3-22-2132/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2132

Haldusasi

Xi kaebus tühistada Keskkonnaameti 09.09.2022

korraldus nr DM-115648-35 „Maavara kaevandamiseks

keskkonnaloa

andmine

Miti

II

kruusakarjääri

mäeeraldisel” ja sellega antud maavara kaevandamise

keskkonnaluba nr KL-516344

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja M.A

Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad Evelyn Jallai ja

Merle Liivrand-Sieger

Kolmas isik OÜ Põllumaade Ost, esindaja Mihkel

Nukka

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnaameti apellatsioonkaebus, OÜ Põllumaade

Ost apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Keskkonnaameti apellatsioonkaebus ja OÜ Põllumaade Ost apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.08.2023 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

3-22-2132

2(12)

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Põllumaade Ost esitas Keskkonnaametile (KeA) Miti II kruusakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa taotluse. KeA 09.09.2022 korraldusega nr DM-115648-35

„Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Miti II kruusakarjääri mäeeraldisel” anti

OÜ-le Põllumaade Ost maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-516344 Miti II

kruusakarjääris kehtivusajaga 15 aastat. Miti II kruusakarjäär asub Valga maakonnas, Otepää

vallas, Miti külas eraomandisse kuuluval maaüksusel Miti. Mäeeraldis hõlmab Miti (Mitiküla,

Palupera) kruusamaardla (registrikaart nr 0528) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 5. plokki ja

ehitusliiva aktiivse tarbevaru 15. plokki. Miti II kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 16,28

ha, teenindusmaa pindala 19,77 ha.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada KeA 09.09.2022 korraldus

nr DM-115648-35 ja maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-516344.

Xi omandisse kuulub Kulla kinnistu, asukohaga Astuvere küla, Elva vald, Tartu maakond.

Kulla maaüksus asub Miti maaüksusest ca 1,5 km kaugusel ning osaliselt Otepää looduspargi

Natura 2000 alal, kus peaks arvestades ala kaitse-eesmärke olema loodusrahu – mh müravaba

keskkond, piisav veevaru jne. Korraldusega antud luba rikub kaebaja subjektiivset õigust

tervise- ja heaoluvajadustele vastavale elukeskkonnale oma kodus ja kinnistul, samuti seab ohtu

omandi kasutamise sellele senise juurdepääsutee likvideerimise või oluliselt raskendamise

tõttu. Kaevandamisluba on väljastatud olulisi asjaolusid arvestamata ning keskkonnamõjusid

hindamata ning seab ohtu nii juurdepääsu kaebaja kodule kui ka kinnistu elukohana

kasutamiseks vajalikud joogi ning tarbevee varud, samuti võimendab müra. Kaevandamisloal

märgitud kaevandamistegevusega kaasnevad olulised põhjendamatud kaebaja põhiõiguste, s.o

omandiõiguse, liikumisvabaduse rikkumised.

3. Keskkonnaamet ja kolmas isik OÜ Põllumaade Ost vaidlesid kaebusele vastu ja palusid

jätta see rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.03.2023 otsusega kaebuse, tühistas Keskkonnaameti

09.09.2022 korralduse nr DM-115648-35 ja sellega antud maavara kaevandamise keskkonnaloa

nr KL-516344 ning mõistis Keskkonnaametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu katteks 40

eurot.

1)

Kaevandamisest lähtuvad mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike, sh kaebaja

õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele. Kaebajal on õigus

tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus (kesk-

konnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1). Kaitstav õigus võib muu hulgas võrsuda

isiku huve kaitsvast haldusaktist, seega ka planeeringust. Seega olukorras, kus kaebajal on

puutumus, et vaidlustada kaevandamisluba enda subjektiivsete õiguste kaitseks, on tal ka õigus

tugineda kaevandamise vastuolule nii teemaplaneeringuga kui ka valla üldplaneeringuga.

2)

Keskkonnaamet tegi mitmeid kaalutlusvigu, mistõttu tuleb kaebus rahuldada. Olulisteks

kaalutlusvigadeks on Otepää valla seisukoha selgitamata jätmine ning tähelepanu pööramata

jätmine asjaolule, et kaevandamisluba on vastuolus kehtiva Palupera valla üldplaneeringuga.

Piisavalt pole põhjendatud kaevandamise lubamist teemaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku

tugialale ning väärtuslikule maastikule.

3)

Miti II karjäär saaks osaliselt asuma teemaplaneeringu järgsel rohevõrgustiku Astuvere-

Miti tugialal. Valga maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja kohaselt („Tingimused rohelise

3-22-2132

3(12)

võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks“) tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel

alasid, mis asuvad rohelises võrgustikus. „Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid rohelise võrgustiku

komponentidele.“ Kaevandamisloa seletuskirjas on põhjendatud, et kaevandus puudutab vaid

väikest osa Astuvere-Miti rohevõrgustiku tugialast. Tegemist on Valga maakonna suurima

rohevõrgustiku tugialaga, mille pindala on 18,5 km². Samasugune põhjendus esitati ka Miti

karjääri KMH aruandes (kavandatava karjääri lõunaosa jääb vaid 7 ha ulatuses 1850 hektari

suuruse Astuvere-Miti rohevõrgustiku tugiala põhjaservale, mis moodustab vaid 0,4% tugiala

pindalast ja selle tõttu ei häiri kavandatav tegevus rohevõrgustiku toimimist). On kaheldav, kas

pelk viide kaevanduse pindala vähesele osakaalule tugialal saab olla ainsaks või peamiseks

argumendiks lubamaks rohevõrgustiku tugialal kaevandamist. Valga maakonnaplaneeringu

2030+ seletuskirjas toodu eeldab laiemat kaalumist ja alternatiivide analüüsimist. Muu hulgas

tuleb hinnata seda, kas uue karjääri avamine on vajalik varustuskindluse aspektist. Vastasel

korral muutuks rohevõrgustiku säilitamise kohustus sisutühjaks. Siinsel juhul pole vastustaja

sellist analüüsi teinud viitega, et tegemist on eraomanikule kuuluva kaevandusega ja maavaraga

ning riiklikku huvi kaaluma ei pea. Kohtu arvates esines kaalumise kohustus tulenevalt sellest,

et Miti II karjäär kattub osaliselt rohevõrgustiku tugialaga, mis maakonnaplaneeringu kohaselt

tuleb säilitada.

