3-22-657/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-657

Haldusasi

X. Xi kaebus tuvastada Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti 24.02.2022 ettekirjutuse nr 17-

16/2022/343, 09.03.2022 ettekirjutuse nr 18-2/22-03258-

001 ja 15.03.2022 ettekirjutuse nr 18-2/22-03536-008

õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

volitatud esindaja Martti Kangur

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja 30.04.2023 taotlus kaebust muuta rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.08.2023 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kohustas lõpetama 24.02.2022

ettekirjutusega nr 17-16/2022/343 teleprogrammide RTR Planeta, NTV Mir ja NTV Mir

Baltic, Rossia 24, Belarus 24 ja TV Centre International (TVCI) taasesitamise Eesti Vabariigi

territooriumil, 09.03.2022 ettekirjutusega nr 18-2/22-03258-001 RBK (tuntud ka kui RBC

TV) teleprogrammi ja programmikataloogi taasesitamise Eesti Vabariigi territooriumil,

15.03.2022 ettekirjutusega nr 18-2/22-03536-008 blokeerima ettekirjutuse adressaatidele

kuuluvates nimeserverites järgnevad domeeninimed või veebilehe IP-aadressid või muuta

veebilehed muul viisil internetiühenduse teenuse lõppkasutajatele Eestis kättesaamatuks:

ntv.ru, ren.tv, 5-tv.ru, 78.ru, 1tv.com, lenta.ru, tass.ru (edaspidi koos: vaidlustatud

3-22-657

ettekirjutused). Vaidlustatud ettekirjutused olid suunatud Eesti sideettevõtjatele ja kehtisid 12

kuud.

2. X. X esitas 20.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada TTJA

24.02.2022 ettekirjutus nr 17-16/2022/343, 09.03.2022 ettekirjutus nr 18-2/22-03258-001 ja

15.03.2022 ettekirjutus nr 18-2/22-03536-008 ning kohustada TTJA-d eemaldama ameti

veebisaidilt Ukraina lipuvärvides lindi kujul olevad kõrvalised märgistused, samuti kohustada

TTJA-d edaspidi järgima kehtestatud õigusnorme. Koos kaebusega taotles kaebaja esialgse

õiguskaitse (EÕK) korras kohtuasja arutamise ajaks alternatiivse teabe saamise

võimaldamiseks EÕK meetmena peatada vaidlustatud ettekirjutuste kehtivus.

3. Tallinna Halduskohus jättis 28.03.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Tallinna Halduskohus tagastas 05.04.2022 määrusega kaebuse nõudes

kohustada TTJA-d eemaldama ameti veebisaidilt Ukraina lipuvärvides lindi kujul olevad

kõrvalised märgistused. Ülejäänud osas võttis kohus kaebuse menetlusse,

4. Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määrusega asendas kohus nõuded tühistada TTJA

24.02.2022 ettekirjutus nr 17-16/2022/343, 09.03.2022 ettekirjutus nr 18-2/22-03258-001 ja

15.03.2022 ettekirjutus nr 18-2/22-03536-008 nõuetega tuvastada TTJA 24.02.2022

ettekirjutuse nr 17-16/2022/343, 09.03.2022 ettekirjutuse nr 18-2/22 03258-001 ja 15.03.2022

ettekirjutuse nr 18-2/22-03536-008 õigusvastasus. Kohus jättis rahuldamata kaebaja

07.04.2023 esitatud EÕK taotluse

5. Kaebaja esitas 30.04.2023 taotluse, milles palus:

1) tunnistada kaebaja teabe saamise õiguse rikkumine vastustaja poolt rahvusvaheliste

seaduste ja Eesti Vabariigi seadustega vastuolus olevaks ning vaidlustatud ettekirjutused

üksnes vahendiks selliste rikkumiste seadustamiseks ja vastavalt sellele kohustada vastustajat

lõpetama põhjendamatud rikkumised;

2) kohustada vastustajat selgitama kohtule, milles seisnevad Eesti seaduste rikkumised 195

veebikanali ja 51 Venemaa telekanali puhul ning esitama neid rikkumisi selgitava dokumendi,

mida on võimalik kohtus vaidlustada;

3) tunnistada vastustaja tegevus inforuumi piiramisel sunniks muuta kaebaja veendumusi,

mille kinnituseks on teave vastustaja ülalnimetatud veebilehelt: „Riigikantselei tellitud

avaliku arvamuse uuringust selgub, et Vene kanalite mainimine olulise infoallikana on

aastaga langenud 33%-lt 11%-le ning usaldatavus 40%-lt 18%-le. Nende numbrite põhjal võib

öelda, et töö Eesti inforuumi kaitsmisel on olnud tulemuslik.“ Kaebaja leiab, et vastustaja

tegevuse eesmärk on mitte Eesti inforuumi kaitsmine, vaid püüd poliitilistel põhjustel muuta

kaebaja arvamust ühe rahvusvahelise konflikti osapoole kasuks ja kohustada vastustajat

eemaldama teabe saamise piirangud ning võimaldama kaebajale toimuva kohta teavet saada

mis tahes allikatest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vaidlustatud ettekirjutuses esitatud alused sisaldavad ebausaldusväärset ja ekslikku teavet,

nimelt seda Venemaa Föderatsiooni presidendi osavõtul toimunud telesaadet vaadates ei

leidnud kaebaja vaidlustatud ettekirjutustes märgitud "ukrainlaste vastase vaenu õhutamise

ning rahvusvahelise õiguse rikkumise ja sõjalise rünnaku õigustamise" tunnuseid. Kaebaja

leiab, et tegemist on TTJA ametnike subjektiivse, politiseeritud ja sügavalt eksliku

arvamusega. Venemaa Föderatsiooni president selgitas oma kõnes Ukraina territooriumil

erioperatsiooni läbiviimise motiive ning põhjendas selle erioperatsiooni läbiviimist just

vajadusega lõpetada aastal alanud sõjaline vastasseis pärast 2014. aasta põhiseadusevastast

riigipööret Ukrainas ning Ukraina vägede ja natsionalistlike pataljonide (Aidar, Azov, Pravoi

2(14)

3-22-657

Sektor i.n.e) poolt plaanipärast elanikkonna hävitamist ning Donetski ja Luganski vabariikide

territooriumidel taristu hävitamist (8 aastaga 13 000 hukkunut ja üle 2 miljoni põgeniku).

Ettekirjutuses ei ole selgitatud, mida tähendab "õigusrikkumistele kihutamine", aga ka

ühiskonna turvalisuse õõnestamine ning Eesti riikliku julgeoleku ja kaitsevõime ohustamine.

Sellise selgituse alusel ei tohi osalt Eesti elanikelt ära võtta juurdepääs Venemaa ja Valgevene

meediakanalitele. Selles ettekirjutuses on viiteid olukorras „topeltstandardite" rakendamisele,

nimelt: USA sissetungil Iraaki, Afganistani, Süüriasse ja teistesse riikidesse ilma ÜRO

sanktsioonita ei kohaldatud Eesti poolt USA meediaruumi ja nende liitlaste suhtes piiravaid

meetmeid, nagu massimeediakanalite sulgemine, ameeriklaste ja nende liitlaste kaupade

müügilt eemaldamine jne. Eesti sõjaväelaste osalemise ÜRO mandaadita sõltumatute riikide

(Süüria, Iraak, Afganistan, Kuveit jt) sõjalistel operatsioonidel, võib samuti käsitleda

illegaalse sõjalise invasioonina. Ja selle invasioonii positiivses võtmes kajastamine Eesti

ametnike poolt meedias näib ka õigustusena Eesti ebaseaduslikule sõjalisele invasiooni

suveräänsete riikide territooriumile.

