2-23-2182/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Krista Kirspuu ja Mati

Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-2182

Tsiviilasi

Raasiku valla (Raasiku Vallavalitsuse kaudu) avaldus

täisealise isiku X hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C ja Y ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Raasiku vald (Raasiku Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75010708), esindaja LA

Puudutud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Gerda-Johanna Aasmaa

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975), esindaja KK

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29. mai 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-2182 muutmata.

2. Jätta Y ja C ühine määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga

koos

elavad

pereliikmed,

isiku

eestkostja,

isiku

nimetatud

usaldusisik,

rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse juht või tema määratud ametiisik ja valla-

või linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse

sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise

ebaseaduslikkust.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

2 (7)

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raasiku vald (Raasiku Vallavalitsuse kaudu; avaldaja) esitas 7. veebruaril 2023 Harju

Maakohtule avalduse täisealise isiku X (puudutatud isik I) hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele paigutamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul I 2006. a diagnoositud paranoidne skisofreenia.

Tema haigus on kulgenud süveneva iseloomuga ning käesolevaks ajaks ta haiguse tõttu oma

iseseisva elu korraldamisega toime ei tule ning talle on määratud eeskoste. Haiguse ägenemise

tõttu on puudutatud isik I korduvalt vajanud hospitaliseerimist Tallinna, Pärnu ja Viljandi

Haigla psühhiaatriaosakondades. Puudutatud isik I on olnud 2022. a jooksul seitse korda Põhja-

Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus, kuhu on ta viidud politsei või kiirabiga.

1.2. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik I ohtlik iseendale ja teda ümbritsevatele

inimestele. Puudutatud isik I ei ole võimeline oma ravivajadust ise hindama ning tal puudub

haiguskriitika. Samuti on puudutatud isiku I käitumine psüühikahäirest tingituna

ebaadekvaatne.

1.3. Ka on puudutatud isikul I probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Puudutatud isik I läks

20. detsembril 2022 Aruküla poodi, jõi ära pudeli viina ja lahkus poest. 27. detsembril 2022

läks puudutatud isik I taas poodi, jõi ära pudeli viina ja hakkas avama kommikarpe. Politsei viis

puudutatud isiku I Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse, kuid suure joobe tõttu

suunati ta kainestusmajja. Pärast kainenemist võeti puudutatud isik I haiglasse tahtevastaselt,

kust ta põgenes 2. jaanuaril 2023. Samal päeval koju jõudes oli puudutatud isik I endast väljas,

mistõttu andis ema talle rahustit. Pärast seda lahkus puudutatud isik I kodust. Kuna esines oht

puudutatud isiku I elule, võttis avaldaja ühendust häirekeskusega. Politsei leidis puudutatud

isiku I poest, kus ta oli taas ära joonud pudeli viina. Puudutatud isik I viidi kainestusmajja, kust

ta vabanes 3. jaanuaril 2023. Psühhiaatriakliinikus teda vastu ei võetud, kodus kutsuti talle kaks

korda samal päeval politsei ja kiirabi.

1.4. Puudutatud isik I on 7. märtsil 2023 suunatud ööpäevaringsele erihooldusteenusele AS-i

HOOLEKANDETEENUSED Paldiski Lääne üksusesse. Puudutatud isikule I osutati teenust

alates 17. märtsist 2023 kuni 28. aprillini 2022, mil puudutatud isik I loobus teenusest, sest see

ei sobinud talle. Avaldaja leidis, et puudutatud isik I vajab hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele paigutamist, kus ta saab jätkata oma raviga turvalises ja toetatud

keskkonnas.

2. Harju Maakohus määras 27. veebruaril 2023 puudutatud isikule I kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi.

2.1. Harju Maakohtule 9. aprillil 2023 esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti

nr 7.1-3/143 kohaselt vajab puudutatud isik I temal esineva raske psüühikahäire (püsikululine

paranoidne skisofreenia (F20.00, RHK-10 järgi)) tõttu pidevat psühhiaatrilist ravi. Puudutatud

isik I ei mõista ravi vajadust ning ravita jäämisel tema psüühiline seisund halveneb ja psühhoos

ägeneb, mis võib põhjustada ohtlikku käitumist ja ohtu tema enese ja teiste elule, tervisele ja

toimetulekule.

Puudutatud

isik I

on

ööpäevaringsele

tugevdatud

järelevalvega

3 (7)

erihooldusteenusele paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele. Puudutatud isik I ei

ole võimeline psüühikahäirest tulenevalt oma tahet kohtule avaldama.