4)

Palupera valla üldplaneeringu kohaselt pole rohevõrgustiku tugialadele ja koridoridele

soovitatav rajada teatud taristut (sh mäetööstuse ja teiste kõrge keskkonnariskiga objekte). Juhul

kui nende rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste

asukohta ning koostada keskkonnamõjude hindamine (seletuskirja p 4). Praegusel juhul on

piirdutud üksnes KMH eelhinnanguga. Lähtutud on sellest, et kaevandatav ala hõlmab pelgalt

väikese osas rohevõrgustiku tugialast. Samas on see Miti karjääriga võrreldes järgmise tüki

hõlmamine rohevõrgustiku tugialast. Analüüs ei saa piirduda sellega, et rohevõrgustiku kadu

on konkreetse rohevõrgustiku tugiala pindala arvestades väike. Riigikohus on selgitanud, et

kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu

seada selle tükkhaaval muutmisega detailplaneeringu tasandi, st väiksemale alale fokusseeritud

otsustega. Tulenevalt keskkonna säästmise põhimõttest ja igaühe kohustusest (PS §-d 5 ja 53)

peab rohevõrgustiku ebasoodne mõjutamine olema proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

Rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks. Ka rohevõrgustiku

toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt tuleb näidata, millised muud olulised

huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi

kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust sellisel viisil piiravad juba enne kinnistu

omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2023

otsus asjas nr 3-21-125/47, p 17). See puudutab ka juhtumeid, kus kaevandustegevuse käigus

hõlmatakse järjest uusi tükke rohevõrgustikust, mille mõju üksikuna võib olla väike, kuid

hindamata jääb tervikpilt.

5)

Teemaplaneeringu kohaselt asub Miti maaüksus tervikuna maakondliku tähtsusega

väärtuslikul maastikul „Palupera-Hellenurme-Lutike-Neeruti“. Väärtuslike maastike kaardi

kohaselt on sellel alal kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline ja rekreatiivne väärtus.

Maastikku muutvateks tegevusteks loetakse mh kaevandamist (Valgamaa väärtuslikud

maastikud, lk 4). Miti KMH aruandes on välja toodud: „Kavandatav karjäär jääb 8070 ha

suurusele Palupera-Hellenurme-Lutike-Neeruti (KLER 20) väärtuslikule alale, mis piirneb

Otepää looduspargiga, kus on väärtuslikule alale sarnane mosaiikmaastik. Kavandatav tegevus

mosaiikmaastikku oluliselt ei kahjustu – kaevandatud alal säilib senine lainjas, põhjasuunalise

kallakusega reljeef, mis on senisest keskmiselt 5 m madalam. Peale maavara ammendumist

karjääri ala korrastatakse metsamaaks.“ Miti II KMH eelhinnangus ei ole täiendava karjääri

avamise mõju väärtusliku maastiku säilimise aspektist analüüsitud ega hinnatud. Samas on

selge, et üha uute karjääride avamine piirkonnas avaldab mõju väärtuslikele maastikele, mille

3-22-2132

4(12)

kaitsmisele on teemaplaneering suunatud. Seda mõju ei ole kaevandamisloas ega KMH

eelhinnangus hinnatud. Miti KMH aruande kohaselt pigem mõju puudub. Samas tuleb arvestada

ka piirkonnas juba olemasolevaid teisi karjääre, st erinevate karjääride maa-ala kokku on ca 70

hektarit.

6)

Palupera valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt kavandatakse üldplaneeringuga

mäetööstusmaad Miti külas Palupera karjääri laiendusena Kasemäe maaüksuse selles osas, mis

piirneb Palupera karjääri maa-alaga ja kuhu on juba väljastatud kaeveluba. Seletuskirja kohaselt

mujal üldplaneeringuga täiendavat mäetööstusmaad ja uusi kaevandusalasid ei kavandata, kuna

olemasolevates karjäärides on varud piisavad, mistõttu täiendavate alade kaevandamine ja

kasutuselevõtmine ei ole vajalik ja põhjendatud. Seega ei näe üldplaneering ette perspektiivse

mäetööstusmaana Miti kinnistut, üldplaneeringust tulenevalt täiendavaid kaevandusi juba

olemasolevatele lisaks ei kavandata, st nähtub üldplaneeringu kehtestaja tahe kaevandamisala

mitte laiendada. Seega võib asuda seisukohale, et Miti II karjääri avamine on vastuolus Palupera

valla üldplaneeringuga. On tõsi, et üldplaneering ei näinud ette ka olemasolevat Miti karjääri,

kuid see ei tähenda, et üldplaneeringust lahknevat tegevust võib veelgi laiendada. Otepää

Vallavolikogu 24.05.2018 otsusega nr 1-3/31 loeti Palupera Vallavolikogu 20.12.2011 otsusega

nr 1-1/25 kehtestatud Palupera valla üldplaneering ülevaadatuks ja jäeti üldplaneering kehtima

senisel kujul. Nimetatud otsuse lisas 1 leiti, et edasine üldplaneeringu realiseerimine on

võimalik üldplaneeringu seletuskirja ja maakasutusplaani alusel.

7)

Vastustaja on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2013 otsusele haldusasjas nr

3-3-1-35-13, mille kohaselt asjaolu, et kehtivad planeeringud kaevandamist ette ei näe, ei

muuda kaevandamisluba ilmselgelt realiseerimatuks, kuna planeeringute muutmine ei ole

välistatud. Kohus leidis nimetatud kohtuasjas, et planeeringute muutmine ei ole välistatud isegi

vaatamata asjaolule, et nimetatud haldusasjas paiknes vaidlusalune ala maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalas ning üldplaneeringu järgi kaitsemetsas.

Praegune olukord on mitmeski mõttes erinev haldusasjast nr 3-3-1-35-13. Esiteks puudub

Otepää Vallavolikogu seisukoht kaevandamisloa taotluse kohta ning vastustaja on lugenud

Otepää valla nõusoleku vaikides antuks. Nõuetele vastavaks seisukohaks MaaPS mõttes ei saa

lugeda Otepää Vallavalitsuse nõusolekut mitte algatada KMH-d. Riigikohus on leidnud, et KOV

kui asjaomase asutuse seisukoht keskkonnamõju olulisuse kohta on teise sisu, eesmärgi ja

tähendusega kui MaaPS § 49 lg 6 alusel antav arvamus kaevandamisloa taotluse kohta

(Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2022 otsus asjas nr 3-20-1247, p 17). Olukord, kus

üldplaneeringus on kaevandamisele seatud selged piirid, on erinev olukorrast, mil kaevandamist

konkreetsel alal pole üldplaneeringus käsitletud. Vastustaja ei saa vastuolust üldplaneeringuga

lihtsalt mööda minna. Juhul kui on selge, et KOV ei soovi enda seisukohta esitada, tuleb

kaevandamisloa andjal analüüsida, kas luba on võimalik anda vaatamata võimalikule vastuolule

