Legislator Case Law & Legislation
1-21-5843/24 AI generated

1-21-5843/24 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 1-21-5843/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu 25.11.2021. a otsusega tunnistati V.A süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 9 kuulise vangistusega. Tuginedes KarS § 74 lg tele 1 ja 3, jäeti mõistetud - - karistus täitmisele pööramata, kui V.A ei pane 1 aasta ja 8 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p

Legislator headnote

AI generated

1-21-5843/24 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 -des 1 lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust, s.o hoidub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest arsti ettekirjutuseta. Kohtuotsus jõustus 11.12.2021. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 25.11.2021 ja lõpeb 25.07.2023.

Keywords

AI generated
psychiatric reassessment undisclosed pre-existing condition therapeutic measure pre-existing condition right to legal counsel mental health status
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24

. juuli 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5843 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne V.A-le määratud katseaja pikendamiseks Kriminaalhooldusametnik

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon Süüdimõistetu V.A

isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus V.A-le määratud katseaja pikendamiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 25.11.2021. a otsusega tunnistati V.A süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 9 kuulise vangistusega. Tuginedes KarS § 74 lg tele 1 ja 3, jäeti mõistetud - - karistus täitmisele pööramata, kui V.A ei pane 1 aasta ja 8 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p

– 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 -des 1 lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust, s.o hoidub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest arsti ettekirjutuseta. Kohtuotsus jõustus 11.12.2021. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 25.11.2021 ja lõpeb 25.07.2023.

2. Harju Maakohtu 21.02.2022. a määrusega saadeti V.A suhtes tehtud Tartu Maakohtu 25.11.2021. a otsus täitmiseks V.A uue elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindusele, sest V.A asus elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-. M äärus jõustus 09.03.2022.

3. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna esindus esitas 27.06.2023 Tartu Põlva Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pikendada V.A katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 25.10.2023, sest V.A

ei ilmunud 22.06.2023

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist.

3.1. V.A kriminaalhooldus algas 11.12.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 12.01.2022. V.A kriminaalhooldust hakati teostama Tallinna Vangla Lääne Harju kriminaalhooldusosakonnas. Alates 25.03.2022 jätku - s kriminaalhooldus Tallinna

Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduses. V.A tuvastati 26.01.2022 narkootikumide tarvitamine, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ilmus V.A 28.04.2022 kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik talle teise kirjaliku hoiatuse. Vaatamata eelnevale, ei ilmunud V.A 22.06.2023 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. V.A helistas päev varem 21.06.2023 kriminaalhooldusosakonda ja hoiatas, et ta ei pruugi

22.06.2023 kell 09.00 planeeritud vastuvõtule jõuda, kuna tal puudub transport. V.A lubas uurida ühistranspordi aegu ja arvas, et jõuab kellaajaliselt hiljem. V.A-ga vestles kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon, kes andis korralduse, et V.A saadaks e-kirja teel vastava teavituse ka enda ametnikule Pilleriin Aaldele. V.A ei saatnud e-kirja, ei ilmunud määratud kellaajal vastuvõtule ning ei kontakteerunud telefoni teel muudatuste kokku leppimiseks.

3.2. Ametnik P. Aalde helistas kell 10.00 V.A-le ja käskis tal ilmuda vastuvõtule hiljemalt kell 12.00. Ametniku väitel väljusid V.A elukohast bussid Põlvasse kell 7.55, xxxxxx

8.29 ja 10.20. V.A ei ilmunud registreerimisele ka telefonivestluses määratud kellaajaks. V.A helistas ametnikule ja tunnistas, et jättis oma asjad vajalikul määral korraldamata ning tal polnud logistiliselt võimalik vastuvõtule tulla. V.A möönab, et on ka alkoholi tarvitanud. V.A-le selgitati, et ametnik koostab kohtule erakorralise ettekande, ja V.A kutsuti uuesti vastuvõtule 26.06.2023 kell 09.00. Sel kuupäeval ilmus V.A registreerimisele ja andis kirjaliku selgituse 22.06.2023 registreerimisele mitteilmumise kohta, milles märkis, et 22.06.2023 registreerimisele mitteilmumise lugemine rikkumiseks pole põhjendatud, sest ta teavitas ette, et ei pruugi vastuvõtule jõuda, ning ei leidnud kedagi, kes teda

Põlvasse oleks toonud. V.A mõistab, et ta peaks võtma midagi ette, et tähtajad ei ununeks, kuid pole seni seda teinud. Ametnik leiab, et V.A registreerimisele mitteilmumine 22.06.2023 pole põhjendatud ja tegemist on käitumiskontrolli nõude rikkumisega, kuna vastuvõtu aeg oli V.A-le kuu aega ette teada ja V.A kohustus oli leida võimalus kokkulepitud ajaks kohale jõuda ning tagada transpordivahend. Vajadusel pidi ta kasutama ühistransporti, mille liikumise ajad on bussipeatustes kättesaadavad.

