2-23-1536/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Määruse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-1536

Tsiviilasi

K. K. hagi OÜ S. vastu osanike otsuste vaidlustamiseks

Menetlustoiming

Hagi tagamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja esindajad vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja

vandeadvokaat Maris Vutt (Advokaadibüroo TGS Baltic;

e-post menetlus@tgsbaltic.com)

Kostja OÜ S. (registrikood xxxxxxxx; aadress xxxxxx,

xxxxx xxxxxx; e-post xxxx@xxxxxxxx.xx)

Kostja esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

(Advokaadibüroo Attela, e-post cardo.soosaar@attela.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta K. K. hagi tagamise avaldus rahuldamata.

2. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 660 lg 1 ja TsMS § 390 lg 1).

ASJAOLUD

1. K. K. (hageja) on esitanud hagi OÜ S. (kostja) vastu osanike otsuste vaidlustamiseks.

Täpsemalt on hageja palunud kohtul tuvastada, et OÜ S. (registrikood 12985751) osanikud ei

ole 24.11.2022 vastu võtnud otsust suurendada OÜ S. osakapitali või alternatiivselt tuvastada

OÜ S. 24.11.2022 osanike osakapitali suurendamise otsuse tühisus või alternatiivselt

tunnistada see kehtetuks. Lisaks palus hageja tuvastada OÜ S. 24.11.2022 ja 27.12.2022

osanike otsuste, millega muudeti OÜ S. põhikirja, tühisus või alternatiivselt tunnistada need

otsused kehtetuks. Hageja leiab, et kõnealused osakapitali suurendamise ning selleks

vajalikud põhikirja muutmise otsused on võetud vastu eesmärgiga kahjustada hagejat kostja

osanikuna. Otsuste tegelik eesmärk on hageja hinnangul tema osaluse n-ö lahjendamine ehk

hageja osaluse sihilik vähendamine läbi osakapitali suurendamise. Lahjendamise tulemusena

on hagejal võimatu kasutada erinevaid (sh vähemusosanikele ette nähtud) osanikuõigusi.

Samuti kaob hagejal võimalus saada arvestatavas ulatuses väljamakseid kostja kasumist.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise avalduse. Hageja palub kohtul

TsMS § 378 lg 1 p-de 3 ja 10 järgi hagi tagamise korras peatada vaidlusaluste otsuste

(s.o vaidlustatud osakapitali suurendamise ja põhikirja muutmise otsused) kehtivus ning

keelata kuni kohtulahendi jõustumiseni selliste otsuste vastuvõtmine, mis on suunatud

osakapitali suurendamisele ja põhikirja muutmisele, kui põhikirjas muudetakse osakapitali

suurust.

Hageja leiab, et esineb TsMS § 377 lg-s 2 sätestatud alus hagi tagamiseks. Hagi tagamine on

vajalik olulise kahju vältimiseks hagejale. Kui kohus otsuste kehtivust ei peata ning sarnaste

otsuste vastuvõtmist ei keela, esineb oht, et hageja osalus väheneb kohtumenetluse ajaks

oluliselt (alla 10% piiri) ning hageja ei saa selliselt kasutada osalusega seotud õigusi kostja

juhtimises osalemiseks. Hageja osaniku õigustest ilmajätmine kohtumenetluse ajaks võib tuua

kaasa olulise kahju tekke hagejale kui osanikule, nt jääks hageja olulisel määral ilma kostja

kasumist väljamakstavatest dividendidest. Kuna hagiavalduses toodud põhjustel on ilmne, et

teiste osanike eesmärk osakapitali suurendamisega on hageja huvide kahjustamine, on

õigustatud ka seda võimaldavate otsuste vastuvõtmise keelamine kohtumenetluse ajaks.

3. Kohus otsustas TsMS § 384 lg 1 ja lg 3 alusel määrata hageja hagi tagamise avalduse

lahendamiseks seaduses sätestatust hilisem tähtaeg ning kuulata hagi tagamise avalduse osas

kirjalikult ära kostja.

