4-11-647/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-11-647

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2011. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-647 (2317,10,010190) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik F.J, ik: xxx, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. F.J süüdi tunnistada NPALS § 15

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.

2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6

Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.05.2011. Kui arest on

jäetud määratud tähtajaks ära kandmata kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes

sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. F.J-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiiside tegemisel

tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot ja 41 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.J, 4-11-647, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.03.2011.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

17.01.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1233028 selles, et 08.12.2010 kella 21.20 ajal peeti Tuisu 9 maja juures kinni F.J, kellelt

võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni, amfetamiini, alprasolaami ja 7-amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet fentanüüli ja amfetamiini arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokollis on menetlualune omakäelistes selgitustes kirjutanud, et tarvitas fentanüüli.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli allkirja vastu kätte saanud

02.03.2011. Seega on menetlusalune isik kohtuistungist teada saanud piisava ajavaruga ning temale on teatavaks tehtud väärteoasja arutamise aeg ja koht. Menetlusalune isik ei ole esitanud ka taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks V™S § 90 lg 1 alusel asja arutada menetlusaluse isikuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuivõrd menetlusane isik on varem samalaadsete

väärtegude toimepanemise eest karistatud ning ta ei ole järeldusi teinud, siis taotleb aresti 5

päeva, samuti välja mõista menetluskulu.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud põhiliselt samalaadsete, kuid ka teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on üldjuhul jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Peale selle on teda karistatud ka varavastaste kuritegude

toimepanemise eest. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end

ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti suhteliselt lühiajalisena.

Märt Toming kohtunik