3.3. V.A on registreerimiskohustust kokku lepitud päevade lõikes üldjoontes täitnud.

Samas on ta korduvalt unustanud oma vastuvõtuaegu, kaotanud oma memo ja helistanud esindusse, et uurida vastuvõtule tulemise kohta. Lisaks on korduvalt muudetud kokkulepitud kellaaegu. V.A on hilinenud ja helistanud ning palunud kellaaega edasi lükata. Ametnik on piirdunud selgitavate vestlustega, kus on rõhutatud registreerimiskohustuse järgimise olulisust. Muutusi pole kaasnenud.

3.4. Kohtumistel kriminaalhooldusosakonnas on V.A jutukas ja kiirustav. V.A on viisaka suhtlusstiiliga, hea suhtlemisoskusega ja verbaalselt võimekas. Paraku on V.A ka pealiskaudne ja lubadusi andev. Sõlmitud kokkulepped sageli ei kehti. Ka oma igapäevase elukorralduse osas annab V.A vastuolulist infot – eelmisel korral räägitu on järgmiseks vastuvõtuks ununenud või muutunud. V.Aäbis ajavahemikul 02.09.2022 – 29.09.2022 joobes juhtidele suunatud liiklusohutusprogrammi. Ta töötas grupitundides kaasa, tõi näiteid ja võttis aruteludest osa. Alates 24.04.2023 töötab V.A ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxx ja T.

Hiiesalul on tuvastatud osaline töövõime kuni 22.04.2025. Kohtutäiturite menetluses on arvukalt rahalisi nõudeid, seahulgas praegused kohtukulud. Määratud tähtajaks sai tasutud vaid

90 eurot. Kriminaalhoolduse ajal pole lisandunud uusi õigusrikkumisi.

3.5. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb pikendada V.A katseaega kolme kuu võrra. V.A pole suutnud tingimisi karistusest teha vajalikke järeldusi ning ei järgi vajalikul määral käitumiskontrolli nõudeid (registreerimiskohustus). Rikkumised pole siiski sedavõrd tõsised, et eeldaksid karistuse täitmisele pööramist.

Kohtu seisukoht

4. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg

2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või -s pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 -s 1 toodud lg

kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid j RKKK 11.06.2013. 3-1-1-61-13, p 9.2). a nende piiridest ei tohi väljuda (vt a määrus asjas nr Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka juhul, kui tuleb otsustada, kas pikendada katseaega.

5. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Küll aga ei ole põhjendatud kõnealuse rikkumise tulemusena karistuse täitmisele pööramine. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud V.A 22.06.2023 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. V.A helistas kriminaalhooldusametnikule ja teatas mitteilmumisest. Erakorralisest ettekandest nähtub, et V.A helistas kriminaalhooldusosakonda eelmisel päeval 21.06.2023 ja teatas, et ei pruugi transpordi puudumise tõttu 22.06.2023 vastuvõtule jõuda. V.A-ga vestles kriminaalhooldusametnik A. Madissoon, kes käskis tal saata e-kirja teel vastav teavitus enda ametnikule P. Aaldele, kuid V.A ei saatnud e-kirja ega helistanud oma ametnikule. Hoopis ametnik helistas 22.06.2023 kell 10.00 V.A-le ja käskis tal ilmuda vastuvõtule kell 12.00. V.A ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ka ametniku pakutud uuel kellaajal. Kriminaalhooldusametnikule 26.06.2023 antud kirjalikus selgituses märkis V.A, et auto oli remondis ja ta teavitas ühe päeva ette. Ta vabandab.

