2-21-16651/74 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Elmik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuli 2023, Rapla

Tsiviilasja number

2-21-16651

Tsiviilasi

XX hagiavaldus XX vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

3123 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXX )

Kostja XX (isikukood XXX ), seaduslik esindaja XX,

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Eve Jundas

Asja läbivaatamine

2. novembri 2022 kohtuistung, edasi kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX 29. märtsi 2022 taotlused tõendite kogumiseks

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt, Kehtna vallalt ja Rapla

vallalt (vallavalitsuste kaudu) ning riigiametitelt.

2. Jätta rahuldamata XX 4. mai 2022 taotlus tõendite kogumiseks Kehtna vallalt

(vallavalitsuse kaudu).

3. Rahuldada XX 20. aprilli 2022 ja XX 29. juuni 2022 taotlused tsiviilasjadest nr 2-

20-12544 ja 2-19-18522 Pärnu Maakohtu 25. veebruari 2022

kompromissimääruse ja 28. veebruari 2022 vigade parandamise määruse

käesoleva asja materjalide juurde võtmiseks ning võtta määrused asja juurde.

4. Rahuldada XX 25. mai 2022 taotlus tsiviilasjast nr 2-17-17884 kohtutäitur Õnne

Pajuri 10. mai 2022 seisukoha käesoleva asja materjalide juurde võtmiseks ning

võtta seisukoht asja juurde.

5. Rahuldada XX 17. märtsi 2023 taotlus kontrollida XX osalusi äriettevõtetes

osaliselt ning võtta äriühingute XX ja XX äriregistri väljavõtted asja juurde.

6. Rahuldada XX hagiavaldus XX vastu elatise vähendamiseks osaliselt.

7. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2016 kohtuotsusega tsiviilasjas

nr 2-15-15546 väljamõistetud elatise suurust.

8. Mõista XX lt XXi kasuks alates 24. oktoobrist 2021 kuni 22. septembrini 2022

välja igakuine elatis 100 eurot.

9. Mõista XXlt XXi kasuks alates 23. septembrist 2022 kuni XXi täisealiseks

saamiseni (22. mail 2033) välja igakuine elatis 250 eurot.

1(15)

10. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega.

11. Jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda, v.a XX-ile

määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem i viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil.

Hagiavaldus

1. XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 24. oktoobril 2021 hagiavalduse XX (kostja, laps)

vastu väljamõistetud elatise 347 eurot kuus vähendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt viibis hageja hagi esitamise hetkel kinnipidamisasutuses. Menetluse

käigus, s.o 22. septembril 2022, hageja vabanes kinnipidamisasutusest (avavanglast). Vabaks

saamise järel hageja puhkab ja elatub sellest, mida riik talle elutöö eest maksab.

Hagejalt on elatis kostja kasuks väljamõistetud. Tsiviilasja nr 2-15-15546 materjalidest

nähtub, et Pärnu Maakohtu 31. mai 2016 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja

igakuine elatis 500 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2016 otsusega maakohtu

otsus tühistati osaliselt ning hagejalt mõisteti kostja kasuks välja alates 1. aprillist 2016 kuni

kostja 3-aastaseks saamiseni, s.o 22. mail 2018 välja igakuine elatis 500 eurot ja alates 22.

maist 2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 347 eurot.

Hageja palub vähendada elatisesummat kahes etapis, esmalt hagi esitamisest kuni

kinnipidamisasutusest väljasaamiseni nullini, sest ta oli riigi ülalpeetav ning pärast

kinnipidamisasutusest vabanemist vähendada elatist vastavalt saadud pensionile ja

võimalikule töötasule (vt 20. aprilli 2022 eelistungi protokoll, tl 45-47). Hageja pensioniiga

saabus 9. juunil 2022. Kuna hageja sissetulekuks on vaid pension, siis tuleks elatist vähendada

pensioniikka jõudmise ja seadusandluse muutumise tõttu. Hilisemas menetluses leidis hageja,

et tema kulutused on suuremad kui pension ja seda tuleks elatise väljamõistmisel arvestada.

Arvestada tuleks ka seda, et hageja ja kostja seaduslik esindaja lõpetasid 2022. a veebruaris

kompromissi sõlmimisega kogu vana võlgnevuse. Kostja sai endale kompromissiga maatüki

Hagudis. Kohtul tuleb tuvastada, mis kuupäevani on kohustused täidetud ja selleks taotleb

hageja kompromissimääruse asja juurde võtmist.

Hageja igakuised vältimatud püsikulutused 2021. a hindade seisuga on (tl 57): küte (sh soe

vesi) – 200 eurot; toit – 300 eurot; elekter (sh vesi) – 50 eurot; transport – 100 eurot;

tehnokulud elupaiga korrashoiuks (küttesüsteem, veevärk) – 50 eurot; fekaalivedu – 40 eurot;

s.o kokku 740 eurot ja lisaks muud kohustused. Nagu hagejal nii tuleb ka kostjal hakkama

saamiseks sotsiaalametisse pöörduda. Hagejat toetavad tema lähedased. Hageja täiendas oma

seisukohta 20. novembril 2022 (tl 98) märkides, et ta elab üksinda 130 m2 majas, kus tal kulub

kütte peale 2500-3000 eurot aastas, s.o u 300 eurot kuus. Majaomanikule tuleb tasuda 150

eurot üüri kuus ning maja korras hoida. Elektrikulu on majas senini 30-70 eurot kuus,

2(15)

fekaalivedu 40 eurot 2-3 kuu tagant. Toidule ja majapidamistarvetele kulub 300 eurot. Riideid

on vaja osta. Poeskäik autoga on kulu. Hageja kulud on 800 eurot ja pension 500 eurot kuus.

Hageja on loobunud soojast toast, enese pesemisest sooja veega, ostab kõige odavamat toitu,

on majaomanikule võlgu. Väiksemal pinnal elamine ei pruugi olla odavam. Toidukulud on

tegelikkuses 7 eurot päevas, s.o 210 eurot kuus ning 270 eurot on muud kulud – elekter, küte,

telefon, vesi ja kanalisatsioon, ravimid.