2) Ei Ukraina ega Venemaa ei ole Euroopa Liidu ega NATO liikmed. Seetõttu ei ole Eesti

riigiasutustel ilma rahvusvahelise kohtu otsusteta ei seaduslikku, rahvusvahelist ega moraalset

õigust valida poolt. Venemaa Föderatsioonil on Ukraina territooriumil erioperatsiooni

korraldamiseks oma põhjused ja see toimub ka Venemaa riikliku julgeoleku huvides. Vene

Föderatsiooni poolt Ukraina territooriumil läbiviidud erioperatsioon vastab täielikult

rahvusvahelistele seadustele, nimelt ÜRO põhikirja artiklile 51, 7. osale. Igal juhul ei ole

vastustajal kuni rahvusvahelise kohtu otsuse jõustumiseni õigust viidata rahvusvahelise

õiguse rikkumisele ja selle alusel piirata olulise osa Eesti ühiskonna teabe saamist. Vastustajal

puudub pädevus rahvusvahelise õiguse rikkumiste väljakuulutamiseks. Eestil ei ole õigust

hakata kahe iseseisva riigi vahelises konfliktis kohtunikuks ja veelgi enam piirata

elanikkonnale selle konflikti kohta teabe saamist üheltki poolelt. Inimestel on õigus teada

mõlema konfliktipoole arvamust ja selle põhjal teha ise järeldusi, kelle poolele asuda. Ning

ühe poole meediakanalite sulgemine Eesti territooriumil näeb välja nii, et riik surub

ühiskonnale peale seisukohta, mis ei vasta asjade tegelikule seisule. Tegemist on Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 41 rikkumisega: "Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele

ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma."

3) Vaadates läbi Vene Föderatsiooni presidendi ametlikul veebisaidil (http://kremlin.ru/events/

president/news/67843) avaldatud Vene Föderatsiooni presidendi pöördumise ärakirja, ei saa

kaebaja nõustuda sellega, et see pöördumine sisaldab sõjalise invasiooni õigustusi ning

üleskutseid vägivallale ja etnilise vaenu õhutamisele. Vastupidi, Venemaa Föderatsiooni

president räägib väga lugupidavalt vennalikust Ukraina rahvast, kes sattus raskesse olukorda.

Seetõttu ei selgu vaidlustatud ettekirjutuste tekstist, millised väljendid viitavad TTJA

seisukohalt ebaseaduslikule tegevusele, mis tõi kaasa Eesti venekeelse elanikkonna

meediaruumi olulise vähenemise. Õigusvastaste tegude esinemise tuvastamiseks on vajalik

läbi viia põhjalik ja sõltumatu sisuanalüüs ning ainult selle põhjal teha otsuseid, mis

puudutavad kaebaja ja suure osa Eesti ühiskonna huve. Vaidlustatud ettekirjutustest jääb ka

täiesti arusaamatuks, miks keeld laieneb Valgevene päritolu telekanalitele: Valgevene

president ei ole esinenud televisioonis ja Valgevene ei osale Ukraina territooriumil toimuval

erioperatsioonil. Seetõttu peab kaebaja Vene ja Valgevene telekanalite edastamise peatamise

aluseid kunstlikeks, ekslikeks ja ülimalt politiseerituteks.

4) Suurt osa ühiskonnast otseselt puudutavate ettekirjutuste väljastamisega on vastustaja

ületanud oma volitusi, nimelt: TTJA ülesannete hulka kuulub ettevõtete majandustegevuse

kontrollimine ja tarbijate kaitse, mitte aga nende õiguste, eelkõige teabe saamise õiguse

piiramine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) §-le 65 ei ole

TTJA-l õigust piirata ettevõtete tegevust vaidlustatud ettekirjutustes nimetatud alustel. Pealegi

on arusaamatu, mille alusel võttis TTJA endale asutuse ülesanded, mis määrab, millist sisu on

3(14)

3-22-657

Eesti Vabariigi territooriumil lubatud vaadata ja milline on keelatud. Ning sedagi, mis alusel

ja kes andis TTJA-le volitused määratleda Eesti riigi julgeoleku ja kaitsevõime ohustamise

kriteeriumid. Kaitse- ja sisejulgeolek on Kaitseministeeriumi, mitte TTJA tegevusvaldkond.

Nagu nimigi ütleb, vastutab TTJA tarbijakaitse ning ettevõtete majandustegevuse tehnilise

järelevalve eest. Tehniline järelevalve ei tähenda kontrolli teabe sisu üle.

5) Kui rääkida kodanike, juriidiliste isikute ja riigi õigusest teavet vabalt saada, levitada ja

kasutada, siis peab riik lähtuma kõigi teabevahetusprotsessis osalejate tingimusteta õigusliku

võrdsuse põhimõttest, olenemata nende poliitilisest, sotsiaalsest ja majanduslikust staatusest.

Teabevabadus väljendub igaühe õiguses saada teavet. ÜRO Peaassamblee 1946. aasta

resolutsiooni 59(1) kohaselt "tähendab teabevabadus õigust koguda, edastada ja avaldada

teavet kõikjal ja takistusteta". Teabega seotud õigused on põhiliste inimeste põhiõiguste

lahutamatu osa. Need on sätestatud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948 välja

kuulutatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19: "Igaühel on arvamuse- ja sõnavabadus;

see õigus kätkeb vabadust sekkumiseta oma veendumustest kinni pidada ja vabadust

informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest

sõltumata." Samad sätted sisalduvad 4. novembril 1950 Roomas vastu võetud Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 10, mis tagab igaühe

õiguse sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja

levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Sellest

tulenevalt on inimestel vaieldamatu õigus saada Eesti ratifitseeritud rahvusvahelistes

õigusaktides sätestatud teavet. See tähendab, et inimestele on õigus teada toimuvast. Kuid

vaidlustatud ettekirjutuses rikutakse kaebaja hinnangul seda õigust.

6) PS § 45 järgi tsensuuri ei ole, samuti puudub seadus Venemaalt saabuva teabe piiramise

kohta. Ometi on TTJA tegevus, millega määratakse, millist teavet võib ühiskond saada ja

millist mitte, just tsensuur. PS § 44 kaitseala hõlmab kõiki teabeallikaid, mille kaudu on igal

isikul võimalik teavet saada, nagu raadio, televisioon, meediaväljaanded, internet jne. PS §

130 kohaselt võib selle §-s 44 sätestatud õigusi riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides

seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata ainult erakorralise või sõjaseisukorra ajal.

Kuna praegu ei ole Eestis kehtestatud ei erakorralist ega sõjaseisukorda, ei ole alust seada

elanikkonnale teabe hankimisel piiranguid. Õigus saada teavet puudutab riigiasutuste

kohustust mitte sekkuda ega segada teabele juurdepääsu. PS §-s 44 nimetatud põhiõiguse

rikkumine seisneb tõkete loomises avalikuks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsuks.

Kaebaja peab vastuvõetamatuks PS § 44 kaitsealasse sekkumist, nimelt raadio- või

teleprogrammidesse sekkumist, välisriigist tuleva teabe juurdepääsu takistamist, interneti või

muu teabekandja ja analoogi kasutamise takistamist.

7. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) TTJA tegi kindlaks, et 24.02.2022 ettekirjutuse (RTR Planeta, NTV Mir ja NTV Mir

Baltic, Rossia 24, Belarus 24 ja TV Centre International - TVCI) ja 09.03.2022 ettekirjutuse

resolutsioonides (RBK, tuntud ka kui RBC TV) nimetatud teleprogrammides näidatud sisu

rikkus meediateenuste seaduse (MeetS) §-s 19 sätesatud nõudeid. Kuna MeetS ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud MeetS §-des 15 ja 192 sätestatud

nõuete täitmise üle, teostab riiklikku järelevalvet TTJA (MeetS § 54), siis oli TTJA haldusakti

andmisel pädev haldusorgan. TTJA uuris 24.02.2022 ja 09.03.2022 ettekirjutuste

resolutsioonides toodud teleprogrammides avaldatut ja tuvastas, et resolutsiooniga hõlmatud

teleprogrammid õigustavad Venemaa Föderatsiooni sõjalist tegevust Ukraina Vabariigi

territooriumil ja sisaldavad hulgaliselt vihkamisele ja vägivallale kihutavaid üleskutseid nii

Ukraina kui lääne riikide suhtes ega tunnusta iseseisvate riikide suveräänsust ning õhutavad

sõda. Sellega kahjustab teleprogrammides edastav sisu Eestis seadusega kaitstud

õigushüvesid. Eelneva koosmõjus seavad teleprogrammides esitatud, ühepoolsed ja

4(14)

3-22-657

tasakaalustamata seisukohad ohtu ühiskonna turvalisusele, sealhulgas riigi julgeolekule ja

riigikaitse tagamisele. Audiovisuaalmeedia teenustes on keelatud ühiskonna turvalisuse,

sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamise kahjustamine. TTJA 24.02.2022 ja

09.03.2022 ettekirjutuste resolutsioonides nimetatud teleprogrammid olid rikkumise ajal

kättesaadavad Eesti Vabariigi territooriumil sideettevõtjate pakutava teenuse ja videojagamise

platvormide kaudu.

2) Vene Föderatsioon alustas 24.02.2022 sõjalist agressiooni Ukraina vastu, mistõttu oli vaja

kiireloomuliselt Eesti avalikus meediaruumis astuda samme tõrjumaks teavet, mis võib

kahjustada avalikku korda ja riigi julgeolekut, mh teavet, mis võib õhutada vaenu või levitada

sõjapropagandat ning õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu.

TTJA tegi kiireloomuliselt selgeks, et 24.02.2022 ja 09.03.2022 ettekirjutuste

resolutsioonidega hõlmatud teleprogrammides avaldatakse ja seeläbi levitatakse

sõjapropagandat, need õigustavad ja toetavad agressioonikuriteo toimepanemist ning

õhutavad vaenu ja kujutavad ohtu avalikule korrale Eestis.

3) Teleprogrammide edastamine tuli piirata avaliku korra tagamiseks, samuti, et ennetada,

tõrjuda ja muuta avalikust ruumist, sh internetist, kättesaamatuks sõjapropagandat ja vaenu

õhutav teave. Muuhulgas oli Eesti avaliku korra ja riigi julgeoleku seisukohast ohtlik, kui n.-ö

ajakirjandus- ja sõnavabaduse sildi all tegeletakse teadlikult ja süsteemselt teabe levitamisega,

mis võib õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu, sh selliseid

süütegusid nagu inimsuse vastane kuritegu (karistusseadustiku ‒ KarS ‒ § 89), genotsiid

(KarS § 90), agressioonikuritegu (KarS § 91) jt.

4) TTJA kohustus reageerida tuleneb ka EL õigusest ‒ Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivist (EL) 2018/1808, 14. november 2018, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL

audiovisuaalmeedi teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus ja

haldusnormide koordineerimise kohta, (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka

AVMS direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. Euroopa Liidu Nõukogu andis

01.03.2022 määruse 2022/350, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb

piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib Olukorda Ukrainas

(edaspidi: Nõokogu määrus nr 833/2014). Nõukogu määrusega nr 833/2014 piirati Russia

Today eri versioonide levikut EL-s.

Nõukogu määruses nr 833/2014 p-des 7 ja 8 tõdetakse, et Ukraina vastase agressiooni

õigustamiseks ja toetamiseks on Venemaa Föderatsioon osalenud pidevas ja kooskõlastatud

propagandategevuses, mis on suunatud EL kodanikuühiskonnale ja selle naaberriikidele,

moonutades ja manipuleerides tõsiselt fakte. Kõnealuseid propagandameetmeid on rakendatud

eri meediakanalite kaudu Venemaa Föderatsiooni juhtkonna pideva otsese või kaudse

kontrolli all. Selline tegevus kujutab endast märkimisväärset ja otsest ohtu EL avalikule

korrale ja julgeolekule. Teleprogrammid, mis on riigi kontrolli all ning mida kasutatakse

inforelvana, ei saa omada meediateenuse osutaja toimetusvastutust AVMS direktiivi mõistes.

Ühtlasi ei ole äärmiselt kõrgel tasemel konstrueeritud propaganda edastamisel tegu

teavituslike, meelelahutuslike või hariduslike saadetega AVMS direktiivi mõttes. AVMS

direktiivi eesmärk on kaitsta selliseid meediateenuseid, mille sisu eest otsustavad ja

vastutavad meediateenuse osutaja toimetus ning mis pakub üldsusele teavituslikke,

meelelahutuslikke või hariduslikke saateid. Ka infosõda ja infomõjutustegevusi uurivad

teadlased on seisukohal, et Kremli juhtnööride järgi tehtud teleprogrammide puhul on tegu

olnud relvadega infosõjas ja täna, kui Ukrainas käib Venemaa algatatud füüsiline sõda, on

infosõda Venemaa agressiooni oluline komponent ‒ tegu ei ole kuidagi ajakirjandusega.

Ettekirjutuse resolutsioonis nimetatud teleprogrammid on Vene riiklikeks telekanaliteks –

Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse andmebaasi MAVISE andmetel kuulub

telekanal RTR Planeta riigiasutusele Föderaalne Kommunikatsiooni- ja Massimeedia

5(14)

3-22-657

Agentuur (Federal Agency for Press and Mass Media) ning TVCI Moskva linna linnavarade

osakonnale (department of urban property of the city of Moscow). Nende eesmärk on olnud

edastada lääne ühiskonda lõhestavat propagandat, külvata vaenu ja vihkamist, luua soodsat

pinnast nn Русский мир’i laiendamiseks, millega mh eitatakse teiste rahvaste õigust

enesemääramisele.

5) AVMS direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud meediateenuste vastuvõtmise vabaduse

tagamise kohustus ei ole mõeldud inforelvana loodud ja edastatavate teleprogrammide

kaitseks. Järelikult ei kuulu ettekirjutuse resolutsioonis loetletud teleprogrammid AVMS

direktiivi kaitsealasse.

AVMS direktiivi artikli 3 lõike 3 kohaselt võib liikmesriik teha ajutiselt erandi

audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadusest, kui teise liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla kuuluva meediateenuse osutaja osutatav audiovisuaalmeedia teenus

kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab

endast tõsist ja suurt ohtu kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja

riigikaitse tagamist. AVMS artikkel 3 lg-st 5 tulenevalt on liikmesriigil kiireloomulistel

juhtudel õigus viivitamatult peatada ajutiselt audiovisuaalmeedia teenuse osutamine juhul,

kui selleks esineb direktiivi artikli 3 lõikes 3 nimetatud alus. Pärast piirangu kohaldamist peab

liikmesriik teavitama otsusest komisjoni ja liikmesriiki, mille jurisdiktsiooni alla

meediateenuse osutaja kuulub, põhjendades, miks liikmesriik peab juhtumit kiireloomuliseks

(vastava teavituse tegi Eesti TTJA kaudu 26.04.2022).

5) Arvestades asjaolu, et ettekirjutuse resolutsiooniga hõlmatud teleprogrammide vahendusel

on õigustatud Eesti naaberriigi sõjalist tegevust teise, rahumeelse naaberriigi vastu, siis

teleprogrammides esitatu kujutab lisaks Ukrainale ohtu ka Eesti ja teiste riikide julgeolekule

ning avalikule korrale. Muuhulgas on avaliku korra ja riigi julgeoleku seisukohast ohtlik, kui

ajakirjandus- ja sõnavabaduse sildi all tegeletakse teadlikult ja süsteemselt teabe levitamisega,

millega õigustatakse, varjatakse või pisendatakse süütegusid inimsuse ja rahu vastu, sh

selliseid süütegusid nagu inimsuse vastane kuritegu (KarS § 89), genotsiid (KarS § 90),

agressioonikuritegu (KarS § 91) jt. Võimalus, et osa meedia- ja infotarbijaid ei saa teada

tegelikkuses toime pandud (sõja)kuritegudest või levib (sõja)kuritegusid eitav valeteave,

suurendab sõjapropaganda usutavust ning koos sellega riski, et osa inimesi peavad

kuritegelikku käitumist ekslikult sotsiaalselt adekvaatseks tegevuseks. Eestis on

märkimisväärne hulk kahe sõjalises konfliktis oleva riigi rahvuste esindajaid. Samuti esineb

suur osa inimesi, kes tarbivad venekeelset meediat. Ka Eestis leidub Venemaa sõjalise

tegevuse aktiivseid toetajaid, kes täiendava õhutamise tõttu võivad üha enam muutuda

vahetuks ohuks ühiskonna turvalisusele, riigi julgeolekule ja riigikaitse tagamisele. Viha

õhutamine ja vägivalla õigustamine võib ajendada üksikuid rünnakuid ukrainlaste vastu ka

väljasool Ukrainat, s.h Eestis. Ukraina riiki ja ukrainlasi halvustav sisu kujutab seega

ühiskonna turvalisusele ja riigi julgeolekule suurt ohtu, mille ärahoidmiseks tuleb tegutseda

viivitamatult.

6) Enne sõja algust 24.02.2022 oli kanalite RTR Planeta ja TVCI eetris saateid, milles eitati

iseseisvate riikide (sh Ukraina Vabariigi ja Balti riikide) suveräänsust ning milles halvustati

teiste riikide kodanikke. Enne Venemaa Föderatsiooni sõjalist rünnakut kutsuti kanalite eetris

olnud saadetes üles sõjategevust alustama. Sõjategevusele järgnevalt (24.02.2022) esitati

kõigis vaidlustatud ettekirjutuste resolutsioonis viidatud kanalites õigustusi sõjalise

agressiooni läbiviimiseks. Samuti halvustati kõigis ettekirjutuse resolutsioonis viidatud

kanalites pärast sõjategevuse algust lääneriikide ja eriti Ukraina kodanikke. Ühtlasi esitati

üleskutseid selliste seisukohtade toetamiseks ja koostööks sõjalise agressiooni läbiviimisel.

Agressioonile eelnevates RTR Planeta saadetes tunnustati korduvalt Ukraina Vabariigi

territooriumil asuvaid Donetski ja Luganski „rahvavabariike“ ning nende isehakanud liidreid.

6(14)

3-22-657

Donetski ja Luganski piirkonnad asuvad suveräänse ja iseseisva Ukraina Vabariigi

territooriumil. Seetõttu on selle osaks olevates piirkondades ise hakanud territooriumide

rahvusvabariikidena tunnustamisel tegu Ukraina riigi suveräänsuse eiramisega. Saadetes

esitatud seisukohtadele ei ole välja toodud vastuargumente ega muud seisukohti

tasakaalustavat teavet. Piirangud teleprogrammidele on proportsionaalsed.

7) Piirangud veebilehtedele on õiguspärased. Kehtivast elektroonilise side seaduse (ESS) § 87

lõike 1 punktist 9 sätestatud kohustusest tuleneb elektroonilise side ettevõtja vastutus

sideteenuse osutamisel muuhulgas ka avaliku korra ja riigi julgeoleku eest, mistõttu oli

internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja vastava TTJA

ettekirjutuse alusel kohustatud blokeerima veebilehe domeeninime talle kuuluvates

nimeserverites (Domain name server), kui veebileht (sh selle sisu) rikub avalikku korda.

Avaliku korra tagamiseks tuleb ennetada, tõrjuda ja muuta avalikust ruumis, sh internetist,

kättesaamatuks sõjapropagandat ja vaenu õhutav teave. Samuti kahjustab meedia- ja

inforuumis avalikku korda teave, mis võib õigustada, varjata või pisendada süütegusid

inimsuse ja rahu vastu, sh selliseid süütegusid nagu inimsuse vastane kuritegu (KarS § 89),

genotsiid (KarS § 90), agressioonikuritegu (KarS § 91) jt. KorS § 28 lg 1 kohaselt on ohu või

korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil (praegusel juhul TTJA) õigus panna avaliku

korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise

kohustus.

EL liikmesriik võib avaliku korra huvides, sh sõjapropaganda ning vaenu õhutamise vastu

võitlemisel, kehtestada piirangud mõnest teisest liikmesriigist pärit telekanali edastamisele (vt

Euroopa Liidu 04.07.2019 Kohtu otsus nr C-622/17). Ettekirjutuse resolutsiooni punktis 1

toodud veebilehtedel avaldatakse sõjapropagandat, toetatakse ja õigustatakse

agressioonikuritegu ega järgita ajakirjanike eetikaharta põhimõtteid. Näiteks veebilehel tass.ru

on avaldatud Vene Föderatsiooni presidendi kõne, milles president selgitas, et sõjalise

erioperatsiooni eesmärk on kaitsta inimesi, kes on kaheksa aastat Kiievi režiimi poolt

kiusamise ja genotsiidi all kannatanud. President sõnas, et puuduvad muud võimalused

Venemaa ja oma rahva kaitsmiseks peale sõjalise erioperatsiooni. President õigustas kõnes

sõda ja kutsus üles sõjaliselt ründama suveräänset riiki Ukrainat. Veebilehel lenta.ru on

avaldatud Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrovi kommentaar, milles ta kirjeldab, et ei jõua ära

oodata banderalaste ja natsionalistidega (ukrainlastega) lahingusse astumist ning neile

kurjategijatele (ukrainlastele) lõpu tegemist. Piirangud veebilehtedele on proportsionaalsed.

8) TTJA 24.02.2022, 09.03.2022 ja 15.03.2022 ettekirjutustest tulenevad teleprogrammide ja

veebilehtede ligipääsu piirangud ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole vaidlustatud

haldusaktide adressaat. Isikutel, kes pole vahetult riikliku järelevalve meetme adressaadid,

puudub sellisest meetmest automaatselt tulenev õiguste rikkumise võimalus. Kuna kaebaja ei

ole vaidlustatud haldusakti adressaat, siis ei saa vastavad TTJA meetmed automaatselt

rikkuda kaebaja õigusi. Pigem peab selleks olema selgelt sätestatud õigusnorm, millest

tulenevat avalik-õiguslikku subjektiivset õigust vastavad TTJA meetmed rikuvad. Taolist

subjektiivset õigust kaebajal kehtivas õiguses ette nähtud ei ole.

Kaebajal ei ole subjektiivset nõudeõigust kindlate meediateenuste saamiseks või

konkreetsetele veebilehtedele ligipääsu saamiseks. Esiteks puudub avalik-õiguslik norm, mis

annaks igaühele aluse nõuda meediateenuse osutamist või selle taasedastamist. Samuti

puudub avalik-õiguslik norm, mis annaks igaühele aluse nõuda ligipääsu teatud kindlatele

veebilehtedele. Olukord, kus haldusorgan kohustab ettekirjutusega sideettevõtjaid avaliku

korra ja julgeoleku tagamiseks piirama ligipääsu teatud veebilehtedele, ei kahjusta kuidagi

sideettevõtjate konkurentsi. Seetõttu ei kahjusta see ka kuidagi ESS § 1 lg 1 tähenduses

kasutajate õigusi ega huve sideteenuseid kasutada. TTJA on piiranud vaidlusaluste

ettekirjutustega ligipääsu seitsmele telekanalile ja seitsmele veebilehele. Endiselt on kaebajale

7(14)

