigusabikuludest 600 eurot, kokku

1510 eurot. Kohus leidis, et TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning § 139 lg-st 2 lähtuvalt on riigilõiv

600 eurot hageja menetluskuluna põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul olid kõik hageja esile toodud

menetlustoimingud 6 t ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kohus leidis, et hageja lepingulise

esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta oli samuti mõistlik. Seega mõistis kohus

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1510 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks

arutamiseks.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus täitnud nõuetekohaselt TsMS §-s 392

sätestatud eelmenetluse ülesandeid ja on rikkunud kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust.

Maakohus on teinud üllatusliku lahendi ja rikkunud TsMS § 436 lg-t 4, tuginedes otsust tehes

asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud.

4.2. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis väitnud, et kostja on kolmanda isikuna hageja

nõude ASSG Construction OÜ-lt üle võtnud. Hageja on hagiavalduses tuginenud

2-22-4397

7 (11)

müügilepingule ja viimases menetlusdokumendis konstitutiivsele võlatunnistusele. Enne

kohtuotsuse tegemist ei ole arutanud maakohus pooltega hageja nõude võimalikku ülevõtmist

kostja poolt.

4.3. Hageja menetluses esitatud väited on ebaselged ja eksitavad ning ei võimalda kostjal

kujundada seisukohta hageja nõude põhjendatuse kohta. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi on hagi

aluseks olevate faktiliste asjaolude kohtu ette toomine ennekõike hageja kohustus.

4.4. Maakohus ei ole vaidlust lahendades teinud selgeks hageja nõudeid ega selgitanud nõude

rahuldamise õiguslikke aluseid ja sellest tulenevalt tõendamiskoormust, jättes täitmata

eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p 1). Hageja on esitanud nõude aluseks olevad

asjaolud vastuoluliselt: hagis tugines müügilepingule, seejärel eitas müügilepingulise suhte

olemasolu ja oma viimases maakohtule esitatud menetlusdokumendis leidis, et sõlmitud on

võlatunnistus. Järelikult on hageja esitanud nõudeid erinevatel asjaoludel. Olukorras, kus

hageja nõue ei olnud selge, pidi maakohus TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi eelmenetluses

esmalt välja selgitama hageja nõuded ja iga nõude aluseks olevad asjaolud ning p 41 järgi igale

nõudele kohalduva õiguse, sh hageja nõuded kvalifitseerima ja selgitama pooltele, millest

sõltub hageja nõude rahuldamine. Maakohus seda ei teinud.

4.5. VÕS § 176 lg 1 kohaselt võib kohustuse ülevõtja esitada võlausaldaja nõudele lisaks enda

vastuväidetele vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest

õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu

isiklikult. Kostja on arvamusel, et kui hageja nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja on ASSG

Construction OÜ kohustused hageja ees üle võtnud, peaks hageja tooma kohtu ette asjaolud ja

neid kinnitavad tõendid, et ASSG Construction OÜ-l on hageja ees lepingust tulenevaid

täitmata kohustusi. Seni, kuni hageja ei ole toonud esile nõude aluseks olevaid asjaolusid ja

esitanud kohtule tõendeid, ei saa kostja realiseerida VÕS § 176 lg-st 1 tulenevat õigust esitada

hageja nõudele vastuväiteid. Pelgalt kostja nimele vormistatud arved ei tõenda nõude aluseks

olevaid asjaolusid.

4.6. Kui hageja esitab kohtule vastuoluliste asjaoludega nõude, on maakohtu ülesanne

eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus tuua välja nõude aluseks

olevad asjaolud ja nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 340 lg 1). Ilma nõuet

täpsustamata, s.o esile toomata, millise nõude täitmise kohustuse on kostja ASSG Construction

OÜ-lt üle võtnud, ei ole kostjal võimalik hageja nõude suhtes seisukohta kujundada ja

vastuväiteid esitada. Kohus peaks TsMS § 435 lg 1 järgi tegema otsuse alles siis, kui asja on

arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Maakohus oleks pidanud

tegema otsuse siis, kui ta on kontrollinud nii ASSG Construction OÜ müügilepingu järgsete

õiguste maksmapaneku kui ka lepinguliste kohustuste ülevõtmisest tulenevate nõuete

maksmapaneku eeldusi. Kostjat ei saa kohustada hagejale tasu maksma ilma, et hageja oleks

kas ASSG Construction OÜ-le või kostjale vastusoorituse teinud.