üldplaneeringuga. Siinsel juhul on üldplaneeringus viidatud sellele, et uute kaevanduste

avamise järele piirkonnas puudub vajadus. Kui see vajadus on vahepealsel ajal tekkinud, siis

tuleb vastustajal see välja tuua. Palupera valla üldplaneeringu kontekstis tulnuks aga analüüsida,

kas täiendava karjääri avamine piirkonnas tegutseva nelja tegutseva karjääri kõrvale on

varustuskindluse seisukohast vajalik. Seega, kui esineb selge vastuolu üldplaneeringuga, ei

tohiks KOV reageerimata jätmist lugeda vaikivaks nõusolekuks. Ka vastustaja viidatud asjas nr

3-3-1-35-13 leidis Riigikohus, et üldplaneeringu ja kaevandamisloa vastuolu tuleb vältida ning

kui selline vastuolu esineb, tuleks sellele kaevandamisloas viidata. Seda praegusel juhul ei ole

tehtud. Seega pole kindlust, kas kaevandamisluba oleks realiseeritav. Oleks ju kaevandamiseks

vajalik ka Miti maaüksuse sihtotstarvet muuta, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Olukorras, kus puudub valla seisukoht, ei ole võimalik veenduda, kas kohaliku kogukonnaga

on arvestatud ja kuivõrd teadlikud olid kohalikud elanikud kaevandamisloa väljastamisest.

Keskkonnaamet jättis kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata

kohalikus ja maakondlikus ajalehes. Keskkonnaamet teavitas 12.05.2021 kirjaga kaevandusega

3-22-2132

5(12)

piirnevate kinnisasjade naabreid, kuid mitte kogukonda laiemalt. Arvestades sellega, et

kaevandamine piirkonnas on põhjustanud erinevaid häiringuid ja probleeme, pole selge, kas

kõik uue karjääri mõjud on korrektselt arvesse võetud. See võib puudutada näiteks ka mõju

rohevõrgustikule või muid mõjusid (nt piirkonda läbib Tartu rattamaratoni marsruut). Kohus

näeb Otepää valla seisukoha välja selgitamata jätmises seega olulist kaalutlusviga.

8)

Palupera-Miti-Puka tee on ainsaks aastaringselt kasutatavaks teeks kaebaja kinnistule.

Kaevandamisloa kõrvaltingimuse nr 8 kaudu on kaebajale tagatud õigus seda teed ka edaspidi

kasutada mh kaevandamise toimumise ajal. Kolmandal isikul ka lepinguline kohustus Otepää

valla ees omal kulul tagada ligipääs läbi Miti kinnistu. Keskkonnaametil puudub pädevus ja

kohustus reguleerida kaevandusloas teede planeerimisalaseid küsimusi.

9)

Kaebajal pole subjektiivset õigust nõuda, et karjäärist lähtuvad mõjud oleksid hinnatud

kindlal viisil, st KMH menetluse käigus. Kaebajal on õigus nõuda, et teda puudutavad

kaevandamise mõjud oleksid adekvaatselt hinnatud. See võib toimuda ka KMH eelhinnangu

menetluses, kus samuti on võimalik erinevaid uuringuid läbi viia ning seda on ka tehtud.

Vaidlust ei ole selles, et Miti II karjäär ei ületa künnist, mille puhul oleks KMH läbiviimine

kohustuslik (25 ha). Asjaoludest nähtuvalt on Miti II ekspertarvamuses arvesse võetud

olemasolevate karjääride kumulatiivseid mõjusid. KMH eelhinnangu raames uuriti mõju

piirkonna veerežiimile ja veevarustusele, samuti müra ja tolmu levikut. Need on mõjurid, mis

potentsiaalselt kaebajat puudutavad. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda täiendavate

uuringute tegemist, mis puudutaksid kaevandamise mõju Natura 2000 või Otepää looduspargi

alale.

10) Miti II eksperthinnanguga, samuti ekspertide Priit Kallaste ja Marge Uppini 30.11.2022

seisukohaga on tõendatud, et rajataval karjääril ei saa olema mõju kaebaja kaevu veetasemele.

Kaebaja ei saa esitada kaebust teiste piirkonna elanike huvides. Kaebaja subjektiivseid õigusi

ei puuduta ka karjääri sulgemisel tekkiv 9 ha suurune veekogu ja asjaolu, kas sellise veekogu

tekkimine eeldanuks hindamist KMH raames.

11) KMH eelhinnangu kohaselt põhjustavad suurimat mürahäiringut töötavad mäemasinad,

kuid kõrgemad tasemed levivad vahetult masinate ümbruses. Miti II ekspertarvamuse

kohaselt ülenormatiivne müratase väljapoole mäeeraldist ei levi ning müra levikut aitavad

tõkestada rajatavad katendivallid taotletava mäeeraldise piiridel. Taotletava Miti II karjääri

lisandumisel kaasneb lähimate majapidamiste juures müratasemete kasv vahemikus ~1–5 dB

(sõltuvalt mäetööde asukohast karjäärides), kuid tase jääb allapoole kehtestatud piirväärtusi,

sealjuures ka olemasolevate karjääride koostöötamisel. Ekspertide 30.11.2022 seisukoha järgi

kasvab Miti II kruusakarjääri lisandumisel müratase Kulla kinnistul kõige rohkem 1,8 dB võrra,

mistõttu võib müra kasvu ekspertide hinnangul lugeda minimaalseks (üldiselt ei ole 1 dB

mürataseme kasv inimkõrvale eristatav). Eksperdid toovad välja, et arvuliselt jääb müratase

Kulla kinnistul tunduvalt allapoole ka kõige rangemast kehtestatud müratasemest ehk I

kategooria maa-ala (virgestusrajatised, vaiksed alad) päevasest piirväärtusest 55 dB. Seega on

Miti II karjäärist lähtuvad mürahäiringud kaebaja kinnistul minimaalsed ning seetõttu ei ole

kaebaja õigusi rikutud.

12) Väited kaebaja kinnistu väärtuse vähenemisest on tõendamata. Arvestades mh asjaolu, et

piirkonnas on juba neli tegutsevat karjääri, ei ole usutav, et kaebaja kinnisasja väärtus väheneks

täheldavalt just uue karjääri avamise tõttu.

13) Ka muud kaebaja esitatud väited ei anna alust kaevandamisloa kehtetuks tunnistamiseks.