Hageja vaidleb kostja kulutšekkidele vastu, leides, et need ei ole kostjale tehtud kulutused (tl

58). Ostetud on nii rannariideid kui ka -plätusid tüdrukule ja poisile. Apteegist on ostetud

päevitusspreisid (5 tk); naha-, küüne- ja juuste vananemist pidurdavaid toidulisandeid;

mädapaisete ravimeid (ka loomadele). Seejuures on 14. märtsi 2022 hommikul tehtud 3 ostu

20 minuti jooksul 250 euro suuruses summas. Tekib küsimus, kas sellised ostud üldse tehti

või saadi apteekri käest tšekke? Kostja esitatud arstitõenditest ei nähtu, et kostja vajaks

eritoitu või oleks talle välja kirjutatud vitamiine. Arst soovitab kostjale hoopis tavalist toitu ja

laboriandmed näitavad, et laps on füüsiliselt terve. Arusaamatu on, kuidas kostja seaduslik

esindaja sai kahe päeva, s.o 14. ja 15. märtsi 2022 jooksul kulutada kostja peale 396 eurot, kui

samal ajal väidetakse, et raha ei ole. Apteegi boonuspunktid igal tšekil muutuvad.

Kostja vastuväited

2. Kostja (laps) leiab, et elatise vähendamiseks puudub alus, kuid palub hagejalt elatise välja

mõista 100 eurot kuus ajavahemikul, kui hageja viibis kinnipidamisasutuses ning alates 22.

septembrist 2022, kui hageja vabanes 250 eurot iga kuu.

Hageja ei ole tõendanud oma sissetulekute suurust ega seda, et ta tavaline ülalpidamine saab

elatise maksmise korral kahjustatud. Hageja on võimeline elatist taotletud ulatuses maksma.

Tema kulutused on põhjendamatult suured.

Kohus võib elatise välja mõista vastavalt perekonnaseaduses toodud tingimustele ja

individuaalsetele asjaoludele. Arvestada tuleb lapse erivajadusi, kummagi vanema varalist

seisu jm. Laps 2022. a sügisel veel kooli ei läinud. Kostja on erivajadusega, mida tõendab

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 27. jaanuari 2022 otsus; kostja saab keskmise puudega

lastetoetust 138,08 eurot ja peretoetust 60 eurot; kostja seaduslikul esindajal XX-il (ema)

peale kostja teisi alaealisi ühiseid lapsi hagejaga ei ole; kostja viibib ainult oma ema juures,

hageja kostjaga ei suhtle ega tema juures ei viibi. Kostja seadusliku esindaja sissetulekud on

Maksu- ja Tolliameti (MTA) tõendi järgi 436,80 eurot kuus. Pere saab toime tulemiseks

sotsiaaltoetusi, peretoetusi, elatisabi ja ühekordseid toetusi SKA-lt ja vallalt. Lapse

ülalpidamiseks pidi kostja seaduslik esindaja võtma laenu. 21. aprillil 2022 notari vahendusel

laekunud 25 000 euro suurune elatise võlgnevus kulus suures osas laenude tagasimakseteks.

Kostjal on täiendavad kulutused 147 eurot, kuna ta peab käima Rapla Lasteaias „Kelluke“,

kus on logopeediline rühm erivajadustega lastele ja kuna ta peab käima Raplas

erialaspetsialistide vastuvõtul. Kostjal on keskmine puue – keele- ja kõnepuue. Ta hakkas

rääkima alles 3. eluaastast. Tal on vaja käia Raplas Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Teenusel.

REHA plaani järgi on vaja saada logopeedilist ravi erialaarstide juures. Vaja on käia

eripedagoogi, füsioterapeudi, loovterapeudi ja tegevusterapeudi vastuvõtul. Lelles ega

Kehtnas REHA plaani järgida ei saa. Rapla ja Lelle vahemaa on 20 km, st üks sõit on kokku

40 km ja maksab 7 eurot (4 l kütust x 1,80 eurot). Lasteaias käib kostja igal tööpäeval.

Vähemalt korra kuus on kostjal vaja käia Raplas erialaspetsialistide vastuvõtul. Minimaalse

arvestuse kohaselt sõidab kostja Lellest Rapla ja tagasi vähemalt 21-l tööpäeval, milleks kulub

3(15)

147 eurot. Kostja ema püüab kostja eriarstide vastuvõtul käimist ja lasteaias käimist ühitada,

kuid alati pole see võimalik.

Kostja seaduslikul esindajal sissetulekud täielikult puuduvad. XX-il on PRIA toetusel

loomisjärgus XX, mis hakkab mesindusega tegelema. Osaühingu rajamisega hakkas XX

tegelema 2021. a sügisel, talvel on tegeletud põhiliselt ettevalmistustöödega. Sissetulekut ei

ole olnud, pigem väljaminekud. Töötajate registrisse XX kantud ei ole. XX sai mesilaspere

ostmisega oluliselt petta ja saamata jäi loodetud kasum.

Kostja,XX, XX ja XX elavad 4-toalises puitküttega korteris aadressil xxx. Korter kuulub

XX-ile. Maja on soojustamata ja kütteks kasutatakse briketti. Kütta on vaja kahte ahju ja pliiti.

Kahe ahju kütmisele kulub 30 kg briketti ja pliidi kütmiseks 10 kg briketti. Kuna tegemist on

kahe alaealise lapsega, on ahjusid ja pliiti vajalik kütta iga päev. Üks pakk briketti kaalub 10

kg, paki hind on 3,30 eurot. Päevas kulub küttele 13,20 eurot. Ühes kuus kulub 120 kg

briketti, mille maksumus on kokku 396 eurot. Kütte eest on kohustatud tasuma kõik

elamispinnal elavad inimesed ja kostja osa küttest on 99 eurot (396/4). XX ostab briketti

väikeste kogustena. Korraga kogu aastaks seda teha pole võimalik seoses rahaliste vahendite

ja ka hoiustamiskoha puudumise tõttu. Vald on selgitanud, et küttekulutusi täies mahus ei

kompenseerita.

Seoses tervisliku seisundiga vajab kostja väga korralikku toitlustamist, vajab vitamiine ja

toidulisandeid. Toidule kulub iga kuu 100 eurot. Riietele kulub 40 eurot. Kultuuritarvetele,

arendavatele mänguasjadele ja raamatutele kulub 30 eurot. Erivajadusega lapse puhul on

eelnimetatud kulutused hädavajalikud. Perearsti dr XXi 19. aprilli 2022 tõendite (tl 49-52)

kohaselt vajab kostja eakohast, mitmekesist ja tervislikku toitu ning tal on allergia tolmulesta

suhtes.

Kostja selgitab esitatud kulutšekkide osas, et ei pidanud vajalikuks vaid kostja kuludeks eraldi

tšekke võtta, mistõttu nähtub tšekkidelt ka kostja seadusliku esindaja teisele alaealisele lapsele

ja endale ostetud asjad. Kostja ostis apteegist kaupu (D-vitamiini, joodi, külmetusravimeid

kevadeks jm) suures koguses, sest oli sõjaolukord, mistõttu oli karta toodete olulist

kallinemist. Riided ja ujumisjalanõud, mida saab ka suvejalanõudena kasutada, hinnad olid

soodsad, mistõttu osteti neid rohkem. Apteegi boonuspunktid igal tšekil muutusid, kuna

ostusid tehes kasutas kostja esindaja boonuspunktide jääki ja pärast igat ostu tuli

boonuspunkte juurde. Raha sisseostude tegemiseks oli kostja seaduslikult esindajal kogutud

pikema aja jooksul.

Hageja on elatise maksmisest kuritahtlikult kõrvale hoidunud. Teda on kolmel korral

kohtulikult karistatud selle eest. Hageja on süstemaatiliselt varjanud oma sissetulekuid elatise

mittemaksmise eesmärgil.

Praeguses menetluses on küsimus elatise vähendamises ning teises tsiviilasjas sõlmitud

kompromiss vähendab varasemat elatise võlgnevust. Hageja seisukoht, et tal on 2022. a

aprillini elatis makstud, ei ole õige. Kohtutäituri 30. mai 2022 e-kirjast nähtub, et 30. mai

2022 seisuga on hagejal 2581,59 euro suurune elatise võlgnevus (tl 80).

Menetluse käik

3. Maakohus võttis hagi 1. novembri 2021 määrusega menetlusse, määras kostja taotluse

alusel 5. jaanuari 2022 määrusega kostjale riigi õigusabi korras esindaja ilma kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kostja vastas hagile 9. märtsil 2023.

4(15)

Asjas toimusid 20. aprillil 2022 ja 2. novembril 2022 eelistungid, kus kohus arutas

menetlusosalistega asja kokkuleppel lahendamise võimalusi ja selgitas tõendamiskoormist.

Kohus määras 6. veebruari 2023 määrusega asjas kirjaliku menetluse ja lõplikud tähtajad.

Kohus uuendas 7. märtsi 2023 määrusega asja menetluse ning kohustas hagejat ja kostja

seaduslikku esindajat esitama tõendid enda varalise seisundi kohta ja hagejat esitama tõendid

enda püsikulutuste kohta. Kohus tegi 10. märtsil 2023 päringud pankadele, MTA-le ning

SKA-le tõendite kogumiseks lapse tavalise elulaadi väljaselgitamiseks. Kohus määras 14.

juunil 2023 asjas lõplikud tähtajad.

OTSUSE PÕHJENDUSED

4. Maakohus, ära kuulanud pooled, kogunud tõendeid ja tutvunud menetlusdokumentidega,

leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja

kostja menetluskulud jäävad riigi kanda.

5. Esmalt lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 järgi asjas seni

lahendamata taotlused.

5.1. Hageja esitas 29. märtsi 2022 menetlusdokumendis tõendite väljanõudmise taotlused (vt I

kd, tl 38). Taotlustes palus hageja kohtul küsida välja:

- PRIA-lt informatsiooni kostja seadusliku esindaja poolt alates 2019. a deklareeritud tulude ja

tehtud otsuste kohta;

- Kehtna vallalt (vallavalitsuse kaudu) andmed valla poolt kostja seaduslikule esindajale alates

2020. a makstavate toetuste kohta;

- Rapla vallalt (vallavalitsuse kaudu) andmed valla poolt kostja seaduslikule esindajale alates

2020. a makstavate toetuste kohta;

- riigiametitelt (Sotsiaalametilt jt; kohtu märkus: ilmselt on mõeldud Sotsiaalkindlustusametit)

andmed kostjale makstavate toetuste kohta;

- pankadelt kostja pangakonto väljavõtted alates 2020. a;

- Kehtna ja Rapla vallalt (vallavalitsuste kaudu) andmed, kus lasteaias kostja käib ja kes tema

lasteaiatasu maksab.

Kohus palus hagejal 2. novembri 2022 eelistungil oma taotlusi kirjalikult täpsustada ja

selgitada. Hageja kohtunõuet ei täitnud. Kohus jätab hageja tõendi kogumise taotlused

rahuldamata TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel, sest tõendite kogumise vajadust ei ole põhjendatud,

v.a SKA-lt ja pankadelt tõendite kogumise taotluse alates hagi esitamisest. Kohus küsis 10.

märtsil SKA-lt informatsiooni kostjale makstud toetuste kohta ning pankadelt kostja ja kostja

seadusliku esindaja pangakontode väljavõtted alates hagi esitamisest.

5.2. Hageja esitas 20. aprilli 2022 eelistungil (vt protokoll; I kd, tl 45 pöördel) taotluse

tsiviilasjadest nr 2-20-12544 ja 2-19-18522 Pärnu Maakohtu 25. veebruari 2022

kompromissimääruse ja 28. veebruari 2022 vigade parandamise määruse asja juurde

võtmiseks põhjendusel, et kompromissimäärusega lõpetasid pooled 2022. a veebruaris kogu

vana võlgnevuse ja elatise maksmine algab ilmselt 2022. a märtsist. Kostja selgitas 20. aprilli

2022 eelistungil, et kompromissiga vähendati üksnes varasemat elatise võlgnevust.

Kostja esitas omakorda 29. juunil 2022 taotluse (I kd, tl 75-76) tsiviilasjadest nr 2-20-12544

ja 2-19-18522 Pärnu Maakohtu 25. veebruari 2022 kompromissimääruse ja 28. veebruari

5(15)

2022 vigade parandamise määruse asja juurde võtmiseks. Kostja leiab, et

kompromissimäärusest nähtub, et etteulatuvalt pole võimalik elatisevõlgnevust tasuda.

Kohus leiab, et poolte taotlused tuleb rahuldada TsMS § 238 lg 1 alusel, kuna 2022. a

veebruaris sõlmitud kompromissil, mis reguleeris hageja elatisevõlgnevust võib olla ka

praeguse elatise vähendamise hagi juures tähtsust mõistmaks, kas hageja elatisemaksmise

kohustus on alates 24. oktoobrist 2021 mingis osas või täielikult täidetud. Kohus hindab

elatise vähendamise põhjendatust hagi esitamisest, s.o alates 24. oktoobrist 2021. Elatise

väljamõistmisel tuleb arvestada juba tasutud summasid.

5.3. Hageja esitas 4. mai 2022 menetlusdokumendis taotluse (I kd, tl 58 pöördel) nõuda

Kehtna vallalt (vallavalitsuse kaudu) välja tõend, kas kostja seadusliku esindaja emale XX-ile

makstakse korteri kulude kompensatsiooni. Hageja märkis oma taotluses, et kostja seadusliku

esindaja ema võib elada kostja seadusliku esindajaga samal aadressil. Kohus palus 2.

novembri 2022 eelistungil hagejal oma taotlust täpsustada. Hageja kohtunõuet ei täitnud.

Seega tuleb eelnimetatud hageja taotlus jätta rahuldamata TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel, sest

hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele 2. novembri 2022 istungil oma taotlust põhjendanud.

Asjaolu, et kostja seadusliku esindaja ema ei ela enam xxx korteris, ei tähenda, et ta elab koos

kostjaga ning kannab tema elamiskulud. Isegi kui lapse emapoolne vanaema kannaks lapse

kulud, ei vabasta see lapse isa lapse ülalpidamiskohustusest.

5.4. Hageja esitas 25. mai 2022 menetlusdokumendis taotluse (I kd, tl 70) võtta tema

juhtimisõiguse piiramise tsiviilasjast nr 2-17-17884 praeguse tsiviilasja materjalide hulka

kohtutäitur Õnne Pajuri seisukoht. Hageja märgib, et kohtutäituri seisukohast nähtub, et

tsiviilasjades nr 2-20-12544 ja 2-19-18522 sõlmitud kompromissi tagajärjel on 347 eurot

läinud kostja elatise katteks 2022. a aprilli eest, mistõttu elatise vähendamisel on võimalus, et

hageja on elatise ettemaks.

Kuivõrd praeguse elatise vähendamise hagi puhul tuleb arvestada alates 24. oktoobrist 2021

väljamakstud elatise summasid ning pooltel on vaidlus, millises ulatuses tsiviilasjades

nr 2-20-12544 ja 2-19-18522 sõlmitud kompromiss elatisemaksed tasus, siis võtab kohus

kohtutäituri 10. mai 2022 seisukoha tsiviilasjast nr 2-17-17884 kui tähtsust omava tõendi

käesoleva asja materjalide juurde (TsMS § 238 lg 1).

5.5. Kostja esitas 17. märtsi 2023 menetlusdokumendis taotluse kontrollida hageja osalust

OÜ-s Kaupov247 ja äriettevõtte väljavõtet ning hageja osalust teistes äriettevõtetes.

Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahulda osaliselt ja kontrollida hageja osalusi

äriettevõtetes. Hageja väitel puhkab ta pärast kinnipidamisasutusest vabanemist ja pensionile

jäämist. Juhul, kui hageja on tegev äriühingutes ja asutanud pärast kinnipidamisasutusest

vabanemist äriettevõtteid, milles ta on otsene kasusaaja, võib sellest eeldada, et hageja on

esitanud vaatamata kohtu nõudele oma varanduslikku seisundi kohta ebatäielikke või

valeandmeid. Kohus tegi päringu äriregistrisse ning võtab äriühingute XX ja XX äriregistri

väljavõtted asja juurde (TsMS § 238 lg 1). Kostja taotlus jääb rahuldamata osas, milles taotleti

kontrollida äriettevõtte kontoväljavõtet. Kohus tegi mh päringu MTA-le selgitamaks välja

hageja sissetulekud.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

6(15)

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi

kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses

koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama

andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5

järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.

Perekonnaseadus (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma

alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos,

rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale

lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust

üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

7. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning tõendite alusel tuvastatuks:



Kostja on hageja ja XX ühine alaealine laps, kes on hetkel 8-aastane (sündinud 22.

mail 2015).



Hageja kostjale vabatahtlikult elatist ei tasu ning kostja hagejaga ei suhtle ega tema

juures ei viibi.



Tsiviilasjas nr 2-15-15546 on Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2016 otsusega

mõistetud hagejalt kostja kasuks välja alates 1. aprillist 2016 kuni kostja kolme

aastaseks saamiseni, s.o 22. maini 2018 igakuine elatis 500 eurot ning sealt edasi

igakuine elatis 347 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni.



SKA 27. aprilli 2022 vastusest nähtub, et hageja vanaduspensioniea saabumise

kuupäev on 9. juuni 2022 (I kd, tl 55).



SKA 2. novembri 2022 pensioni määramise otsusest nähtub, et hagejale on alates 9.

juunist 2022 määratud vanaduspension eluaegselt. Pensioni suurus on 515,14 eurot (I

kd, tl 94).



Hageja viibis kinnipidamisasutuses elatise vähendamise hagi esitamisel, s.o 24.

oktoobril 2021 ja vabanes kinnipidamisasutusest 22. septembril 2022.



SKA 27. jaanuari 2022 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise

kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsusest (I kd, tl 34) ning Haridus- ja Noorteameti 7.

veebruari 2022 koolivälise nõustamismeeskonna otsusest nähtub, et kostja on

keskmise puudega alla 16-aastane isik, kellele on antud koolikohustuse

edasilükkamise soovitus rakendamiseks alates 1. septembrist 2022 (I kd, tl 78).



Tsiviilasjades nr 2-19-18522 ja 2-20-12544 on Pärnu Maakohus 25. veebruari 2022

määrusega ja 28. veebruari 2022 vigade parandamise määrusega kinnitanud

kompromissi, mille poolteks on mh käesoleva menetluse hageja ja kostja.

Kohus määras kompromissi p 2 kohaselt: „Anda nõusolek XX-ile alaealise XX nimel

omandada XXlt elatise võlgnevuse katteks kinnistu, asukohaga XX, mis on kantud

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, katastritunnusega xxx, ning

hiljem see kinnistu võõrandada ostjale kompromissis kokkulepitud summa eest (s.o

7(15)

kinnistu omandamiseks võlgnevuse katteks ja hiljem selle võõrandamiseks kõigi

omandamis-, müügi- ja asjaõiguslepingute ning muude seonduvate toimingute

tegemiseks).“

Kohus määras kompromissi p 3.2. kohaselt: „XX kohustub 25 000 euro ulatuses

elatise võlgnevuse katteks kustutama tema kui omaniku nime kinnisasja asukohaga

XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx,

katastritunnusega xxx, juurest. XX kohustub kandma kinnistusaamatusse nimetatud

kinnistu omanikuna XX elukoht xxx“

Kohus määras kompromissi p 3.11. kohaselt : „Kui kinnistu müüakse kallimalt kui 35

000 eurot, jagatakse lisandunud raha XX ja XX vahel võrdselt. XX poolt sel moel

saadud lisaraha loetakse elatise ettemaksuks.“



Kohtutäitur Õnne Pajur teatas 10. mai 2022 kirjas tsiviilasjas nr 2-17-17884, et

„Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 25. veebruari 2022 määruse nr 20-20-12544 ja

2-19-18522 alusel toimus võlgnikule (hagejale) kuuluva kinnisvara müügitehing,

mille tulemusel laekus elatise saajale (kostjale) elatisnõude katteks 25 000 eurot, mis

kanti Rapla notar Kille Piiburi poolt 21. aprillil 2022 XX arvelduskontole ja millega

sai tasutud aprill 2022 elatis 347 eurot, elatise võla katteks laekus 24 653 eurot.

