2-16-2060/730 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus,

Kohtuniku nimi

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuli 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-2060

Tsiviilasi

TERE Aktsiaselts saneerimismenetlus

Menetlustoiming

Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: ettevõtja TERE Aktsiaselts (registrikood:

11411278, Pärnu mnt 139E Tallinn 11317),

Avaldaja esindaja Arne Ots, vandeadvokaat (Ellex

Raidla Advokaadibüroo, e-post: arne.ots@ellex.legal)

Saneerimisnõustaja: X. (e-post: xxxx)

Puudutatud isikud:

Aktsiaselts

Farmi

Piimatööstus

(registrikood:

10928619, aadress: Linda tn 15, 41536 Jõhvi)

Flinty OÜ (registrikood: 11202155, aadress: Ülikooli

tn 8, 51003 Tartu)

Eesti

Vabariik

(Maksu-

ja

Tolliameti

kaudu)

(registrikood: 70000349, aadress: Lõõtsa tn 8a, 15176

Tallinn)

Osaühing

KENTEX

FINANCE

EESTI

(likvideerimisel) (registrikood: 11764025, aadress:

Pärnu mnt 139a, 11317 Tallinn)

Lelle 22 Holding OÜ (registrikood: 12786616,

aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn)

Proformex OÜ (registrikood: 12676702, Aadress:

Tammede allee 47, 76901 Harku vald)

AS Maag Grupp (registrikood: 10209474, aadress:

Ringtee tn 12, 51013 Tartu)

AS Meieri Transport (registrikood: 10437206, aadress:

Prääma tee 11b, 72720 Paide)

Fepower OÜ (registrikood: 12325730, aadress: A. H.

Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn)

SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (registrikood:

11453650, aadress: Narva mnt 63/1, 10120 Tallinn)

Vigala Food OÜ (likvideerimisel) (registrikood:

11890623, aadress: Mere pst 4, 10111 Tallinn)

aktsiaselts Pinus (registrikood: 10017705,aadress:

Paldiski mnt 107, 10618 Tallinn)

SIA „Puratos Latvia“ (registrikood: 40003204932,

aadress: Daigones 22, 3124 Pūre, Läti)

Infor

(Steinhausen)

Ii

GmbH

(registrikood:

CH0007516895, aadress: Sennweidstrasse 45, 6312

Steinhausen, Šveits)

SIA

„Hansa

Food

Commodities“

(registrikood:

40203127072, aadress: Citadeles 2, 1010 Riia, Läti)

VMV Hulgi OÜ (registrikood: 10072294, aadress:

Rähni tn 37, 44315 Rakvere)

Pfeifer & Langen Marketing Sp.z.o.o. (registrikood:

0000149431,

aadress:

Mickiewicza

35,

60-837

Poznan, Poola)

VALIO

EESTI

AKTSIASELTS

(registrikood:

10261303, aadress: Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn)

Norrmejerier Ek.För

(registrikood:

794700-2296,

aadress: Mariehemsvägen 210, 901 23 Umeå, Roots)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada TERE Aktsiaselts 19. aprill 2021 koostatud hääletusprotokolli

kohaselt vastu võetud 3. aprilli 2016 kuupäeva kandev ja 4. aprillil 2016

allkirjastatud saneerimiskava (koos 4. aprilli 2016 õiendiga).

2. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja X.

3. Kohus kohustab saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta

võlausaldajatele ja kohtule iga poolaasta lõpus (alates 21.07.2023) aruande, milles

kirjeldatakse ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid

olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib mõistlik huvi olla. Esimene

aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 21.02.2024.

4. Kohus kohustab saneerimisnõustajat TERE Aktsiaselts maksejõuetusele

viitavatest asjaoludest teavitama koheselt ettevõtjat ning äriühingu püsiva

maksejõuetuse saabumisel teavitama sellest koheselt võlausaldajaid ja Harju

Maakohust.

5. Kohus

kohustab

TERE

Aktsiaselts

juhtorgani

liikmeid

andma

saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama

saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuste täitmisel.

6. Jätta läbivaatamata antud menetlusse esitatud ja liidetud pankrotiavaldused:

6.1.

Tsiviilasi asi nr 2-16-12912 OÜ Tõntso Agro avaldus TERE Aktsiaselts

pankroti väljakuulutamiseks,

6.2.

Tsiviilasi asi nr 2-16-15717 Nordea Bank AB Eesti filiaal avaldus TERE

Aktsiaselts pankroti Väljakuulutamiseks ning

6.3.

Tsiviilasi nr 2-17-3757 Osaühing Saimre avaldus TERE Aktsiaselts

pankroti väljakuulutamiseks .

7. Määrata saneerimisnõustaja X tasuks ja kulutuste katteks makstava tasu

suuruseks 25 000,00 eurot, millest 20 000,00€ tasuda saneerimisnõustajale

saneerimiskava kinnitamisel ning 5000,00 eurot saneerimismenetluse lõpetamisel.

8. Välja maksta käesoleva määruse jõustumisel eelmise punkti täitmiseks Tere

Aktsiaseltsi poolt 25.02.2016.a. kohtu deposiiti makstud 20 000,00 eurot Zenith

Family

Office

OÜ

pangakontole

LHV

Pank,

EE357700771003107899

saneerimisnõustaja X teenuste eest. Tasu sisaldab käibemaksu 20%.

9. Toimetada määrus kätte avaldajale, saneerimisnõustajale ja võlausaldajatele.

10. Jätta rahuldamata Kentex Finance Eesti OÜ, Fepower OÜ ja Flinty OÜ

vastuväited TERE Aktsiaselts saneerimiskava kinnitamisele.

Kohtumääruse peale edasikaebamise kord ja tähtajad.

Käesoleva määruse peale võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ettevõtja või saneerija võib sama tähtaja jooksul

esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu määramise osas.

Menetluse käik

TERE aktsiaselts (avaldaja, ettevõtja) esitas 8. veebruaril 2016 Harju Maakohtule saneerimis

avalduse. Maakohus algatas 18. veebruaril 2016 saneerimismenetluse ja määras

saneerimisnõustajad. Saneerimiskava (edaspidi: kava) üle hääletati 14. aprillil 2016 ja see ei

saanud piisavalt poolthääli.

TERE saneerimiskava

TERE saneerimiskava eesmärgiks on ületada likviidsusprobleemid, mis on tekkinud AS-ga

DNB Pank ja Nordea Bank AB-ga sõlmitud laenulepingute tähtaja saabumisest 2015.a

detsembris, mida pangad keeldusid vaatamata pikaajalistele läbirääkimistele ja varasematele

lubadustele pikendamast ning mis tõi kaasa käibevahendite puuduse ja täiendavate

finantskulude tekkimise (nt arvelduskrediidi pikendamata jätmise tõttu on TERE kassavoo

arvel alates 2016.a algusest tagastanud AS-le DNB Pank laenulimiidi ca 2 500 000 eurot,

kusjuures kuni laenu täieliku tasumiseni arvestas pank viivist 54 % aastas). Saneerimiskava

kinnitamine on alternatiiviks pankrotimenetlusele, võimaldades erinevalt pankrotimenetlusest

jätkata ettevõtte majandustegevust ning säilitada töökohad ettevõtte töötajatele Viljandis,

Põlvas ja Tallinnas.

Peamiseks saneerimisabinõuks on seaduse kohaselt võlausaldajate nõuete ümberkujundamine.

Saneerimiskavas on võlausaldajate nõuded jagatud kahte rühma - pandiga tagatud nõuded

(pandisumma piires) ja pandiga tagamata nõuded, mille suhtes rakendatakse mõnevõrra

erinevaid saneerimisabinõusid. Saneerimiskavaga ei kujundata ümber töölepingutest

tulenevaid nõudeid (see on keelatud SanS § 22 lg 2 järgi), samuti nõudeid, mille suurus ei

ületanud saneerimismenetluse algatamise hetkel 10 000 eurot. Saneerimiskavaga hõlmamata

nõuded tasutakse TERE poolt tavapärases korras.

Pandiga tagatud põhinõudeid saneerimiskavaga ei vähendata (pandisumma ulatuses).

Kõrvalnõudeid (nii intressi- kui viivisenõudeid) vähendatakse seadusjärgse suuruseni ning

põhi- ja kõrvalnõuete tasumine ajatatakse. Põhinõuded rahuldatakse iga-aastaste maksetega

saneerimiskavas kindlaksmääratud suuruses (esimesel aastal 100 000 eurot, teisel aastal 200

000 eurot, kolmandal aastal 300 000 eurot, neljandal aastal 500 000 eurot, alates viiendast

aastast enam kui 1,5 miljonit eurot aastas ning alates kaheksandast aastast enam kui 2,5

miljonit eurot aastas). Selle tulemusena rahuldatakse kolme pandipidaja nõuded täielikult juba

esimese aasta jooksul ning neljanda aasta lõpuks rahuldatakse kõik pandiga tagatud nõuded

peale pankade nõuete, mis rahuldatakse täies ulatuses 10 aasta jooksul. Pandiga tagatud

põhinõuetelt, mida ei rahuldata esimese aasta jooksul, arvestatakse ja tasutakse intressi 2,1 %

+ 3 kuu EURIBOR aastas, mis vastab turuintressile. Ümberkujundatud pandiga tagatud

kõrvalnõuded tasutakse koos viimase põhinõude tagasimaksega.

Pandiga tagamata nõuded kujundatakse saneerimiskava kohaselt ümber põhinõude suuruseni,

st põhinõudeid ei vähendata, kuid kõik kõrvalnõuded vähendatakse nullini. Nõuded

rahuldatakse hiljemalt 6 aasta jooksul pärast saneerimiskava kinnitamist selliselt, et kuni 300

000 euro suurused nõuded rahuldatakse täies ulatuses 2 aasta jooksul, kuni 600 000 euro

suurused nõuded rahuldatakse täies ulatuses 3 aasta jooksul ning kuni 1 100 000 euro

suurused nõuded rahuldatakse täies ulatuses 4 aasta jooksul. Selle tulemusena rahuldatakse

enamike võlausaldajate nõuded täies ulatuses juba esimese kahe aasta jooksul ning kolmanda

aasta lõpuks on osaliselt rahuldamata vaid 8 võlausaldaja nõuded.

Saneerimisnõustajate Y ja Q arvamus

Saneerimisnõustajad leiavad, et TERE saneerimine on vajalik, põhjendatud ja võimalik.

Saneerimiskavas kavandatud saneerimise abinõud on realistlikud ja mõistlikud ning koormavad

võlausaldajaid üksnes põhjendatud ulatuses ning kedagi põhjendamatult eelistamata. Kavas

ettenähtud saneerimisabinõud on seaduse ja kohtupraktika järgi lubatavad ning nende

rakendamisega on võimalik tekkinud makseraskused ületada. Saneerimiskava kinnitamine

tagab TERE majandustegevuse jätkumise, TERE võlausaldajate nõuete parimal võimalikult

viisil rahuldamise ning TERE töötajatel töökohtade säilimise. Saneerimiskava kinnitamata

jätmisega kaasneb tõenäoliselt TERE pankrot, mille tulemusena puudub võimalus kõigi

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks saneerimiskavas näidatud ulatuses ning kaovad TERE

senised

töökohad.

Saneerimisnõustajad

leiavad,

et

saneerimiskava

tagab

TERE

jätkusuutlikkuse ning paluvad saneerimiskava vastu võtta ja kinnitada

Saneerimisnõustajad on seisukohal, et TERE finantsraskused on ületatavad ja nende põhjused

kõrvaldatavad saneerimiskavas sätestatud saneerimisabinõudega, so võlausaldajate nõuete

ümberkujundamisega. Kava järgi vähendatakse pandiga tagatud kõrvalnõudeid seadusjärgse

suuruseni ning pandiga tagamata kõrvalnõuded kustutatakse (vähendatakse nullini). Selle

tulemusena vähenevad TERE kohustused kokku ca 1,9 miljoni euro ulatuses. Nii pandiga kui

pandiga tagamata nõuete tasumine ajatatakse selliselt, et suuremad nõuded rahuldatakse hiljem.

Selle tulemusena väheneb TERE lühiajaliste kohustuste suurus ca 48,31 miljoni euro võrra ning

ettevõtte käibevara ületab lühiajalisi kohustusi ca 3 miljoni euro võrra. Samuti viiakse TERE

finantskulud mõistlikule ja turutingimustele vastavale tasemele, kuivõrd saneerimiskava järgi

arvestatakse ja tasutakse intressi (2,1 % + 3 kuu EURIBOR aastas) üksnes pandiga tagatud

nõuetelt, mida ei rahuldata esimese aasta jooksul. Nimetatud abinõud võimaldavad

saneerimisnõustajate hinnangul taastada TERE igapäevase majandustegevuse toimimiseks

vajaliku likviidsuse, täita nõuetekohaselt kõik jooksva majandustegevuse käigus tekkivad

kohustused ning rahuldada sellest ülejäävate vahendite arvel võlausaldajate nõuded

saneerimiskavas märgitud tähtaegadel.

Saneerimisnõustajate

hinnangul

on

saneerimine

tõenäoliselt

edukas

ka

muid

saneerimisabinõusid (peale nõuete ümberkujundamise) rakendamata, mida kinnitavad ka

2016.a esimese kolme kuu majandusnäitajad. Vaatamata saneerimismenetluse algatamisele ja

ülalkirjeldatud likviidsusprobleemidele ja nendest tingitud raskustele toorpiima ja muude

tootmissisendite (nt pakendite) hankimisel oli 2016.a esimese kolme kuu müügitulu kokku ca

13,03 miljonit eurot (prognoosis 13,198 miljonit eurot), põhitegevuse EBITDA 1,662 miljonit

eurot ning ärikasum ca 598 tuhat (prognoos 573 tuhat) eurot . Nimetatud näitajad jäävad küll

veidi alla saneerimiskava koostamise aluseks olnud TERE juhtkonna finantsprognoosidele,

kuid seda määral, mis ei muuda nõustajate hinnangul saneerimist ebatõenäoliseks. Ettevõtte

positiivne rahavoog äritegevusest oli nimetatud perioodil kokku 3,43 miljonit.

TERE on Eesti mõistes ja eriti regionaalselt ka oluline tööandja. TERE kontserni töötajate arv

2016 a märtsi lõpu seisuga oli 367, kellest 139 töötas Viljandi tootmisüksuses, 137 Põlva

tootmisüksuses, 62 Tallinna kontoris ja logistikaüksuses ning 29 tütarühingus AS-s Meieri

Transport.