3. Sotsiaalkindlustusamet (puudutatud isik IV, SKA) esitas 8. märtsil 2023 arvamuse, milles

leidis, et puudutatud isik I vajab paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama tahte vastaselt. Puudutatud isikul I on raske psüühikahäire, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning millest tulenevalt vajab ta

regulaarselt kõrvalabi. Samuti puudub puudutatud isikul I haiguskriitika. Ta on kinnisesse

asutusse paigutamata jätmisel ohtlik eelkõige iseendale, kuid ohustab ka ümbritsevate inimeste

elu, tervist ja turvalisust. Seejuures ei ole varasemate abinõude rakendamine osutunud

küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine ei ole võimalik.

4. Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 8. märtsil 2023 arvamuse,

milles toetas avaldust. Kohtumisel puudutatud isikuga I veendus esindaja, et isiku ohtlikkus ei

ole sedavõrd ära langenud, et võimaldada tema paigutamist vaba režiimiga hooldusele.

Puudutatud isik I ei mõista tal esinevat rasket psüühikahäiret. Vestlusel esindajaga väitis

puudutatud isik I, et ta ei vaja nii palju ravimeid, kui talle neid antakse. Ilma pideva ravita

muutub puudutatud isik I ohtlikuks teda ümbritsevate isikute suhtes ja joobest tingitud

psühhoosis ringi liikumine on isiku enda elule ja tervisele ohtlik. Esindaja leidis, et muude

abimeetmete kasutamine ei ole praegusel juhul võimalik.

5. Puudutatud isiku I ema Y (puudutatud isik II, ema) ja isa C (puudutatud isik III, isa) esitasid

20. märtsil 2023 arvamuse, milles leidsid, et puudutatud isik I ei vaja erihooldusteenusele

paigutamist. Vanemad on puudutatud isiku I hooldamisega tegelenud ligikaudu 20 aastat ja

selle ajaga on neile selgeks saanud, mida puudutatud isik I vajab. Avaldaja eesmärk on

puudutatud isik I paigutada kinnisesse asutusega, et temaga ei peaks tegelema.

6. Harju Maakohus kuulas 27. aprillil 2023 ära puudutatud isiku I ja tema vanemad.

6.1. Puudutatud isik I avaldas kohtule, et tema tervis on hea. Talle on määratud kolm tabletti

päevas, kuid ta võtab ühe, sest muidu tekivad tal tasakaaluhäired. Raviarstiga puudutatud isik I

suhelnud ei ole, kuigi möönab, et peaks. Puudutatud isik I avaldas, et kui tal on raha, siis on ta

alkoholi joonud. Puudutatud isik I ei pea end haigeks, kuid tal on hääled peas. Samas kinnitas,

et tal on skisofreenia. Puudutatud isik I ei soovi kinnisesse hoolekandeasutusse minna, vaid

soovib kodus olla.

6.2. Puudutatud isiku I ema avaldas kohtule, et puudutatud isik I ei ole ohtlik ega vägivaldne.

Tema ise annab puudutatud isikule I iga päev rohtu. Puudutatud isiku I ravi vaadati üle ning ta

peab võtma ühe tableti päevas. Pärast raviskeemi muutmist on puudutatud isik I teistsugune.

Ema hinnangul ei vaja puudutatud isik I teenust kinnises hoolekandeasutuses, vaid tema jaoks

on turvaline koht kodu. Ema näeb, kui puudutatud isikul I on haiguse ägenemised ning sellisel

juhul annab ema talle rahusteid. Puudutatud isik I teab, et koos tablettidega ei tohi alkoholi juua

ja nüüd joob ta energiajooki. Ema leiab, et saavad koos isaga puudutatud isiku I hooldamisega

hakkama.

6.3. Puudutatud isiku I isa avaldas kohtule, et puudutatud isik I ei vaja ööpäevaringset

erihooldusteenust. Kui puudutatud isik I alkoholi tarvitab, siis tema tervis halveneb. Vanemad

on taganud, et puudutatud isik I ei tarvitaks alkoholi. Isa kinnitas, et puudutatud isik I saab

kodus hakkama. Puudutatud isiku I ravimist erinevates raviasutustes oleks pidanud proovima

juba varem.

7. Avaldaja teavitas 27. aprillil 2023 kohut sellest, et sotsiaaltööspetsialist suhtles puudutatud

isikuga I telefoni teel, kes oli kõne ajal alkoholijoobes. Puudutatud isik I avaldas, et ta soovib

4 (7)

oma pangakaarti, et vahelduseks oma raha eest õlut juua, sest praegu joovad nad õlut iga päev

sõbra raha eest.