4. Kostja esitas seisukoha 06.02.2023. a ning palus jätta hagi tagamise avalduse rahuldamata.

Kostja leidis, et hageja hagi ei ole perspektiivikas, sest nõuete eeldused ei ole täidetud. Hagist

ega hagile lisatud tõenditest ei nähtu, et kostja osanikud oleksid kasutanud oma hääleõigust

selleks, et hagejaga võrreldes eeliseid omandada või hagejat kahjustada, samuti ei ole

vaidlustatud osanike otsused vastuolus heade kommetega. Kostja hinnangul on osakapitali

suurendamine õiguspärane, kuna selleks on reaalne majanduslik vajadus, ja kostja osanikud

on käitunud otsuseid tehes heauskselt. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei esine olulise kahju

või omavoli riski ega muud põhjust, mille vältimiseks oleks vajalik õigussuhte esialgne

reguleerimine ja osanike otsuste kehtivuse peatamine ning osakapitali suurendamisele ja

põhikirja muutmisele suunatud otsuste vastuvõtmise keelamine. Hageja ei ole veenvalt

põhistanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et talle tekiks hagi tagamise raames õigussuhte

reguleerimata jätmisel TsMS § 377 lg 2 mõttes oluline kahju. Hagejal oli kostja osanikuna

teiste osanikega võrdne võimalus osaleda kostja osakapitali suurendamises. Kuna hagejal oli

võimalik osakapitali suurendamisel osaleda, kuid ta ei soovinud seda teha, oli tegemist hageja

subjektiivse otsusega, mitte objektiivse võimatusega. See, kas hageja osaleb osakapitali

suurendamises, oli eelkõige hageja enda otsustada ja hageja oleks saanud endale võimaliku

kahju tekkimist vältida, kui ta oleks täitnud kostja osanike otsuse osakapitali suurendamise

kohta ning tasunud kostja pangakontole täiendava sissemakse.

Kostja hinnangul saab kohus sekkuda osanike otsuste elluviimisse vaid äärmisel juhul siis, kui

asjaoludest nähtub selgelt, et selline otsus oleks ilmselgelt ebaratsionaalne ja kahjutekitav

ning tehtud üksnes mõne osaniku huvide kahjustamise eesmärgil. Antud juhul selliseid

äärmuslikke asjaolusid ei esine ja hagis ei ole neid ka välja toodud. Hagi tagamine hageja

poolt soovitud viisil võib aga kostjale kahju tekitada, kuna peataks kohtumenetluse ajaks

kostja majandustegevuse jätkamiseks vajalike rahaliste vahendite kaasamise.

Kostja selgitab veel, et hageja tegutseb ostujuhina ja omab osalust ka OÜ-s S. (registrikood

xxxxxxxx), mis on asutatud 28.06.2021.a, tegutseb kostjaga samal tegevusalal (betoonist

ehitustoodete tootmine) ja on seega kostja konkurent (lisa 1). Kostja leiab, et hageja sekkub

hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisega kostja kui hageja teise ettevõtte konkurendi

2

tegevusse ja kahjustab kostja majandustegevust. Selline tegevus ei peaks olema kohtulikult

kaitstud hagi tagamisega. Lisaks leiab kostja, et taotletud hagi tagamise abinõu on kostjat

liigselt koormav välistades täielikult kostja majandustegevuse jätkamiseks vajalike

täiendavate finantsvahendite kaasamise ning pannes kostja väga raskesse majanduslikku

olukorda ja võib põhjustada kostja pankroti.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus hagi tagamiseks tuleb jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel

hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või

selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis

ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2

kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus

hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui

see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha

sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse

täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 1 p 3 ja p 10 kohaselt on hagi tagamise

abinõud muu hulgas kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine ja kohtu poolt

vajalikuks peetud muu abinõu. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul

arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada

hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

7. Kohtul tuleb TsMS § 377 lg 2 alusel hagi tagamise lahendamisel seega kontrollida, kas hagi

tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lõikes 1 sätestatud nõuetele (sh kas on esitatud TsMS §