Saneerimiskava tähtaeg on optimaalne, arvestades nõuete mahtu ning tekkimise aluseid ja

ettevõtte käibe suhet. Pikema tagasimakse aja eest tasub ettevõte kava kohaselt võlausaldajate

turutingimustele vastavat intressi. Võlausaldajaid koheldakse õiglaselt vastavalt nende n

õuetele ning rakendatavad meetmed ei ole ebamõistlikult kahjustavad või piiiravad.

Avaldaja taotles 18.aprill 206 vastuvõtmata kava kinnitamist. Maakohus määras algul kava

hindamiseks eksperdid, aga selle määruse tühistamise järel keeldus vastava avalduse

menetlemisest ja lõpetas saneerimismenetluse. Ka see määrus tühistati.

Maakohus kinnitas 28. juuni 2019 määrusega avaldaja kava vastu võetud kavana. Selle

määruse jättis Tallinna Ringkonnakohus 17. aprillil 2020 muutmata, aga Riigikohus tühistas

mõlema kohtuastme lahendid 16. detsembri 2020 määrusega.

Avaldaja esitas 13. jaanuaril 2021 taotluse määrata kava üle uus hääletus. Maakohus nõustus

sellega ja määras 16. veebruaril 2021 uue hääletuse senise kava üle. Saneerimisnõustaja esitas

19. märtsil 2021 kohtule uue hääletusprotokolli, mille kohaselt kava võeti vastu

võlausaldajate poolt igas grupis. Võlausaldajad Fepower OÜ (edaspidi: Fepower), Flinty OÜ

(edaspidi: Flinty) ja Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (edaspidi: Kentex) esitasid

maakohtule taotlused kava kinnitamata jätmiseks.

Fepower OÜ 17.03.2021 seisukoht

Fepower

OÜ

(edaspidi

Fepower)

palub

jätta

Tere

saneerimiskava

kinnitamata

(saneerimisseaduse (edaspidi SanS) § 26 p-d 1, 2 ja 3) ja lõpetada Tere saneerimismenetlus.

Fepower on seisukohal, et saneerimisnõustaja poolt 02.03.2021 a esitatud e-kiri ei sisalda kõiki

neid seaduses toodud andmeid, mida peab sisaldama saneerimisteade. Kõige märkimisväärsem

rikkumine on SanS § 12 lg 2 p 3 toodud nõude täitmata jätmine. Saneerimisteates peab

saneerimisnõustaja

esitama

võlausaldajale

põhi-ja

kõrvalnõuete

suuruse

ettevõtja

raamatupidamise alusel ning kas nõue on pandiga tagatud või tagamata. Sellist teavitust

saneerimisnõustaja e-kirjast ei nähtu, mistõttu on Fepower ilma jäetud ka vastavast

kaebeõigusest nõude ebaõige suuruse kohta. Faktiliselt ei teagi Fepower käesoleva avalduse

seisuga millises ulatuses kavatseb saneerimisnõustaja ja ettevõtja “määrata” Fepowerile hääli.

Tegemist on Fepoweri õiguste olulise rikkumisega seda enam, et SanS § 13 lg 1 kohaselt on

seaduses ette nähtud Fepowerile õigus nõude suurusega mittenõustumise korral esitada kirjalik

avaldus nõude suuruse vaidlustamiseks, kuid selline õigus on käesoleval ajal Fepowerilt ära

võetud, sest nõude suurust ei olegi avaldatud.

Fepower on seisukohal, et ülalviidatud rikkumine mõjutab oluliselt hääletustulemust, kuna

nõuete suurus – st põhinõuete suurus, millises ulatuses määratakse hääled ei ole võlausaldajaga

kooskõlastatud. SanS § 28 lg 5 p 1 kohaselt jätab kohus kava kinnitamata kui

saneerimisseadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletustulemust. Nõuete

suuruse st. häälte arvu osas ei ole saneerimisnõustaja ega Tere ise andmeid avaldanud ning

saneerimisnõustaja kirjast tulenevalt nähtub, et ei ole välistatud, et hääletama kutsutakse

isikuid, kelle nõuded on lõppenud – sellisel juhul on tegemist hääletustulemuste võltsimisega.

SanS § 24 lg 5 kohaselt hääletamisest ei või osa võtta võlausaldaja, kelle nõuet

saneerimiskavaga ümber ei kujundata ja tema nõude suurust ei arvestata. Tere on omaks

võtnud, et piimameestele on võlad tasutud, samuti on paljud võlausaldajad teavitanud ise kohut

asjaolust, et nõuded on tasutud ja nad ei ole enam võlausaldajad – seega ei saa nende asemele

asetada ka enam kedagi uut, sest kui isik on teavitanud kohut asjaolust, et nõue on lõppenud,

siis ei ole võimalik tal enam hääletusel osaleda, sest tema nõuet ei ole võimalik 2021 a 2016 a

kava alusel enam ümber kujundada. Selle tulemus aga on vältimatult see, et hääletusprotokoll

ei saa koosneda samadest võlausaldajatest, kellel nüüd äkki on igal ühel eriõigusjärglane, kes

soovib uuesti hääletada- kui nõue on lõppenud algse võlausaldaja suhtes on ta lõppenud ka

eriõigusjärglase suhtes.

Fepower on põhistanud, et saneerimiskava vastuvõtmisel on tema õigusi rikutud ning SanS §

28 lg 5 p 1 kohaselt tuleb jätta kava kinnitamata.

Kentex Finance Eesti AS seisukoht

Kentex palub jätta Tere saneerimiskava kinnitamata, kuna ta on hääletanud saneerimiskavale

vastu ja tema õiguseid on kava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud. Kentex leiab, et Tere

saneerimiskava osas seisukoha kujundamiseks peavad võlausaldajad olema teadlikud olulistest

asjaoludest nagu võlausaldajate koosseisust ja Tere majandusseisust, sh Tere võlgnevustest,

rahavoogudest, likviidsusest ja muudest finantsnäitajatest. Võlausaldajatele ei ole ligipääsu

sellekohasele teabele tagatud, mistõttu ei ole saneerimiskava vastuvõtmine võimalik.

Kentex märgib, et menetluse kestel on Tere võlausaldajate koosseis ja nõuete suurused oluliselt

muutunud, mistõttu on oluline teada, et milline on võlausaldajate nimekiri koos igale

võlausaldajale kuuluvate nõuete suuruse ja häälte arvuga. Vastasel juhul on võimatu hinnata, et

millist mõju omab saneerimiskava millistele võlausaldajatele ja kas võlausaldajaid koheldakse

saneerimiskava alusel võrdselt. Muuhulgas pole Kentexile avaldatud sedagi, et kui palju on

saneerimisnõustaja hinnangul hääli Kentexil ning millises rühmas Kentex hääletab ning kas ja

millised rühmad on üleüldse moodustatud.

Kentex on seisukohal, et SanS § 12 lg 1 kohaselt peab saneerimisnõustaja esitama

võlausaldajale fikseeritud määras teabe - saneerimisteate, mis peab sisaldama SanS § 12 lg 2

toodud teavet, mh p. 3 alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõuete suuruse, p. 5 alusel

saneerimismenetluse algatamise tagajärjed, p.6 alusel saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule

kinnitamiseks esitamise tähtaja. Nimetatud informatsiooniga teavet ei ole saneerimisnõustaja

Kentexile esitanud. Lisaks pidi saneerimisnõustaja andma tähtaja võlausaldajale, kellel on

vastuväiteid saneerimisnõustaja poolt esitatud põhi-ja kõrvalnõuete suurusele, kuid ka sellist

tähtaega võlausaldajale antud ei ole. Kuivõrd Kentexile saneerimisnõustaja seda teavet esitanud

ei ole, on Kentexi osas rikutud SanS § 12 sätestatut.

Arvestades, et toimub uus hääletus 2016 a saneerimiskava suhtes, tulnuks saneerimisnõustajal

määrata kõigi eksisteerivate võlausaldajate põhi-ja kõrvalnõuete suurused vastavalt

saneerimisteates, et oleks võimalik hinnata (sh kohtul) saneerimismeetmete – nõuete

vähendamise - reaalset ulatust aga ka võlgniku kohustuste reaalset mahu. Samuti tuli anda

võlausaldajale võimalus hinnata kas temale määratud häälte arv ja nõude suurus on üleüldse

vastavuses tegelikkusega.

Kentex on seisukohal, et kuivõrd rikutud on Kentexi SanS § 12 sätestatud õigusi ei saa kohus

saneerimiskava kinnitada tulenevalt SanS § 28 lg-st 2 p 1, SanS § 26 p 2, SanS § 28 lg 5 p 1.

SanS § 23 lg 1 nõuab, et saneerimiskava projektile lisatakse vastuvõtmiseks korraldatava

koosoleku teade või üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks kirjalik seisukoht–

Kentexile ei ole esitatud mistahes Tere saneerimiskava projekti. Esitatud hääletussedel ei täida

neid nõudeid, mis seadus ette näeb. Minimaalselt tulnuks Kentexile ja kõigile teistele

võlausaldajatele esitada uuesti kasvõi seesama 2016 a saneerimiskava projekt koos korrektse

teatega vastuvõtmiseks korraldatava koosoleku kohta või üleskutsega esitada kirjalik seisukoht.

Saneerimisnõustaja teatest jääb ebaselgeks, et kellel on saneerimiskava kinnitamisel

hääleõigus. Saadetud teates nähtuvalt on saneerimisnõustaja palunud hääletada ka isikutel, kelle

nõue on osaliselt või täielikult täidetud enne hääletuse toimumist. Hääletusest saavad osa võtta

vaid võlausaldajad, sellest põhimõttest irdumine muudab hääletuse õigusvastasuse tõttu

tühiseks.

SanS § 24 kohaselt võrdub võlausaldajale määratud häälte arv põhinõude suurusega. Osas,

milles nõuded on tasutud, ei eksisteeri enam põhinõuet ja ei saa seega määrata ka hääli. SanS §

24 lg 5 kohaselt ei või võlausaldaja hääletada kui tema nõuet ümber ei kujundata. Samas on

menetlusse esitatud hulgaliselt tõendeid selle kohta, et väga paljude võlausaldajate nõuded on

täitmisega lõppenud.

Arvestades eeltoodut, kui uuel hääletusel tuleb arvestada nõuete õigusjärglust, tuleb arvestada

ka nõuete lõppemist ning kehtivate nõuete suurust. Vastasel juhul koheldakse võlausaldajaid

oluliselt ebavõrdselt. Samuti saavad tekkida olulised väärkasutused, nt olukord, kus Terele

võlgu olev isik omandab Tere võlausaldajate nõuded, tasaarvestab need enda kohustustega Tere

ees, kuid teostab endiselt kontrolli Tere saneerimismenetluse üle. Kohus ei tohi kinnitada

saneerimiskava, mille üle hääletamisel on selliselt seaduse nõudeid rikutud. Ilmselgelt rikub

eelnimetatu Kentexi õigusi SanS § 26 ning kohus peab jätma kava kinnitamata SanS § 28 lg 5 p

1 kohaselt.

Arvestades eeltoodut, on ühemõtteliselt selge, et saneerimiskava vastuvõtmise käigus ja

hääletuse käigus on oluliselt rikutud Kentexi õigusi (SanS § 26 lg 2) sh õigust teabele ja

võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kentex palub saneerimiskava jätta kinnitamata.

Kentex on seisukohal, et lubamatu on kinnitada käesolevaks ajaks ligi viis aastat vana

saneerimiskava (koostatud 04.04.2016), milles esitatud andmed ei oma mistahes seost Tere

tänase majandusseisuga. Sisuliselt ei ole tegemist täna enam sama saneerimiskavaga. Nimelt on

pärast saneerimiskava koostamist, kuid enne selle üle hääletuse toimumist tasutud oluline osa

saneerimiskavaga hõlmatud võlgnevusi, võlgniku varade ja kohustuste maht kavas ei vasta

tegelikkusele ning ebaõiged on kõik majandusprognoosid. Seega tulenevalt SanS § 28 toodud

kontrollimehhanismist ei ole võimalik kava kinnitamine kohtu poolt.

Kuivõrd paljud nõuded on tasutud ja seega lõppenud ei ole saneerimiskava võimalik selles

esitatud tingimustel täita – mitmeid saneerimiskavas nimetatud võlausaldajaid ei eksisteeri.

Võimatu on lähtuda ka saneerimiskavas nimetatud tähtaegadest, kuna neist suur osa on

käesolevaks ajaks möödunud.

Kentex on seisukohal, et igal juhul koheldakse saneerimiskavaga võlausaldajaid ka ebavõrdselt

(SanS § 28 lg 5 p 2). Pärast algse saneerimiskava koostamist on Tere ja sellega samasse

kontserni kuuluvad isikud läbi viinud tegevused, millega algseid võlausaldajaid ulatuslikult

kahjustatakse: (a) Esmalt on saneerimiskavaga otsustatud kujundada võlausaldajate nõuded

ümber selliselt, et valdavalt tuleb tasuda vaid põhinõue ja sedagi pika perioodi kestel.

Saneerimiskava selline kinnitamine on osutunud õigusvastaseks (vastavad kohtumäärused on

tühistatud); (b) Sellele saneerimiskavale tuginedes on Terega samasse kontserni kuuluvad

isikud Farmi ja Maag asunud omandama algsetelt võlausaldajatelt nõudeid Tere vastu, tasudes

nende eest vaid põhinõude summa. Nõuete omandamiseks on kasutatud Tere enda raha, mis on

hoiustatud ühisel kontsernikontol koos Farmi ja Maagi varadega. Omandatud nõuetest

tulenevat hääleõigust kasutades soovivad Farmi ja Maag nüüd Tere saneerimiskava kinnitada.

Sellega pääseb Tere lõplikult omandatud nõuete kõrvalkohustuste täitmisest ja Terele (ning

seega ka emaettevõttele Maagile) tekib sellest erakorraline kasum kontserniväliste

võlausaldajate põhiõiguste arvel. Eeltoodu tulemusel kasutatakse seega Tere rahalisi vahendeid

võlausaldajatele tasumise asemel Tere emaettevõttele kasumi tekitamiseks. Selle tulemusel

saavad kasu Tere ja Maag ja kahju Tere iseseisvad võlausaldajad.

Kava kinnitamine toob kaasa selle, et Tere ikkagi lõpuks ei suuda tasuda võlausaldajatele, kuid

saab

võimaluse

pankrotimenetluse

edasilükkamiseks

ja

võlausaldajate

lõplikuks

kahjustamiseks. Arvestades, et enamus võlausaldajate nõudeid on omandatud Farmi või Maagi

poolt, siis on ilmselge, et raha puudumise korral eelistatakse tasuda kontsernisisestele

võlausaldajatele ning sõltumatud võlausaldajad jäävadki oma rahast lõplikult ilma -

võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt.

