2-22-131010/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-131010

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuli 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-131010

Tsiviilasi

M. B. hagi T. A. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi läbi vaatamata jätmine; riigilõivu tagastamise

taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: M. B. (endine ärinimi F. B. ; rk XXX),

lepinguline esindaja: D. S. (e-post XXX)

kostja: T. A. (ik XXX; aadress XXX: advokaat K. A.

(e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata M. B. hagi T. A. vastu võla väljamõistmiseks.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Rahuldada hageja riigilõivu tagastamise taotlus osaliselt. Tagastada M. B. -le

riigilõivust 280 eurot. Riigilõiv tagastada XXX (rk XXX) kontole nr XXX, viitenumber

XXX. 4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. M. B. (hageja) esitas 16.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse T. A. lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Hageja tasus riigilõivu 233,95 eurot.

Kohtunikuabi lõpetas 12.09.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja esitas vastuväite.

2. Hageja esitas 20.09.2022 hagiavalduse koos lisadega ning 11.10.2022 hagiavalduse

täienduse. Hageja palub mõista poolte vahel 27.10.2020 sõlmitud krediidilepingu alusel

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 4991,47 eurot, intressi 414,49 eurot, viivise

2093,52 eurot ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja tasus täiendava riigilõivu

431,05 eurot.

3.

17.10.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja

vastamiseks.

4.

10.11.2022 vastuses ei võtnud kostja hagi õigeks.

5.

22.11.2022 teatas kostja, et Tartu Maakohus võttis 21.11.2022 määrusega tsiviilasjas

nr XXX menetlusse kostja avalduse võlgade ümberkujundamiseks, algatas kostja võlgade

ümberkujundamise menetluse, nimetas usaldusisiku ja peatas kostja suhtes toimuvad

2/3

kohtumenetlused, milles on kostja vastu esitatud rahaline nõue, mille kohta ei ole veel

otsust tehtud.

6. Vastuseks kohtu päringule teatas hageja 04.07.2023, et 15.06.2023 määrusega

kinnitas kohus võlgade ümberkujundamise kava, mille kohaselt tunnustati üksnes hageja

põhinõuet; kostja kohustub tasuma 4991,47 eurot 72 kuu jooksul. Hageja nõustus kavas

toodud

nõudega.

Hageja

ei

näe

vajadust

käesoleva

menetluse

jätkamiseks

ümberkujundamiskavas tunnustamata kõrvalnõuete osas füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse § 32 lg 3 tähenduses, mistõttu võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja

palus jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel

poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi enne ümberkujundamiskava, oleks kostja

menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel palub

hageja tagastada täiendavalt tasutud riigilõivu 431,05 eurot.

7.

07.07.2023 avalduses võttis hageja hagi tagasi ja palus jätta hagi läbi vaatamata.

8. Kostja ei vaielnud 14.07.2023 vastuses hagi tagasivõtmisele vastu. Menetluskulude

jaotuse osas tuleks lähtuda TsMS § 168 lg-st 2 või 4. Hageja ei ole toonud välja

asjaolusid, millest järelduks, et temalt menetluskulude väljamõistmine oleks ebaõiglane.

KOHTU SEISUKOHT

9. TsMS § 424 lg 1 I lause järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni

eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui

hageja on võtnud hagi tagasi.

Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest hageja on võtnud selle tagasi.

Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja

hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme

üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

10. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene

teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi,

kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5

järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 162 lg 4

alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Hageja võttis hagi tagasi seetõttu, et kinnitatud ümberkujundamiskavas tunnustati tema

põhinõuet (nähes ette selle osamaksetena tasumise) ja ülejäänud nõuete osas ei pea ta

käesoleva menetluse jätkamist vajalikuks. Hagi tagasivõtmise aluseks olevaid asjaolusid

arvestades peab kohus õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja

kohtusse pöördumist ei saa pidada õigustamatuks vähemalt põhinõude ulatuses.

11. Hageja palub TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastada endale täiendavalt tasutud

riigilõivu 431,05 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab

hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet

leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja

jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuna hagi jäetakse läbi

vaatamata seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi, ei tuleks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel talle

riigilõivu tagastada.

Arvestades,

et

hageja

võttis

hagi

4991,47

euro

ulatuses

tagasi

nõude

ümberkujundamiskavas tunnustamise tõttu, peab kohus selles osas võimalikuks

võrdsustada hagi läbi vaatamata jätmise analoogia alusel läbi vaatamata jätmisega

3/3

pankrotiseaduse § 43 lg 2 järgi ning tagastada hagejale osaliselt riigilõivu. Hagihind on

7549,48 eurot, millelt tuli tasuda ja hageja ka tasus riigilõivu kokku 665 eurot (233,95 +

431,05). Hagihind vaid tunnustamata kõrvalnõuetest lähtudes oleks 2558,01 eurot, millelt

tasutakse riigilõiv 385 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb hagejale tagastada riigilõivust

280 eurot (665-385).

Nimetatud summas riigilõivu tagastamine ei ole vastuolus ka TsMS § 150 lg-ga 3, mis

näeb ette, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi

kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik