1-10-3575/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. .a Tallinn märts 2011 Kriminaalasja number 1-10- 3575 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed

Ivi Kesküla ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Tatjana Derkatš Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 07. 2011.a, avalik kohtuistung, Tallinn märts Kriminaalasi JA süüdistus KarS § 214 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19. novembri 2010.a otsus Apellatsiooni esitaja de Süüdistatav ja tema kaitsja adv Jugans Grossmann JA Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav JA

isikukood , Eesti kodanik, elukoht X XXXXXXXXXXX XX, X , varem kohtu poolt karistamata XX Kaitsja Adv Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 19. novembri 2010.a otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni

esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistusakti kohaselt anti JA selles, et tema, viibides kodus kohtu alla KarS § 214 lg 1 järgi XXX Tallinn ning osaledes arvutiprogrammis S korraldatud konverentsis, helistas 23. as kype

oktoobril 2009 kell 14:55 keskuse numbrile ja teatas, et AS Estonian Air sõnumi XXX lennukis on terrorist, misjärel katkestas kõne; seejärel helistas ta kell 15:56 uuesti AS-i Estonian Air operaatorile ning teatas, et ta täna juba rääkis, et ta mõtleb selle üle, kas lasta nad õhku või mitte, ühtlasi i Estonian Air sinist värvi hoonet jälgivad snaiperid ka teatas, et AS-

ning tema tahab saada firmalt AS Estonian Air raha, muidu lastakse nende lennukid alla, kinnitades seejuures, et ta ei tee nalja. AS-i Estonian Air operaatori küsimusele, kus ta asub, vastas JA, et rohkem ta ei räägi ja katkestas kõne. Väljendatud ähvardus, millega kaasnes raha

nõudmine, oli lähtuvalt ähvarduse adressaadist ja edastamise viisist tõsiseltvõetav ähvardusena hävitada AS Estonian Air vara ja kahjustada paljude inimeste tervist.

MAAKOHTU OTSUS

Maakohus tunnistas 19.11.2010.a otsusega

JA süüdi KarS § 120 järgi ja mõistis karistuseks 4

kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaselt jättis kohus karistuse tingimisi kohaldamata 2- aastase katseajaga. Eelvangistuses v

iibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka.

Maakohus leidis, et

d natuke raha ei saa kõnes täpsustuseks väljaöeldu umbmäärast „tahan “

hinnata ena nõudmise esitamis , süüdlase poolt raha küsimist tuleb käsitleda kui ähvarduse

põhjenduseks ja kinnituseks väljaöeldut, kuivõrd raha nõue esitati alles kolmandas kõnes.

K kannatanuks tunnistatud ei ole.

riminaalmenetluse käigus kedagi Väljapressimise eesmärk

on kannatanu viimine varalise enesekahjustuseni. Antud juhul puudus selgelt väljendatud ettepanek ja kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud kannatanut, seega ei saa toimepandud tegu hinnata kui varavastast.

Kuid kohus nõustu ähvardus oli tõsiseltvõetav s, et lennufirmale telefoni teel laekunud . Kohus

leidis, et kannatanuna saab da T ja A käsitle tunnistajana üle kuulatud lennufirma töötajaid ,

kellele laekus ähvardus. Arvestades ähvarduse adressaati (lennuliiklus) ja väljaöeldud

ähvarduste sisu (pomm, terrorist, snaiperid) saab kannatanuks pidada suurt hulka inimesi, kelle personifitseerimine on raskendatud.

Lennufirmale laekunud ähvardus ohustas paljusid inimesi ning ähvardus lennukis asuva pommi kohta ei ole nali. Kui teises kõnes süüdistatavalt küsiti, et kas see on nali, vastas ta eitavalt.