Arvestades eeltoodut, on saneerimiskava olulises vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise

põhimõttega ning SanS § 1 aluspõhimõttega, mille kohaselt tuleb arvestada ka võlausaldajate

huvidega ja nende õiguste kaitsmisega. Ka seetõttu palub Kentex saneerimiskava kinnitamata

jätta (SanS § 28 lg 5 p 2).

Flinty 31.03.2023 seisukoht

TERE majanduslik olukord on võrreldes saneerimiskava koostamise hetkega oluliselt

muutunud (paranenud). TERE maksejõuetuse saabumine (lähi)tulevikus ei ole tõenäoline (SanS

§ 8 lõike 1 punkt 1) ning on ära langenud vajadus ettevõtte saneerimiseks (SanS § 8 lõike 1

punkt 2). TERE majanduslik olukord on niivõrd hea, et kolmandatest isikutest võlausaldajate

nõuete rahuldamine on võimalik koheselt ilma saneerimiseta ning see ei tooks TERE-le kaasa

majanduslikke raskusi. Seega tuleb SanS § 40 lõike 2 teisest alternatiivist lähtuvalt TERE

saneerimismenetlus lõpetada, sest TERE on maksejõuline ning ei vaja saneerimist.

Saneerimiskava kohaselt oli saneerimise eesmärgiks pankadega sõlmitud laenulepingute

tähtaegade saabumisest tuleneva likviidsusprobleemi ületamine. Saneerimismenetluse kestel on

TERE

emaettevõtja

kõnealused

pankade

nõuded

omandanud,

mistõttu

puudub

likviidsusprobleem, mida saneerimisega ületada. Likviidsusprobleemi puudumist kinnitab ka

TERE 2019. aasta majandusaasta aruanne.

Saneerimiskava kinnitamine on lubamatu, arvestades saneerimiskava koostamise ja selle

kinnitamise vahele jäänud ebamõistlikult pikka aega. Saneerimiskava koostati 03.04.2016.

Vahe tänase päevaga on viis aastat. Saneerimist ei ole lubatav läbi viia niivõrd palju aega tagasi

koostatud saneerimiskava alusel. Sisuliselt on selline saneerimiskava aegunud. Asjaolu, et

TERE majanduslik olukord on võrrelduna 03.04.2016 seisuga oluliselt muutunud, kinnitab

TERE 2019. aasta majandusaasta aruanne.

TERE saneerimiskava vastuvõtmise tegelik eesmärk on koheda võlausaldajaid ebavõrdselt.

TERE on valikuliselt osa saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõudeid rahuldanud.

Sellega on TERE kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Lisaks on TERE ainuaktsionär AS

Farmi Piimatööstus ja selle ainuaktsionär AS Maag Grupp enamik TERE võlausaldajate

nõudeid rahuldanud, saades seeläbi nende võlausaldajate asemel ise TERE võlausaldajaks.

Seetõttu moodustuvad kõigist saneerimiskava kohustustest 92% TERE grupisisesed

kohustused. Seega on TERE-l ja tema emaettevõtjal saneerimist vaja üksnes selleks, et

vabaneda nende soosingus mitteolevate võlausaldajate ees tasumiskohustusest kas täielikult

(pandiga tagamata kõrvalnõuded), osaliselt (pandiga tagatud kõrvalnõuded) või saavutada

põhinõuete osas tasumise ajatamine. Selle ebavõrdse kohtlemisega tuleb arvestada ja jätta

saneerimiskava seetõttu kinnitamata.

Saneerimiskava ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. SanS § 28 lg 2 punkti 4 kohaselt peab

kohus kontrollima, kas saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele. Tulenevalt

sellest, et saneerimiskava on koostatud viis aastat tagasi, ei saa see vastata nõuetele.

Kolmandatest isikutest võlausaldajate nõuete rahuldamine ei tooks kaasa TERE pankrotti.

TERE majanduslik olukord on hea ning TERE ei vaja saneerimist

TERE on asunud tasuma saneerimiskavaga ümberkujundatud nõudeid. TERE on asunud teiste

võlausaldajate nõudeid rahuldama. Hoolimata kehtiva saneerimiskava puudumisest on TERE

enne maakohtu määruse tegemist oluliselt vähendanud saneerimiskavaga hõlmatud kohustusi.

TERE on juba enne saneerimiskava kinnitamist suutnud kolmandate isikute võlgnevusi

sarnases ulatuses tasuda ning arvestades paranenud majandusnäitajaid on täiendav võlgnevuste

tasumine kindlasti võimalik. Tulenevalt sellest, et kolmandate isikutega seonduvate nõuete

saneerimine ei ole tänasel päeval enam põhjendatud, ei ole üleüldse TERE saneerimine vajalik,

saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata ning saneerimismenetlus tuleb lõpetada.

Võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt. Varasematest kohtumäärustest nähtub, et kohtud on

olnud teadlikud, et ligi 92% nõuetest kuuluvad kohtumääruse tegemise ajal TERE

emaettevõtjale. Järelikult on selge, et paljude võlausaldajate nõuded on juba rahuldatud TERE

emaettevõtja poolt. See viitab selgelt, et TERE on asunud TERE võlausaldajaid ebavõrdselt

kohtlema.

Saneerimisnõustaja X 20. jaanuar 2023 seisukoht

TERE saneerimisnõustaja esitas järgneva vastuse Harju Maakohtu 29.12.2022 kohtunõudele

tsiviilasjas 2-16 2060.

1)

Kas ajavahemikus 01.01.2022-31.12.2022 on TERE raisanud vara või teinud tehingu,

mis kahjustab võlausaldajate huve (SanS § 41 lg 1)?

Saneerimisnõustajale teadaolevalt ei ole TERE raisanud vara või teinud tehinguid, mis

kahjustavad võlausaldajate huve ajavahemikus 01.01.2022-31.12.2022. Saneerimisnõustaja on

tutvunud TERE nõukogu otsustega, mis puudutavad igapäevase majandustegevuse raamest

väljuvaid tehinguid, millele on nõukogu andnud nõusoleku juhatusele tehingute tegemiseks.

TERE juhatus on mulle kinnitanud, et ajavahemikus 01.01.2022-31.12.2022 ei ole TERE

raisanud vara või teinud tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve.

2)

Kas ajavahemikus 01.01.2022-31.12.2022 on toimunud muutusi saneerimiskavas

märgitud majandustulemuste saavutamiseks?

TERE jätkas 2022. aastal oma tavapärast tootmist ja müüki nii kodu- kui eksportturgudel. Uute

toodete osas oli tähtsaimaks lansseeringuks tuubijogurtite turule toomine. Esmakordselt

piimatoodetel kasutusele võetud uude, 100% taaskasutatavasse tuubipakendisse pandi Emma

jogurtid, FIT! proteiinijogurtid ning alustati ka korgiga tuubis 20% hapukoore pakendamist,

mis asendaks kilepakendis hapukoore sõnumiga „Tere hapukoor, puhas külmkapp“. Seoses

Merevaigu brändi 55 aastaseks saamisega toodi turule uus Merevaigu „Premium“ maitse. 2022

aastal tehti ettevalmistused „Kassi Kohukeste“ glasuuri vahetamiseks ning uus glasuur on

puhas šokolaad.

Tere soetas 2021. aastal Põlva tootmisüksusesse uue purepaki tootmisliini ning 2022. aasta

alguses viidi viimased TERE tooted – Hellus Hapsid, TERE piimakissellid ja joogijogurtid –

üle uuele pakendamisliinile. Sellega seoses said Hapsid ka uue silmatorkava disaini.

2022 kevadel said traditsioonilised TERE pudingud uue kaasaegsema sisu ja välimuse. Kuna

laktoosivabade toodete tarbimine aasta aastalt kasvab ja TERE on selles segmendis Eesti

tootjatest kõige laialdasema tooteportfelliga, muudeti ka TERE pudingud neile tarbijatele

sobilikuks.

Pikemaajalist perspektiivi ja turu ootusi silmas pidades, eraldati 2022 piimatoodete ja taimsete

toodete müük eraldi äriühingutesse ning taimne segment müüdi TERE poolt Deary OÜ-le, et

mitte ajada tarbijaid segadusse, kuna TERE on tugevalt tarbijate teadvusesse kinnistunud

piimabränd.

Kuid samas jätkas kogu 2022 aasta tõusu toorpiima hind. 12 kuuga on toorpiim kallinenud 43

%

-

tõusu

illustreerimiseks

lisan

EU-27

toorpiima

hinna

graafiku,

allikaks:

https://www.clal.it/en/index.php?section=latte_europa_mmo

Lisaks toorpiima hinnale tõusid järsult elektri- ja gaasi hinnad, elekter kallines 2022. aastal

võrreldes 2021. aastaga 2,2 korda, gaas võrreldes 12 kuu tagusega aga lausa 12,6 korda. TERE

suurim tootmisüksus, asukohaga Põlvas, viidi 2022. aasta keskel üle põlevkiviõlile, et

vähendada gaasihinnast tulenevat hüppeliselt kasvanud tootmiskulu, samas on ka

põlevkiviõliga toodetud soojuse hind ligi 6 korda kallim võrreldes varasema gaasi hinnaga

toodetuga. Lisaks vajas põlevkiviõlile üleminek ettevõttelt täiendavaid investeeringuid.

Potentsiaalsest elektrikatkestuste ohust tuleneva tootmise katkemise riski maandamiseks

otsustati teha 2022 II poolaastal ettevalmistused Põlvasse elektrigeneraatorite paigaldamiseks,

mis saavad teoks 2023 alguses.

Lisaks toorpiima ja energiakandjate hindadele on arvestatavalt tõusnud ka kõik muud olulised

sisendhinnad ja seda üsna prognoosimatus tempos – suhkur, moosid, juust, erinevad

pakendiliigid (kartong, plast, fooliumkaas). Sõltuvalt materjalist on jäänud nende hinnatõusud

vahemikku 10 - 90%.

Saneerimiskava kohaselt prognoositi 2022 TERE käibeks 70 701 715 eurot, 2022 11 kuu

tegelikkus 88 559 708 eurot. Müüdud toodete kulu saneerimiskavas -54 157 733 eurot, 2022 11

kuu tegelikkus -79 987 598 eurot. Turustuskulud saneerimiskava prognoosi kohaselt -9 689 458

eurot, 2022 11 kuu tegelikkus -7 551 873 eurot. Üldhalduskulud saneerimiskava kohaselt -3

000 709 eurot, 2022 11 kuu tegelikkus -1 298 896 eurot. Seega on TERE suutnud

märkimisväärselt vähendada neid kulusid, mida ta ise otseselt kontrollida saab.

Kasumlikkus jäi prognoosile alla, kuivõrd toorpiima, elektri ja teiste energiaallikate,

logistikakulude ning muude sisendmaterjalide ennenägematu hinnakasv ületas toodete

väljamüügihindade tõuse, sest tingituna valdkonnaspetsiifikast võtab sisendhindade tõusu

lõpphindadesse üle kandmine aega ja seda just suurklientidest jaekettide hinnastusloogikast

tulenevalt. Kuna toorpiima hind on tõusnud viimased 24 kuud järjest, siis leevendushetke ei ole

veel saabunud. Samal ajal ei saa unustada, et TERE ei tegutse Eesti turul monopoliseisuses ja

peab nii keerukal perioodil hinnatõuse tehes arvestama ka ülejäänud turuosaliste strateegiatega,

et mitte kaotada pikemaks perspektiiviks olulisi müügimahte, mille hilisem tagasivõtmine käiks

vaid arvestatava hinnalangetamise toel.

Sõltumata turbulentsetele sisendhindade kasvule keskendunud aastast, on TERE suutnud

säilitada väikelinnades Viljandis ja Põlvas asuvates tootmisüksustes piirkonna jaoks olulised

töökohad (kokku ca 280) ja jätkata sarnases mahus tootmistegevusega nagu varasemalt

planeeritud oli.

Seisuga 31.12.2022 olid TERE arveldusarvel olemas rahalised vahendid, et tasuda

saneerimiskava 3. aasta maksed. TERE saneerimiskava kinnitamata jätmisel on aga TERE’l

reaalne oht lõpetada pankrotiga, sest arveldusarvel ei ole summat, mis võimaldaks korraga välja

maksta 3-10. aasta maksed. Lisaks põhiosamaksetele taastuksid sel juhul kõik peaaegu 7 aasta

jooksul (mil saneerimiskava pole lõplikku kinnitust saanud) kogunenud kõrvalnõuded, mis

arvestuslikult moodustavad 16. jaanuari 2023 seisuga üle 28.7 miljoni euro.

3)

Esitada kohtule teave saneerimiskavas märgitud võlausaldajate ja nende nõuete suuruse

kohta 19.03.2021 seisuga.

Pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate rühmas olid seisuga 19.03.2021 järgmised

võlausaldajad:

Võlausaldaja nimi

põhinõude suurus (eurodes), ei

ole arvestatud kava täitmisel

tehtud makseid

Häälte arv

AS Farmi Piimatööstus

28 067 056,25

28 067 056

Maksu- ja Tolliamet

1 100 000,00

1 100 000

Lelle 22 Holding OÜ

22 202,06

22 202

Flinty OÜ

450 000,00

450 000

Kentex Finance Eesti OÜ

70 989,00

70 989

Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas olid seisuga 19.03.2021 järgmised

võlausaldajad:

Võlausaldaja nimi

põhinõude suuruse (eurodes), ei

ole arvestatud kava täitmisel

tehtud makseid

Häälte arv

AS Farmi Piimatööstus

12 089 378, 21

12 089 378

AS Meieri Transport

2 465 730,84

2 465 731

Flinty OÜ

1 800 000,00

1 800 000

AS Maag Grupp

759 833,15

759 833

Kentex Finance Eesti OÜ

38 119,80

38 120

Puratos Latvia SIA

39 165,83

39 166

Infor GmbH

35 529,16

35 529

SIA HANSA Food Commodities

30 623,35

30 623

Pfeifer & Langen Marketing Sp.z.o.o. 19 859,40

19 859

Citadele Leasing Eesti filiaal SIA

15 964,63

15 965

Maksu- ja Tolliamet

10 769,27

10 769

Esitada kohtule teave, kas 19.03.2021 kohtule esitatud TERE AS saneerimiskava

hääletusprotokollis märgitud võlausaldajad on jätkuvalt 31.12.2022 seisuga TERE AS

võlausaldajad või on toimunud võlausaldajate seas muutusi (nõuded on loovutatud,

tasaarvestatud, täidetud jne).