Kaebaja ei ole tõendanud, et tema õiguspärase ootuse põhimõtet oleks rikutud. Korraldus

sisaldab kaebaja õigusi puudutavalt piisavaid kaalutlusi. Kaebaja on vastustaja poole korduvalt

pöördunud ja ka oma küsimustele ja vastuväidetele saanud vastused. Asjaolu, et kaebajat ei

rahulda saadud vastused, ei tähenda, et vastustaja oleks jätnud enda põhjendamiskohustuse

3-22-2132

6(12)

täitmata. Vastustajal ei olnud kohustust asuda kaebajale vastuskirjades toodut põhjalikult

kajastama vaidlustatud korralduses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Keskkonnaamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega

jätta kaebus rahuldamata.

1)

Halduskohus leidis, et karjääril pole negatiivseid mõjutusi 1,5 km kaugusel elava kaebaja

kinnistule ja tema subjektiivseid õigusi pole seega rikutud. Kaevandamisloa võimalik vastuolu

teemaplaneeringu või üldplaneeringuga ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei saa

pöörduda halduskohtusse avalike huvide kaitseks. Rohevõrgustiku säilimine on avalik huvi.

2)

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on vallas ruumilise

planeerimise ülesanne ja pädevus KOV-il. Keskkonnaametil ei ole kohustust asuda hindama

KOV-i pädevusse kuuluvaid asjaolusid. Siiski tuleb märkida, et maakonnaplaneering ei välista

rohevõrgustiku aladel kaevandamist, vaid ütleb, et rohelise võrgustiku ja maardlate kattumisel

tuleb võimalusel vältida maardlate kasutuselevõttu; kaevandamisloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvestada rohelise

võrgustiku toimimise tagamisega; ja kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada.

Juba praegu on rohevõrgustiku piiril Miti maardla kasutusele võetud (4 karjääri). Miti II karjääri

pindala on 1% tugiala pindalast ja kogu Miti maardla pindala on 3,9% tugiala pindalast.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et

looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%. Ka kogu Miti maardla kasutusele

võtmisel ei lange rohevõrgustiku looduslike alade osatähtsus alla 90%. Samas tuleb täiendavalt

rõhutada, et teemaplaneeringu täpsusastet arvestades on tegelikkuses väga raske öelda, kui suur

osa Miti maardlast ja vaidlusalusest Miti II karjäärist asub rohevõrgustiku tuumalal. Kuna KOV

ei ole Miti II karjääri rajamise vastu olnud, siis on KOV järelikult seisukohal, et tegevus ei ole

vastuolus teemaplaneeringuga. Mäeeraldise lõunapoolsem osa, mis jääb ka üldplaneeringu

kohaselt rohevõrgustiku alale, korrastatakse pärast kaevandamist metsamaaks ja rohumaaks.

Keskkonnaametil ei ole võimalik eraisikule kuuluva maavara puhul keelduda keskkonnaloa

väljastamisest varustuskindluse aspektile tuginedes. Üldplaneeringust nähtub, et Miti II

karjäärist asub rohevõrgustiku tugialal karjääri lõuna poolne osa. Seega hõlmavad Miti maardla

karjäärid rohevõrgustikust isegi alla 3,9 %. Seetõttu pole õige väita, et rohevõrgustikust

hõlmatakse järjest uusi tükke. KMH koostamine ei olnud kuidagi põhjendatud ning KMH

eelhinnanguga piirdumine oli asjakohane ka üldplaneeringu põhimõtetest tulenevalt. Kogu Miti

maardla pindala (72,37 ha) moodustab kogu väärtusliku maastiku pindalast pindalast ca 0,9 %.

Arvestades teemaplaneeringu täpsusastet ja Miti II karjääri suurust (0,2% väärtusliku maastiku

pindalast), ei saa asuda seisukohale, et vaidlusalune tegevus on vastusolus teemaplaneeringuga.

Ebaõige on kohtu seisukoht, et praegune olukord on erinev Riigikohtu 15.10.2013 otsusest

haldusasjas nr 3-3-1-35-13. Olukorrad on sarnased ja ka praegusel juhul on üldplaneering

muudetav. Kaevandamise blokeerimiseks ei piisa üldplaneeringusse lause lisamisest, mille

kohaselt täiendavat mäetööstusmaad ja uusi karjääre ei kavandata.

3)

Kohus nägi peamise probleemina seda, et asjas puudub Otepää Vallavolikogu seisukoht

kaevandamisloa taotluse kohta ja Keskkonnaamet on lugenud valla nõusoleku vaikides antuks.

Kohus pole põhjendanud, kuidas rikub KOV-i vaikimisi antud nõusolek kaebaja õigusi.

Vastustaja palus vallalt kaevandamisloa taotluse kohta kahe kuu jooksul ja märkis, et selleks

ajaks vastuse mittesaamisel loeb Keskkonnaamet loa andmise KOV-i poolt tingimusteta

kooskõlastatuks. Vald ei vastanud kirjale ning HMS § 16 lg 2 alusel tuleb lugeda, et KOV on

kaevandamisloa taotlusega nõus. KOV-il oli võimalus esitada oma seisukohti ka menetluse

hilisemas faasis, kuid ei teinud seda. Jääb arusaamatuks, mida pidanuks vastustaja veel tegema.

3-22-2132

7(12)

Asjaolust, et KOV arvamust ei esitanud, ei saa järeldada, et kohalikud elanikud või kogukond

laiemalt ei olnud kaevandamisloa menetlusest teadlikud ja nendega ei ole arvestatud. Kaebaja

oli menetlusest teadlik ja sellesse kaasatud. Kui KOV ei pidanud vajalikuks kaevandamisloa

menetluses esitada vastuväiteid sh võimalike ruumilise planeerimise küsimuste osas, siis hiljem

ei ole KOV-il võimalik kaevandamisloa realiseerimise vastu seista. Maakatastriseaduse

(MaaKatS) § 182 lg 4 kohaselt pole KOV-il kaevandamisloa väljastamise korral kaalutlusruumi

katastriüksuse sihtotstarbe määramisel.

6. Põllumaade Ost OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega jätta kaebus rahuldamata.

1)

Kohus on kaebuse üllatuslikult rahuldanud planeeringutega vastuolu ja varustuskindluse

argumentidel. Kohus ei juhtinud menetluses tähelepanu, et menetlusosalised peaksid oma

seisukohtade keskenduma esitamisel nendele aspektidele. Samuti saanuks küsida Otepää

vallalt, miks ta ei vastanud Keskkonnaametile. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust

lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja

subjektiivsete õigustega. Vastuolu planeeringuga ja varustuskindluse põhimõttega ei riku

kaebaja subjektiivseid õigusi.

2)

Ebaõige on halduskohtu järeldus, et kaevandamisluba on vastuolus üldplaneeringuga.

Otepää Vallavalitsuse kinnitusel on Miti II kruusakarjääri mäeeraldisele üldplaneeringuga

määratud mäetööstusmaa sihtotstarve.

3)

Ekslik on halduskohtu seisukoht, et vastustaja ei saanud arvestada Otepää valla vaikiva

kooskõlastusega. Vastustaja ei saanud jääda ootama valla seisukohta teadmata ajaks. Lisaks,

Otepää vald on 24.03.2022 kirjas esitanud arvamuse KMH algatamata jätmise täiendatud

eelnõule, paludes seada kaevandusloa omanikule kõrvaltingimuse tagada kaevandamise ajal

vähemalt samaväärse tee olemasolu kogu kaevandamisprotsessi vältel koos läbipääsuga

Palupera-Miti-Puka tee ja Miti tee kasuajatele ning ehitada uus avalikult kasutatav tee

ligilähedases asukohas enne kaevandamise lõppemist. Kui Otepää Vallavalitsus oleks leidnud

keskkonnaloa taotluses või KMH algatamata jätmise täiendatud eelnõus ületamatu olulise

vastuolu kehtivate planeeringutega, siis eluliselt usutavalt oleks see valla arvamuses ära

märgitud. Halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et kui esineb selge vastuolu

üldplaneeringuga, ei tohiks KOV reageerimata jätmist lugeda vaikivaks nõusolekuks.

4)

MaaPS §-st 55 ei tulene Keskkonnaametile õigust jätta kaevandamisluba andmata

vastuolu tõttu üldplaneeringuga. Planeeringuga kooskõla hindamise pädevus on KOV-il. Kui

KOV ei esita kaevandamisloale vastuväiteid, siis ei saa tulenevalt Keskkonnaamet keelduda

kaevandamisloa andmisest planeeringuga seotud argumentidel. Riiklike huve kaalutakse

varustuskindluse aspektist siis, kui taotletakse riigile kuuluva ehitus- ja täiteliiva või ehitus- ja

täitekruusa kaevandamisluba, praegusel juhul on maavara eraomandis.

5)

Keskkonnaamet ei ole viidanud pelgalt kaevanduse pindala vähesele osakaalule tugialal,

vaid on tuginenud varasemale Miti KMH-le, milles peeti rohevõrgustiku mõjutamisel

määravaks seda, kui suure osa tugialast hõlmab kavandatud tegevus. Halduskohus ei ole

põhjendanud, miks see kriteerium on vale või ebapiisav. Tugialadel ei tohi looduslike alade

osatähtsus langeda alla 90%, praegusel juhul pole seda nõuet rikutud.

6)

Kohus on menetlusnorme rikkudes lugenud üldtuntuks, et uue karjääri avamine kahjustab

kindlasti väärtuslikku maastikku. Halduskohtu otsusest ei selgu, kuidas Miti II kruusakarjäär

mõjutab väärtuslikku maastikku, kui Miti II ümbruskonna maastiku kujundavad selle ümber

asuvad teised karjäärid. Keskkonnaamet ei pidanud Korraldama uut KMH-d, arvestades et

sarnastel asjaoludel oli mõju Miti karjääris juba hinnatud ning tuvastatud, et väärtuslikule

maastikule olulist mõju ei ole. Halduskohus ei arvestanud karjääriala korrastamise asjaoludega

3-22-2132

8(12)

ega selgitanud, kuidas (etapiviisiline) kaevandamine kahjustab Otepää kõrgustikule omast

mosaiikmaastikku.

7. X vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

1)

Kaebaja saab kohaliku elanikuna kohtumenetluses tugineda üldplaneeringus märgitud

tingimustele, mis on seatud mh ka kaebaja huvide ja õiguste kaitseks. Üldplaneeringu kohaselt

ei ole Miti II kruusakarjääri alale kaevandust ette nähtud. Kaebajal on oma elukoha tõttu oluline

puutumus Miti II katastriüksusega ning sellelt lähtuvate mõjutustega. Keskkonnaloa taotluses

oli kolmas isik märkinud olukorra, mis on vastuolus üldplaneeringuga ja kus aastaid olemas

olnud kaebaja koduni viiv ehitis Palupera-Miti-Puka juurdepääsu tee oli kavas likvideerida.

Keskkonnaloas on lahenduseta asendustee küsimus, mistõttu on reaalne oht, et kaebaja kinnistu

(omandi) kasutamine muutub võimatuks.

2)

Keskkonnaamet ei ole kaevandamise vastavust üldplaneeringule üldse analüüsinud.

Millegagi pole põhjendatud väide, et kaevandusel on vähene mõju. Loa üle otsustajal tuleb välja

selgitada keskkonnaloast puudutatud kohalike elanike huvid ja õigused ning neid huvisid ja

nende huvide kaitseks planeeringus seatud tingimusi kaaluda. Vastustaja ega vallavalitsus ei

ole kohalikke elanikke või kogukonda laiemalt kaevandamisloa menetlusest teavitanud ega

nendega loaga kaasnevaid mõjusid arutanud. Üldplaneering peaks tagama, et piirkonda ei rajata

ootamatult avalikku menetlust korraldamata kohalike elanike teadmata kaevandusi, mis võivad

nende õigusi ja huve ning elukeskkonda kahjulikult mõjutada. Kaevandamisloa vastu pole

olulist riiklikku huvi ja see teenib üksnes kolmanda isiku erahuve.

3)

KOV-i arvamuse esitamata jätmine on oluline menetlusviga. MaaPS § 49 lg 6 ja KeÜS §

43 lg 2 kohaselt peab KOV oma arvamuse esitama. Kaebaja selgitustaotlusele on Otepää

vallavanem vastanud, et Otepää vallavolikogu ega -valitsus ei ole Miti II karjääri mõjusid ja

Palupera-Miti-Puka tee terviktee säilimise küsimusi arutanud ega seisukohta võtnud ühelgi oma

istungil. Samuti kinnitas vastustaja, et Otepää vallavolikogu volitanud ei ole Miti II karjääri

kohta valla seisukohta KeÜS § 43 ja KOKS § 22 lg 2 alusel esitama vallavanemat Jaanus

Barkalat.