4.7. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hagiavalduse rahuldamise eeldused ei olnud

täidetud, kuna hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et tal oli ASSG

Construction OÜ vastu nõue, mille täitmist hageja saab kostjalt nõuda.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

2-22-4397

8 (11)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas,

millega maakohus hagi rahuldas ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Asi tuleb saata

tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt, jättes selle rahuldamata 10 euro sissenõudmiskulude

nõudes. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes vaidlustas otsuse osas,

millega hagi rahuldati. Hageja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega on maakohtu otsus osas,

millega hagi jäeti 10 euro sissenõudmiskulude nõudes rahuldamata (resolutsiooni p 4), TsMS

§ 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud.

8. Olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja selle vastuse ning muude asja

materjalidega, on kolleegium seisukohal, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja

asi tuleb saata selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on eksinud

materiaalõiguse kohaldamisel, mh jättes osad asjassepuutuvad õigusnormid kohaldamata.

Lisaks on maakohus rikkunud selgitamiskohustust, jättes pooltele selgitamata nii selle, millised

on asjas kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja hagi rahuldamise eeldused, kui ka

tõendamiskoormuse seoses hagi aluseks olevate kohustuste olemasolu ja sissenõutavusega.

Eelneva tulemusel võisid pooltel jääda esile toomata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja

esitamata tõendid. Samuti on maakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 436 ja §

442 lg 8 rikkumine). Kolleegium selgitab neid seisukohti järgnevaga.

9. Maakohus tuvastas asjas esitatud kirjavahetuse põhjal (hageja 16. veebruari 2022. a e-kiri

DKele ja DK 24. veebruari 2022. a e-kiri hagejale), et kostja avaldas tahet võtta VÕS § 175 lg

1 tähenduses üle ASSG Construction OÜ kohustused hageja ees, mis tulenesid arvetest nr

2202027 (summas 7313,71 eurot) ja nr 2110038 (summas 4770 eurot) (vt maakohtu otsuse p-d

11–13). Seejärel leidis maakohus, et kuna kostja on nimetatud ASSG Construction OÜ

kohustused üle võtnud, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist. Maakohus leidis, et

kuivõrd kostja on 24. veebruari 2022. a tahteavalduses kinnitanud arvete ülevõtmist, millised

arved olid poolte kirjavahetusele lisatud, siis tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et

kohustust tegelikult ei ole, lasus kostjal (vt maakohtu otsuse p 15). Kuna kostja ei olnud

tõendanud kohustuste puudumist, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

12 083,71 eurot, viivise ja sissenõudmiskulud.

10. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu seisukoht, et kostja võttis VÕS § 175 lg 1 järgi

üle ASSG Construction OÜ kohustused, mis nähtusid poolte kirjavahetusele lisatud arvetelt, oli

kostjale üllatuslik. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks VÕS § 175 kohaldamist

pooltega arutanud. Pooltega hagi aluseks olevate asjaolude ja õigusliku olukorra arutamine oli

praeguses asjas eriti oluline seetõttu, nagu kostja põhjendatult välja toob, et hageja väited tema

nõude aluseks olevate asjaolude kohta olid menetluse käigus muutunud: 25. märtsi 2022. a

hagiavalduses tugines hageja kostjaga sõlmitud müügilepingule; 9. mai 2022. a

menetlusdokumendis tõi hageja esile, et nõuab kostjalt algselt ASSG Construction OÜ-le

väljastatud arvete tasumist; 17. juuni 2022. a menetlusdokumendis tugines hageja sellele, et

kostja esindaja 24. veebruari 2022. a e-kiri on käsitatav konstitutiivse võlatunnistusena. Kostja

sai alles vaidlustatud otsusest teada, kuidas mõistis hageja hagi alust ja milliseid õigusnorme

pidas asjassepuutuvaks maakohus. Samas ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja ei olnud

kohustuste ülevõtmisele menetluses tuginenud. Hageja on alates oma 9. mai 2022. a

2-22-4397

9 (11)

menetlusdokumendist väitnud, et arved, mille tasumist ta kostjalt nõuab, olid esialgu väljastatud

ASSG Construction OÜ-le ning kostja esindaja palus need kostja nimele ümber teha.