Saneerimisnõustaja kinnitab, et kõik seisuga 19.03.2021 olnud võlausaldajad on jätkuvalt

31.12.2022 seisuga TERE võlausaldajad. Pärast 19.03.2021 ei ole võlausaldajate ringis

toimunud mistahes muutusi, nõudeid ei ole loovutatud ega ei ole tehtud tasaarvestusi. Täidetud

on kahe esimese aasta saneerimiskava järgsed maksed.

Hääletusprotokollidesse on võlausaldajatena kantud ka need võlausaldajad, kelle põhinõue oli

seisuga 19.03.2021 küll lõppenud, kuid kelle kõrvalnõuded võivad taastuda juhul, kui

saneerimiskava ei kinnitata (Proformex OÜ, Pinus AS, VMV Hulgi OÜ, Vigala Food OÜ,

Valio Eesti OÜ, Fepower OÜ, Norrmejerier Ek. För).

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, uurinud kohtule esitatud saneerimiskava ja sellele lisatud dokumentaalseid tõendeid,

asub seisukohale, et saneerimiskava tuleb kinnitada. Saneerimiskava on koostatud kohtu

hinnangul eesmärgiga taastada jätkusuutlik majandamine selliselt, et oleks võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses ning see kava

kuulub kinnitamisele

TERE aktsiaselts (avaldaja, ettevõtja) esitas 8. veebruaril 2016 Harju Maakohtule avalduse

saneerimismenetluse

algatamiseks.

Maakohus

algatas

18. veebruaril

2016

saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajad. Saneerimiskava (edaspidi: kava) üle

hääletati 14. aprillil 2016 ja see ei saanud piisavalt poolthääli. Avaldaja esitas 13. jaanuaril

2021 taotluse määrata kava üle uus hääletus. Maakohus nõustus sellega ja määras 16.

veebruaril 2021 uue hääletuse senise kava üle. Saneerimisnõustaja esitas 19. märtsil 2021

kohtule uue hääletusprotokolli, mille kohaselt kava võeti vastu võlausaldajate poolt igas

grupis.

Saneerimiskavas kinnitatud võlausaldajad ja nende suurused.

Saneerimisnõustaja esitas 19. märts 2021 kohtule hääletusprotokolli TERE aktsiaseltsi

saneerimiskava hääletulemuste kohta.

Vastavalt SanS § 28 lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud,

esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule

kinnitamiseks. Saneerimiskava vastuvõtmise hääletamise jagati võlausaldajad SanS § 24 lg 4

kohaselt rühmadesse sellisel, et pandiga tagatud nõudega (võlausaldajate rühm I) ja pandiga

tagamata nõuetega (võlausaldajate rühm II) võlausaldajad moodustasid eraldi rühma.

Hääletusprotokolli kohaselt Harju Maakohus määras oma 16.02.2021 määrusega

saneerimiskava

vastuvõtmise

üle

toimuva

hääletuse

tähtajaks

17. märtsi

2021.

Saneerimisnõustajal tuli tagada kohane hääletus ja TERE aktsiaseltsi saneerimiskava

vastuvõtmise üle toimunud hääletusprotokoll tuli kohtule esitada 1. aprilliks 2021. Uus

hääletusprotokoll asendab 14.04.2016 hääletusprotokolli ja kõrvaldab Riigikohtu poolt

märgitud menetlusliku puuduse.

Saneerimiskava kinnitamise hääletustulemused on kajastatud tabelis, mis on lisatud

hääletusprotokollile kui lisa 1 ja lisa 2.

Hääletusprotokolli lisaks 3 on kõigi hääletamisel osalenud võlausaldajate ja nende

õigusjärglaste kirjalikud seisukohad ning lisaks 4 on dokumendid, mis tõendavad hääletamise

üleskutse edastamist nendele võlausaldajatele, kes oma kirjalikku seisukohta ei edastanud.

Saneerimisnõustaja selgituse kohaselt hääletustulemuste aluseks on hääletusel osalenud

võlausaldajate arv ning võlausaldajate häälte arv. Iga võlausaldaja või tema õigusjärglase

poolt antud häälte arv on võrdeline tema põhinõude suurusega, mis on kindlaks tehtud

saneerimisseaduse alusel. Iga täiseuro annab hääletamisel ühe (1) hääle.

Saneerimiskavas on võlausaldajad jaotatud kahte rühma: (i) pandiga tagatud nõuetega

võlausaldajad ja (ii) pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad.

Hääletustulemused on kokkuvõtlikult alljärgnevad:

Pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad

Võlausaldajate arv kokku: 7

Võlausaldajate hääli kokku: 29 721 713

Kava poolt hääletas võlausaldajaid: 5

Kava vastu hääletas võlausaldajaid: 2

Kava poolt selles rühmas hääletanud võlausaldajate %: 71,4%

Kava poolt antud häälte arv kokku: 29 200 724

Kava poolt antud häälte %: 98,2%

Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad

Võlausaldajate arv kokku: 96

Võlausaldajate hääli kokku: 17 812 381

Kava poolt hääletas võlausaldajaid: 91

Kava vastu hääletas võlausaldajaid: 3

Võlausaldajate arv, kes ei hääletanud: 2

Kava poolt selles rühmas hääletanud võlausaldajate %: 94,8%

Kava poolt antud häälte arv kokku: 15 815 460

Kava poolt antud häälte %: 88,8%

Kõigi võlausaldajate koondandmed

Võlausaldajate arv kokku: 100

Võlausaldajate hääli kokku: 47 534 094

Kava poolt hääletas võlausaldajaid: 95

Kava vastu hääletas võlausaldajaid: 3

Võlausaldajate arv, kes ei hääletanud: 2

Kava poolt hääletanud võlausaldajate %: 95%

Kava poolt antud häälte arv kokku: 45 016 184

Kava poolt antud häälte %: 94,7%

Hääletustulemused

Pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate rühmast hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise

poolt enam kui pooled võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist

häältest selles võlausaldajate rühmas.

Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmast hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise

poolt enam kui pooled võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist

häältest selles võlausaldajate rühmas.

Saneerimisnõustaja esitas 19. märtsi 2021 protokolli lisana 1 ülevaate saneerimiskavas

märgitud nõuete loovutamisest ja kuuluvusest ning isikutest, kes said kava vastuvõtmisel

hääletada.

Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 määruse punktis 13.15.3. on välja toodud, et peavad nii

saneerimisnõustaja kui kohus võtma aluseks kavaga hõlmatud nõuete nimekirja. Kui

nimekirja kantud nõue on loovutatud, siis astub uus võlausaldaja võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 164 lg 2 alusel senise asemele. Samale isikule mitme nõude loovutamise korral muutub

vastavalt ka võlausaldajate arv, st uus võlausaldaja osaleb hääletuses ühe isikuna. Kui

nimekirja kantud nõue on lõppenud kava väliselt, siis tuleb võlausaldaja menetlusest

eemaldada. Selline tagajärg võib saabuda kõigil VÕS §-s 186 loetletud viisidel, mh kohase

täitmise (aga selle eripäraga, et täitmine ei toimunud vahepeal täidetud kava raames),

tasaarvestuse, kokkulangemise või kokkuleppega. Nõude lõppemine ei tähenda kava

muutmist, aga mõjutab kava vastuvõtmisel arvesse minevaid hääli. Sama määruse punktis

15.1. on ringkonnakohus märkinud, et ühtlasi tuleb maakohtul luua selgus, kas kavast

nähtuvad üheselt nõuded, mida ümber kujundatakse. Maakohtul tuleb kontrollida, kas need

ümberkujundatavad nõuded on selged ja kui jätta kõrvale kava vahepealne täitmine, siis ka

jätkuvalt olemas. Nimelt sätestab SanS § 43 lg 1, et kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui

selgub, et ettevõtja vastu olevat nõuet, mida kavaga soovitakse ümber kujundada, tegelikult ei

ole, selle suurus on ebaselge või saneerimisnõustajal ei ole võimalik hinnata nõude

õiguspärasust ega tõendatust./../ Avaldaja peab olema valmis menetluse käigus andma kohtule

asjakohast teavete nõuete muutmise kohta.

Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 esitatud seisukohtadest saneerimisnõustaja

andis 05.03.2022 menetlusdokumendis ülevaate pandiga tagatud nõuete kuuluvusest 19. märts

2021 hääletusprotokolli kantud nõuete osas.

Pandiga tagatud nõuete osas on toimunud järgmised muudatused:

a) AS Farmi Piimatööstus on omandanud järgmised pandiga tagatud nõuded:

Algne võlausaldaja: Nordea Bank AB Eesti filiaal ja põhinõue 13 561 122,17 eurot ja algne

võlausaldaja DNB Pank AS ja põhinõue 14 505 934,18 eurot.

Seega AS Farmi Piimatööstus nõue kokku: 28 067 056,35 eurot.

b) Kentex on omandanud järgmise nõude:

Algne võlausaldaja Jetoil AS ja põhiõue 70 989,00 eurot. Kentex nõe kokku: 70 989,00 eurot.

Seega osalesid hääletamisel pandiga tagatud nõuete rühmas järgmised võlausaldajad: AS

Farmi Piimatööstus, Flinty OÜ, Maksu- ja Tolliamet, OÜ Kentex Finance Eesti, Lelle 22

Holding OÜ, Proformex OÜ (24. kd tl 173).

Vastuseks 29.12.2022 kohtunõudele TERE saneerimisnõustaja esitas kohtule järgneva teabe:

Pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate rühmas olid seisuga 19.03.2021 järgmised

võlausaldajad:

Võlausaldaja nimi

põhinõude suurus (eurodes), ei

ole arvestatud kava täitmisel

tehtud makseid

Häälte arv

AS Farmi Piimatööstus

28 067 056,25

28 067 056

Maksu- ja Tolliamet

1 100 000,00

1 100 000

Lelle 22 Holding OÜ

22 202,06

22 202

Flinty OÜ

450 000,00

450 000

Kentex Finance Eesti OÜ

70 989,00

70 989

Tallinna Ringkonnakohus on oma 5. novembri 2021 määruse p. 13.4. selgitanud, et: „SanS

§ 16 lg 3 p 6 kohustab saneerimisnõustajat hindama iga ümberkujundatava nõude tõendatust

ja õiguspärasust ning teavitama kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on

ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul on

saneerimisnõustajal need kohustused kogu menetluse kestel, st ta peab võlausaldaja nõude

lõppemise või loovutamise korral kohut sellest teavitama, aga ka saneerimise korraldamisel

uuest olukorrast juhinduma. Nii on võimalik, et nõuete lõppemine ja loovutamine mõjutab

seda, kes saavad võlausaldajatena osaleda SanS § 24 lg 1 järgses hääletuses.“

Kohus märgib, et saneerimisnõustajal on ringkonnakohtu poolt märgitud kohustused

saneerimiskava koostamisel ning käesoleval juhul nõude tõendatust ja õiguspärasust

kontrollisid märtsis-aprillil 2016 saneerimisnõustajad Y ja Q vastavalt Tere juhatuse liikme C

ja jurist B poolt edastatud informatsioonile ja dokumentidele. Harju Maakohtu poolt hiljem

määratud saneerimisnõustajal selline kohustus – kontrollida 2016 saneerimiskavaga hõlmatud

võlausaldajate nõuete õigsust - puudus, kuivõrd saneerimiskava ei ole võimalik menetluse

kestel muuta nagu on korduvalt selgitanud Riigikohus. Saneerimisnõustajana on kinnitanud,

et temale teada oleva info põhjal kõik loovutatud nõuded on õiguspärased ja tõendatud ning

nende põhinõuete suurused, mis annavad hääled saneerimiskava üle hääletamisel, on selged ja

vastavalt õigesti kajastatud uue hääletusprotokolli Lisades 1 ja 2 (24. kd tl.208-214).

11.03.2022 menetlusdokumendis on saneerimisnõustaja selgitanud, et ta kontrollis üle ka

need nõuded, mida ei ole võlausaldajad loovutanud kolmandatele isikutele käesoleva

menetluse käigus.

Lelle 22 Holding OÜ ja Proformex OÜ nõuded. Kentex väidab oma 11. aprilli 2021

seisukohas, et nimetatud äriühingutel ei saanud olla Tere suhtes mistahes nõudeid juba 2016

alates, kuna neil oli võimalik oma nõuded tasaarvestada (tegemist on üürileandjatega, kelle

kasuks oli määratud deposiit, mille arvelt sai üürileandja oma enne saneerimismenetluse

algatamist tekkinud nõude tasaarveldada). Saneerimisnõustaja ei tuvastanud, et nimetatud

äriühingud oleksid tasaarvestanud oma nõuded Tere vastu. Samas märgib Kentex, et isegi kui

need nõuded olid olemas, peavad nad saneerimiskava lisa 1 kohaselt olema tasutud esimesel

aastal peale kava kinnitamist, mistõttu ei ole võimalik ülalmainitud äriühinguid kutsuda

hääletama, nende seisukohti kajastada hääletusprotokollis ega nende häältega arvestada.

Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuleb saneerimiskava

vahepealne täitmine kõrvale jätta ning võlausaldajad, kelle nõue on täidetud saneerimiskava

kohaselt, on edasi võlausaldajad samas ulatuses nagu enne saneerimiskava järgset tasumist.

Kohus tuvastab, et Lelle 22 Holding OÜ-le on Tere tasunud 22 202,06 eurot vastavalt

saneerimiskavale 1. aasta tasumisele kuuluva makse 14. veebruaril 2020 (24. kd tl 147).

Seega on Lelle 22 Holding OÜ õigesti osalenud uuel hääletusel ning tema poolthääl tuleb

arvesse võtta.

Tallinna Ringkonnakohus on märkinud oma 5. novembri 2021 määruse punktis 13.5.4., et

„kui võlausaldaja põhinõue on kava väliselt rahuldatud (või muul alusel lõppenud), aga

kõrvalnõuded mitte ja neist soovib ettevõtja saneerimise teel vabaneda, siis võib võlausaldaja

jätkuvalt olla saneerimismenetlusest puudutatud isik.“ Kohus tuvastab, et Proformex OÜ on

12.08.2019 loobunud nõudest Tere vastu, juhul kui Tere likvideerib puurkaevu tema kinnistul

(24. kd tl 148-149), kuid Proformex OÜ ei ole loobunud sealjuures kõrvalnõuetest Tere vastu,

mis saneeritakse käesolevas Tere saneerimismenetluses. Seega on Proformex OÜ õigesti

osalenud uuel hääletusel ning tema poolthääl tuleb arvesse võtta. Eeltoodust tulenevalt

Kentexi vastuväited, et tegemist ei ole hääletamisel osalemiseks õigustatud võlausaldajatega,

on alusetud ja põhjendamatud.