Esimese astme kohtu määrus

8. Harju Maakohus rahuldas 29. mai 2023. a (vaidlustatud määrus) määrusega avaldaja

avalduse

ja

paigutas

puudutatud

isiku

I

hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele

erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta, s.o kuni 29. mai 2024. Maakohus tunnistas määruse

täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale. Puudutatud isiku I riigi õigusabi

korras õigusabi osutanud esindaja tasu ja kulud ning ekspertiisikulud jättis maakohus Eesti

Vabariigi kanda.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esineb puudutatud isikul I raske psüühikahäire,

millest tulenevalt on ta ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja

toimetulematuse tõttu. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul I on diagnoositud raske

psüühikahäirena paranoidne püsikululine skisofreenia (F20.00, RHK-10 järgi) ning kaasuvana

sõltuvus alkoholist, mis oluliselt piirab tema võimet aru saada ümbritsevast, teha teadvaid

otsuseid ja mõista oma tegude tagajärgi. Ka puudub puudutatud isikul I haiguskriitika ning ta

ei ole võimeline oma ravivajadust ise hindama. Puudutatud isik I on katkestanud toetusravi,

mistõttu on psühhoos ägenenud ning ta on vajanud korduvalt haiglaravi. Aastatega on haigus

muutunud krooniliseks ja kujunenud on püsiv tunde- ja tahteelu defekt, mille tõttu vajab

puudutatud isik I püsivat juhendamist, suunamist ja ravimite kontrollitud manustamist. Lisaks

on puudutatud isik I varasemalt avaldanud ka suitsiidimõtteid ja üritanud ennast vingugaasiga

mürgitada, mõtlemata, et majas viibis ka teisi inimesi. Ka on esinenud agressiivset käitumist

pereliikmete suhtes.

8.2. Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku I heaolu on püütud tagada erinevate meetmetega,

kuid varasemate vähem vabadust piiravate abinõude rakendamine ei ole osutunud piisavaks.

Ka praegusel juhul ei ole puudutatud isiku I ebastabiilse terviseseisundi ja alkoholi

kuritarvitamise tõttu võimalik tema suhtes muude abinõude rakendamine. Maakohus leidis, et

hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel on tagatud puudutatud isiku I pidev ravi

ning järelevalvega ohutus tema enda tervisele, samuti turvaline ja kontrollitud toetusega

elukeskkond. Tagatud on ka kaaskodanike ohutus.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Puudutatud isiku I ema ja isa esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad maakohtu

määruse tühistada.

Puudutatud isiku I ema ja isa leiavad jätkuvalt, et puudutatud isikut I ei peaks paigutama tahte

vastaselt ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Puudutatud isikul I on kodu ja vanemad, kes

tema eest hoolitsevad. Puudutatud isiku I ema järgib tema ravimite võtmist. Vanemad ei

vaidlusta puudutatud isiku I suhtes läbi viidud ekspertiisi, kuid pärast raviplaani muutmist on

puudutatud isiku I seisund paranenud. Samuti on vähenenud puudutatud isiku I alkoholi

tarbimine (joob vahepeal õlut). Puudutatud isik I on varasemalt viibinud ravil Jänedas, mis ei

mõjunud talle hästi. Avaldaja sotsiaaltöötaja, kes on ametis olnud vaid pool aastat, ei oma

piisavalt teavet puudutatud isiku I kohta. Avaldaja ega sotsiaaltöötaja ei ole puudutatud isikut I

ega tema peret abistanud.

10. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isiku I ema määruskaebus on

koostatud emotsioonide pinnalt ega sisalda olulisi asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid aluse

maakohtu määruse muutmiseks. Samuti on puudutatud isiku I ema kinnitanud, et puudutatud

isiku I suhtes läbiviidud ekspertiis on õige.

5 (7)

11. Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta määruskaebust. Esindaja

jääb enda varasemas seisukohas avaldatu juurde ja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud.

Puudutatud isiku I seisund ei ole koduses keskkonnas paranenud. Puudutatud isik I on

esindajale ja kohtule avaldanud, et ta ei võta ravimeid nii nagu ette nähtud ning tarvitab

alkoholi. Esindaja ei ole veendunud, et puudutatud isiku I ema suudab tagada puudutatud isiku

I ravimite manustamise ning alkoholi mittetarvitamise. Nii ei ole puudutatud isiku I ohutus

tagatud.