Laekunud summa ei katnud ära kogu elatise võlgnevust lapsele, mis oli tekkinud 31.

märtsi 2022 seisuga. 9. mai 2022 seisuga kuulub võlgniku poolt tasumisele kostjale

elatise võla jääk 2234,59 eurot. Samuti on võlgnik kohustatud alates 2022. a maist

tasuma igakuiselt lapse ülalpidamiseks elatist 347 eurot kuus.“



Kohtutäituri Õnne Pajuri büroo 30. mai 2022 kirjast nähtub, et elatisevõlgnevus on

30. mai 2022 seisuga 2581,59 eurot ning alates 1. juunist 2022 kohustub hageja kostja

ülalpidamiseks tasuma 347 eurot (I kd, tl 80).



Eesti Töötukassa 10. märtsi 2023 vastuse kohaselt hageja ega kostja seaduslik

esindaja XX perioodil 24. oktoobrist 2021 kuni 10. märtsini 2023 pole töötuna arvel

olnud ega neile ei ole makstud toetusi, alates 9. juunist 2022 on hageja

vanaduspensionil (I kd, tl 129).



MTA 15. märtsi 2023 vastuse (II kd, tl 53-56) kohaselt perioodil 2021. a oktoobrist

kuni 2023. a märtsini

hagejal tööandjate deklareeritud väljamaksed puuduvad; 2022. a novembrist

kuni 2023. a veebruarini on tehtud hagejale SKA-lt väljamaksed brutosummas

vastavalt 2022. a novembris 1167,65 eurot; 2022. a detsembris 515,14 eurot;

2023. a jaanuaris 535,14 eurot; 2023. a veebruaris 535,14 eurot; dividendid ja

omakapitalist tehtud väljamaksed hagejale puuduvad;

kostja seaduslikule esindajale lapse emale XX-ile on AS-ilt Pensionikeskus

tehtud väljamaksed brutosummas 2021. a 60,93 eurot ja 2022. a 5239,28 eurot

(kogutulu 2022. a-l); muid väljamakseid pole tehtud.



SKA 16. märtsi 2023 vastuse (II kd; tl 63) kohaselt on perioodil 24. oktoobrist 2021

kuni 10. märtsini 2023 makstud isikutele pensioni ja/või toetusi järgmiselt:

Hagejale makstav pension:

perioodil 23. septembrist – 30. septembrini 2022 brutosummas 137,37 eurot,

peeti kinni tulumaks 15,71 eurot (väljamaks 4. novembril 2022);

perioodil 1. oktoobrist – 30. novembrini 2022 igakuiselt brutosummas 515,14

eurot, peeti kinni tulumaks 58,91 eurot kuus (väljamaks 4. novembril 2022);

perioodil 1. detsembrist – 31. detsembrini 2022 brutosummas 515,14 eurot,

peeti kinni tulumaks 3,03 eurot ja kohtutäituri poolt 55,71 eurot;

perioodil 1. jaanuarist – 31. jaanuarini 2023 brutosummas 535,14 eurot, peeti

kinni kohtutäituri poolt 60,31 eurot;

8(15)

perioodil 1. veebruarist – 10. märtsini 2023 igakuiselt brutosummas 535,14

eurot, peeti kinni kohtutäituri poolt 46,35 eurot kuus.

Hinnatõusu leevendamise toetus 50 eurot, ühekordne toetus, maksti 2022. a

novembris.

Kostja seaduslikule esindajale XX-ile makstav lapsetoetus:

perioodil 1. novembrist 2021 – 31. jaanuarini 2023 igakuiselt kogusummas 120

eurot,

perioodil 1. veebruarist – 10. märtsini 2023 igakuiselt kogusummas 160 eurot.

Hinnatõusu leevendamise toetus kogusummas 100 eurot, ühekordne toetus,

maksti 2022. a novembris.

Kostjale makstav elatisabi:

perioodil 1. novembrist 2021 – 30. aprillini 2022 igakuiselt summas 100 eurot,

perioodil 1. juunist – 30. juunini 2022 summas 100 eurot,

perioodil 1. juulist – 31. juulini 2022 summas 80 eurot,

perioodil 1. augustist – 31. augustini 2022 summas 100 eurot,

perioodil 1. septembrist – 30. septembrini 2022 summas 90 eurot,

perioodil 1. oktoobrist 2022 – 10. märtsini 2023 igakuiselt summas 100 eurot.

Kostjale makstav puudega lapse toetus:

perioodil 1. novembrist 2021 – 30. juunini 2022 igakuiselt summas 138,08

eurot,

perioodil 1. juulist – 19. juulini 2022 summas 84,63 eurot.



Pangakontode väljavõtetelt nähtub:

hageja osas

AS SEB Pank väljavõte (I kd, tl 138-140), periood 24. oktoobrist 2021 kuni

10. märtsini 2023, kostja seadusliku esindaja XX kontole on tasutud elatist 5

eurot 28. oktoobril 2021 ja 27. novembril 2021, 6 eurot 20. oktoobril 2022, 50

eurot 23. novembril 2022, 45 eurot 19. detsembril 2022, 45 eurot 22. jaanuaril

2023, 40 eurot 22. veebruaril 2023; hagejale on tasutud 11 eurot töötasu xxx-st

28. oktoobril 2021 ja 50 eurot sõidupiletite kompensatsioonina xxx-st, XXi

poolt maksena kokku 435 eurot. Seisuga 13. märts 2023 on inkassonõue 13

496,33 eurot.

Kostja seadusliku esindaja osas

AS SEB Pank väljavõtted (I kd, tl 144-200; II kd, tl 1-50), periood 24.

oktoobrist 2021 kuni 10. märtsini 2023, tasutud on elatisabi 100 eurot ja

peretoetust kokku kahe lapse eest 120 eurot ja 160 eurot ning kostjale

sotsiaaltoetust 138,08 eurot; laekunud on muuhulgas mitmed maksed XX-ilt,

XXlt ja teistelt kolmandatelt isikutelt; 25 000 eurot 25. veebruari 2022

kohtumääruse alusel, AS-ilt Pensionikeskus pensioni väljamakse ja Kehtna

vallalt toimetulekutoetus 2023. a jaanuaris ja veebruaris.