Maksu- ja Tolliameti nõue. Kentex leiab, et Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud seisukoht

poolthääle osas tuleb samuti jätta arvestamata, sest Tere on ise esitanud käesolevasse

menetlusse lepingu, mille kohaselt on Farmi Piimatööstus OÜ võtnud Tere maksukohustuse

tasumise üle. Kohus tuvastab, et Farmi ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu vahel

on 06. mail 2018 sõlmitud leping nr 13-15/00045-55, millega Farmi võttis solidaarselt Terega

kohustuse tasuda maksuvõlg summas 1 110 769,27 eurot (24. kd tl 150-154.) Eeltoodust

tulenevalt Farmi täidab nimetatud lepingut, kuid see tähendab, et Tere maksuvõlg riigi ees

väheneb ulatuses, mis tasutakse Farmi poolt ning tasutud osas läheb nõue üle Farmile.

Võlausaldaja nõude suurus sellest ei muutu, vaid ühe võlausaldaja asemel on tegelikkuses

kaks võlausaldajat. Seega väär on Kentexi arvamus, et Maksu- ja Tolliameti nõue on täies

ulatuses läinud üle Farmile.

Ülaltoodust tuleneb, et pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate ringis muidu muutusi peale

pankade nõuete omandamise Farmi poolt, millest on kohut teavitatud, ei ole toimunud. Kohus

tuvastab, et pandiga tagatud võlausaldajate rühmas 29 721 713 häälest andis poolthääle 29

200 724 häält. Poolt hääletas 4 võlausaldajat ja vastu 2 (24. kd tl 209). Seega Flinty ja Kentexi

vastuhääled ei kaalu üles Farmi, Maksu- ja Tolliameti, Lelle 22 Holding OÜ ja Proformex OÜ

poolthääli ja nende nõuete suurust.

Saneerimisnõustaja poolt 11.03.2022 menetlusdokumendis antud ülevaate järgi on pandiga

tagamata nõuete kuuluvuses toimunud järgmised muudatused:

AS Farmi Piimatööstus on omandanud järgmistelt pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate

nõuded: ACREF OÜ; Adven Eesti OÜ; AEH GmbH; AF-AUTOMAATIKA OÜ; AGRONE

OÜ (endise ärnimega AGRON HALDUSE OÜ); Luminor Liising AS (endise ärinimega AS

Nordea Finance Estonia); AURIKA UAB; BALTVITA UAB; BEPCO OÜ; Contrailer OÜ;

DESTYLO OÜ; DHL EXPRESS ESTONIA AS (endise ärinimega DHL ESTONIA AS);

EESTI ENERGIA AS; ELOPAK DENMARK A/S; ELOPAK EQS GmbH; ELOPAK OY;

ELTAM OÜ; ENN AREN FIE; E-PIIM TOOTMINE AS; EPIKO TÜ; ESTIKO - PLASTAR

AS; ESTINGER OÜ; EUROKARGO SIA; GREINER PACKAGING AS; INGLE AS; OOO

Jevropeiskoe Agentstvo po vozvratu dolgov; JV ASSET OÜ; KIILTOCLEAN OÜ; KRYOS

AS; KS KONTOR OÜ; KUIVAJÕE FARMER OÜ; KÕPU PM OÜ; KÜLMVEOD OÜ; OY

R. ÖSTERLUND AB; LEIPURIN ESTONIA AS; LPKS MARŠAVA; MEDIABROKER

OÜ; MIKAS M SIA; MILK BONUS OÜ MMS COMMUNICATIONS LATVIA; MOODUL

PROJEKT OÜ; MTÜ EESTI ELEKTROONIKAROMU (varasemalt MTÜ EESTI

PAKENDIRINGLUS); NABALA PÕLLUMAJANDUSE OÜ; NADZINI ZS; NADZINI-1

PKS; NAPAL SERVICE OÜ; NÖM AG; PAISTSE TALU (TIIT VIIRSALU FIE);

PIIRIMETS OÜ; PIIRSALU PÕLLUMAJANDUSE OSAÜHING; PÕLVA AGRO OÜ;

PÕLVA KÄSIPALLIKLUBI; PÕLVA VESI AS; PÄRLIN AS; SAAREK PRODUCTIONS

AS; SAIMRE OÜ;STORA ENSO PACKAGING AS; SULEV SEIMANNI TIKA TALU

FIE; TARTU MILL AS; TEDEX EESTI OÜ; TELIA EESTI AS; TIIT PERTEL FIE;

TOIKAKO KAUBANDUS OÜ; TONDI TENNISEKESKUS OÜ; TROCOS TRADE OÜ;

TÕNTSO AGRO OÜ; USS SECURITY EESTI AS; VASTSE-KUUSTE POÜ; VEIKAND

AS; VILJANDI ELEKTRIKAUBANDUS OÜ; VILJANDI VEEVÄRK AS; VÕRU TRANS

OÜ; VÄNDRA MP OÜ; VÄNDRA OÜ; VÄNDRA VARA OÜ.

Seega AS-l Farmi Piimatööstus pandiga tagamata nõue kokku summas 12 089 374,49 eurot.

Kentex on omandanud järgmise nõude: Jetoil AS põhinõue 38 119,80 eurot. Kentex nõue

kokku on 38 119,80 eurot. Uue hääletusprotokolli lisast 1 nähtub, et Kentexile kuulub 70 989

hääle suurune nõue pandiga tagatud nõuetega võlausaldaja rühmas ja 38 120 hääle suurune

nõue pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas (24. kd tlk 213).

SIA HANSA Food Commodities on omandanud järgmise nõude: LIMBAŽU SIERS AS

põhinõue 30 623,35 eurot. LIMBAŽU SIERS AS nõue kokku on 30 623,35 eurot.

Saneerimisnõustaja poolt koostatud uue hääletusprotokolli lisast 1 nähtub, et SIA-le HANSA

Food Commodities kuulub 30 623 häält pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas

(24. kd tl 213).

Meieri Transport AS on omandanud järgmise nõude: Saguna OÜ põhinõue 495 000,00.

Saguna OÜ nõue kokku: 495 000,00 eurot. Saneerimisnõustaja poolt koostatud uue

hääletusprotokolli lisast 1 nähtub, et AS-ile Meieri Transport AS kuulub seega 2 465 731

hääle suurune nõue pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate (24. kd tl 213).

AS Maag Grupp on omandanud järgmised nõuded: Tetra Laval Credit AB põhinõue 608

984,35 eurot ja TETRA PAK SIA põhinõue 150 848,80 eurot. AS Maag Grupp nõue kokku

759 833,15 eurot. Kuna AS Maag Grupp on nõuded omandanud kahelt võlausaldajalt - Tetra

Laval Credit AB ja TETRA PAK SIA, siis nimetatud võlausaldajaid ei saa menetlusest välja

arvata, vaid nad tuleb asendada AS-iga Maag Grupp. Saneerimisnõustaja poolt koostatud uue

hääletusprotokolli lisast 1 nähtub, et AS-ile Maag Grupp kuulub 759 834 häält pandiga

tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas (24. kd tl 213). Tallinna Ringkonnakohtu 5.

novembri 2021 määruses avaldatud seisukoha alusel on AS Maag Grupp pandiga tagamata

võlausaldajate rühmas üks võlausaldaja.

Seega osalesid hääletamisel pandiga tagamata nõuete rühmas järgmised võlausaldajad: AS

Farmi Piimatööstus, Flinty OÜ, Maksu- ja Tolliamet, Kentex Finance Eesti OÜ, AS Maag

Grupp, Meieri Transport AS, FEPOWER OÜ, UNICREDIT LEASING EESTI FILIAAL SIA

(SIA Citadele Leasing Eesti filiaal), ASPERK OÜ (Vigala Food OÜ (likvideerimisel)),

PINUS AS, PURATOS LATVIA SIA, INFOR GmbH, SIA HANSA Food Commodities,

VMV HULGI AS, PFEIFER & LANGEN Marketing Sp. z.o.o, VALIO EESTI AS,

NORRMEJERIER EK. FÖR.

Vastuseks 29.12.2022 kohtunõudele TERE saneerimisnõustaja esitas kohtule järgneva teabe:

Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas olid seisuga 19.03.2021 järgmised

võlausaldajad:

Võlausaldaja nimi

põhinõude suuruse (eurodes), ei

ole arvestatud kava täitmisel

tehtud makseid

Häälte arv

AS Farmi Piimatööstus

12 089 378, 21

12 089 378

AS Meieri Transport

2 465 730,84

2 465 731

Flinty OÜ

1 800 000,00

1 800 000

AS Maag Grupp

759 833,15

759 833

Kentex Finance Eesti OÜ

38 119,80

38 120

Puratos Latvia SIA

39 165,83

39 166

Infor GmbH

35 529,16

35 529

SIA HANSA Food Commodities

30 623,35

30 623

Pfeifer & Langen Marketing Sp.z.o.o. 19 859,40

19 859

Citadele Leasing Eesti filiaal SIA

15 964,63

15 965

Maksu- ja Tolliamet

10 769,27

10 769

11.03.2022 menetlusdokumendis on saneerimisnõustaja selgitanud, et ta kontrollis üle ka

need nõuded, mida ei ole võlausaldajad loovutanud kolmandatele isikutele käesoleva

menetluse käigus.

Fepower OÜ nõue. Kentex on märkinud, et Tere on menetlusse esitanud saneerimiskava

järgse 1. aasta makse Fepower OÜ-le, milles märgitud tasutud summa 3 116,94 eurot ei vasta

saneerimiskava 1. aasta makse summale. Saneerimisnõustaja on selgitanud, et ta kontrollis

Fepower OÜ nõude õigsust ning tuvastas, et Tere juhatuse liige C ja jurist B (kes Tere poolt

osalesid saneerimiskava koostamisel) olid edastanud esialgsetele saneerimisnõustajatele väära

info nõude suuruse kohta. Kohus tuvastab, et Fepower OÜ seaduslik esindaja L on kinnitanud

26. veebruaril 2016 põhinõude suuruseks 114 653,42 eurot (24. kd tl 155). Seega on

saneerimiskavas ekslikult märgitud summa 125 152,16 eurot. Saneerimisnõustaja on selles

osas

parandanud

saneerimiskavaga

hõlmatud

võlausaldaja

nõude

suuruse

ja

saneerimisnõustaja poolt koostatud uue hääletusprotokolli lisast nähtub, et Fepower OÜ-le

kuulub 114 653 häält pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas (24. kd tl 213).

Saneerimisnõustaja on selgitanud, et tänaseks on Fepower OÜ nõue lõppenud tasaarvestuse

tegemisega ja 1. aasta maksega, kuid kuna Fepower OÜ nõue lõppes täies ulatuses 1. aasta

maksega, on tema vastuhäälega Uues hääletusprotokollis arvestatud.

Vigala Food OÜ (likvideerimisel) nõue. Saneerimisnõustaja on selgitanud, et Tere ostis

Vigala Food OÜ-lt (endise nimega Asperk OÜ) juustu Tere mozzarella müügilepingu nr 3-16-

4-/875 22.02.2016 alusel. Lepingu punkti 5.2. kohaselt oli tasumisega viivitamise eest ette

nähtud viivis 0,05% päevas. Kohus tuvastab, et Tere on Vigala Food OÜ-ga (likvideerimisel)

16. juunil 2016 tasaarvestanud summa 49 879,49 eurot (24. kd tl 156-158).

Saneerimisnõustaja on selgitanud, et Vigala Food OÜ (likvideerimisel) kõrvalnõuded perioodi

eest alates 23.11.2015 on hõlmatud saneerimiskavaga, mistõttu on ta endiselt puudutatud isik

ning ta on õigesti osalenud uuel hääletusel ning tema poolthääl tuleb arvesse võtta.

Pinus AS nõue. Saneerimisnõustaja on selgitanud, et Pinus AS ja Tere on pikaajalised

koostööpartnerid, kellel on teineteise vastu vastastikku rahalisi kohustusi. Kohus tuvastab, et

saneerimiskavaga hõlmatud 34 056,69 eurone nõue on tasaarvestatud 16.06.2016 esitatud

tasaarvestuse avaldusega (24. kd tlk 159-162). Tasaarvestuse tegemisega ei kadunud aga

Pinus AS kõrvalnõuded Tere vastu, mistõttu ta on õigesti osalenud uuel hääletusel ning tema

poolthääl tuleb arvesse võtta.

VMV Hulgi OÜ nõue. Kohus tuvastab, et Saneerimiskavaga hõlmatud 24 126,98 eurone nõue

on tasaarvestatud 26.02.2016 esitatud AS VMV Hulgi tasaarvestuse avaldusega (24. kd 163).

Saneerimisnõustaja on selgitanud, et teenuse ostu-müügilepingu nr 3-16.4/115 31.12.2007

punkti 5.1. kohaselt oli tasumisega viivitamisel kokku lepitud leppetrahv 0,02% päevas, kuid

mitte rohkem kui 10% teenuse hinnast. Seega tasaarvestuse tegemisega ei kadunud ära VMV

Hulgi OÜ kõrvalnõuded Tere vastu, mistõttu ta on õigesti osalenud uuel hääletusel ning tema

poolthääl tuleb arvesse võtta.

Valio Eesti AS nõue. Kohus tuvastab, et saneerimiskavaga hõlmatud 14 231,32 eurone nõue

on tasaarvestatud kahes osas – 16.06.2016 esitatud tasaarvestuse avaldusega summas 1 761,78

eurot ja 29.07.2016 tehtud tasaarvestus summas 12 469,54 eurot (24.kd tl 164-168).

Saneerimisnõustaja on tuvastanud, et Tere ja Valio Eesti AS vahelise müügilepingu nr 295

01.03.2008 punkti 10.1. kohaselt oli tasumisega viivitamisel leppetrahv 0,2% päevas.

Tasaarvestuse tegemisega ei kadunud ära Valio Eesti AS kõrvalnõuded Tere vastu, mistõttu ta

on õigesti osalenud uuel hääletusel ning tema poolthääl tuleb arvesse võtta.

Kohus leiab, et saneerimisnõustaja poolt koostatud uues hääletusprotokollis ja selle isades 1 ja

2 on õigesti märgitud puudutatud isikuteks Vigala Food OÜ (likvideerimisel), Pinus AS,

VMV Hulgi OÜ ja Valio Eesti OÜ (24.kd tl 208-214), kuivõrd nende põhinõuete osas oli küll

tehtud

tasaarvestus,

kuid

kõrvalnõuded

Tere

vastu

on

seni

peatunud

Tere

saneerimismenetluses, kuid on jätkuvalt olemas.