Ähvardus oli suunatud inimeste ohutust tagama kohustatud lennunduseettevõttele, inimeste ohutus on eelkõige nende tervis ja vaimne heaolu. Kohus märkis, et tegemist on spetsiifilise

valdkonnaga ja kõrgendatud julgeoleku tagamise kriteeriumitega. Ähvardusega

tekitati emotsionaalselt kurnav hirmutunne, kavatsustest (pomm, terrorist lennukis, snaiperid katusel, lennukid alla lasta) teatati hirmutunde tekitamise eesmärgil, oluline on just hirmu tekitamise

eesmärk. Süüdlasel õnnestus t tõsist hirmu unnistajana üle ekitada lennufirma operaatoris . T

kuulatud lennufirma tööt näitas ka kohtuistungil oma käitumisega selgelt, et aja T telefonikõnes väljaöeldud ähvardused tekitasid tõsist hirmu. temas

T ei oma ähtsust asjaolu, kas süüdlasel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise kavatsus ja

võimalus. Piisab, kui ähvarduse a seda põhjendatult arvas ähvardaja dressaat . Oluline on, et ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest.

3

Ähv peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist ardus . Arvestades viimasel ajal terrorirünnakute sagedust ja kogu maailmas, eriti lennunduses, abiks

võetavaid erakordseid meetmeid terrorismi tõkestamiseks, oli lennufirmal alust karta ähvarduste täideviimist. Tegemist oli konkludents , millest teatud tagajärge on võimalik e teoga ühemõtteliselt järeldada.

Ähvarduse toimepanemine eeldab vähemalt kauds – süüteokoosseis on täidetud, kui et tahtlust

süüdlane peab võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Seega sisaldab tegu JA KarS § 120 sätestatud kuriteokoosseisu.

APELLATSIOONIDE SISU

Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist.

Kaitsja leiab, et ka ähvardamine eeldab kannatanu olemasolu. Arusaamatu on, et ühel juhul ei

ole kedagi kannatanuks tunnistatud, kuid KarS § 120 puhul on kohus äkki leidnud, et

kannatanud on siiski olemas. Kaitsja viitab veel asjaolule, et toimikus lk 3 asuv avaldus on allkirjastamata.

Kaitsja on seisukohal, et kõne stenogrammist tulenevalt on selgelt arusaadav, et helistajal

polnud mingit kavatsust kedag kohtus antud i ähvardada, et tegu oli naljaga. Tunnistaja MT

ütlustest ilmneb, et helistaja jutt tundus muuseas antud informatsioonina. Toimiku materjalidest ei nähtu, et Estonian Air oleks võtnud seda kõnet tõsiselt ja oleks rakendanud mingeid ett

evaatusabinõusid reisijate turvalisuse tagamiseks.

Apellant on arvamusel, et pole tõendatud, et oli kõnelejaks, ta pole ennast süüdi JA

tunnistanud, ükski nn kõnekonverentsist osavõtja ei kinnitanud konkreetselt, et helistaja oli

JA. Ka leiab kaitsja, et ekspertiisiakti nr IF-0059-09/4680 ei saa kasutada tõendina.

Ekspertarvamuse järelduseks on, et täpsemat otsust ei saa langetada. Pealegi ei ole

Kohtuekspertiisi Instituudi hääleekspertiisi valdkonna meetodid akrediteeritud. Seega on

ekspertiisi objektiivsus kahtlane. Ka oleks ekspertarvamuse saamiseks tulnud võrdlusmaterjalina kasutada JA poolt loetud teksti, mis oleks sarnane helistamise tekstiga.

Kuulatud helisalvestise kohta aga järeldust, et kõneleja on sväärseks ei JA, teha ei saa. Usaldu saa lugeda poolt

IA JA hääle äratundmist.

Kaitsja ei nõustu kohtuga, et tunnistaja keeldus ütluste andmisest, mille tõttu tema AP eeluurimisel antud ütlused avaldati KrMS § 291 p 2 alusel. Tunnistaja seletas, et ta lihtsalt ei mäleta kõnealust sündmust ja see on ka loogiline.

Tunnistaja

AK muutis aga kohtuistungil oma ütlusi, muutmise põhjuseid aga seletada ei osanud. Ka

DV ütlused tõendina JA ei süüsta.