Swedbank AS väljavõte (II kd, tl 59-60), periood 24. oktoobrist 2021 kuni 10.

märtsini 2023, laekunud 2021. a 2 makset XX-ilt.



Äriregistri väljavõtte kohaselt on 24. oktoobril 2022 registrisse kantud xxx, mille

otsene osalus kuulub hagejale ja mille tegelik kasusaaja on hageja. XX tegevusalaks

on mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine. Alates 24. novembrist 2016 on

äriregistrisse kantud XX, mille juhatuse liige ja ainuosanik on hageja ning mille

tegevuseks on kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

8. Hageja põhiväited menetluses on järgmised. Elatist tuleks vähendada pensioniea saabumise

ja seaduse muutumise tõttu nullini ajal kui hageja viibis kinnipidamisasutuses (24. oktoobrist

2021 kuni 22. septembrini 2022). Pärast kinnipidamisasutusest vabanemist leidis hageja, et tal

9(15)

ei ole võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita, kuna tema pension on u 500 eurot ja tema

püsikulutused on u 800 eurot kuus, mida ta kokku hoides vähendab selliselt, et toidukulu on u

210 eurot päevas ja muud kulud (elekter, küte, telefon, vesi ja kanalisatsioon, ravimid) on u

270 eurot. Vabaks saamise järel hageja enda sõnul puhkab ja elatub sellest, mida riik talle

elutöö eest maksab. Kohus saab hageja seisukohast aru nii, et hageja palub vähendada

väljamõistetud 347 euro suuruse elatise suurust nullini.

Kostja leiab, et hageja on võimeline kostjale elatist maksma perioodil, mil hageja viibis

kinnipidamisasutuses 100 eurot kuus ning edasi 250 eurot kuus. Kostja pakub hagejale

küttekulude säästmiseks võimalust teha küttepuid kostja seadusliku esindaja ema kinnistult.

Hageja peab tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks kasutama

ühetaoliselt. Arvestada tuleb seejuures kostja erivajadusega, millega kaasnevad täiendavad

lisakulutused (transport, toitlustamine, vitamiinid, arendavad mänguasjad ja raamatud jm).

9. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2016

kohtuotsusega väljamõistetud igakuist 347 euro suurust elatist tuleks alates 24. oktoobrist

2021 kuni 22. septembrini 2022 vähendada nulli euroni või 100 euroni ning alates 23.

septembrist 2022 vähendada nulli euroni või 250 euroni põhjusel, et hageja oli

kinnipidamisasutuses, tal saabus menetluse kestel pensioniiga ning õiguslik olukord muutus.

Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude aluseks nii õigusliku olukorra muutus kui ka tema

võimetus teenida tulu määral, mis võimaldaks tasuda varasema kohtulahendiga välja

mõistetud 347 euro suurust elatist. Sisuliselt palub hageja lõpetada enda kohustus kostja

ülalpidamiseks.

10. TsMS § 497 järgi võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui

elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Riigikohus on selgitanud, et üksnes TsMS §-s

459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete

suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul

aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et

annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 alusel peab

kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või

vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;

28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

11. Kohtumenetluse ajal muutusid asjas kohaldatavad PKS-i sätted. 1. jaanuaril 2022

jõustunud PKS-i muudatustega kehtestati alaealisele lapsele elatise arvutamise uus kord. PKS

§ 210 lg-st 2 tulenevalt sai kuni 31. detsembrini 2021 mõista elatise välja enne 1. jaanuarit

2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates 1. jaanuarist 2022 peab kohus

elatisenõudele kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid

(Riigikohtu 22. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 12). Seaduse mõtte kohaselt

tuleb PKS-i sätteid selliselt kohaldada ka elatise suuruse muutmisel. Kohus lähtub sellest.

Perekonnaseaduse rakendussätete kohaselt ei muutu elatise suurus alates 1. jaanuarist 2022

automaatselt. PKS § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi

kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud

elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates

10(15)

2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot

kuus. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte lõikes 1

nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse,

tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hagi elatise vähendamiseks esitati 24. oktoobril

2021 ning varasema kohtulahendi järgi oli hageja kohustatud kostja ülalpidamiseks tasuma

347 eurot kuus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal puudub õigus pöörduda elatise suuruse

muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele.

12. Samas tuleb kohtu arvates jaatada hagejal elatise vähendamise nõudeõigust tulenevalt

TsMS §-st 497 ja PKS §-st 102.

Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ning

PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast (enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud PKS) ja PKS §

101 alusel arvutatud miinimumelatisest (alates 1. jaanuarist 2022 kehtivas PKS) väiksema

elatise väljamõistmiseks peab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv

põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv

põhjus on sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades

hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks

(vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1; 22. juuni 2022 otsus

tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.3 ja seal viidatud lahendid). Seejuures võib mõjuvaks

põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline

seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt

Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid).

Eelnev tähendab, et hageja saab nõuda elatise vähendamist, sh alla miinimumelatise määra

vähendamist vaid mõjuval põhjusel, milleks võib pidada ka vanema halba varalist seisundit.

13. Elatise vähendamise hagi lahendamiseks tuleb aluseks võtta eelmise kohtulahendi

asjaolud ning tuvastada, kas need on muutunud sel määral, et hagi rahuldada. Kuna kostja

vaidleb vastu hageja taotlusele vabastada ta ülalpidamiskohustuse täitmisest ning nõustub

elatise vähendamisega hageja vanglas viibimise ajal 100 euroni kuus ja edasi 250 euroni kuus,

tuleb kohtul analüüsida, millises ulatuses on hageja võimeline kostjale elatist tasuma.

14. Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-15-15546 nähtuvalt

on tuvastatud järgmised asjaolud: „Kostja ülalpidamiseks kulub kuus kokku 693,10 eurot.

Kostja seadusliku esindaja XX igakuised sissetulekud koosnevad põhiliselt

toimetulekutoetustest, kompensatsioonidest kommunaalkulude hüvitamiseks, peretoetustest ja

vanemahüvitisest, mis on kokku keskmiselt viimastel kuudel 756 ja 787 eurot. Kostja

seaduslik esindaja kasvatab tema ja hageja ühist last. Lisaks on XX ülalpidamisel ka 7.

novembril 2002 sündinud XX. Kuni kostja 3 aastaseks saamiseni on põhjendatud elatise

väljamõistmine hagejalt 500 eurot kuus, kuna hagejal ei ole lapse ülalpidamiskohustust

korrektselt täitnud ning tal on oluliselt paremad varalised võimalused lapse ülalpidamiseks.

