2-20-17006/64 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-20-17006

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.07.2023, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17006

Tsiviilasi

BGM Project OÜ hagi Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ

vastu põhivõla ja viivise nõudes

Hagihind

9752.24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BGM Project OÜ (registrikood: 11374365;

asukoht: Lepakivi, Varbevere küla, Jõgeva vald,

Jõgevamaa), lepinguline esindaja advokaat Olavi Järve

(olavi.jarve@austalu.ee);

Kostja: Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ (registrikood:

14920359; asukoht: Ninamõtsa, Omedu küla, Mustvee vald,

Jõgeva maakond), lepinguline esindaja Ain Laansalu

(ain.laansalu@gmail.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

15.07.2021, 23.09.2021, vastavalt 02.05.2023.a määrusele

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ-lt BGM Project OÜ kasuks välja

põhivõlg 3759.65 euot ja viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 1086.50 eurot.

3. Mõista Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ-lt BGM Project OÜ kasuks välja viivis

VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates

15.07.2023 tasumata põhivõlalt (3759,65 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, kuid

mitte rohkem kui põhivõla summa.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte õigusabikulud nende endi kanda.

2. Jagada kohtukulud poolte vahel võrdselt.

3. Välja mõista Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ-lt BGM Project OÜ kasuks

kohtukulud summas 3089 eurot eurot.

4. Jätta hageja kanda tema enda poolt kantud kohtukulud 3089 eurot.

5. Tagastada BGM Project OÜ-le enamtasutud ekspertiisi tasu 272 eurot. Tagastus

kanda hageja kontole EE562200221035987207.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõude summas 8603,13 eurot, hagi esitamisega

sissenõutavaks muutunud viivise 521,08 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte põhinõudest suuremas summas.

Hagiavalduse kohaselt tegi hageja Ninametsa OÜ-le 10.04.2019 hinnapakkumise nr P-190118

ehitustööde teostamiseks objektil Omedu küla, Kasepää vald, Jõgevamaa. Pakkumises toodu

tööde teostamiseks sõlmiti poolte vahel töövõtuleping. Hageja teostas pakkumises nimetatud

tööd ja esitas selle eest tellijale 18.05.2020 arve nr B-190143 summas 16 896 eurot (sh km)

ning 23.05.2019 arve nr B-190147 summas 22 719 eurot (sh km). Tellija tasus arved. Hageja

tegi lisaks tellija soovil objektil täiendavaid, esialgses hinnapakkumises kajastamata töid ning

esitas ehitustööde teostamise, transporditeenuse, kaevetööde ja materjalide eest 02.12.2019

arve nr B-190195 summas 3256,13 eurot (sh km), 07.12.2019 arve nr B-190197 summas

928,20 eurot (sh km) ning 09.12.2019 arve nr B-190198 summas 4018,80 eurot (sh km),

kogusummas 8203,13 eurot. Hageja pöördus tellija poole arvete tasumisega seoses nii suuliselt

kui kirjalikult, kuid tellija pole võlgnevust tasunud. Ninametsa OÜ ja kostja ühinesid

05.03.2020 ning Ninametsa OÜ kui tellija kohustused on üle läinud kostjale. Ka kostja ei ole

arveid tasunud.

Hageja on töö tellijale üle andnud ja seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Hagejal

on tekkinud õigusabikuludest tulenev kahjuhüvitise nõue summas 400 eurot (km-ta), sest

hageja pidi tellima õigusabi 11.01.2020 nõudekirja koostamiseks

10.01.2021 vastuses kostja vastuväidetele märkis hageja, et ta ei mäleta, et oleks koostanud ja

saatnud kostjale hinnapakkumist, millele viitab kostja. Töid ei teostatud ega pidanudki

teostama selle hinnapakkumise alusel. Kostja poolt esitatud hinnapakkumine ei vasta juba