Kaitsja leiab, et

endatud, kuid samas puudus ka isiku tegevuses, kes Estonian JA süü ei ole tõ

Airiu helistas, KarS § 120 ettenähtud süüteokoosseisu subjektiivse tunnus – ähvardamise tahtlus. Tegemist oli lihtsa lapsiku naljaga.

JA tamise aluseks on apellandi arvates taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist. Tühis

kohtumenetluse ühekülgsus ja puudulikkus, puuduvad tõendid, et helistajaks oli tema. Rikutud on ka KrMS § 339 lg 1 p 7 ja 8 nõudeid, kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei

4 vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, kohtuotsuses puudub põhjendus ning tema seos antud teo sooritamisega on tõendamata.

Ekspertiisid on läbi viidud menetlusnorme rikkudes ebakompetentsete isikute poolt, kuna neil

puudub akrediteering. EKEI puhul ei ole tegemist riikliku asutusega, seal puuduvad antud

teemat valdavad spetsialistid. JA ei saa aru, miks peaks tema ekspertiisi teostamise eest tasuma, sest ekspertiisi läbiviimist taotles prokuratuur.

JA antud asja ei ole nõus ka kuriteo kvalifikatsiooniga. KarS § 120 on isikuvastane süütegu, materjalides ei ole ühegi inimese avaldust, kus oleks mainitud, et tema on kedagi ähvardanud. Avaldus on esitatud Estonian Airi poolt, kui nad oleksid kartnud ähvarduse täideviimist, siis oleksid nad lennureisid ära jätnud.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et maakohtu otsus on igati põhjendatud ja seaduslik, süüdistatava ja tema

kaitsja poolt esitatud argumendid on veenvalt maakohtu poolt kummutatud, kohtuotsuse tühistamiseks alust ei ole, apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära

kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Kuivõrd süüdistatav leiab oma apellatsioonis, et maakohus on kriminaalmenetlusõiguse

norme KrMS § 339 lg 1 p 7 ja 8 mõttes (kohtuotsuses puudub põhjendus ning otsuse

resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele), siis rõhutab kohtukolleegium esmalt, et vaidlustatud maakohtu otsuses põhjenduste puudumisest rääkida ei saa. Kohtukolleegium osundab siinjuures Riigikohtu selgitustele KrMS § 339 lg 1 p 7 sisu

ja mõtte kohta – kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku si

seveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-85-00; 3-1-1-47-

04). Otsuses nr 3-1-1-43-05 on Riigikohtu kriminaalkolleegium sedastanud, et eelnev tähendab sisuliselt seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole KrMS § s 339 lg 1 p 7 sätestatut rikkunud. Kohtuotsusest tuleneb, et - maakohus on kohtuistungil kontrollitud tõendeid vastastikuses seoses põhjalikult analüüsinud,

andnud hinnangu tõendite usaldusväärsusele, tõendeid kogumis hinnanud, oma järeldusi

põhistanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav.

Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada sedagi, et kohtuotsuses toodud põhistustega

mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-1-03; 3-1-1-139-05). Ka esitatud apellatsioonide sisust tuleneb, et mõlemad

apellandid sellest tulenevate ei nõustu maakohtu otsuses esitatud tõendite hindamise ja järeldus , mis, nagu öeldud, ei ole põhistuste puudumisega samastatav. tega

5 Samuti ei ole kohus rikkunud menetlusnorme -s 339 lg 1 p 8 . Riigikohus on KrMS § mõttes korduvalt oma otsustes selgitanud, et KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumiseks tuleb lugeda olukorda,

kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus, kus kohtuotsuse põhiosas

kohtu tuvastatud asjaolude ja resolutiivosa järelduste vahel on loogiline vastuolu (nt

Riigikohtu lahendid 3-1-1-55-06; 3-1-1-3- us 07) Piltlikult öeldes tähendab see seda, et koh põhistab otsuse põhiosas süüdistatava õigeksmõistmist, resolutiivosas mõistab aga sama isiku

süüdi või vastupidi. Vaidlustatud kohtuotsusest selliseid vastuolusid võimalik täheldada ei

ole. -s 339 lg-s 1 loetletud rikkumiste korral tuleb Tuleb märkida sedagi, et KrMS §

ringkonnakohtul KrMS § st 341 lg 1 tulenevalt tühistada kohtuotsus ja saata kriminaalasi - uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Sellisel juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik ise

uut otsust teha. Süüdistatava apellatsioon aga kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise taotlust ei sisalda.