SIA Citadele Leasing Eesti filiaal nõue. Saneerimisnõustaja on tuvastanud, et Tere liisis

kasutusrendi tingimustel SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalilt sõiduautosid, mille

kasutusrendi lepingud lõppesid 2017 ning Tere nimetatud sõidukeid enam kasutada ei

soovinud, kuid SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal ei võimaldanud lepinguid lõpetada ning

sõidukeid maha müüa ilma varasemate võlgade osalise kustutamiseta (24.kd tlk 169-191).

Saneerimisnõustaja selgituse kohaselt SIA Citadele Leasing Eesti filiaalile tehti seetõttu

ettemaks saneerimiskava 1. ja 2. aasta maksete osas. Kuna kavaga rakendatud abinõude

raames nõude (osaline) rahuldamine ei mõjuta võlausaldaja staatust menetlusosalisena ega

tema hääli, siis SIA Citadele Leasing Eesti filiaali nõude osaline lõppemine ei mõjuta tema

staatust menetlusosalisena ega tema hääli.

Ernst & Young Baltic SIA nõue. Kentex on märkinud esmakordselt 11.04.2021

seisukohtades, et saneerimisnõustajad Y ja Q koos C ja Bga märkisid Ernst & Young Baltic

SIA nõude saneerimiskavasse ekslikult. Saneerimisnõustaja on selgitanud, et temale oli teada,

et Ernst & Young Baltic SIA nõue on tasaarvestatud, kuid kontrollimisel selgus, et 8.

veebruaril 2016 oli Tere raamatupidamises võetud arvele kaks Ernst & Young Baltic SIA

arvet summades 6000 eurot ja 6300 eurot, samas kui auditi hinnaks oli kokku lepitud 24 250

eurot. Tere oli juba enne 8. veebruari 2016 tasunud Ernst & Young Baltic SIA-le rohkem kui

kokku lepitud auditi tasu, mistõttu enam saadu summas 1 700 eurot tagastas Ernst & Young

Baltic SIA 17. mail 2016 (24. kd tl 192-193). Sellega seoses on saneerimisnõustaja teinud

uues hääletusprotokollis paranduskande. Saneerimisnõustaja poolt kohtule esitatud uude

hääletusprotokolli ei ole kantud teadvalt ebaõigeid andmeid. Kentexi õigusi ei riku Ernst &

Young Baltic SIA nõude ekslik lisamine saneerimiskavasse mitte kuidagi. Kentexi nõudest on

1. aasta maksena tasutud kohtutäitur Elin Vilippuse ametialasele kontole (kuivõrd Kentexi

nõue Tere vastu on arestitud) 14.02.2020 summa 70 898 eurot (pandiga tagatud osa nõudest)

ja 2. aasta makse summas 19 059,90 eurot 29.12.2021 (24. kd tl 194-195). Kohus nõustub

saneerimisnõustajaga, et Kentexi suhtes on toimunud saneerimiskava täitmine vastavalt

saneerimiskavale, arvestades saneerimiskava kinnitamist maakohtu poolt ja kohese täitmise

kohustust.

U.S. Invest AS nõue. Saneerimisnõustaja on selgitanud, et 12.10.2017 loobus U.S. Invest AS

oma 200 000 euro suurusest nõudest Tere vastu, mis oli hõlmatud saneerimiskavaga, loobudes

ka kõigist selle nõudega seotud kõrvalnõuetest Tere vastu, mistõttu selles osas tuleb uude

hääletusprotokolli teha paranduskanne, kuna U.S. Invest AS ei ole enam puudutatud isikuks.

Seni oli saneerimisnõustajale teada antud, et U.S. Invest AS nõudega tehti tasaarvestus, kuid

12.10.2017 sõlmitud kokkulepe seda ei kinnitanud.

Via 3L Spedition OÜ nõue. Saneerimisnõustaja on selgitanud, et 04.12.2017 on Via 3L

Spedition OÜ tolleaegsed juhatuse liikmed loobunud 33 871,97 euro suurusest nõudest Tere

vastu, mis oli hõlmatud saneerimiskavaga, loobudes ka kõigist selle nõudega seotud

kõrvalnõuetest Tere vastu, mistõttu selles osas tuleb uude hääletusprotokolli teha

paranduskanne, kuna Via 3L Spedition OÜ ei ole enam puudutatud isikuks. Seni oli

saneerimisnõustajale teada antud, et Via 3L Spedition OÜ nõudega tehti tasaarvestus, kuid

04.12.2017 Via 3L Spedition OÜ juhatuse liikmete poolt esitatud loobumiskirja sisu seda ei

kinnitanud.

Norrmejerier EK. För nõue. Saneerimisnõustaja on selgitanud, et ilmnes, et Norrmejerier EK.

För-le oli Tere tasunud saneerimiskavas olnud summa 13 790,32 eurot C korraldusel

21.03.2016 ja 01.04.2016. Seega tasuti ühele võlausaldajale enne saneerimiskava

allakirjutamist, kuid võlausaldajate nimekirja ta jäi. Kuivõrd ka Norrmejerier EK.För arvete

tasumise tähtajad olid ületatud, siis saneerimiskavaga vähendatakse ka tema kõrvalnõuded

nullini ning seetõttu on ta õigustatult puudutatud isikuks, kuigi nõue on lõppenud tasumisega.

Saneerimisnõustaja on temale teada oleva info põhjal tuvastanud ainsana tasumise enne

saneerimiskava allakirjutamist Norrmejerier EK.Förile (24.kd lt 196-197).

Kohus tuvastab, et eeltoodust tulenevalt on Tere saneerimismenetluses pandiga tagamata

võlausaldajate rühmas 17 võlausaldajat (Flinty OÜ, Kentex Finance Eesti OÜ, Fepower OÜ,

Pfeifer & Langen Marketing Sp.z.o.o., Norrmejerier EK. För, Maksu- ja Tolliamet, Vigala

Food OÜ (likvideerimisel), Pinus AS, VMV Hulgi OÜ, Valio Eesti OÜ, SIA Citadele Leasing

Eesti filiaal, Infor GmbH, Puratos Latvia SIA, SIA HANSA Food Commodities, AS Meieri

Transport, AS Maag Grupp ja AS Farmi Piimatööstus). Pandiga tagamata võlausaldajate

rühmas on seega 17 võlausaldajat, kellest 12 on andnud oma poolthääle saneerimiskava

kinnitamisele, 3 häält on vastu saneerimiskava kinnitamisele ja 2 võlausaldajat ei hääletanud,

mis tähendab, et vastu hääletanuks tuleb lugeda 5 võlausaldajat. Saneerimisnõustaja on uude

hääletusprotokolli

teinud

vastavad

paranduskanded,

jättes

saneerimiskavast

välja

võlausaldajad Ernst & Young Baltic SIA, U.S. Invest AS ja Via 3L Spedition OÜ nõuded

ning teinud paranduskande Fepower OÜ nõude suuruse osas ja hääletustulemuste kokkuvõttes

(24. kd ltk 208-2014)

Eeltoodust tulenevalt on pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad kokku 17, kellel on 17

555 711. Kava poolt hääletas 12 võlausaldajat, kava vastu hääletas 3 võlausaldajat, 2

võlausaldajat ei hääletanud. Kava poolt selles rühmas hääletas 70,6% võlausaldajaid. Kava

poolt anti hääli kokku 15 569 289- Kava poolt hääletas selles grupis 88,7 % võlausaldajatest.

SanS § 24 lg 3 kohaselt saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt

pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest.

SanS § 24 lg 4 sätestab, et kui võlausaldajad on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse,

siis on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool

kõigist rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellel kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas

esindatud hääletest. Eeltoodust tulenevalt on TERE saneerimiskava 19.märtsi 2021 hääletusel

vastu võetud.

SanS § 28 lg 2 kohaselt kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle

saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud

saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud

nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks

edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise

koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4)

saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava

vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas

saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja

õigusi.

Ringkonnakohus asus 5. novembri 2021 määruse punktis 14 seisukohale, mille järgi „nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et SanS § 28 lg 2 p-de 1–3 tingimused on täidetud“. Jõustunud

määrusega on seega tuvastanud, et saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja see vastab

SanS-is esitatud nõuetele, saneerimiskava projekt on võlausaldajale tutvumiseks edastatud

ning üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud.

Riigikohus märkis 1. märtsi 2017 määruse punktis 16.2, et „[r]ingkonnakohus on leidnud ja

pangad ei ole ka vaidlustanud, et üldiselt on SanS § 30 lg 1 p 3 nõuded täidetud, st

saneerimiskava vastab vähemasti formaalselt SanS § 21 nõuetele, sisaldades nõuetekohaseid

andmeid“. Jõustunud määrusega on tuvastatud, et saneerimiskava seega vastab SanS §-s 21

ettenähtud nõuetele.

SanS § 28 lg 2 alusel on seega käesoleval juhul kohtul vaja kontrollida vaid seda, kas

saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et saneerimiskava vastuvõtmisel järgiti SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid.

Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kass saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud

nõuetele

Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi

kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud

põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldab

ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja

saneerimiskava täitmise tähtaega. Samuti sisaldab saneerimiskava saneerimisabinõude

kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldaja nõude ümberkujundamise

kirjeldust ja põhjendusi.

Kohus leiab, et saneerimiskavas koheldakse võlausaldajaid võrdselt, kuna nende nõuded

rahuldatakse võrdselt st põhinõuete ulatuses ning kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded

jäetakse kõrvale. Nõuete rahuldamine toimub ühetaolise maksegraafiku alusel. Asjaolu, et

tagasimaksed toimuvad võrdsete, mitte aga võrdeliste maksetena ei riiva sel määral suuremate

võlausaldajate õigusi, vaatamata nende sellekohastele väidetele, arvestades ühelt poolt seda, et

peale 3. aasta lõppu maksete maksimaalsumma oluliselt tõuseb ja teisalt on tegemist

võlausaldajatega, kelle finantssuutlikus peaks olema oluliselt suurem, kui teistel

võlausaldajatel (st finantsinstitutsioonidel). Tagatistega nõuete puhul on samuti kohtu arvates

mõistlik arvestada sellega, et kuna neil on tagatised, siis nende olukord on selles osas

rahulikum, sest nende nõudeid tagavad tagatised ning nende nõuetelt arvestatakse ka intresse.

Võlausaldajate erinevatesse rühmadesse jagamine ja saneeritavate nõuete valimine on seaduse

mõtte kohaselt ettevõtja ja saneerimisnõustajate prerogatiiv. Seadus ei anna alust sel alusel

kohtul saneerimiskavasse sekkuda. Saneerimiskavas on nõustajad põhjendanud alla 10

000,00€ nõuete kavast väljajätmist sellega, et nende võlausaldajate hulk on suur ning selliste

nõuete mitme aasta peale laialivenitamine paneb asjatu koormuse ettevõtjale. Kohtu

hinnangul on põhjendatud sel alusel võlausaldajate kavast välja jätmine.

Seadusest tulenevalt on saneerimisega seotud vaid need nõuded, mis on saneerimiskavas

ümberkujundamisele allutatud. See, et osade võlausaldajate nõuded ei allutata saneerimisele

ja nende nõudeõigus muutmatul kujul säilib, on ettevõtja otsustus ning riisiko, kuna sellisel

juhul säilib ka oht, et nende nõuete mittetähtaegsel või –kohasel täitmisel võidakse need

pöörata täitmisele ettevõtja suhtes ka keset saneerimisprotsessi.

Saneerimismenetluse pikkust seadus ei reguleeri. Arvestades seda, et saneeritavad nõuded

makstakse tagasi kava kohaselt täies ulatuses põhinõude suuruses ning saneeritavate nõuete

maht on üle 47 miljoni €, siis kohtu hinnangul ei ole saneerimise tähtaeg 10 aastat ülemäära

või põhjendamatult pikk.

Võlausaldajad on rühmadesse jaotatud kooskõlas seadusega ning võlausaldajaid on võrdselt

koheldud.

Majanduslik seisund peale saneerimist

Kohus nõustub ettevõtja poolt esitatud arvestustega ning leiab, et peale saneerimismenetluse

lõppu on AS Tere võimeline jätkama tavapärast majandustegevust ning toimima kasumlikult.

Saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele

Arvestades seda, et AS Tere on oma ümberstruktureerimise juba läbi viinud, siis kohtu

hinnangul ei ole saneerimisest tulenevalt töötajatele mõjusid, kuna ei ole ettenähtud

saneerimisega seotud koondamisi või palgavähendamisi.

Võrdlus pankrotimenetlusega

Saneerimiskavas on ettevõtja analüüsinud pankrotimenetluse ning saneerimise mõjusid

võlausaldajate nõuete rahuldamisele ning leidnud, et pankrotimenetluses võivad jääda pandiga

tagamata nõuded rahuldamata, arvestades pankrotimenetluse kulusid ja –menetluse eripärasid.

Kohus nõustub saneerimiskavas esitatud argumentidega. Kohtu hinnangul ei pruugi

pankrotimenetluses õnnestuda ettevõtja varade müük sellise hinnaga, et oleks tagatud pandiga

tagamata nõuete rahuldamine saneerimiskavas pakutud ulatuses. Samuti tuleb arvestada seda,

et pankroti korral tuleb esmaselt kata pankrotimenetluse kulud, mis hõlmavad võlgniku

tööjõukulusid. Samuti raskeneb ettevõtja jooksev majandustegevus, kuna pankrotivõlgnikuna

on saab tal olema raskem oma hankijatega arveldamine.

Saneerimiskava edukus

Esmalt kohus selgitab, et selles osas, nagu ka seadusest tuleneb, saab hinnata vaid

saneerimiskava tõenäolist edukust.

Saneerimiskava annab ülevaate ettevõtte majanduslikust olukorrast, saneerimise vajaduse

tekkimise põhjustest, rakendatavatest saneerimisabinõudest ja saneerimismenetlusest ning

tuleviku väljavaadetest. Saneerimiskavas näidatud abinõud ja tegevused võimaldavad Tere

AS-il tulla toime tekkinud makseraskustega ja taastada ettevõtte igapäevane majandustegevus.

Saneerimise oluliseks eesmärgiks on kõigi võlausaldajatega kokkulepete saavutamine, misläbi

oleks võimalik raskused ületada, likviidsus taastada ja tagada jätkusuutlik majandamine.

Eeltoodu teostamiseks nähakse saneerimiskavas ette abinõud, mille kohaselt kujundatakse

ümber võlausaldajate nõuded; arendatakse edasi projekte, kaasatakse ettevõtte omaniku poolt

vahendeid; nõutakse sisse võlad ning kasutatakse muid meetmeid. Samuti on ettevõte üle

vaadanud oma tööjõustruktuuri ning hankeallikad ning teinud vastavad muutused, mis aitavad

kaasa efektiivsemale tegutsemisele. Ettevõtja tegeleb jooksvalt uute klientide leidmisega ning

on selleski osas olnud edukas.