377 lõikes 2 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud

nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks

olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2). Kohus ei lahenda hagi tagamise

taotluse lahendamisel vaidlust sisuliselt, vaid otsustab pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte

esialgse reguleerimise vajalikkuse üle TsMS § 377 lg 2 järgi kasutades ühtlasi oma

diskretsiooniõigust.

8. Kohus tuvastas, et käesoleval juhul vastab hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3

sätestatud nõuetele, hagi on lubatud, õiguslikult perspektiivikas ning nõude aluseks olevad

asjaolud on piisavalt põhistatud. Samas leiab kohus, et hageja ei ole piisavalt põhistanud

TsMS § 377 lõikes 2 sätestatud hagi tagamise eelduste olemasolu, s.o seda, et hagi tagamine

on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

9. Nimelt, ei ole hageja piisavalt põhistanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et talle tekiks

hagi tagamise raames õigussuhte reguleerimata jätmisel TsMS § 377 lg 2 mõttes oluline

kahju. Kohtule hagi lisadena esitatud asja materjalidest nähtuvalt anti hagejale kui kostja

ühele osanikule teiste osanikega võrdne võimalus osaleda kostja osakapitali suurendamises.

Kohus nõustub kostjaga, et see, kas hageja selles osales või mitte, oli eelkõige hageja enda

otsustada. See tähendab, et hageja oleks seega saanud endale väidetava kahju (osaluse

vähenemine) tekkimist vältida, kui ta oleks märkinud osa, millele tal osakapitali suurendamise

otsuse järgi oli õigus ja võimalus.

Hageja argumendiks on, et kostja osanike otsus osakapitali suurendamiseks oli äriliselt

põhjendamatu või väidetavalt tehtud hageja kahjustamise eesmärgil. Käesoleval juhul nähtub

hagiavaldusest ja selle lisadest, et vähemalt formaalselt on vaidlusalused kostja otsused

nõuetekohaselt vastu võetud, sh on saavutatud otsuste vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus

3

ega ole rikutud ka muul viisil nende vastuvõtmise korda. Seega võib vaidlusaluseid kostja

otsuseid lugeda vähemalt formaalselt kehtivateks. Hagejal kui kostja osanikul oli pärast otsuse

nr 1 (24.11.2022 osanike otsus) vastuvõtmist võimalik valida, kas ta täidab seda otsust (ja

märgib osakapitali suurendamisel täiendava osa) või mitte. Seda valikut tehes pidi hageja

arvestama mõlema teguviisi tagajärgedest ning finantsiliste riskidega. Seetõttu ei saa ainuüksi

vaidlusalused kostja otsused tekitada hagejale olulist kahju, kuid kahju tekkimise võimalus

võib iseenesest kaasneda hageja valikutega osakapitali suurendamisel.

Kohus ei eita niisiis, et 24.11.2022 osanike otsus täitmisega võib tõepoolest kaasneda osaluse

vähenemine, s.h langemine alla 10% ning ka kasumi jagamisel osalemine väiksema

osalusega. Samas ei ole hageja hagis toetunud asjaolule, et ta oleks soovinud osakapitali

suurendamisel täiendava osa märkida. Kui vaidlustatud kostja otsused osutuvad

õiguspäraseks, siis on seesugused tagajärjed hagejale vältimatud ning ka igati õiguspärased.

Kui aga kohtuvaidluse tulemusel selgub, et sellised otsused olid sisulistel põhjustel tühised

või need tunnistatakse kehtetuks, saab hageja vajadusel kasutada talle tekkinud kahju

hüvitamiseks asjakohaseid õiguskaitsevahendeid.