6. Auto katki minek on mõjuv põhjus registreerimisele ilmumata jätmiseks vaid juhul, kui süüdimõistetul võimalik muu transpordiga registreerimisele sõita. Süüdimõistetu on pole

kohustatud leidma transpordi, millega sõita registreerimisele. Süüdimõistetu on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et jõuda varem kokku lepitud ajaks kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et registreerimise päeval sõitsid bussid süüdimõistetu elukohast registreerimise kohta Põlva xxxxxx sse kolmel korral. Kuna autoga väidetavalt tekkinud probleemid teada registreerimisele eelneval päeval, oli V.A olid

piisavalt aega selleks, et kontrollida, kas tema elukohast saab registreerimise kohta sõita ühistranspordiga. Arvestades asjaolu, et V.A oli võimalik sõita registreerimisele bussiga, pole auto katki minek mõjuv põhjus, mis vabandab registreerimisele mitteilmumist 22.06.2023. Seega rikkus V.A talle KarS § 75 lg 1 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele. Kuna V.A

teadis, et ta peab 22.06.2023 ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, pani ta rikkumise toime tahtlikult.

7. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on V.A kriminaalhooldus kestnud peaaegu 1 aasta ja 8 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. Kõigepealt tuvastati V.A 26.01.2022 (s.o 1,5 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) narkootikumide tarvitamine, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik 11.02.2022 talle esimese kirjaliku hoiatuse. V.A Seejärel ilmus

28.04.2022 (s.o 2,5 kuud pärast esimest kirjalikku hoiatust).

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholijoobes, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 10.05.2022 teise kirjaliku hoiatuse. Vaatama eelnevale, selgus ta

praeguses asjas, et V.A ei ilmunud 22.06.2023 (s.o 1 aasta ja 1,5 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

8. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et V.A on katseaja jooksul, mis on kestnud 1 aasta ja 8 kuud, rikkunud kolmel korral talle katseajaks määratud kohustusi: ühel korral kohustust hoiduda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest ja kahel korral registreerimiskohustust. V.A on jätkanud kohustuste rikkumist ka pärast kirjalikke hoiatusi. Samas on V.A täitnud enamikel kordadel korrektselt registreerimiskohustust.

Nimelt nähtub registreerimislehest, et V.A

on senini pidanud täitma registr

25 korral. eerimiskohustust 29 korral ja ta on täitnud registreerimiskohustust korrektselt Erakorralises ettekandes on märgitud, et V.A on korduvalt registreerimisele hilinenud ja palunud korduvalt registreerimisele aja edasi lükata. Registreerimislehest ei nähtu korduvat registreerimisele hilinemist ja registreerimise aja massilist edasilükkamist. Lisaks polnud viimane registreerimiskohustuse rikkumine raske, sest V.A teavitas eelmisel päeval kriminaalhooldusametnikku asjaolust, et ta ei pruugi transpordi puudumise tõttu jõuda registreerimisele kokku lepitud ajal. Registreerimisele ilmumine paar päeva pärast registreerimisele ilmumata jätmist 22.06.2023 näitab, et registreerimisele ilmumata jätmine

22.06.2023 polnud tingitud soovist hoida kõrvale kriminaalhooldusest. Peale selle jäi teise ja kolmanda rikkumise vahele veidi rohkem kui aasta aega, mis näitab, et kohustuste rikkumised on olnud pigem juhuslikku laadi. V.A iseloomustab positiivselt ka asjaolu, et ta läbis ajavahemikul 02.09.2022 29.09.2022 joobes juhtidele suunatud liiklusohutusprogrammi. –

9. Arvestades eelnevat, pole kohtu hinnangul V.A katseaja pikendamine põhjendatud ning V.A suhtes pole vaja kohaldada ka ühtegi muud meedet. Nimelt on Riigikohus märkinud, et tulenevalt KarS § 74 -st 4 ei pea kohus rikkumise tuvastamise korral valima lg üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tal on õigus jätta ka loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (vt a määrus asjas nr RKKK 15.04.2020. 1-06-9135, p-d 15 ja

17). Maakohtu hinnangul kohaldub see mõttekäik ka juhul, kui on vaja otsustada, kas pikendada süüdimõistetule määratud katseaega.

10. Kuna viimane registreerimiskohustuse rikkumine polnud raske, V.A on enamikel kordadel täitnud registreerimiskohustust ja V.A on 1 aasta ja 8 kuud kestnud katseaja jooksul rikkunud talle määratud kohustusi vaid mõnel üksikul korral, pole otstarbekas katseaega pikendada. rralises ettekandes esitatud Seetõttu jätab kohus rahuldamata erako taotluse V.A-le määratud katseaja pikendamiseks ega kohalda tema suhtes ka muud meedet.

(allkirjastatud digitaalselt)