12. SKA esitas maakohtule arvamuse määruskaebuse kohta, jäädes seisukohale, et puudutatud

isik I vajab paigutamist ööpäevaringsele erihooldusteenusele tema tahte vastaselt.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. SKA ei ole

veendunud, kas puudutatud isiku I vanemad suudavad asjakohaselt aru saada puudutatud isikul

I esinevast vaimsest haigusest ning tagada talle määratud toetusravi vastavalt raviskeemile.

Samuti ei suuda vanemad tagada puudespetsiifilist toetust, sest nad ei saa aru oma pojal

esinevatest psüühilistest probleemidest ning alkoholi kahjulikust mõjust nendele. Seejuures ei

ole puudutatud isiku I vanemad suutnud tagada, et puudutatud isik I ei tarvitaks alkoholi.

13. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

15. Maakohus on vaidlustatud määrusega puudutatud isiku I paigutanud tema nõusolekuta

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta, s.o kuni 29. mai

2024. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud SHS § 105 lg 1

kohaldamise eeldused. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda.

16. Asjas ei vaielda selle üle, et täidetud on SHS § 105 lg 1 p-st 1 tulenev eeldus, s.o

puudutatud isikul I on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada

või seda juhtida. Määruskaebuse esitajad ei ole maakohtu sellekohast järeldust

ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses vaidlustanud. Asja materjalidest nähtuvalt on

puudutatud isikul I diagnoositud raske psüühikahäirena püsikululine paranoidne skisofreenia

(F20.00, RHK-10 järgi) ning kaasuvana sõltuvus alkoholist, mis oluliselt piirab tema võimet

aru saada ümbritsevast, teha teadvaid otsuseid ja mõista oma tegude tagajärgi. Puudutatud isik

I ei mõista ravi vajadust ning ravita jäämisel tema psüühiline seisund halveneb ja psühhoos

ägeneb, mis võib põhjustada ohtlikku käitumist ja ohtu tema enese ja teiste elule, tervisele ning

toimetulekule (9. märtsi 2023 kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 7.1-3/143, dtl-d 65 ja 66).

17. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud puudutatud isiku I ohtlikkuse

(SHS § 105 lg 1 p 2). Puudutatud isiku I ohtlikkust ei ole maakohus hinnanud abstraktselt, vaid

aluseks on võetud konkreetsed elulised juhtumid.

17.1. Kolleegium nõustub, et olukorras, kus puudutatud isikul I puudub haiguskriitika, ta ei

järgi talle määratud raviplaani ning tal on tugev sõltuvushäire alkoholist, on ta ohtlik eelkõige

iseendale. Ka Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika,

kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 20.03.2019 2-16-10435/138, p 18). Asja

materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik I oma käitumisega korduvalt seadnud ohtu oma elu

ja tervise. 2. jaanuaril 2023 oli puudutatud isik I endast väljas, mistõttu tema ema andis talle

6 (7)

rahustit. Seejärel lahkus puudutatud isik I kodust. Kuna ilmastikuolud olid halvad ning esines

oht, et alkoholi ja ravimi koostoimel võib puudutatud isik I surnuks külmuda, teavitas avaldaja

sellest politseid. Politsei leidis puudutatud isiku I poest, kus ta oli ära joonud pudeli viina

(avaldaja 8. veebruari 2023 avaldus, dtl 5). Ka varasemalt on esinenud alkoholi kuritarvitamise

episoode, samuti ravimite võtmist koos alkoholiga (avaldaja avaldus, dtl 4; avaldaja

kokkuvõttev hinnang abivajaduse ja teenuse osutamise kohta, dtl 32). Kolleegiumi hinnangul

kinnitab eelnev, et puudutatud isik I on endale ohtlik, mistõttu vajab ta ööpäevaringset

erihooldusteenust. Seda, et puudutatud isik I vajab paigutamist tugevdatud järelevalvega

ööpäevaringsesse erihoolekandeasututusse ning sinna paigutamata jätmisel on puudutatud isik

I ohtlik iseendale ja teistele, on kinnitanud ka maakohtus kohtupsühhiaatriaekspertiisi

läbiviinud psühhiaater (9. märtsi 2023 kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 7.1-3/143, dtl 66)

ning sama seisukohta on avaldanud puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja

(dtl 52).