3-22-657

kättesaadavad lugematu hulk veebilehti (sh venekeelseid ja ka Vene päritolu) ning olenevalt

sideoperaatorist, taasedastatakse endiselt mitmeid venekeelseid (sh ka Vene päritolu)

telekanaleid. Seega ei ole kaebaja ligipääs teabele üldiselt muudetud oluliselt raskendatuks

või veel vähem võimatuks. Kaebaja on ekslikult lähtunud eeldusest, et PS §-s 44 sätestatud

põhiõigus on piiramatu. Informatsioonile, mis samal ajal kahjustab teiste isikute õigusi, võib

seada piiranguid. Ka KorS §-s 4 sätesatud avalik kord võib olla piiriks PS §-s 44 sätestatud

põhiõigusele. Seega, kui mõni telekanal või veebileht rikub avaliku korra osaks olevaid

õigusnorme, võib ka see olla PS-s 44 sätestatud põhiõiguse piiramise aluseks. Kaebaja

viidatud PS §-s 41 kätkevat õigust jääda truuks oma arvamusele ja veendumustele ei ole

TTJA viidatud ettekirjutustega mingil viisil piiratud. TTJA ei ole kaebajale ette kirjutanud

arvamusi ja veendumusi, millele ta truuks jääda võiks või millistest taganema peaks. Samuti

ei piira TTJA ettekirjutusega kuidagi isiku väljendusvabadust. Alusetu on kaebaja väide, et

vaidlusalused TTJA ettekirjutused on vastuolus PS § 44 lg-ga 2, mille kohaselt puudub

tsensuur. Praegusel juhul ei ole TTJA vähimalgi määral asunud tegelema üldiseks

kasutamiseks levitatava teabe avaldamiseelse kontrolliga.

9) Vaidlustatud TTJA ettekirjutustes viidatud mitmete telekanalite ja veebilehtede puhul on

Rahapesu Andmebüroo (RAB) tuvastanud seotuse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse

(RSanS) tähenduses sanktsioneeritud isikutega. Seotus sanktsioneeritud isikutega on

tuvastatud järgmiste telekanalite ja veebilehtede puhul: NTV Mir, NTV Mir Baltic, RBK,

ntv.ru, ren.tv, 5-tv.ru, 78.ru, 1tv.com. Seetõttu on sideettevõtjatel ja internetiteenuse

pakkujatel olenemata TTJA ettekirjutusest keelatud eelnimetatud telekanalitele ja

veebilehtedele juurdepääsu võimaldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja 30.04.2023 taotlus lähtub TTJA 05.04.2023 pressiteatest1, millest nähtuvalt on

TTJA inforuumi kaitseks ja sanktsioonide täitmise tagamiseks Eestis 05.04.2023 seisuga

piiranud 195 veebilehe ja 51 telekanali kättesaadavust. Kaebaja on formuleerinud taotluse

viisil, millest kohus teeb järelduse, et kaebaja sooviks on olemasoleva kaebuse nõudeid

muuta. Kaebuse muutmise eeldused ei ole aga kohtu hinnangul täidetud. Taotluse esimest

nõuet ei ole võimalik halduskohtus menetleda, kuna kohtu pädevuses ei ole hinnangu

andmine haldusorgani tegevuse motiividele, kohus hindab isikute õigusi riivavate

haldusaktide ja -toimingute õiguspärasust. Kohus ei saa seega anda hinnangut, kas

haldusorgani käitumine on „vahendiks“ mõne muu eesmärgi saavutamisel. Teiseks taotleb

kaebaja, et vastustajat tuleb kohustada selgitama kohtule, milles seisnevad Eesti seaduste

rikkumised 195 veebikanali ja 51 Venemaa telekanali puhul ning esitama neid rikkumisi

selgitava dokumendi, mida on võimalik kohtus vaidlustada. Kaebaja viitab abstraktselt 195-le

veebikanalile ja 51-le Venemaa telekanalile, välja toomata, milliseid telekanaleid kaebaja

silmas peab ning milles konkreetsemalt seisneb kaebaja õiguste rikkumine nende teabeallikate

piiramisel. Kaebaja taotlusest võib aru saada, et kaebaja soovib selgitusi, miks juurdepääsu

viidatud 195-le veebikanalile ja 51-le Venemaa telekanalile on piiratud. Vastavat

kohustamisnõuet ei ole kaebaja esitanud algses kaebuses ja taotlus on mahu poolest tunduvalt

kaugemale minev võrreldes esitatud kaebusega, milles vaidlustati 7 telekanali ja 7 veebilehe

avalikustamise peatamist. Kohus leiab, et sisuliselt on tegemist uue kaebuse esitamisega, kuna

taotlus ei seondu menetluses oleva kaebuse vaidluse esemega. Kohtu arvates peab kaebaja

enne kohtu poole pöördumist pöörduma vastava teabenõudega TTJA poole. Alles siis, kui

saadud teave on ebapiisav ja esineb kaebaja õiguste rikkumine, saab pöörduda kohtu poole.

Kaebuse täiendamine uue mahuka nõudega tähendaks kohtuasja menetluse venimist, mistõttu

ei pea kohus kaebuse täiendamist lubatavaks. Kolmandaks taotleb kaebaja tunnistada

vastustaja tegevus inforuumi piiramisel sunniks muuta kaebaja veendumusi. Kaebaja leiab, et

1 Vt https://www.ttja.ee/uudised/ttja-teavitas-52-veebilehest-millele-tuleb-ligipaasu-sanktsioonide-tottu-piirata

8(14)

3-22-657

vastustaja tegevuse eesmärk on mitte Eesti inforuumi kaitsmine, vaid püüd poliitilistel

põhjustel muuta kaebaja arvamust ühe rahvusvahelise konflikti osapoole kasuks. Kohus

kordab juba taotluse esimese nõude kohta öeldud, et kohus ei anna hinnanguid haldusorgani

„motiivide“ või n.-ö tegelike eesmärkide kohta, vaid kohus saab menetleda õigusrikkumisi,

mis lähtuvad haldusaktidest või -toimingutest ja need õigusrikkumised peavad olema

objektiivselt hinnatavad ning tõendatavad. Seega pole võimalik kaebaja 30.04.2023 taotluses

toodud nõudeid menetleda ning kohus jätab kaebaja 30.04.2023 kaebuse muutmise taotluse

rahuldamata.

9. Vastustaja on leidnud, et vaidlustatud ettekirjutustest tulenevad teleprogrammide ja

veebilehtede ligipääsu piirangud ei riku kaebaja õigusi, kuna kaebaja ei ole vaidlustatud

haldusaktide adressaat. Vastustaja esitas ka taotluse kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu

tagastada, mille kohus jättis 28.03.2022 määrusega rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kohus

jääb selle seisukoha juurde, täpsustades kaebeõigusega seonduvat.

Kaebaja on oma õiguste rikkumise kontekstis viidanud kolmele PS paragrahvile. Kaebaja

leiab, et vastustaja tegevus rikub PS § 44 lg-t 1, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada

üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Lisaks on kaebaja tuginenud PS § 41 lg-le 1,

mille kohaselt on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning kedagi ei

tohi sundida neid muutma. Kaebaja arvates esineb ka PS § 45 lg 2 rikkumine, mille kohaselt

tsensuuri ei tohi olla.