11. Kostjal oli võimalik esitada oma vastuväited maakohtu õiguslikule käsitusele

apellatsioonkaebuses. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid maakohtu

järeldusele, et tuvastatud asjaoludel oli tegemist kohustuse ülevõtmisega, sh ei väida kostja, et

maakohus oleks eksinud VÕS § 175 lg 1 kohaldamisel või hinnanud poolte kirjavahetust ja seal

sisalduvaid tahteavaldusi valesti osas, milles need puudutasid ASSG Construction OÜ

kohustuste ülevõtmist. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust arvata, et maakohtu

lõppjäreldus oleks selles osas vale. VÕS § 175 lg 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga

sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku

asemele. Sellisel juhul toimub kohustuse üleminek võlausaldaja ja kolmanda isiku kahepoolse

kohustus- ja käsutustehingu alusel ning selleks ei ole vaja võlgniku tahteavaldust (vt ka

Riigikohtu 19. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-07, p 12). Kolleegiumi

hinnangul on maakohus oma järeldust ASSG Construction OÜ kohustuste ülevõtmise kohta

kostja poolt nõuetekohaselt põhjendanud.

12. Põhjendamata ja ennatlik on aga maakohtu järeldus selle kohta, et tõendamiskoormus

kohustuse puudumise tõendamiseks lasus kostjal.

12.1. Tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõtte kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Olukorras, kus hageja nõuab kostjalt ASSG

Construction OÜ-l tekkinud kohustuste täitmist, tuleb hagejal seega tõendada nii nende

kohustuste üleminek kostjale kui ka nende kohustuste olemasolu ja sissenõutavus. Seega ei

piisa hageja nõude rahuldamiseks üksnes selle tuvastamisest, et kostja on ASSG Construction

OÜ kohustused VÕS § 175 lg 1 tähenduses üle võtnud. Praegusel juhul oli kostja vaielnud vastu

nende kohustuste olemasolule, mille täitmist temalt nõuti. Kostja on menetluses leidnud, et

hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest lähtuvalt ta saaks nõuda kostjalt algselt ASSG

Construction OÜ-le väljastatud arvete tasumist (nt kostja 25. mai 2022. a menetlusdokumendi

p 10), ega tõendanud, et ASSG Construction OÜ-l oleks hageja ees mingeid kohustusi (vt kostja

21. juuni 2022. a menetlusdokumendi p 10.2). Kostja on apellatsioonkaebuses õigesti viidanud,

et pelgalt arve esitamine ei tõenda kohustuse olemasolu.

12.2. Tõendamiskoormus kohustuse olemasolu osas võib ümber pöörduda näiteks

võlatunnistuse andmise korral (vt deklaratiivse võlatunnistuse õigusliku tähenduse kohta

Riigikohtu 3. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.4). Praegusel juhul on maakohus

leidnud, et pooled ei olnud sõlminud konstitutiivset võlatunnistust (maakohtu otsuse p 12).

Seda, kas pooled võisid olla sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse, ei ole maakohus

vaidlustatud otsuses analüüsinud. Kolleegium on seisukohal, et ainuüksi sellest, et kostja võttis

ASSG Construction OÜ kohustused VÕS § 175 lg 1 tähenduses üle, ei saa järeldada

deklaratiivse võlatunnistuse andmist. Võlatunnistuse andmine eeldab sellekohase tahteavalduse

tegemist, mida tuleb tõlgendada vastavalt TsÜS §-le 75 (ühepoolse tahteavalduse puhul) või

VÕS §-le 29 (kui väidetav võlatunnistus antakse lepinguga; vt ka Riigikohtu 2. mai 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922, p 12.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Ehkki maakohus on

viidanud ka sellele, et kostja pole vaielnud vastu hageja väitele, et ühte arvet on ettemaksu näol

osaliselt tasutud, jääb vaidlustatud otsusest ebaselgeks, millise õigusliku tähenduse maakohus

sellele asjaolule omistas. Maakohus ei ole tuvastanud, et selle makse oleks teinud kostja.

12.3. Seega tulnuks maakohtul esmalt tuvastada tahteavalduse olemasolu, millega kostja oleks

kinnitanud oma kohustuse olemasolu hageja ees. Selline tahteavaldus võib olla tehtud ka samal

2-22-4397

10 (11)

ajal algse võlausaldaja kohustuse ülevõtmisega VÕS § 175 lg 1 tähenduses, sh samas

kirjavahetuses (vt ka Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922, p 14.1). Seejärel

tulnuks hinnata, kas tegemist on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud

kinnitusega (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduva

võlatunnistusega (vt Riigikohtu 3. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.1). Nimelt

ei tähenda igasugune võla tunnistamine alati võlgniku tahet end tehinguliselt siduda

deklaratiivse võlatunnistusega, vaid ta võib ka üksnes möönda võla olemasolu, soovimata

sellekohase avalduse õiguslikku siduvust. Riigikohus on selgitanud, et võlgniku ühepoolse

mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud

asjaolude esinemist, soovitamata õiguslikku siduvust. Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise

katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina

nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat

nõude alust ega piira tunnistuse andja poolt tunnistuses märgitud nõudele vastuväidete esitamist

(vt samas, p 16.1; vt ka Riigikohtu 24. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 27).