Saneerimiskava on välja töötatud selgelt ja detailselt ning annab täieliku ülevaate

saneerimismenetluse jooksul tehtavatest toimingutest ja võimalikest alternatiividest

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sellest tulenevalt on võlausaldajatel selge ülevaade ja

arusaamine, milliste eelduste täitmisel võlausaldajate nõudeid rahuldatakse. Saneerimiskava

pakub terviklahenduse koos selgituste ja toimingutega ettevõtja probleemide lahendamiseks.

Saneerimiskava vastab saneerimisseadusele ja Riigikohtu praktikale (Riigikohtu lahend

tsiviilasjas 3-2-1-25-11, p-d 37 ja 39). Kohtu hinnangul on saneerimine tõenäoline ning

saneerimiskava täitmine realistlik ja realiseeritav.

Kohus leiab, et kava täitmine on tõenäoline, võttes arvesse ümberkujundatavate kohustuste

iseloomu ja suurust, ettevõtja vara ja prognoositavaid rahavoogusid. Kohtu hinnangul on

saneerimiskava kinnitamisel piisavalt eeldusi, et kava saab täidetud.

Saneerimiskava ei riku võlausaldajate õigusi. Võlausaldajate huvide kaitseks on

saneerimiskavaga

kehtestatud

muuhulgas

dividendide

väljamaksmise

keeld,

kogu

saneerimiskava kehtivuse ajal.

Majandusraskusi arvesse võttes võib saneerimiskava kinnitamata jätmine kaasa tuua ettevõtja

pankrotimenetluse. Kava kinnitamine on ainus viis pandiga tagamata võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks, kelle nõuded jääksid pankrotimenetluse korral rahuldamata. Saneerimiskavas

on toodud välja ülevaade võlausaldajate nõuete rahuldamise kohta.

Kava täitmine on ettevõtja poolt võimalik läbi kavas ettenähtud saneerimisabinõude.

Saneerimiskavas on toodud selgelt välja nõuete rahuldamise alused ja tähtajad. Kohtu

hinnangul koheldakse võlausaldajaid võrdselt ega kahjustata võlausaldajate õigusi.

Saneerimiskavaga kujundatakse ümber enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud

nõudeid.

Saneerimiskava koostamisel on lähtutud sarnaste võlausaldajate võrdse kohtlemise

põhimõttest.

Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 määruse punktis 15.1 on ringkonnakohus märkinud, et

kohus maakohus peab kontrollima, kas vahepeal on ilmnenud aluseid saneerimismenetlus

lõpetada. Võlausaldajate vastuväidete põhjal tuleb mh kontrollida, kas avaldaja on raisanud

vara või teinud tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve (SanS § 41 lg 1).

20.01.2023 kohtule esitatud vastuse kohaselt saneerimisnõustajale teadaolevalt ei ole TERE

raisanud vara või teinud tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve ajavahemikus

01.01.2022-31.12.2022. Saneerimisnõustaja on tutvunud TERE nõukogu otsustega, mis

puudutavad igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid, millele on nõukogu

andnud nõusoleku juhatusele tehingute tegemiseks. TERE juhatus saneerimisnõustajale

kinnitanud, et ajavahemikus 01.01.2022-31.12.2022 ei ole TERE raisanud vara või teinud

tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve. Seega ei ole TERE kohtu hinnangul raisanud

vara ega teinud tehingut, mis kahjustaks võlausaldajate huve.

Saneerimiskava kinnitamisele esitatud vastuväidetes on peetud TERE vara raiskamiseks /

võlausaldajate huvide kahjustamiseks kontsernikonto kasutamist. Kohus ei nõustu sellega.

TERE on selgitanud korduvalt, et kontsernikonto kaudu ei ole raisatud avaldaja vara ega

tehtud võlausaldajate huve kahjustavaid tehinguid. Samuti ei saa TERE vara raiskamiseks /

võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemiseks pidada ERR-i sponsoreerimist,

kaubamärgi Merevaik kasutada andmist, loobumist hagist saneerimiskava hinnanud

ekspertide vastu ega Halinga OÜ-ga sõlmitud kohtulikku kompromissi.

Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 määruse punktis 15.1. on ringkonnakohus märkinud, et

samuti tuleb kontrollida, kas saneerimise üldised tingimused on endiselt täidetud, sh kas

saneerimine on jätkuvalt tõenäoline. Sellega seoses tuleb hinnata võlausaldajate väidet, et

alates kava koostamisest ei ole avaldaja viie aasta jooksul saavutanud kavas märgitud

majandustulemusi.

20.01.2023 kohtule esitatud seisukohas on saneerimisnõustaja selgitanud, et TERE jätkas

2022. aastal oma tavapärast tootmist ja müüki nii kodu- kui eksportturgudel. Uute toodete

osas oli tähtsaimaks lansseeringuks tuubijogurtite turule toomine. Esmakordselt piimatoodetel

kasutusele võetud uude, 100% taaskasutatavasse tuubipakendisse pandi Emma jogurtid, FIT!

proteiinijogurtid ning alustati ka korgiga tuubis 20% hapukoore pakendamist, mis asendaks

kilepakendis hapukoore sõnumiga „Tere hapukoor, puhas külmkapp“. Seoses Merevaigu

brändi 55 aastaseks saamisega toodi turule uus Merevaigu „Premium“ maitse. 2022 aastal

tehti ettevalmistused „Kassi Kohukeste“ glasuuri vahetamiseks ning uus glasuur on puhas

šokolaad. Tere soetas 2021. aastal Põlva tootmisüksusesse uue purepaki tootmisliini ning

2022. aasta alguses viidi viimased TERE tooted – Hellus Hapsid, TERE piimakissellid ja

joogijogurtid – üle uuele pakendamisliinile. Sellega seoses said Hapsid ka uue silmatorkava

disaini. 2022 kevadel said traditsioonilised TERE pudingud uue kaasaegsema sisu ja

välimuse. Kuna laktoosivabade toodete tarbimine aasta aastalt kasvab ja TERE on selles

segmendis Eesti tootjatest kõige laialdasema tooteportfelliga, muudeti ka TERE pudingud

neile tarbijatele sobilikuks. Pikemaajalist perspektiivi ja turu ootusi silmas pidades, eraldati

2022 piimatoodete ja taimsete toodete müük eraldi äriühingutesse ning taimne segment müüdi

TERE poolt Deary OÜ-le, et mitte ajada tarbijaid segadusse, kuna TERE on tugevalt tarbijate

teadvusesse kinnistunud piimabränd. Kuid samas jätkas kogu 2022 aasta tõusu toorpiima

hind. 12 kuuga on toorpiim kallinenud 43 % - tõusu illustreerimiseks lisan EU-27 toorpiima

hinna graafiku, allikaks: https://www.clal.it/en/index.php?section=latte_europa_mmo

Saneerimiskava kohaselt prognoositi 2022 TERE käibeks 70 701 715 eurot, 2022 11 kuu

tegelikkus 88 559 708 eurot. Müüdud toodete kulu saneerimiskavas -54 157 733 eurot, 2022

11 kuu tegelikkus -79 987 598 eurot. Turustuskulud saneerimiskava prognoosi kohaselt -9

689 458 eurot, 2022 11 kuu tegelikkus -7 551 873 eurot. Üldhalduskulud saneerimiskava

kohaselt -3 000 709 eurot, 2022 11 kuu tegelikkus -1 298 896 eurot. Seega on TERE suutnud

märkimisväärselt vähendada neid kulusid, mida ta ise otseselt kontrollida saab.

Kasumlikkus jäi prognoosile alla, kuivõrd toorpiima, elektri ja teiste energiaallikate,

logistikakulude ning muude sisendmaterjalide ennenägematu hinnakasv ületas toodete

väljamüügihindade tõuse, sest tingituna valdkonnaspetsiifikast võtab sisendhindade tõusu

lõpphindadesse üle kandmine aega ja seda just suurklientidest jaekettide hinnastusloogikast

tulenevalt. Kuna toorpiima hind on tõusnud viimased 24 kuud järjest, siis leevendushetke ei

ole veel saabunud. Samal ajal ei saa unustada, et TERE ei tegutse Eesti turul

monopoliseisuses ja peab nii keerukal perioodil hinnatõuse tehes arvestama ka ülejäänud

turuosaliste strateegiatega, et mitte kaotada pikemaks perspektiiviks olulisi müügimahte, mille

hilisem tagasivõtmine käiks vaid arvestatava hinnalangetamise toel.

Sõltumata turbulentsetele sisendhindade kasvule keskendunud aastast, on TERE suutnud

säilitada väikelinnades Viljandis ja Põlvas asuvates tootmisüksustes piirkonna jaoks olulised

töökohad (kokku ca 280) ja jätkata sarnases mahus tootmistegevusega nagu varasemalt

planeeritud oli.

Seisuga 31.12.2022 olid TERE arveldusarvel olemas rahalised vahendid, et tasuda

saneerimiskava 3. aasta maksed. TERE saneerimiskava kinnitamata jätmisel on aga TERE’l

reaalne oht lõpetada pankrotiga, sest arveldusarvel ei ole summat, mis võimaldaks korraga

välja maksta 3-10. aasta maksed. Lisaks põhiosamaksetele taastuksid sel juhul kõik peaaegu 7

aasta jooksul (mil saneerimiskava pole lõplikku kinnitust saanud) kogunenud kõrvalnõuded,

mis arvestuslikult moodustavad 16. jaanuari 2023 seisuga üle 28.7 miljoni euro.

Saneerimisnõustaja on kinnitanud 10.01.2023, et täidetud on kahe esimese aasta

saneerimiskava järgsed maksed.

Seega kohtu hinnangul saneerimiskavas märgitud abinõud on endiselt asjakohased ja

saneerimiskava kinnitamine on endiselt vajalik. TERE majanduslik seis on parem kui

saneerimismenetluse alguses, kuid seda just nimelt seetõttu, et saneerimismenetlus on

võimaldanud põhinõudeid ajatada ja kõrvalnõudeid ümber kujundada ning majandustegevust

jätkata.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kinnitada 19. aprill 2021 koostatud hääletusprotokolli kohaselt

vastu võetud 3. aprilli 2016 kuupäeva kandev ja 4. aprillil 2016 allkirjastatud saneerimiskava

(koos 4. aprilli 2016 õiendiga).

SanS § 28 lg 3 kohaselt saneerimiskava kinnitamisel annab kohus hinnangu võlausaldaja

avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

Saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse lõpetamise taotlused esitasid

Kentex Finance Eesti OÜ (Kentex), Fepower OÜ (Fepower) ja Flinty OÜ (Flinty).

Kentexi, Fepoweri ja Flinty väited langevad nelja peamisse gruppi: 1) saneerimiskava üle

toimunud hääletusel oleks pidanud arvestama vahepealseid tasumisi ja poleks tohtinud

arvestada saneerimiskavas märgitud nõudeid; 2) TERE-t ei saa enam saneerida / TERE ei vaja

enam saneerimist; 3) saneerimiskavaga koheldakse võlausaldajaid ebavõrdselt; 4)

saneerimiskava ei saa kinnitada ja saneerimismenetlus tuleks lõpetada.

SanS § 24 lg 2 järgi on võlausaldaja häälte arv võrdeline tema põhinõude suurusega, mis on

kindlaks tehtud saneerimisseaduse alusel. Vaidlust pole selle üle, et võlausaldaja põhinõuete

suuruse kindlakstegemine toimus saneerimismenetluse alguses SanS §-s 12 ettenähtud korras.

SanS § 12 lg 2 p 3 järgi saadeti võlausaldajatele saneerimisteade, kuhu oli kantud nende

nõuete suurus saneerimis menetluse algatamise seisuga. Võlausaldajate, kes ei nõustunud

saneerimisteates märgitud nõude suurusega, nõuete suurused määras Harju Maakohus

kindlaks 8. aprilli 2016 määrusega. Võlausaldajate nõuete suurused on saneerimisseaduse

alusel kindlaks määratud ja saneerimisseadus ei näe ette võimalust kord kindlaks määratud

nõuete suurust menetluse käigus muuta. Seega lähtus saneerimisnõustaja hääletuse

läbiviimisel õigesti algselt määratud põhinõuete suurustest ja nende järgi määratud häälte

arvust.

05.11.2021 määruse punktis 13.5.2 on Ringkonnakohus märkinud, et Ringkonnakohus järgib

samas asjas varasema, 17. aprilli 2020 määruse p 46 kolmandas lõigus väljendatud

seisukohta, et kavaga rakendatud abinõude raames nõude (osaline) rahuldamine ei mõjuta

võlausaldaja staatust menetlusosalisena ega tema hääli. Seega häälte määramisel ei saanud

arvestada sellega, et TERE tegi pärast saneerimiskava kinnitamist võlausaldajatele

väljamakseid. Väljamaksete tegemine oli tingitud sellest, et saneerimiskava kinnitamise kohta

tehtud 28. juuni 2019 määruse resolutsiooni punkti 1 ja SanS § 37 lg 1 järgi pidi TERE asuma

kohe saneerimiskava täitma. TERE tegigi väljamakseid nagu saneerimiskava seda ette nägi

(ehk lähtudes eeldusest, et pandiga tagatud põhinõuete intressi- ja viivisenõuded olid

vähendatud seadusjärgse suuruseni, pandiga tagamata nõuete intressi- ja viivisenõuded olid

vähendatud nullini ning esimese aasta väljamaksed läksid täies ulatuses põhinõuete katteks).

Saneerimiskava järgi said osade võlausaldajate nõuded täies ulatuses rahuldatud.

Riigikohus otsustas aga 16. detsembril 2020 saneerimiskava kinnitamise tühistada. Seetõttu ei

saa lähtuda hetkel eeldusest, et intressi- ja viivisenõudeid oleks vähendatud ja väljamaksed

oleksid läinud täies ulatuses põhinõuete katteks. Kuni saneerimiskava uue kinnitamiseni peab

lähtuma sellest, et võlausaldajate nõudeid pole saneerimiskavaga ümber kujundatud ja tehtud

väljamaksed vähendasid VÕS § 88 lg 8 järgi esmalt viivise- ja intressinõudeid. Seega ei

saanud saneerimisnõustaja lähtuda häälte määramisel eeldusest, et osade võlausaldajate

nõuded võivad olla osaliselt või täies ulatuses rahuldatud. Saneerimiskavas ettenähtust saab

lähtuda alles pärast seda, kui kohus on saneerimiskava uuesti kinnitanud.