PS § 44 lg 1 kaitsealasse kuuluvad igasugused teabeallikad, mille vahendusel on võimalik

infot saada, nt raadio, televisioon, ajakirjandusväljaanded, internet jne. Sisuliselt saab üldiselt

kasutamiseks levitava informatsiooni all rääkida avalikustatud teabest2. Seega kuulub

telekanalite ning veebiväljaannete kaudu saadav teave PS § 44 lg 1 kaitsealasse. Vahet ei ole,

kas tegemist on Eesti Vabariigis või mõnes teises riigis loodud teabega. Oluline on, et teabe

on avalikkusele kättesaadav Eesti Vabariigis. PS § 44 lg 1 on n-ö topelt iseloomuga põhiõigus

‒ nii tõrjeõigus ehk negatiivne põhiõigus kui ka avaliku võimu positiivset soorituskohustust

eeldav põhiõigus. Tõrjeõigus viitab avaliku võimu kohustusele mitte sekkuda või mitte teha

takistusi avalikustatud informatsioonile juurdepääsul. Nii kujutab endast PS § 44 lg 1

kaitseala riivet raadio- või telesaadete segamine, välismaalt pärinevale infole juurdepääsu

takistamine, interneti või mis tahes muu infokandja kasutamisele takistuste tegemine3. Seega

kujutab Venemaa telekanalitele ja veebilehtedele juurdepääsu piiramine endast PS § 44 lg 1

kaitseala riivet ning seda ei mõjuta asjaolu, et kaebaja ei olnud vaidlustatud ettekirjutuste

adressaadiks. PS § 44 lg 1 on igaühe õigus. Vastustaja on välja toonud, et kaebajal ei ole

subjektiivset nõudeõigust kindlate meediateenuste saamiseks või konkreetsetele

veebilehtedele ligipääsu saamiseks, kuna puudub avalik-õiguslik norm, mis annaks igaühele

aluse nõuda meediateenuse osutamist või selle taasedastamist. Samuti puudub avalik-õiguslik

norm, mis annaks igaühele aluse nõuda ligipääsu teatud kindlatele veebilehtedele. Kohtu

arvates sellist normi ei peagi olema, õigus juurde pääseda vabalt üldiseks kasutamiseks

levitatavale infole tuleneb otse PS-st ja PS § 44 lg 1 tunnustele vastava info kättesaadavusele

seatavad piirangud kujutavad endast vastava põhiõiguse riivet.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud ettekirjutused riivavad PS § 41 lg-s 1 toodud

põhiõigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Selline lähenemine võrdsustaks

avalikkusele info pakkumise või selle piiramise avaliku võimu poolse surve avaldamisega

üksikisikutele. Selline lähenemine ei haaku PS lähtealustega, mille kohaselt on inimesed

vabad tarbima selliseid infokanaleid, mida nad ise soovivad ning kujundama nende pinnalt

vabalt enda seisukohad ja maailmapildi. Infokanalitele juurdepääsu piiramine ei sunni veel

2 Vt O. N. Parrest ja E. Vene. § 44 kommentaar p 9. Teoses: Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne. 5. vlj., Tallinn 2020.

3 Sealsamas, p 13.

9(14)

3-22-657

kedagi oma veendumusi muutma. Seega PS § 41 lg 1 riive kohtu hinnangul puudub. Ka

puudub vaidlustatud ettekirjutuste näol kohtu hinnangul PS § 45 lg 2 riive. Kaebaja ei ole PS

§ 45 lg 2 alusel õigustatud subjektiks. Selleks saaksid olla isikud, kelle tegevusvabadust enda

ideid, arvamusi, veendumusi vms informatsiooni levitada piiratakse. Ka ei kujuta osade

meediakanalite kättesaadavuse piiiramine tsensuuri sisulises mõttes, arvestades, et isikute

käsutusse jääb endiselt hulk alternatiivseid vaateid kajastavaid teabekanaleid, kust infot

ammutada.

PS § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõigus on reservatsioonita põhiõigus. See aga ei tähenda, et seda

põhiõigust piirata ei tohi. PS § 44 lg-s 1 nimetatud põhiõiguse piirangud peavad olema

õigustatavad teiste põhiseaduslike väärtustega või teiste põhiõigustega. Eelkõige tuleb

küsimuse alla PS § 12 lg 2, mille kohaselt rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise

vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav.

Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist vägivalda ja diskrimineerimist

ühiskonnakihtide vahel. PS § 12 lg 2 kohustab Riigikogu kehtestama keelde ja karistusi

vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamise korral, andes kinnise loetelu alustest,

millal see on nõutav. Riigikohus on öelnud: „Põhiseaduse § 12 keelustab rahvusliku

diskrimineerimise ja rahvusliku vihkamise õhutamise ning sellega kooskõlas lubab

põhiseaduse § 45 kehtestada seadusega ideede, arvamuste ja veendumuste levitamisele

piiranguid avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea

nime kaitseks.“ (RKKKo 14.12.1999, 3-1-1-113-99, p 2). PS § 12 lg 2 kaugem eesmärk on

ära hoida ühiskonna lõhestamist ning vältida ühiskondlikke pingeid, mis võivad oluliselt

takistada põhiseadusliku korra funktsioneerimist ja viia isegi põhiseadusliku korra

vägivaldsele muutmisele4. Seega näeb PS ette õiguslikud alused piirata juurdepääsu nii

teleprogrammidele kui ka veebiväljaannetele, kui see on vajalik teiste isikute õiguste kaitseks

ja põhiseadusliku korra funktsioneerimiseks. Kas piirangud on ka sisulises mõttes PS-ga

lubatu piires, tuleb otsustada iga üksikjuhu asjaolude valguses.

10. Kaebaja on leidnud, et TTJA-l puudus pädevus vaidlustatud ettekirjutuste andmiseks.

Kohus sellega ei nõustu. Vaidlustatud ettekirjutuste tegemise ajal kehtinud MeeTS

redaktsiooni (MeeTS v.r) kohasekt teostas MeeTS v.r ja selle alusel kehtestatud õigusaktide

nõuete täitmise üle järelevalvet TTJA (vt MeeTS § 54), kellele oli antud mh õigus teha

ettekirjutus teisest riigist pärit teleprogrammi taasedastajale taasesitamine lõpetada MeeTS-s

toodud alustel vt (MeetS v.r. § 19 lg 1, § 51 lg 6). Sarnase pädevuse elektroonilise side

valdkonnas annab TTJA-le ESS § 87 lg 1 p 9, § 133 lg 1 ja § 145. Kohus ei nõustu seega

kaebajaga, et TTJA-l puudus õiguslik alus vaidlustatud ettekirjutusi anda.

11. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas vaidlustatud ettekirjutused on sisuliselt õiguspärased.

12. MeeTS v.r. § 19 lg 1 kohaselt ei tohi meediateenuseid osutades üheski saates õhutada

vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel või

alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele. MeetS v.r. § 52 lg 6

kohaselt võib EL-u mittekuuluvast riigist pärit programmikataloogi puhul TTJA ühel MeetS §

51 lg-s 2 sätestatud alusel teha programmikataloogi pakkuvale taasedastajale

programmikataloogi pakkumise lõpetamise ettekirrjutuse. MeeTS § 51 lg 2 kohaselt võib teha

programmikataloogi pakkumise lõpetamise ettekirjutuse, kui see on vajalik ja

proportsionaalne ja programmikataloog takistab või ohustab vähemalt üht järgmist põhimõtet:

1) avaliku korra kaitset, eelkõige kuritegude ennetamist, uurimist, avastamist ja nende eest

vastutusele võtmist, sealhulgas alaealiste kaitset ning rassilise, soolise, usulise ja rahvusliku

vaenu õhutamise ja üksikisikuid puudutava inimväärikuse rikkumise vastu võitlemist; 2)

4 A. Kivioja jt. § 12 kommentaar p 28. Teoses: Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne. 5. vlj., Tallinn 2020.

10(14)

3-22-657

rahvatervise kaitset; 3) avalikku julgeolekut, sealhulgas riigi julgeoleku ja kaitse tagamist; 4)

tarbijate, sealhulgas investorite kaitset. ESS § 87 lg 1 p 9 kohaselt peavad sideettevõtjad

sideteenuse osutamisel järgima avaliku korra ja julgeoleku tagamise põhimõtet.