10. Teiseks, asja materjalide kohaselt Kostja juhatus on osakapitali suurendamise otsuse

vajadust põhjendanud võlgnevuste tasumise ja äriühingu likviidsuse tagamise vajadusega.

Hageja selle käsitlusega ei nõustunud. Tema hinnangul ei ole kostja juhatus vähimalgi määral

näidanud, et on kaalutud ka alternatiivseid finantseerimisabinõusid, kuigi kohtupraktika

kohaselt on see vajalik. Otsuse eelnõust ei nähtu nt kaalutlust võtta laenu või müüa ühingu

vara. Kuna eelnõu järgi on osakapitali suurendamise eesmärk üldsõnaliselt osaühingu

jooksvate võlgade tasumine ning osaühingu likviidsuse tagamine, aitaks hageja hinnangul

eelnimetatud ka näiteks finantseerimisviisid seda eesmärki saavutada. Osakapitali

suurendamine ning osanikelt täiendava finantseeringu nõudmine (eriti jooksvate kulude

katteks) peaks olema viimane abinõu tulenevalt osanike organi üldisest loogikast n-ö

passiivsete investoritena.

Kohus märgib, et olukorras, kus hageja osakapitali suurendamises osaleda ei soovinud ning

äriühing võib osanikele antud juhatuse selgituste kohaselt vajada täiendavat kapitali

võlgnevuste likvideerimiseks ning likviidsuse tagamiseks, saab hagi tagamine hageja poolt

taotletud viisil kujutada endast kostja tegevusse põhjendamatut sekkumist. Välistada ei saa

kostja majandustegevuse kahjustumist. Kohus peab sellistes olukordades hagi tagamise

abinõude rakendamisel olema tavapärasest ettevaatlikum ja veelgi põhjalikumalt kaaluma

hagi tagamise vajalikkust ning soovitud abinõude proportsionaalsust. Kostja on selgitanud, et

tänases majandusolukorras ei ole ehitussektori ettevõtjal kerge saada laenu krediidiasutusest.

Samuti on kostja toetunud väitele, et hagi tagamisel hageja poolt taotletud viisil võib kostja

sattuda raskesse majanduslikku olukorda.

Kohus nõustub, et sedavõrd ulatuslikult kostja majandustegevusse sekkuv meede võib

põhjustada kostjale finantsraskusi. Vähetähtis ei ole ka kostja poolt välja toodud asjaolu, et

hageja on samaaegselt kostjaga samal tegevusalal tegutseva OÜ S. osanik

(33,3% osakapitalist, vt tl 57 pöördel)). Järelikult ei saa kuidagi välistada, et hageja tegevus

hagi tagamisel on kantud hoopis kostja konkurendi ärihuvide edendamise ning kostja

kahjustamise eesmärgist. Koosmõjus asjaoluga, et kostja ise on jätnud osakapitali

suurendamisel märkimata osa, millele tal olnuks õigus, on selline järeldus eluliselt piisavalt

usutav. Sellisele eesmärgile tõepoolest kohus hagi tagamise kaudu õiguskaitset andma ei pea.

Kokkuvõtteks leiab kohus, et hageja taotletud hagi tagamise abinõud ei ole eeltoodud

põhjustel TsMS § 378 lg 4 kontekstis proportsionaalsed, võivad kahjustada ülemääraselt

kostja õigusi ja huvisid.

4

11. Hagi tagamise avalduses ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuks omavoli oht, ega ka

muid põhjuseid, mis annaksid kohtule aluse vaidlusalust õigussuhet TsMS § 377 lg 2 alusel

hagi tagamise vormis ja hageja taotletud viisil esialgselt reguleerida.

12. Kokkuvõtteks ei ole kohtu hinnangul TsMS § 377 lõikes 2 toodud hagi tagamise eeldused

täidetud, mistõttu asub kohus seisukohale, et hagi tagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Maili Riisenberg

kohtunik

5