Juhul, kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne

(konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne).

12.4. Kuna maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud kostja tahteavalduse, mis

oleks

käsitatav

õiguslikult

siduva

võlatunnistusena,

on

maakohtu

seisukoht,

et

tõendamiskoormus kohustuse puudumise tõendamiseks lasub kostjal, ennatlik ja potentsiaalselt

ekslik. Eelneva tõttu on maakohtu otsus ka nõuetekohaselt põhjendamata, sh on maakohtu

järeldus tõendamiskoormuse kohta asjassepuutuvate õigusnormidega sidumata.

13. Lisaks eelnevale ei ole maakohus tõendamiskoormust pooltele menetluses selgitanud. Asja

materjalidest nähtuvalt leidis kostja maakohtus seda, et hagejal on kohustus tuua esile ja

tõendada asjaolud, millest nähtuvalt ASSG Construction OÜ-l oli hageja ees kohustusi, mille

täitmist ta kostjalt nõuab. Maakohus on alles lõpplahendis leidnud, et kostjal lasus kohustus

tõendada, et arvetelt nr 2202027 ja nr 2110038 nähtuvaid kohustusi tegelikult ei ole. Seega oli

maakohtu seisukoht tõendamiskoormuse jaotumise kohta pooltele (vähemalt kostjale)

üllatuslik. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et kuna maakohus ei selgitanud pooltele

tõendamiskoormust seoses arvetelt nähtuvate kohustuste olemasolu ja sissenõutavusega, võis

pooltel jääda menetluses selle kohta esile toomata asjaolusid ja esitamata tõendeid, mis võis

mõjutada asjas tehtud lahendit.

14. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule mh siis, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse

kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

Sama paragrahvi 2. lõike teise lause kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse

põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks

esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist

ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium on seisukohal, et praegusel

juhul on maakohtu menetlusõiguse normi rikkumised sedavõrd olulised, et ringkonnakohtul ei

ole võimalik puuduseid kõrvaldada. Lisaks selgitamiskohustuse täitmisele tuleks kohtul anda

pooltele võimalus esitada täiendavaid seisukohti ning tuua esile asjaolusid ja esitada tõendeid

seoses hagi esemeks olevate kohustuste olemasolu ja sissenõutavusega. Seega eeldaks asja

lõpuni lahendamine olulises mahus eelmenetluse ülesannete (TsMS § 392 lg 1 p-d 1–4) täitmist,

mis ei ole kooskõlas apellatsioonimenetluse olemusega. Olulises mahus uute tõendite

hindamine ja asjaolude tuvastamine ringkonnakohtus ei ole menetlusosaliste huvides, kuna sel

juhul ei oleks neil võimalik vaidlustada tõenditele antud hinnanguid kõrgemas kohtuastmes

2-22-4397

11 (11)

(vastavalt TsMS § 688 lg-le 5 ei kogu ega uuri Riigikohus madalama astme kohtutes kogutud,

uuritud ja hinnatud tõendeid).

15. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus hagi rahuldamise osas tühistada ja saata samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel lahendamisel tuleb

maakohtul hinnata, kas kostja on andnud või pooled sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse,

millega kostja on õiguslikult siduvalt kinnitanud oma kohustust hageja ees täita arvetelt nr

2202027 ja nr 2110038 nähtuvad kohustused. Seejuures tuleb maakohtul anda pooltele

võimalus esitada selle kohta oma seisukoht. Eelnevast lähtuvalt tuleb maakohtul selgitada

pooltele tõendamiskoormust arvetelt nr 2202027 ja nr 2110038 nähtuvate kohustuste olemasolu

ja sissenõutavuse osas ning võimaldada pooltel esitada nendes küsimustes täiendavaid

asjaolusid ja tõendeid.

16. Kuna vaidlustatud otsus tühistatakse osaliselt asja sisulise lahendamise osas, tuleb see

tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotuse

otsustab asja uuel läbivaatamisel maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (TsMS § 173

lg 3 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)