17.2. Asjas esitatud materjalide kohaselt on puudutatud isik I avaldanud ka suitsiidimõtteid ja

üritanud ennast vingugaasiga mürgitada. Seejuures viibisid antud hetkel majas ka teised

inimesed (SKA seisukoht avaldusele, dtl 47). Ka on esinenud agressiivset käitumist puudutatud

isiku I poolt (avaldaja kokkuvõttev hinnang abivajaduse ja teenuse osutamise kohta, dtl 30–32).

Kolleegiumi hinnangul viitab eelnev, et puudutatud isik I võib olla ohtlik ka teistele isikutele.

18. Kolleegiumi hinnangul on täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Maakohus

on teinud kindlaks, et puudutatud isiku I heaolu on püütud tagada erinevate meetmetega, kuid

varasemate vähem vabadust piiravate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks. Asja

materjalidest nähtuvalt suunati puudutatud isik I 7. märtsi 2022. a SKA otsusega

ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Puudutatud isikule I osutati teenust alates 17. märtsist

2022, kuid juba 28. aprillil 2022 lahkus puudutatud isik I asutusest kedagi teavitamata.

29. aprilli 2022. a SKA otsusega lõpetati puudutatud isikule I teenuse osutamine, kuivõrd see

ei sobinud talle (avaldaja avaldus ja selle lisad, dtl-d 5–9). Pärast ööpäevaringselt

erihooldusteenuselt lahkumist võeti puudutatud isik I avaldaja juures isikukeskse erihoolekande

teenusmudeli (edaspidi ISTE) pilootprojekti. Projektiperiood sai läbi 31. detsembril 2022 ning

uuel perioodil osalemist puudutatud isik I soovinud ei ole (SKA seisukoht avaldusele, dtl 48).

Ka nõustub kolleegium maakohtuga, et arvestades muuhulgas puudutatud isiku I rasket

sõltuvust alkoholist, ei oleks muude abimeetmete kasutamine praegusel juhul võimalik.

19. Määruskaebuses toodu kohaselt soovib puudutatud isik I olla kodus, seejuures on

puudutatud isiku I alkoholi tarvitamine oluliselt vähenenud. Ringkonnakohus mõistab

perekonna soovi olla koos puudutatud isikuga I, kuid arvestades puudutatud isiku I seisundit

(raske psüühikahäire ning raske sõltuvus alkoholist), ei oleks see kooskõlas puudutatud isiku I

huvidega. Arvestades asjas esitatud ja kogutud tõendeid, ei ole kolleegium veendunud, et

puudutatud isiku I vanemad suudavad pakkuda puudutatud isikule I talle vajalikku abi.

Seejuures ei ole puudutatud isiku I vanemad suutnud tagada, et puudutatud isik I ei tarbiks

alkoholi. See nähtub muuhulgas määruskaebusest, kus on avaldatud, et puudutatud isiku I

alkohoolsete jookide tarbimine jätkub. Ka puudutatud isik I ise on avaldajale väljendanud tahet

alkoholi edasi tarvitada (avaldaja 27. aprilli 2023 menetlusdokument, dtl 109). Kolleegiumi

hinnangul vajab puudutatud isik I hoolekandeasutuses ööpäevaringset erihooldusteenust

(kindlaid raame ja režiimi), kus tagatakse, et ta järgib talle määratud raviplaani ega tarbi

alkoholi. Kirjeldatud asjaolude pinnalt on võimalik järeldada, et leebemad meetmed ei ole

võimalikud, sest puudutatud isik I ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete

rakendamiseks.

20. Määruskaebuse esitajate hinnangul ei ole avaldaja piisavalt toetanud ega aidanud

puudutatud isikut I ja ta perekonda. Asja materjalide pinnalt ei pea kolleegium neid etteheiteid

7 (7)

põhjendatuks. Avaldaja on püüdnud puudutatud isiku I heaolu parandada erinevate meetmetega

(vt praeguse määruse p 18), kuid puudutatud isik I on ise abist (teenustest) loobunud. Samuti

on avaldaja osutanud abi, kui puudutatud isiku I ema on avaldaja poole pöördunud (nt

2. jaanuaril 2023, mil puudutatud isik I lahkus ohtlikus seisundis kodust). Ka SKA on leidnud,

et avaldaja on puudutatud isiku I eeskostjana oma ülesandeid täitnud (vt SKA seisukoht

määruskaebusele, dtl 143).

21. Puudutatud isiku I apellatsiooniastme menetluskulud (riigi õigusabi tasu) jäävad

TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kanda. Muud apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

22. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543.

(allkirjastatud digitaalselt)