Alates lapse 3 aastaseks saamisest võivad vanemad eelduslikult pidada last ülal võrdsetes

osades. Seega arvestades lapse vajadusi summas 693 eurot, nagu maakohus põhjendatult

11(15)

tuvastas, tuleb alates 22. maist 2018 mõista kostjalt välja igakuuliselt elatis summas 347

eurot. Põhjendatud ei ole hageja väide, et tal puudub sissetulek, mis võimaldaks tasuda

elatist maakohtu poolt tuvastatud määras. Kulutused hageja ülalpidamiseks on suuremad

ning kostja varaline seisund võimaldab elatist igakuiselt 500 euro ulatuses tasuda.“

Täpsemalt on tuvastatud asjaolud välja toodud Pärnu Maakohus 31. mai 2016 otsuses, kus

kohus märkis: „Sõiduki detailandmete päringust nähtub, et hagejale kuulub sõiduk Renault

Laguna, reg nr xxx, 2002. Kinnistusraamatu registriosa detailpäringust nähtub, et hagejale

kuulub elamumaa 588 m² xxx, reg nr xxx, elamumaa 154 m² xxx, reg nr xxx, väikeelamumaa

100 m ²xxx, reg nr xxx, elamumaa 16113 m² xxx, reg nr xxx ja elamumaa 3242 m² xxx, reg nr

xxx. Swedbank ASi konto väljavõttest nähtub, et hageja arvelduskontol on 14. märtsi 2016

seisuga 4030,39 eurot. Kontoväljavõttest nähtub, et kostja töötasu juunist detsembrini on

1447,76 eurot kuus, tulemustasu detsembris 510,90 eurot. 2016 on kostja kontole jaanuaris

kantud töötasu 1555,19 eurot, veebruaris 1450,96 eurot, märtsis 1450,96 eurot kuus. Kostja

kontole on kontolt xxx kantud ajaperioodil 10. augustist 2015 – 17. detsembrini 2015 2350

eurot, raha on kulutanud kostja enda vajaduste rahuldamiseks. Hagejal on poeg XX, kes on

sündinud 10. mail 1999. Hageja sõnul toetab ta poega keskmiselt 500 euroga kuus. Hageja

tasutavad XXi kulud huvidele ja meelelahutusele peavad sisalduma hageja poolt XXile

tasutavas elatise kuumakses. Hageja palus arvestada tema töökohaga Türil, kuna sõidab iga

päev 120 km. Kostja esindaja väitel tasub sellega kaasnevad kulud kostjale tema tööandja.

Kostja esindaja väidet kinnitab kostja Swedbank ASi konto väljavõte, millest ei nähtu, et

kostja kulutaks enda rahalisi vahendeid autokütuse soetamiseks sõiduks tööle või ka kuhugile

mujale. Hageja, arvestades tema sissetulekuid ja kinnisvara, peab osalema kostja

ülalpidamises suurema osaga kui kostja esindaja ning seetõttu ei osutu varaliselt vähem

kindlustatuks hageja teine alaealine laps XX ega hageja ise.“

15. Seega on varasemas kohtulahendis tuvastatud, et kostja igakuised vajadused ühes kuus

olid 693 eurot ning arvestades vanemate varalist seisu pidi hageja osalema kostja

ülalpidamises suurema osaga kui kostja seaduslik esindaja. Hageja sissetulekuid ja kinnisvara

arvestades, leidis kohus, et hageja on võimeline tasuma kostjale elatist 22. maist 2018 alates

347 eurot kuus.

16. Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et hageja viibis hagi esitamisel, 24. oktoobril 2021, ja

kuni 22. septembrini 2022 kinnipidamisasutuses, kus ta tööl ei käinud ning et alates 9. juunist

2022 oli hageja vanaduspensionil ja kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt enda sõnul

tööle ei ole läinud. Kohus kontrollis registritest, et hagejal vara puudub (kinnisvara, sõidukid).

Hageja sissetulekuks on vanaduspension. Hageja leiab, et eelnev vabastab ta

ülalpidamiskohustuse täitmisest.

17. Esmalt märgib maakohus seonduvalt perioodiga, mil hageja viibis kinnipidamisasutuses,

et ei nõustu hageja seisukohaga, et vanglas viibimine vabastab ta ülalpidamiskohustuse

täitmisest, kuid leiab, et nimetatu võib mõjutada välja mõistetava elatise suurust. Samale

seisukohale on jõutud ka kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2023

otsus tsiviilasjas nr 2-21-17150, p-d 13, 19.3). Kohus leiab, et vanglas viibimine ei

võimaldanud hagejal tavapärasel viisil sissetulekut teenida ning sellises olukorras ei oleks

hageja olnud võimeline väljamõistetud summas (347 eurot) elatist tasuma, mis iseenesest

õigustab elatise vähendamist. Kohus märgib, et hagejale kuulus varasema kohtulahendi

tegemise ajal kinnisvara, mille ta alles Pärnu Maakohtu 25. veebruari 2022

kompromissimäärusega tsiviilasjades nr 2-19-18522 ja 2-20-12544 lubas võõrandada, mh ka

elatisevõlgnevuse katteks. Muid asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist

12(15)

kinnipidamisasutuses viibimise tõttu, ei esine. Lisaks ei ole alust arvata, et kostja vajadused

oleksid hageja kinnipidamisasutuses viibimise ajal vähenenud selliselt, et hageja

ülalpidamiskohustust täitma ei pea. Kohus arvestab muuhulgas sellega, et hageja viibis

vanglas seetõttu, et ei täitnud kostja ülalpidamiskohustust, varjates enda sissetulekuid. Samuti

arvestab kohus, et kostja on oma menetlusdokumentides nõustunud, et hagejalt kostja kasuks

välja mõistetud 347 euro suuruse elatise vähendamisega selliselt, et hagejalt mõistetakse välja

perioodil 24. oktoobrist 2021 kuni 22. septembrini 2022 elatis 100 eurot kuus.