13. TTJA on välja toonud, et enne sõja algust 24.02.2022 oli kanalite RTR Planeta ja TVCI

eetris saateid, milles eitati iseseisvate riikide (sh Ukraina Vabariigi ja Balti riikide)

suveräänsust ning milles halvustati teiste riikide kodanikke. Enne Venemaa Föderatsiooni

sõjalist rünnakut kutsuti kanalite eetris olnud saadetes üles sõjategevust alustama. 24.02.2022

oli ettekirjutuse resolutsioonis nimetatud teleprogrammide eetris Vene Föderatsiooni

presidendi kõne või osa sellest esitatud kontekstis, mida saab TTJA hinnangul pidada

tervikuna sõjalise rünnaku õigustamiseks, sellele üleskutsumiseks ja rahvusvahelise õiguse

üldpõhimõtete eiramise õigustamiseks. TTJA seisukoha järgi Vene Föderatsiooni presidendi

kõne või selle osa oli esitatud kontekstis, millega õhutatakse vaenu ukrainlaste vastu ja

õigustatakse rahvusvahelise õiguse rikkumist ning sõjalist rünnakut. TTJA väljatoodu

kohaselt esitati sõjategevusele järgnevalt kõigis vaidlustatud ettekirjutuste resolutsioonis

viidatud kanalites õigustusi sõjalise agressiooni läbiviimiseks. Samuti halvustati kõigis

ettekirjutuse resolutsioonis viidatud kanalites pärast sõjategevuse algust lääneriikide ja eriti

Ukraina kodanikke. Ühtlasi esitati üleskutseid selliste seisukohtade toetamiseks ja koostööks

sõjalise agressiooni läbiviimisel. Sama hinnang kehtib TTJA arvates ka 09.03.2022

ettekirjutuse objektiks olevate veebilehtede kohta.

Kohus nõustub TTJA järeldustega. TTJA järeldusi kinnitavad TTJA poolt 24.01.2023 kohtule

esitatud Vene Föderatsiooni presidendi kõne üleskirjutus, saadete salvestused (RBK) ning

15.03.2022 ja 16.03.2022 järelevalvemenetluse menetlustoimingu protokollid nr 18-2/22-

03536-001 (ntv.ru), nr 18-2/22-03536-002 (ren.tv), 18-2/22-03536-003 (5-tv.ru), 18-2/22-

03536-004 (78.ru), 18-2/22-03536-005 (1tv.com), 18-2/22-03536-006 (lenta.ru), 18-2/22-

03536-007 (tass.ru). Kohtu hinnangul viidatud järelevalvemenetluse protokollides toodu

kinnitab, et veebilehtedel edastatav teave kahjustab Eestis seadusega kaitstud õigushüvesid.

Teleprogrammides esitatud, ühepoolsed ja tasakaalustamata seisukohad kujutasid endast ohtu

ühiskonna turvalisusele, sealhulgas riigi julgeolekule ja riigikaitse tagamisele. Kohus nõustub

vastustajaga, et Eesti avaliku korra ja riigi julgeoleku seisukohast on ohtlik, kui ajakirjandus-

ja sõnavabaduse sildi all tegeletakse teadlikult ja süsteemselt teabe levitamisega, mis võib

õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu, sh selliseid süütegusid

nagu inimsuse vastane kuritegu (KarS § 89), genotsiid (KarS § 90), agressioonikuritegu

(KarS § 91) jt.

Vene Föderatsiooni president oma 24.02.2022 kõnes ei tunnustanud Ukraina riigipiire ega

Ukraina valitsust, st Ukarainat suveräänse riigina. Suveräänsele riigile sõjaliselt kallale

tungimine on käsitletav agressioonina ning rahvusvahelise õiguse seisukohast ei ole vahet, kas

seda nimetatakse sõjaliseks erioperatsiooniks vms moel. Relvastatud sissetungi tagajärjel on

osad Ukraina riigi piirkonnad kuulutatud Vene Föderatsiooni territooriumiks, millega on

rikutud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Kaebaja toob välja, et Eestil pole

õigust poolt valida ning Venemaa tegevus vastab ÜRO põhikirja artiklile 51. Kohus sellega ei

nõustu. Rahvusvaheline kogukond on Venemaa tegevust näinud justnimelt agressiooniaktina.

Näiteks ÜRO Peaassamblee 2. märtsi 2022. a resolutsioonis „Agressioon Ukraina vastu“

(A/ES-11/L.1) taunis ÜRO Peaassamblee Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastast

agressiooni, mis rikub ÜRO põhikirja artikli 2 lõiget 4; samuti nõudis, et Venemaa

Föderatsioon lõpetaks viivitamata jõu kasutamise Ukraina vastu ja viiks kõik oma relvajõud

viivitamata, täielikult ja tingimusteta Ukraina territooriumilt välja Venemaa Föderatsiooni

rahvusvaheliselt tunnustatud piiride taha. Viidatud resolutsiooni poolt hääletas 141 ÜRO

liikmesriiki, vastu hääletanuid oli ainult 4 ja erapooletuid 35. Samuti on Venemaa tegevust

käsitletud agressioonina EL tasandil. Euroopa Ülemkogu mõistis oma 24. veebruari 2022.

aasta järeldustes hukka Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise

11(14)

3-22-657

agressiooni Ukraina vastu, leides, et oma ebaseadusliku sõjategevusega rikub Venemaa

rängalt rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja põhimõtteid ning õõnestab Euroopa ja

ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust. Euroopa Parlament võttis 1. märtsil 2022 vastu

resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta (2022/2564(RSP)), milles ta

mõistis kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni „ebaseadusliku, provotseerimata ja

põhjendamatu sõjalise agressiooni“ Ukraina vastu ja sissetungi Ukrainasse; nõudis, et

Venemaa lõpetaks viivitamata igasuguse sõjalise tegevuse Ukrainas, viiks tingimusteta välja

kõik sõjalised ja poolsõjaväelised jõud ning sõjalise varustuse kogu Ukraina rahvusvaheliselt

tunnustatud territooriumilt ja austaks täiel määral Ukraina territoriaalset terviklikkust,

suveräänsust ja sõltumatust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.

14. EL Nõukogu on pidanud vajalikuks piirata EL-s meediateenuste kättesaadavust, mille

eesmärk on destabiliseerida olukorda Ukrainas. EL Nõukogu 31.07.2014 määrust nr

833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib

olukorda Ukrainas, on korduvalt täiendatud. EL Nõukogu andis 01.03.2022 määruse

2022/350, millega piiras Russia Today eri versioonide levikut EL-s. Praeguseks hetkeks on

loetelusse lisatud ka 24.02.2022 ettekirjutuse objektiks olevad RTR Planeta, Rossia 24, TV

Centre International ja NTV/NTV Mir. Euroopa Nõukogu kodulehel on selgitatud, et Vene

Föderatsioon sooritab süstemaatilist rahvusvahelist desinformatsiooni, teabe manipuleerimise

ja faktide moonutamise kampaaniat, et saavutada enda strateegiat destabiliseerida enda

naaberriike, EL-u ja tema liikmesriike. Sellele vastu seismiseks on EL peatanud mitmete

Kremli-toetatud desinformatsiooni väljaannete tegevuse5. Seega pole ka EL tasandil

vaadeldud antud telekanaleid kui sõltumatuid ajakirjandusväljaandeid, vaid osana Venemaa

mõjtustegevusest. See kinnitab, et TTJA pole eksinud vastavate hinnangute andmisel.

15. Euroopa Liidu Üldkohtu suurkoja 27.07.2022 otsuses T-125/22 RT France vs Nõukogu

on käsitlenud EL nõukogu piiravaid meetmeid RT France suhtes, analüüsides keelu erinevaid

aspekte sh selle kooskõla EIÕK põhimõtetega. Üldkohus RT France hagi ei rahuldanud ja

nõustus Nõukogu seisukohtadega. Üldkohus tõi välja, et õigus sõnavabadusele ei ole

absoluutne õigus ja seda võib piirata. Meedia ja konkreetsemalt ajakirjanduse õigust edastada

teavet üldise huvi küsimuste kohta kaitstakse tingimusel, et nad tegutsevad heauskselt ja

täpsetele faktidele tuginedes ning annavad usaldusväärset ja täpset teavet ajakirjanduseetikat

järgides ehk teisesõnu vastutava ajakirjanduse põhimõttest kinni pidades (otsuse p 136). See

tähendab mh meedia sõltumatust, esitatud faktide kontroolimist ning konflikti erinevate

osapoolte seisukohtade esitamist. Kohus leidis, et Nõukogu ei teinud hindamisviga, kui leidis,

et RT France on sisuliselt Venemaa Föderatsiooni juhtide pideva kontrolli all, ning edastas

oma programmide kaudu pidevaid ja kooskõlastatud avaldusi EL kodanikuühiskonnale, et

õigustada ja toetada Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastast agressiooni, mis toimus

rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja rikkudes (otsuse p 191). Samasugusele seisukohale on

TTJA põhjendatult asunud ka vaidlustatud ettekirjutuste objektiks olevate meediakanalite

suhtes. TTJA on välja toonud, et ettekirjutuse resolutsioonis nimetatud teleprogrammid on

käsitletavad Vene riiklike telekanalitena – Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse

andmebaasi MAVISE andmetel kuulub telekanal RTR Planeta riigiasutusele Föderaalne

Kommunikatsiooni- ja Massimeedia Agentuur (Federal Agency for Press and Mass Media)

ning TVCI Moskva linna linnavarade osakonnale (department of urban property of the city of

Moscow).

16. Lisaks on mitmed vaidlustatud ettekirjutuse objektiks olevad meediaväljaanded

sanktsioneeritavad EL õiguse alusel. Belarus 24 puhul on TTJA tuvastanud, et teleprogramm

5 https://www.consilium.europa.eu/en/policies/sanctions/restrictive-measures-against-russia-over-ukraine/

sanctions-against-russia-explained/

12(14)

3-22-657

kuulub National State TV and Radio Company’le (Belteleradiocompany).

Belteleradiocompany juhataja on Ivan Eismont, kes on Nõukogu rakendusmäärusega (EL)

2021/339, 25. veebruar 2021, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles

käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja

seoses riikliku propaganda levitamise ja Lukašenka režiimi toetamisega Valgevene riikliku

tele- ja raadioettevõtte esimehena.

RBK puhul on TTJA tuvastanud, et teleprogramm kuulub ettevõttele АО

„РОСБИЗНЕСКОНСАЛТИНГ“ (registrikood nr 1027700316159). Selle ettevõtte

ainuosanik on ПУБЛИЧНОЕ АКЦИОНЕРНОЕ ОБЩЕСТВО "ГРУППА КОМПАНИЙ

РБК" (registrikood: 1057746899572), mille aktsiate registri pidaja on „АКЦИОНЕРНОЕ

ОБЩЕСТВО ВТБ РЕГИСТРАТОР“ (registrikood: 1045605469744), mille ainuaktsionär on

omakorda БАНК ВТБ (registrikood: 1027739609391). VTB Bank (registrikood:

1027739609391) on Nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/581, 8. aprill 2022, millega

rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina

territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega)

kantud sanktsioneeritud üksuste nimekirja seoses olulise tulu andmisega Krimmi

annekteerimise ja Ukraina destabiliseerimise eest vastutavale Venemaa Föderatsiooni

valitsusele.

TTJA viitab Läti Vabariigi 28.01.2022 kohtu otsusele kohtuasjas nr 11840002219. Nimetatud

kohtuotsuse kohaselt omandas Baltic Media Alliance Ltd telekanalis NTV Mir Baltic

edastatavat sisu Vene Föderatsiooni ettevõtjalt AO „Первый канал. Всемирная сеть“

(registrikood: 1027739549221, vt lisa 5), mille üheks omanikuks oli toona Vene

Föderatsiooni meediakontsern ЗАО „Национальная Медиа Группа” (registrikood:

1087746152207). Teleprogrammi NTV Mir Baltic tegevusluba on väljastatud ettevõttele

Reveno Media Ltd (ettevõtte number 05442684). Suurbritannia äriregistri kohaselt oli

perioodil 04.05.2005- 15.06.2020 Reveno Media Ltd ärinimeks Baltic Media Alliance Ltd.

Vene Föderatsiooni maksuteenistuse registrist nähtub, et alates 06.09.2019 on ettevõtte AO

„Первый канал. Всемирная сеть“ (registrikood: 1027739549221) ainuaktsionäriks БАНК

ВТБ (registrikood: 1027739609391). VTB Bank on alates 08.04.2022 kantud Euroopa Liidu

Nõukogu sanktsioneeritud isikute ja üksuste nimekirja (Nõukogu rakendusmäärus (EL)

2022/581).

Rahapesu Andmebüroo on 28.02.2022 raadio- ja televisiooniorganisatsioone teavitanud, et

National Media Group ja Pervõi Kanal on Bank Rossiya kontrolli all ning sellest tulenevalt on

teatavate telekanalite edastamine kui kaudne vahendite ja ressursi kättesaadavaks tegemine

EL sanktsioonide järgi keelatud6. National Media Groupi poolt toodetud sisu edastavad nt

5TV (Petersburg – Channel 5), Kanal 78 ja REN TV.

Seega tulnuks vaidlustatud ettekirjutuste objektiks olevatele meediaväljaanetele juurdepääsu

piirata juba EL tasandil kehtivatest sanktsioonidest tulenevalt.

17. Vaidlustatud ettekirjutustes toodud piiranguid tuleb kohtu arvates pidada

proportsionaalseteks. Kohtu arvates puuduvad samaväärsed, kuid vähem koormavad

alternatiivid, näiteks teabe teatud kujul edastamisega piirduv keeld, teatava sisuga piirduv

keeld või kohustus lisada teabele teatav tähistus või hoiatus. Muude meetmetega pole kohtu

arvates võimalik saavutada sama tulemust, kuna mõnda neist, näiteks teatava sisu levitamise

keeldu, oleks olnud praktiliselt võimatu rakendada, kuivõrd telekanalite näol on tegu infot

katkematult edastava kanaliga. Praktikas oleks raskesti teostatav ja ilmselt ka ebatõhus

programmidesse teatud tähistuse või hoiatuse lisamine. Kohtu arvates üheaastast keeldu ei saa

pidada ka ebamõistlikult pikaks, kuna Ukraina sõja kulgemine on näidanud, et vajadus teatud

6 https://fiu.ee/uudised/margukirjad-raadio-ja-televisiooniorganisatsioonidele-ning-abioperaatoritele.

13(14)

3-22-657

meediaväljaannetele juurdepääsu piirata ei ole senini ära langenud. Piirangut ei saa lugeda ka

intensiivseks, kuna jätkuvalt on olemas erinevaid meediakanaleid, mille vahendusel saab

teavet mh Venemaal toimuva kohta.

18. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutused toetuvad

korrektsele õiguslikule alusele ja on piisaval määral põhjendatud. Küsimus, kas USA

osalemine Iraagi, Afganistaani või Süüria konfliktis oli õiguspärane, ei oma käesolevas

kohtuasjas tähtsust. Kohus ei nõustu ka sellega, et TTJA oleks pidanud ootama enne

ettekirjutuste tegemist kuni vastava rahvusvahelise kohtu otsuse jõustumiseni. Nagu kohus

välja tõi, on Vene agressioon rahvusvahelises kogukonnas erinevates vormides hukka

mõistetud. TTJA tegevus ei olnud õigusvastane. Kohtu arvates tuleneb vaidlustatud

ettekirjutustest piisavalt selgesti välja, milles väljendus vaidlusalustes meediakanalites vaenu

õhutamine, rahvusvahelise õiguse rikkumine ning sõjalise rünnaku õigustamine. TTJA on

oma seisukohti asjakohaselt täpsustanud kohtumenetluses.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad TTJA võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Riigikohtu 23.12.2025 kohtumäärusega.

14(14)