Apellandid ei esita apellatsioonides mingeid uusi argumente, mida maakohus käsitlenud ei

oleks. Kõiki süüdistatava ja tema kaitsja vastuväiteid on maakohus analüüsinud ja need

veenvalt kummutanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist täies mahus vajalikuks. Apellatsioonidega seonduvalt rõhutab järgmist.

Käesolevas asjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtueksperdi poolt läbi viidud hääleekspertiis, mille käigus on võrreldud AS Estonian Air poolt CD

-plaadil salvestatud

„kolme kõnefaili“ ja JA kahtlustatavana ülekuulamise salvestust. Helisalvestisi võrreldi JA h -83/. d esitatud SI ääleproovidega auditiivselt /I kd tl 80 Seega ei ole hääleekspertiisi tulemuse mõõtühikutes, mistõttu ei ole vastava valdkonna akrediteerimine ka Eestis kohustuslik /II tl

16/. JA poolt apellatsioonis esitatud väited, nagu poleks EKEI puhul tegemist riikliku asutusega ning nagu puuduksid seal antud teemat valdav spetsialistid, on alusetu ja kohatu. ad Vabariigi Valitsuse 27.11.2001.a määruse nr 359 „Riiklike ekspertiisiasutuste nimekiri“ § 1

kohaselt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev Riiklik ekspertiisiasutus. Justiitsministri 18.01.2008.a määrusega nr 4 „Riiklikus ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside loetelu“ § 5 lg 1 p 2 kohaselt on kriminalistikaekspertiisi üheks liigiks

hääleekspertiis. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu ka sellele, et EKEI on sertifitseeritud

Bureau Veritas Eesti OÜ poolt 28.05.2009.a, mis tähendab seda, et sertifitseerimisorgan on hinnanud EKEI tegevuse vastavaks rahvusvahelise kvaliteedijuhtimisstandardi ISO 9001 le le : 2008. Instituudis teostatud ekspertiiside kvaliteet vastab standardi EVS-EN ISO/IEC 17025: 2006 nõuetele ja muudele rahvusvaheliste normdokumentidele töö profiili kohta.

Eelnevat silmas pidades on apellantide poolt hääleekspertiisi tulemuste kahtluse alla seadmine alusetu ning eksperdiarvamuse tõendite hulgast väljajätmine põhjendamatu.

Tõsi, et ülalkäsitletud eksperdiarvamuse näol on tegemist tõenäolikus vormis antud

arvamusega, kuid kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud

kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele (vt

Riigikohtu otsused nr 3-1-1-63-08; 3-1-1-121-97). Samas on kohtupraktikas omaks võetud

põhimõte, mille kohaselt ainuüksi tõenäolikust eksperdiarvamusest ei piisa isikule teo

omistamiseks. ei ole Käesoleval juhul aga hääleeksperdi arvamuse näol tegemist ainsa tõendiga vaid ühega mitmetest tõenditest ning need tõendid on omavahel haakuvad.

Mis puutub tunnistaja

maakohus on tema kohtueelsel uurimisel antud AP ütlustesse, siis

ütlused põhjendatult KrMS § 291 p 2 alusel avaldanud. AP on 07.09.2010.a kohtuistungil

väitnud, et ei mäleta 23.10.2009.a sündmusi, kuivõrd tal on mäluhäired, Diazepami ja

6

kokaiini tarvitamisest. Kohtupsühholoogia ekspertiisiga aga tuvastati, et -l ei esine AP mäluhäireid ega muid kognitiivsete funktsioonide häireid, mis võiksid tal takistada sihipärast suulist eneseväljendust. l ei esinenud mäluhäireid ka 07.09.2010.a toimunud kohtuistungil AP-

23.10.2009.a aset leidnud sündmuste meenutamisel. Tema väited mälulünkade kohta ei ole

kooskõlas ka mälu normaalse toimimisega /II tl 42 48/. Seega oli kohus õigustatud - tõlgendama poolt 07.09.2010.a esitatud väiteid kõne all oleva sündmuse mittemäle AP tamise kohta ütluste andmisest keeldumisena ning sellest lähtuvalt avaldama tema eeluurimisel antud ütlused.