Eelneva põhjal leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud vähendada elatist sellel

perioodil, mil hageja viibis kinnipidamisasutuses. Menetlusökonoomiast tulenevalt puudub

alus hakata hindama kostja vajaduste suurust sel perioodil, kuna kostja nõustub elatise

väljamõistmisega alla miinimummäära summas 100 eurot kuus, mistõttu tal puudub kohustus

enda kulusid tõendada. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista alates 24. oktoobrist

2021 kuni 22. septembrini 2022 igakuine elatis 100 eurot.

18. Hageja ülalpidamiskohustuse ulatuse osas märgib kohus, et perioodi 24. septembrist 2021

kuni 22. septembrini 2022 kohta tuleb teha tasaarvestus. Kohtutäitur Õnne Pajuri 30. mai

2022 kirjast praeguses asjas nähtub, et elatisevõlgnevus on 30. mai 2022 seisuga 2581,59

eurot ning alates 1. juunist 2022 kohustub hageja kostja ülalpidamiseks tasuma 347 eurot.

Seejuures on tasutud 2022. a aprilli elatis 347 eurot (vt kohtutäitur Õnne Pajuri 10. mai 2022

kirja tsiviilasjas nr 2-17-17884). Arvestades asjaolu, et kohtule ei ole teada kohtutäituri täpne

elatisevõlgnevuse periooditi jagunemise arvestus ning Pärnu Maakohtus 25. veebruaril 2022

sõlmitud kompromiss kattis suures osas ära varasema elatisevõlgnevuse, siis saavad pooled

käesoleva kohtulahendi alusel paluda kohtutäituril esitada neile tasaarvestuseks vajalik täpne

informatsioon. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega.

19. Järgnevalt hindab kohus hageja elatise vähendamise nõuet alates 23. septembrist 2022, mil

hageja oli vabanenud kinnipidamisasutusest.

20. Hageja sissetulekuks on 2022. a septembrist kuni detsembrini 515,14 euro suurune

vanaduspension ja alates 2023. a jaanuarist 535,14 euro suurune pension. SKA 16. märtsi

2023 tõendi järgi peetakse alates 2022. a detsembrist pensionist kinni u 60 euro suurune

makse kohtutäiturile.

21. Kohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et hageja varaline seisund on eelmise

kohtulahendi tegemisest muutunud (puudub kinnisvara, sõidukid ja varasemas mahus

sissetulek) määral, mis toob kaasa elatise vähendamise, kuid elatise vähendamine nullini pole

põhjendatud. Hageja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et ta pole

võimeline tööle minema ja lisasissetulekut teenima. Hagejal võib olla küll soov puhata oma

elutööst pensionil viibides, kuid asjaolu, et hageja on vanaduspensionil ei vabasta teda lapse

ülalpidamiskohustusest.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb

muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa

seetõttu, et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).

13(15)

Hageja on töövõimeline isik, kelle tervislik seisund, võimed ja oskused võimaldavad tal kohtu

arvates teenida tulu oma lapse ülalpidamiseks. Hagejal tulebki ülalpidamiskohustuse

täitmiseks ilmselt minna tööle ning tal tulebki vajadusel oma iseenda huvides tehtavaid

kulutusi piirata, et tasuda lapsele elatist. Hageja soovi töötada ja mitte rahulikult

pensionipõlve veeta kinnitab mh hageja ainuosalus kahes äriühingus (XX ja XX), millest ühe

asutas hageja 24. oktoobril 2022 peale kinnipidamisasutusest vabanemist. Asjaolu, et hageja

varjas oma sissetulekuid, et mitte täita kostja ülalpidamiskohustust ning viibis seetõttu

kinnipidamisasutuses, muudab usutavaks kostja väited, et hageja võib olla asunud uut

äriühingut asutades taas n-ö salaja tööle ning võib saada täiendavat sissetulekut oma

äriühingute vahendusel. Äriregistrist nähtub, et mõlemad ettevõtted tegutsevad. Seega ei ole

hagejal kuidagi välistatud lisasissetuleku teenimine elatise maksmiseks.

Viimase kohtulahendi tegemise seisuga oli hagejal lisaks kostjale ka teine alaealine laps –

XX, kes sai täisealiseks 10. mail 2017. Praeguseks tuleb hagejal täita vaid kostja

ülalpidamiskohustust, mitte kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust.

22. Kostja seadusliku esindaja varaline seisund ning kostja kulutused kohtu hinnangul

märkimisväärselt eelmise lahendi tegemise seisuga muutunud ei ole.

Kostja seadusliku esindaja sissetulek MTA 15. märtsi 2023 tõendi kohaselt oli 2022. a

5239,28 eurot, s.o keskmiselt 436,61 eurot kuus. Samuti maksti talle pangakonto väljavõttest

nähtuvalt erinevaid toetusi, sh toimetulekutoetusi. Kostja seaduslikul esindajal on praegu kaks

alaealist ülalpeetavat, nagu eelmise kohtulahendi tegemise hetkelgi - XX sai täisealiseks 7.

novembril 2020 ja 21. veebruaril 2018 sündis XX.

Vaidlus puudub selles, et kostja on erivajadusega laps, kes sai seetõttu ka puudega lapse

toetust: 138,08 eurot kuus perioodil 1. novembrist 2021 – 30. juunini 2022 ja 84,63 eurot kuus

perioodil 1. juulist – 19. juulini 2022. Kostja on esitanud kohtule tõendid, et ta vajab erihoolt

ning 2022. a sügisel sai koolipikendust.

Kostja nõustub 250 euro suuruse elatise väljamõistmisega alates 23. septembrist 2022 kuni

tema täisealiseks saamiseni. Selline summa oli PKS § 101 alusel perioodil 23. septembrist

2022 kuni 31. märtsini 2023 ühe lapse miinimumelatise määra arvutades keskmisest

miinimummäärast (225,64 ja 215,64 eurot) veidi kõrgem, kuid käesoleval hetkel jällegi juba

madalam (260,33 eurot). Kuivõrd tegemist on sisuliselt kehtiva keskmise miinimumelatise

määraga, leiab kohus, et kostja ei pidanud täpsemalt oma vajadusi tõendama ning kohus neid

täpsemalt ei analüüsi. Kohus leiab, et asjas saab eeldada, et kostjal 500 (2 x 250) euro ulatuses

kulutusi on ning tema seadusliku esindaja varaline seis ei võimalda tal ka suuremas ulatuses

ülalpidamiskohustust kanda.

23. Eelnevat kogumis arvesse võttes leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud hagejalt

välja mõistetud 347 euro suurust elatist vähendada 23. septembrist 2022 alates 250 euroni

kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega.

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

14(15)

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, v.a kostjale määratud

esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Elmik

kohtunik

15(15)