Kohus leiab, et isegi kui mõne võlausaldaja põhinõue oleks olnud saneerimiskava üle

toimunud hääletuse ajaks täies ulatuses rahuldatud, poleks saanud teda hääletusest ikkagi

välistada. Saneerimiskava üle toimunud hääletusega otsustati vähendada pandiga tagatud

põhinõuete intressi- ja viivisenõuded seadusjärgse suuruseni ja pandiga tagamata nõuete

intressi- ja viivisenõuded nullini. Saneerimisnõustaja ei saanud tekitada olukorda, kus mõni

võlausaldaja poleks saanud osaleda enda viivise-ja intressinõuete ümberkujundamise üle

toimuval hääletusel. Sõltumata sellest, kas lugeda mõne võlausaldaja põhinõuet rahuldatuks

või mitte, ei võimaldanuks seadus ühtedel võlausaldajatel otsustada teise võlausaldaja

intressi- ja viivisenõuete vähendamise üle.

Seega on saneerimisnõustaja lähtunud hääletamise läbiviimisel õigesti algselt määratud

põhinõuete suurustest ja nende järgi määratud häälte arvust nagu SanS § 24 lg 2 ette näeb.

Kohus leiab, et põhjendamatu on Kentexi seisukoht, et hääletusprotokoll on võltsitud. Samuti

paljasõnalised on Kentexi väited võlausaldajate nõude tasumise või tasaarvestuse kohta.

Võlausaldajate nõuded määrati kindlaks 16. veebruari 2016 seisuga, mil TERE juhatajana

tegutses C ja B töötas TERE juristina. Kuna saneerimiskavaga kujundatakse ümber kõigi

saneerimiskavas märgitud võlausaldajate (või nende õigusjärglaste) nõuded, ei saanud mitte

ühtegi võlausaldajat SanS § 24 lg 5 alusel hääletamisest välistada. Kuna võlausaldajaid oli

saneerimismenetluse

algatamisest

ja

nõuete

suurusest

teavitatud,

ei

pidanud

saneerimisnõustaja SanS §-s 12 nimetatud andmeid uuesti edastama.

Samuti on põhjendamatud Kentexi väited seoses sellega, et kuna AS-ile Farmi Piimatööstus

kuuluvate hüpoteekide ja kommertspantide summa on suurem kui AS-ile Farmi Piimatööstus

kuuluvate nõuete summa, siis poleks AS Farmi Piimatööstus tohtinud pandiga tagamata

võlausaldajate rühmas hääletada. Hüpoteek ega kommertspant ei eelda AÕS § 325 lg 4 ja

KomPS § 1 lg 2 järgi tagatava nõude olemasolu, st hüpoteek ja kommertspant on tagatava

nõude suhtes mitteaktsessoorsed. Asjaolu, et ühele isikule kuuluvad nii nõue kui pant, ei

tähenda, et kõik nõuded oleksid pandiga tagatud.

Käesoleval juhul pandiga tagatud võlausaldajate rühmas hääletasid saneerimiskava

vastuvõtmise vastu üksnes Kentex ja Flinty. Nimetatud võlausaldajad moodustavad vähem

kui pool (28,6%) pandiga tagatud rühma võlausaldajatest ja neile kuulub vähem kui üks

kolmandik (1,75%) pandiga tagatud rühma võlausaldajate häältest. Ülejäänud pandiga tagatud

võlausaldajad hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Pandiga tagamata võlausaldajate

rühmas hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise vastu üksnes Kentex, Flinty ja Fepower ning

jätsid hääletamata üksnes NORRMEJERIER EK. FÖR ja PFEIFER & LANGEN Marketing

Sp. z o.o. Nimetatud võlausaldajad moodustavad vähem kui pool (5,2%) pandiga tagamata

rühma võlausaldajatest ja neile kuulub vähem kui üks kolmandik (11,2%) pandiga tagamata

rühma võlausaldajate häältest. Ülejäänud pandiga tagamata võlausaldajad hääletasid

saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Seega on saneerimiskava SanS § 24 lg 4 järgi vastu

võetud.

Kohus leiab, et Kentexi, Fepoweri ja Flinty väited saneerimisvajaduse äralangemisest on

alusetud ja vastuolulised. Kentex väidab oma 17. märtsi 2021 seisukohas ja 11. aprilli 2021

seisukoha samaaegselt, et arvestades Tere finantsnäitajaid on Tere juba täna võimeline

tegutsema väljaspool saneerimismenetluse poolt pakutavat kaitse ning Tere püsivalt

maksejõuetu, mis välistab saneerimise. Ka Flinty ja Fepower väidavad 31. märtsi 2021

seisukohas ja 8 ja 17. märtsi 2021 seisukohas, et TERE on maksejõuline ning ei vaja

saneerimist ning Tere on püsivalt maksejõuetu. Sellised väited on teineteist välistavad.

TERE on 13. jaanuari 2021 vastuses selgitanud, et 2019. aasta lõpu seisuga oli TERE

omakapital 20 503 691 eurot, saneerimiskava kohustuste maht 44 029 348 eurot, lühiajaliste

kohustuste maht 9 124 729 eurot, kohustuste kogusumma 52 026 816 eurot ja käibevara 15

646 102 eurot. Seega oli TERE käibekapital positiivne, kuid arvestades saneerimiskava

kohustuste mahtu ja saneerimiskava kinnitamata jätmisel lisanduvaid intressi- ja

viivisenõudeid, ei oleks võimalik neid kohustusi ilma saneerimismenetluseta täita. See

tähendab, et TERE ei ole maksejõuetu, kuid maksejõuetuse tekkimine on ilma saneerimiskava

kinnitamiseta tulevikus tõenäoline. Saneerimisnõustaja selgitas 9. aprilli 2021 aruandes, et

TERE

„toodab

positiivset

rahavoogu

ning

ettevõttel

on

olemas

vahendid

saneerimiskavajärgsete teise aasta maksete teostamiseks. On tõenäoline, et TERE saneerimine

on teostatav ning võlausaldajate nõuded saavad ettevõtte poolt täidetud vastavalt

saneerimiskavale“. Saneerimisnõustaja selgitas ja hindas TERE majanduslikku seisu ja

saneerimiskava täitmisega seotud asjaolusid ning asus põhjendatud seisukohale, et „TERE

saneerimine on vajalik, põhjendatud ja võimalik. Saneerimiskava kinnitamine tagab TERE

majandustegevuse jätkumise, TERE võlausaldajate nõuete parimal võimalikult viisil

rahuldamise ning TERE töötajatele töökohtade säilimise“.

Kohud

märgib,

et

saneerimisnõustaja

on

selgitanud

12.05.2022

aruandes,

et

saneerimismenetluse algatamise eeldus ei ole ära langenud ja saneerimismenetlusse

lõpetamine SanS § 40 lg 2 alusel ei ole põhjendatud. Saneerimiskavas prognoositud käibe

kasv on ületatud suuremas ulatuses kui prognoositud, turundus- ja üldhalduskulusid

arvestades on ettevõte majandanud oluliselt kokkuhoidlikumalt kui prognoositud, kuid 2016

aastal koostatud prognoosid ei saanudki ette näha selliseid hinnatõuse toormeturul nagu on

tegelikkuses toimunud, mistõttu ei ole kasumlikkus tõusnud prognoositud ulatuses, küll aga

piisavas tempos, et täita saneerimiskavas ette nähtud kohustused. Samas on saneerimiskavas

vastavalt seadusele antud ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus ja nende põhjendused

saneerimismenetluse algatamise seisuga ning prognoositav seisund pärast saneerimist.

Saneerimiskavaga ajatatakse põhinõuded ja vähendatakse saneerimismenetluse algatamise

ajaks tekkinud viivise- ja intressinõuded. Saneerimiskava kinnitamata jätmise korral tekib

võlausaldajatel alus need summad sisse nõuda (SanS § 11 lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 44 lg 1).

Saneerimiskava kinnitamata jätmise korral tekib võlausaldajatel ka alus nõuda sisse

saneerimismenetluse algatamise järgselt tekkinud viivisenõuded (SanS § 11 lg 1 p 2 ja § 44 lg

1). Saneerimiskava kinnitamata jätmise korral saab panna TERE vastu maksma üheaegselt

nõudeid rohkem kui 63 miljonit eurot ja see summa suureneb igapäevaselt. Saneerimiskava

kinnitamata jätmise korral muutuks TERE maksejõuetuks.

Kohus leiab, et saneerimiskavaga koheldakse võlausaldajaid võrdseid. Saneerimiskavas on

nähtud ette, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa.

Saneerimiskava järgi moodustavad ühe rühma pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ja teise

rühma pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad. SanS § 21 lg 2 järgi moodustavad ühe

rühma ühesuguste õigustega võlausaldajad. Võlasumma suurus või võlausaldaja isik ei anna

võlausaldajale õigusi juurde. Saneerimiskavaga kõigi pandiga tagatud nõuete puhul

vähendatakse intressi- ja viivisenõudeid seadusjärgse suuruseni. Kõigi pandiga tagamata

nõuete puhul vähendatakse intressi- ja viivisenõudeid nullini. Kõigile võlausaldajatele tehakse

makseid võrdsete perioodide tagant ja võrdsetes osakaaludes / maksimumsummades. Seega

koheldakse saneerimiskavaga kõiki võlausaldajaid võrdselt.

Kohus leiab, et võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ei saa seisneda selles, et TERE-ga

samasse kontserni kuuluv äriühing on omandanud osad saneerimiskavaga hõlmatud nõuded.

Saneerimisseaduses puuduvad erisätted, mis võimaldaks kohelda saneerimismenetluses

grupisiseseid nõudeid teisiti kui kolmandate isikute nõudeid. Sõltumata sellest, kes on nõude

omanik, on võlgnikul kohustus nõuet täita ja võlausaldajal õigus kohustuse täitmist nõuda.

Riigikohus leidis 16. detsembri 2020 määruses, et „kui võlausaldajate enamuse seisukoht

saneerimiskava

kohta

erineb

õigusjärgluse

tulemusel

varasemast,

mh

kui

osa

saneerimiskavaga hõlmatud nõuetest on omandanud saneeritavaga samasse kontserni kuuluv

ettevõtja, annab see aluse uuesti saneerimiskava vastuvõtmise üle hääletada“. Seega on

Riigikohus möönnud, et saneeritavaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, kes on omandanud

nõuded algsetelt võlausaldajatelt, osaleb hääletusel samamoodi kui algsed võlausaldaja.

Kohus ei nõustu võlausaldajate väitega, et saneerimiskava ei tule kinnitada. Riigikohus ei ole

oma 16. detsembri 2020 leidnud, et esineks mõni SanS § 39 lg-s 2 nimetatud alus

saneerimismenetluse

ennetähtaegseks

lõpetamiseks.

Riigikohus

leidis

üheselt,

et

saneerimismenetlust saab jätkata olemasoleva saneerimiskava alusel. Riigikohus andis

suunise viia olemasoleva saneerimiskava osas üle uus hääletus. Saneerimisnõustaja on uue

hääletuse läbi viinud ja võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud.

Käesoleval juhul oli tegemist kordushääletusega varasema menetluse käigus kohtuliku

kontrolli juba läbinud saneerimiskava vastuvõtmise üle. Riigikohtu seisukoha järgi oli

tegemist menetlusliku puudusega TsMS § 3401 lg 1 mõttes ning uus hääletusprotokoll

asendab sel juhul 14. aprillil 2016 koostatud hääletusprotokolli. Kohtud on varasema

menetluse käigus juba kontrollinud ja leidnud, et saneerimisteade on võlausaldajale edastatud

ja see vastab SanS-s esitatud nõuetele, saneerimiskava projekt on võlausaldajatele

tutvumiseks edastatud ning saneerimiskava vastab ettenähtud nõuetele.

Kohtule esitatud pankrotiavaldused

Antud asjaga on liidetud AS Tere vastu esitatud järgmised pankrotiavaldused:

• Tsiviilasi nr 2-16-12912 OÜ Tõntso Agro avaldus TERE Aktsiaselts pankroti

väljakuulutamiseks,

• Tsiviilasi asi nr 2-16-15717 Nordea Bank AB Eesti filiaal avaldus TERE Aktsiaselts

pankroti väljakuulutamiseks ning

• Tsiviilasi asi nr 2-17-3757 Osaühing Saimre avaldus TERE Aktsiaselts pankroti

väljakuulutamiseks

SanS § 49 lg 1 kohaselt saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude

alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist.

Kuna eelviidatud pankrotiavaldused on esitatud saneerimisele kuuluvate nõuete osas, siis

tuleb need jätta läbi vaatamata.

Saneerimisnõustaja tasu

SanS § 18 lg 2 järgi saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma

kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitist ja tasu oma ülesannete

täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise

suuruse

kohus

saneerimisnõustaja

vabastamisel

või

saneerimiskava

kinnitamisel

saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. SanS § 18 lg 5 kohaselt SanS § 18 lg 3

nimetatud kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab

SanS § 18 lg 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat.

Justiitsministri 9. jaanuari 2009.a määrusega nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja

hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 2 kohaselt

saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest

kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline

kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul

ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse.

TERE AS ja saneerimisnõustaja on saavutanud kokkuleppe saneerimisnõustajale

saneerimiskava järelevalve eest tasu suuruse osas ning kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et

kuna saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahel kokkulepitud tasu suurus on vastavuses

saneerimisnõustaja poolt täidetud ülesannetega ega kahjusta võlausaldajate huve, siis

tulenevalt Korra § 2 lähtub kohus ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel kokkulepitud tasu

suurusest

Tere AS ja saneerimisnõustaja X on kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasuks on

kakskümmend viis tuhat (25 000) eurot, millest kakskümmend tuhat (20 000) eurot makstakse

välja saneerimiskava kinnitamisel ja viis tuhat (5000) eurot saneerimismenetluse lõppemisel,

s.t. saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel.

Kohtu deposiidis on 20 000 eurot, mille Tere AS palub määrusega välja mõista Xile koos

märkega, et summa sisaldab käibemaksu. Ja makse tuleks teha Zenith Family Office OÜ

pangakontole LHV Pank, EE357700771003107899.

SanS § 50 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja.

SanS § 50 lg 1 sätestab, et saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta

võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku

seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib

huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt saneerimisnõustaja teatab ettevõtja maksejõuetusele viitavatest

asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning

saneerimiskava kinnitanud kohtule. Nimetatud kohustus ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse

või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest. SanS § 50

lg 5 näeb ette, et ettevõtja annab saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel.

SanS § 37 lg 1 kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse,

toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga

mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on kohe täidetav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2024 kohtumäärusega on täiendatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 21.07.2023 kohtumääruse resolutsiooni.