4)

Ebaõige on kolmanda isiku seisukoht, et Miti II mäeeraldis ei kahjusta maastikku, kuna

see rajataks juba olemasolevate karjääride vahele. Kaevandamist alustati enam kui 30 aastat

tagasi ühes väikeses karjääris, mille keskkonnamõju ei peetud oluliseks ega hinnatud, ja hiljem

on vastustaja lubanud karjääride laiendamist kokku suuremale maa-alale kui 25 ha ehk juba

enam kui 70 ha-le, kusjuures seda ei näe ette üldplaneering. Olemasolevad läheduses asuvad

karjäärid ei saa olla täiendav õigustus uue karjääri avamiseks ning nende olemasolu ei kõrvalda

ega vähenda maardla karjääriala laiendamisel keskkonnamõjusid.

5)

Erinevalt halduskohtust leiab kaebaja, et kaebaja subjektiivseid õigusi rikub ka KMH

tegemata jätmine. Kohus ei ole selgitanud, millised haldusmenetluse normid näevad ette

võimaluse keskkonnaloa põhjendused esitada enne loa vastuvõtmist selgitustaotlustele antud

selgituskirjades. Selline käsitus võimaldab haldusorganil kergekäeliselt loobuda keskkonnaloa

kui haldusakti põhjendamisest, viidates kirjades antud selgitustele, mis ei sisalda kaalutlusi ega

põhjendusi.

6)

Halduskohus ei ole kaebaja seisukohti tee läbipääsu tagamise, põhjavee taseme hindamise

ja võimalike muutuste, kinnisvara väärtuse ja müra mõjude osas veenvalt ümber lükanud.

Palupera-Miti-Puka tee avalik kasutamine ei ole Miti II karjääri avamisel reaalselt tagatud.

Kaevandamise mõjusid Kulla kinnistu veerežiimile pole adekvaatselt ja kontrollitavalt

hinnatud. Eelhinnangus ega keskkonnaloas ei ole selgitatud, millistest avalikest huvidest

tulenevalt peavad kaebaja ning teda külastavad pereliikmed taluma Otepää looduspargi

kaitsealal asuval kinnistul oma kodus Miti maardla kaevandustest tulenevat stressitekitavat ning

3-22-2132

9(12)

heaolu ja seega ka tervist mõjutavat müra veel 15 aastat. Seni teiste kaevanduste müra eest

veidigi leevendust pakkunud metsad, sh Miti II karjääri alal ja eelkõige Miti II kavandatava

karjääri ning kaebaja kinnistu vahel, on maha võetud, mistõttu on olukord võrreldes teiste

karjääridega ja varasema olukorraga oluliselt muutunud. Riigikohus leidis asjas nr 3-15-2232,

p 8.3, et omandiõiguse kaitse hõlmab ka olukorda, kus objektiivselt ei ole keskkonnahäiring

sedavõrd intensiivne, et oleks alust piirata tegevust haldusõiguslike vahenditega, ent selle

tegevuse põhjustatud inimeste (ka ebaratsionaalsed) hirmud võivad omandi väärtust ulatuslikult

vähendada. Teisiti ei ole see siinses asjas, kus loodusväärtuslikul kaitsealal asuva kinnistu

väärtust mõjutab oluliselt häirimatu ja looduslik keskkond. Kinnistule üha lähemal uute

karjääride avamine mõjutab otseselt kinnisvara väärtust. Kinnistu väärtust hajaasustuses

mõjutab oluliselt ka sellele juurdepääsutee olemasolu. Keskkonnaluba riivab oluliselt kaebaja

õigust heale haldusele ning lõpptulemusena ka kaebuses välja toodud subjektiivseid õigusi.

Kaebajal ei ole võimalik aru saada, miks on kohus lugenud osa kaebaja väited mittetõendatuks,

kuigi eksperthinnangus ega keskkonnamõjude eelhinnangus ei ole mõjusid sisuliselt hinnatud

ning mõjude mitteesinemine ei ole tõendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub enamiku halduskohtu põhjendustega, kuid osaliselt

tuleb põhjendusi täpsustada ja muuta.

9. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on olemas kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kaitstav

õigus võib muu hulgas võrsuda ka isiku huve kaitsvast planeeringust (vt Riigikohtu otsus asjas

nr 3-3-1-87-16, p 10; otsus asjas nr 3-17-1930, p-d 13 ja 14.1). Palupera valla üldplaneeringu p

2.14 sätestab: „Käesoleva üldplaneeringuga kavandatakse mäetööstusmaad Miti külas Palupera

karjääri laiendusena Kasemäe maaüksuse selles osas, mis piirneb Palupera karjääri maa-alaga

ja kuhu on juba väljastatud kaeveluba. Mujal üldplaneeringuga täiendavat mäetööstusmaad ja

uusi kaevandusalasid ei kavandata, kuna olemasolevates karjäärides on varud piisavad, mistõttu

täiendavate alade kaevandamine ja kasutuselevõtmine ei ole vajalik ja põhjendatud.“ Lisaks

märgitakse, et mäetööstusmaa arendamisel kehtivad muu hulgas järgmised üldpõhimõtted ja

tingimused: kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset

mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule; maavarade kaevandamissoovi

tekkimisel arvestatakse edaspidises protsessis kohalike elanike seisukohtadega ning

elanikkonna kaasamise eesmärgil viiakse läbi avalik protsess (ringkonnakohtu rõhutused).

Õige on küll apellantide väide, et mitte igast üldplaneeringu tingimusest ei tulene kohalikule

elanikule subjektiivset õigust nõuda sellest kinnipidamist, kuid praegusel juhtumil on selge, et

uute kaevanduste avamise piirangud kaitsevad muu kõrval ka kohalike elanike õigusi ja huve.

Kaevanduse rajamine võib lisaks keskkonnahäiringute tekitamisele suuremal või vähemal

määral mõjutada kohalike inimeste harjumuspärast elu- ja looduselukeskkonda ning nende

heaolu. Kui kaevanduse otsene mõju on tugevam ja tuntavam vahetult karjääriga piirnevatel

kinnistutel, siis puudutatud on sellest laiem kohalik kogukond. Vastasel korral poleks vald

üldplaneeringusse sellise sisuga piiranguid lisanud. Ringkonnakohtu hinnangul pole võimalik

seada mõistete elukoha lähedal, kohalik elanik sisustamist sõltuvusse kindla vahemaaga

kaevandusest. Puutumus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, kohalikest oludest, isikute

tegevusest oma huvide kaitsmisel jne. Selles kontekstis on ekslik keskenduda üksnes sellele,

kas kaebaja kinnistuni leviv müra, tolm jne on ülenormatiivne, kas kaevandamine mõjutab

oluliselt põhjavett kaebaja kinnistul vms. Ka allapoole piirnorme jäävat müra peab isik taluma

vaid juhul, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi isiku huve kaitsvate asjakohaste

õigusnormidega (Riigikohtu otsus asjas nr 3-14-52416, p 20). Hajaasustuses looduslikku

3-22-2132

10(12)

keskkonda tööstusliku maastiku loomine või laiendamine, sellega kaasnevad mõjutused (mis ei

pea olema intensiivsed), karjääri teenindava transpordi lisandumine jms, omavad puutumust

kohaliku elaniku huvide ja heaoluga. Tal on õigus nõuda, et kaevanduse rajamisel tehtavad

otsused võtaksid nii palju kui võimalik arvesse tema huve ega rikuks tema subjektiivseid õigusi.