Süüdistatava kaitsja hääle äratundmist usaldusväärseks, jätab aga ei pea tunnistaja poolt

IA JA

põhjendamata, millised asjaolud ääle äratundmise h kahtluse alla seavad. Kohtukolleegium

leiab, et apellandi väide on paljasõnaline. Maakohus on kaitsja poolt tõstatatud küsimust

käsitlenud ning märkinud põhjendatult, et tavalise elukogemisega inimene on kahtlemata

võimeline võrdlema hääletoone ja kõnemaneere ning vajadusel erinevatel aegadel kuuldud kõnet samastama või eristama. Siinjuures tuleb märkida, et kuulanud telefonikõne salvestust

vahetult kohtuistungil, ei jäänud ka kohtul kahtlust selles, kes vestluses osalesid, JA hääletämber ja kõnemaneer olid ka kohtule selgelt äratuntavad.

Kohtukolleegiumi hinnangul on vaieldamatult tuvastatud, et 23.10.2009.a AS Estonian Air sõnumikeskusele helistajaks oli JA.

Mis puutub kannatanutesse, siis tuleb märkida, et kehtiv kriminaalmenetlusseadus ei näe ette

menetlustoiminguna kannatanuks tunnistamist. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase

teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Maakohus tuvastas, et JA põhjustas telefonitsi edastatud ähvardusega moraalset kahju eelkõige lennufirma töötajatele T-

le ja A- , veendus kohus, et le, kellele ähvardus laekus. Kuulanud kohtuistungil üle MT telefonitsi esitatud ähvardused tekitasid temas tõsist hirmu. Siinjuures tuleb ju tähele panna, et

ei ähvardatud lennuliiklust üldiselt, helistaja teatas muuhulgas, et AS-i Estonian Air sinist värvi hoonet jälgivas snaiperid… et nali see pole.

Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks, mida peab kaitsja silmas, viidates apellatsioonis

sellele, et toimiku leheküljel 3 asuv avaldus on allkirjastamata. Nimetatud avaldus sisaldab

kuriteo toimepanemisele viitavat teavet, mis oli ka kriminaalmenetluse alustamise aluseks.

Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsustele nr 3-1-1-60-09 ja 3-1-1-19-10,

milledes väljendatud seisukoha kohaselt tuleb küll kohtuotsuse tegemisel in dubio pro reo

põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, KrMS § s 6 sätesta kuid - tu

nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore

põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks.

Riigikohtu kriminaalk kis, et kriminaalmenetluse kohustuslikkuse printsiibi e olleegium mär

legaliteedipõhimõtte kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud alustama ja toimetama kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse alustamise suhtes

puudub kehtiva õiguse kohaselt kaalutlusõigus likkuse põhimõte , siin toimib kohustus reservatsioonita.

Süüdistatava kaitsja väide, nagu oleks tegemist olnud lihtsa lapsiku naljaga, on tema

subjektiivne arvamus. Maakohus on ka sellel küsimusel oma otsuses peatunud ja leidnud

põhjendatult, et ähvardusega tekitati emotsionaalselt kurnav hirmutunne, mille tekitamine

oligi helistaja eesmärgiks. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus käitumises JA

7

tuvastanud KarS § 120 objektiivse ja subjektiivse koosseisu ja nagu eelpool öeldud, oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Apellatsioonid ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust.

JA arusaam, nagu ei peaks tema kriminaalasjas teostatud ekspertiiside eest tasuma, ei tulene

seadusest. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks muuhulgas ka riiklikul

ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või

joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.11.2010.a otsuse

JA süüdimõistmises ja karistamises muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Malle Preimer Ivi Kesküla Sten Lind