2-22-143395/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 18.07.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-143395 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS-i hagi A S vastu võlgnevuse 586,38 euro, intressi 67,46 euro, viivise 16,18

euro, sissenõudekulude 30 euro ja edasiulatuva viivise nõudes Tsiviilasja hind 746,93 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ, e-post: xxx

Kostja: A S (isikukood xxx), elukoht teadmata RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista A Selt PlusPlus Capital ASi kasuks põhivõlgnevus 586,38 eurot, intress 67,46 eurot, viivis 16,18 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot. 3. Välja mõista A Selt PlusPlus Capital ASi kasuks viivis põhivõlalt (586,38 eurolt) alates 02.03.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 8% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam, kui põhinõude ulatuses. 4. Jätta menetluskulud A Se kanda. 5. Välja mõista A Selt PlusPlus Capital ASi kasuks menetluskulud kokku 295 eurot, s.o riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot. 6. Välja mõista A Selt PlusPlus Capital ASi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

2

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Nõude aluseks on X AS ja kostja vahel 13.01.2021 sõlmitud liitumisleping nr. xxx koos lisadega. Kostja jättis liitumislepingust ja järelmaksulepingust tulenevad osamaksed kohustused alates 18.05.2021 täitmata. 03.02.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale meeldetuletuse, milles andis kostjale täiendava maksetähtaja (18.02.2022) ning hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest. 19.02.2022 ütles esialgne võlausaldaja lepingud üles ja loovutas 12.05.2022 kostja vastu suunatud nõude hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud.

Eelnevalt läbiviidud maksekäsu kiirmenetluses on makseettepanekut proovitud kätte toimetada e-posti aadresside xxx ja xxx, kuid tulemusteta. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega 11.05.2023 e-posti aadressil xxx, mida kostja on kinnitanud telefonis maksekäsu kiirmenetluses. Kohus märkis 11.05.2023 e-kirjas, et loeb kirja ja kohtumääruse kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja hagile ei vastanud. Seetõttu toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte 27.05.2023 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 16.06.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

3

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (420 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 175 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 295 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer Kohtunik