Kaebeõiguse tekkimiseks ei pea subjektiivsete õiguste riive olema intensiivne (Riigikohtu

määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Praegusel juhul pole tegemist avaliku huvi või pelgalt miljöö

kaitsmiseks esitatud kaebusega. Kaebaja on usutavalt kirjeldanud oma puutumust – kaebaja

kinnistust ca 1,5 km kaugusel asuval vaidlusalusel maal asuv tee on ainus juurdepääsuvõimalus

tema kinnistule, kaevanduse lisandumine vähendab looduslikku keskkonda, suurendab veelgi

müra ja tolmu ning koormust kohalikele teedele. Kaebaja toob välja, et seni teiste karjääride

müra eest leevendust pakkunud metsad, sh Miti II karjääri alal ja eelkõige Miti II kavandatava

karjääri ning kaebaja kinnistu vahel, on maha võetud, mistõttu on olukord võrreldes teiste

karjääridega ja varasema olukorraga oluliselt muutunud. Seega on kaebaja esitanud kaebuse

eraelu kaitseks ja üldplaneeringust tuleneva õiguse kaitseks koosmõjus KeÜS § 23 lg-ga 1.

Kohtupraktikas on näiteks jaatatud kaebaja puutumust metsaga olukorras, kus pinnasetee

maanteelt kulgeb kaebaja kinnistuni läbi metsa, mida kavatsetakse maha raiuda, ning kaebaja

kasutab seda teed igapäevaselt nii jalgsi kui ka autoga (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr

3-21-2074, p 10, jõustumata). Ringkonnakohus ei pea võimalikuks eitada kaebeõigust ainuüksi

seetõttu, et vaidlusaluses piirkonnas asub ka teisi tegutsevaid karjääre (millest Miti karjääri

rajamist üldplaneering ette ei näinud ja seega ei saa selle olemasolu kitsendada kaebaja õigusi,

mis tuginevad üldplaneeringule). Uue karjääri lisandumine võib võimendada olemasolevatest

kaevandustest lähtuvat kohalike elanike huvide riivet.

10. Kuna kaebeõiguse olemasolu on siinsel juhul tuvastatud eeskätt üldplaneeringust tulenevalt,

pole enam otsustavat tähtsust sellel, kas kaebajal võib olla kaebeõigus ka mõju tõttu kinnisasja

väärtusele. Siiski märgib ringkonnakohus, et osaliselt Otepää looduspargi Natura 2000 aladel

asuva kaebaja kinnisasja väärtust võib mõjutada rohevõrgustiku tugialale ning maakondliku

tähtsusega väärtuslikule maastikule rajatav kaevandus. Sellisesse asukohta kinnisvara ostmist

kaaluva isiku jaoks võib omada tähtsust ümberkaudse looduskeskkonna seisund ja puutumatus.

Nii näiteks on kohtupraktikas leitud, et kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus

keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti vahetusse lähedusse

elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole põhjendatud (Riigikohtu otsus asjas nr

3-15-2232, p 8.3). Kinnisvara väärtuse vähendamine tuleks aga kindlaks teha tõendite alusel,

mida praeguses asjas pole esitatud ja eespool toodud põhjustel pole vajalik ka enam koguda,

kuna see ei mõjutaks asja lahendust.

11. Ehkki keskkonnaasjades tuleb kaebeõiguse allikaks olevaid õigusnorme tõlgendada pigem

laiendavalt (Riigikohtu määrus asjas nr 3-21-1360, p 16), ei tähenda kaebeõiguse tunnustamine

seda, et kaevandamisluba on igas olukorras õigusvastane ning tuleb tühistada. Asjas tuleb anda

hinnang, kas kaevandamisloa menetluses on kinni peetud õigusnormidest, mis kaitsevad

kaebaja kui kohaliku elaniku huve ning kas põrkuvaid huve on kohaselt väärtustatud ja õigesti

kaalutud, järgides mh kaebaja huvide kaitseks kehtestatud menetlusnorme.

12. Keskkonnaamet leiab põhimõtteliselt õigesti, et kaevandamisloa menetluses on kohalike

huvide ja territoriaalse planeerimisega seotud argumentide kaalumine KOV-i ülesanne ning

Keskkonnaamet hindab eeskätt keskkonnaga seotud aspekte. Juhul kui KOV keeldub andmast

kooskõlastust kaevandamisloa taotlusele, on see loa andmisest keeldumise aluseks (MaaPS §

49 lg 6 ja § 55 lg 2 p 11). MaaPS § 55 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole

nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa

andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku,

kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Kui üldplaneering kaevandamist ette ei näe, siis tulenevalt

MaaKatS-s tehtud muudatustest (§ 182 lg 4) pole KOV-il kaevandamisloa väljastamise korral

3-22-2132

11(12)

enam kaalutlusruumi katastriüksuse sihtotstarbe määramisel ning PlanS § 93 lg 4 kohaselt tuleb

muudatus kanda üldplaneeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbimata (Riigikohtu

otsus asjas nr 5-20-2, p-d 26 ja 30). Kaevandamisluba antakse seega menetluses, milles KOV-

il on võimalik osaleda ja tal on võimalik seejuures tugineda ka argumendile, et kaevandamine

oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (samas, p 34). Eelnevast tuleneb, et kohaliku kogukonna

seisukohti ja planeeringulahendusi peab kaaluma KOV kooskõlastamise (menetlustoiming

kaevandamisloa menetluses) otsustamisel ja kooskõlastusest keeldumise korral Vabariigi

Valitsus MaaPS § 55 lg 4 alusel. Kohaliku elaniku (kelle huvid ja õigused võivad tuleneda ka

üldplaneeringust, mida võidakse muuta kaevandamisloa menetluse tulemusel) vaatepunktist

lähtudes on seega keskse tähtsusega KOV-i tegevus kooskõlastamise otsustamisel. Kui KOV

annab oma kooskõlastuse õigusvastaselt, viib see lõppkokkuvõttes kohaliku elaniku õiguste

rikkumiseni. Halduskohus leidis põhjendatult, et praegune olukord on erinev haldusasjast nr 3-

3-1-35-13. Viidatud asjas oli Vabariigi Valitsus saanud kohalike elanike huve kaaluda ja see

otsus oli kohtus eraldi vaidlustatav. Lisaks on muutunud õigusnormid (MaaKatS 182 lg 4), mis

muudab sihtotstarbe muutmise sisuliselt kaevandamisloaga otsustatavaks. Sellest tuleneb, et kui

KOV on andnud kooskõlastuse, on kohalikul elanikul (kelle huvi ei pea kattuma KOV-i huviga)

ainus võimalus vaidlustada kaevandamisluba, mis sisuliselt siduvalt lubab kaevanduse avada ja

edasised toimingud on üksnes tehnilise iseloomuga.

13. Riigikohus märkis asjas nr 3-20-1247, p 10, et kaevandamisloa kooskõlastamisel on KOV-

l lai kaalumisruum. Halduskohus võib sekkuda juhul, kui KOV on lähtunud lubamatust,

asjakohatust või sobimatust kaalutlusest. Otsustades selle üle, kas anda kaevandamisloa

taotlusele nõusolek, tuleb KOV-l lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest,

kaaludes ka keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Asjakohaseks ja kaalukaks

argumendiks on see, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi.

Omavalitsusüksusel on võimalik tugineda ka argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus

kehtiva planeeringuga. KOV ei saa järelikult kooskõlastuse andmist otsustada suvaõiguse

alusel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS §

4 lg 2).

14. Muu hulgas ei saa KOV kooskõlastuse andmise otsustamisel mööda vaadata kehtivast

üldplaneeringust ja sellega kohalikule kogukonnale antud õigustest. Nende kaalumata jätmine

on oluline kaalutlusviga. Siinsel juhul on Miti II mäeeraldisel kaevandamise planeerimine

vastuolus Palupera valla üldplaneeringu p-ga 2.14 (halduskohtu otsuse p-d 15–17, käesoleva

otsuse p 9). Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega neid

kordamata (HKMS § 201 lg 4). Otepää vald oleks pidanud üldplaneeringust tulenevaid

piiranguid sisuliselt analüüsima ja hindama, kas kaevandamise lubamine oleks kohalike elanike

huvide riivega võrreldes proportsionaalne. PlanS § 75 lg 1 p 18 järgi on üldplaneeringu

ülesandeks muu hulgas planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste ning maakasutuse

juhtotstarbe määramine. Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 p 9 järgi üldplaneeringuga

määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise

maakasutuse põhisuunad. Neile sätetele viidates on Riigikohus asjas nr 3-3-1-31-16 asunud

seisukohale, et üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid

kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav

kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Planeeringu

põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel

lahenduse tervikliku toimimise (p 16). KOV-il on võimalik võtta arvesse ka argumente, mis

seonduvad samas piirkonnas juba olemasolevate karjääridega ja kaalutlusega, et üldistes

huvides on pigem ammendada tervikuna ühe maardla alad kui avada uusi maardlaid mujal

asukohtades. KOV saanuks vajadusel algatada ka üldplaneeringu muutmise.

3-22-2132

12(12)

15. Kaevandamisluba on õiguspärane üksnes juhul, kui MaaPS § 49 kohaselt nõutavad

kooskõlastused on antud õiguspäraselt. Nõustuda tuleb halduskohtuga, et KOV-i n-ö vaikiv

kooskõlastus on siinse vaidluse asjaoludel antud sedavõrd puudulikus menetluskorras, et see

toob kaasa kooskõlastuse õigusvastasuse. Seejuures on apellatsioonimenetluses ilmnenud, et

Otepää Vallavolikogu ega Otepää Vallavalitsus pole kooskõlastuse andmist kordagi isegi

arutanud. Sellises olukorras ei pea ringkonnakohus võimalikuks asuda tagantjärele uurima välja

Otepää valla kaalutlusi ja neid ise sisuliselt hindama. Kõigepealt tuleb korrektne menetlus

korraldada vallas endas, ära kuulata asjast huvitatud osapooled ning langetada kaalutletud ja

põhjendatud otsus. Põhjenduste esitamine on oluline selleks, et isik, kes väidab oma õiguste ja

huvide arvestamata jätmist kooskõlastusprotsessis, saaks oma õigusi kohtus kaitsta.

16. Keskkonnaamet ei saa kaevandamisloa andmise otsustamisel KOV-i ja Vabariigi Valitsuse

pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamist üle võtta. Samas jääb ta vastutama menetluse

lõpptulemuse õiguspärasuse eest1 ja pelgalt kooskõlastuse andmise fakt ei saa tagada haldusakti

õiguspärasust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-67-01, p 4 teine lõik). Kui Keskkonnaamet

näeb, et KOV-i tegevus on olnud sedavõrd puudulik, et see võib tingida kaevandamisloa

õigusvastasuse, on tal õigusvastase haldusakti vältimiseks võimalik juhtida KOV-i tähelepanu

puuduste kõrvaldamise vajadusele. Seetõttu ei peaks Keskkonnaamet olukorras, kus

üldplaneeringust nähtuvalt pole soovitavas asukohas kaevandamist ette nähtud, üldjuhul

selgitama KOV-ile, et kooskõlastust on võimalik anda ka vaikimisi. Seetõttu on kokkuvõttes

õige halduskohtu seisukoht, et vastustaja ei tohtinuks selles asjas piirduda HMS § 16 lg 2

esimesele lausele tuginemisega. Kaevandamisluba on õigusvastane, rikub kaebaja õigusi ja

tuleb tühistada.

17. Õiged on apellatsioonkaebuste väited, et rohevõrgustiku tugiala ja maakondliku tähtsusega

väärtuslikku maastikku puudutavad planeeringute sätted ei ole eraldivõetult kehtestatud kaebaja

subjektiivsete õiguste kaitseks ja kaebaja ei saa nõuda kaevandamisloa tühistamist vastuolu

tõttu planeeringute nende sätetega. Planeeringud tagavad siiski vaidlusalusel alal loodusliku

keskkonna, millega kaebajal on oluline puutumus ja millele kaebaja saab muude tegurite kõrval

käesolevas otsuses toodud põhjustel tugineda oma kaebeõiguse põhistamisel.

18. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 108) lg 1. Kaebaja ja vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist

taotlenud ja ka nemad kannavad oma võimalikud menetluskulud ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. TÜ Kirjastus, Tartu 2004. Lk 146.