seetõttu tegelikkusele, sest tegemist on hoopis teist tüüpi ehitise pakkumisega (palkmaja,

kivikatus, viis puitakent). Kostja vastuses toodud arvutused on seotud kostja

hinnapakkumisega, mille alusel hageja aga töid ei teostanud. Hageja teatas, et kostja

arvutused on arusaamatud 5394 ja 7828,73 euro kujunemise osas (kas sisaldab km-i või mitte)

ja arusaamatuks jääb, miks tuleb teha mahaarvestused uste ja akende osas. Igal juhul on

akendel kostja jaoks väärtus ka juhul, kuid need oleks valest materjalist, mida hageja ei

tunnista

Hageja selgitas, et esitas kostjale 10.04.2019 hinnapakkumise summas 31 154,14 eurot. Kuna

kostja andis vundamendi kaevetööde tegemise ajal teada, et ta soovib suuremate mõõtudega

ehitist ning lisaks majaesise parkla ehitust, siis muutis hageja hinnapakkumist ja saatis

18.05.2019 uue hinnapakkumise nr P-190118 summas 42 475,37 eurot, mis oli kostja poolt

heaks kiidetud ja mille alusel töid teostati (v.a trepp, korstna ehitus ja sellega seonduv ning

vee- ja elektritrassi kaevetööd). Hageja teostas oma hinnapakkumises märgitud tööd ja esitas

arved, mille kostja palus ümber teha. Kostja saatis arvete muutmiseks täpsed juhised. Hageja

oli nõus arved ümber tegema, sest summad klappisid hinnapakkumises toodud summadega.

Ka tööde üleandmise aktid koostas hageja kostja juhiste järgi. Hageja möönis, et seetõttu on

erinevused dokumentide vahel, kuid tööd tehti siiski hinnapakkumise alusel. Hageja selgitas,

et hinnapakkumises toodud mitteteostatud tööde (trepp, korstna ehitus ja sellega seonduv ning

vee- ja elektritrassi kaevetööd) eest hageja arveid ei esitanud. Kostja soovis tööde koosseisu

muuta ka tööde käigus: lisaks hinnapakkumises toodud kahele aknale soovis kostja lisaks ühte

terrassiust, kahte katuseakent ning ühte akent, mis läks kinni ehitatud terrassiseina (nimetatud

akna tõi kostja ise, kuid paigaldas hageja). Plastikakende paigaldus tõendab, et tööd tuli

teostada hageja hinnapakkumise alusel. Hageja sõnul on veetorustike, kanalisatsiooni ja

põrandakütte tööd hinnapakkumises lintvundamendi real. Vundamendi sisse on rajatud nii vee

kui kanalisatsiooni valmidus ning paigaldatud ka põrandaküttetorud. Perioodil 20.11.2019-

10.12.2019 teostas hageja arvel nr B-190198 toodud tööd. Hageja tarnis septiku, kuid ei

paigaldanud seda. Lisaks hageja hinnapakkumises ja arvel nr B-190198 toodule teostas hageja

perioodil 20.11.2019-10.12.2019 järgmised lisatööd: terrassi kinniehitamine + ühe ukse ja

akna paigaldamine (akna andis kostja); vaheseina ehitamine terrassile; siseseinte soojustamine

(OSB ja kipsplaadi paigaldus); hoonesse veetrassi ja kanalisatsiooni paigaldamine.

Kostja vastuväited tööde üleandmisega hilinemisega ja valede akende kasutamise kohta ei ole

põhjendatud. Hageja tegi puudusteta kokku lepitud tööd. Kostja ei ole tõendanud, et poolte

vahel oli kokku lepitud tööde tegemise tähtaeg. Samuti puudus kokkulepe, et hageja peab

paigaldama kõik puidust aknad. Hageja teatas, et PRIA nõuded kostjale ei oma tähendust

hageja ja kostja vaheliste kokkulepete osas. Kostja ei saa tõendada puuduseid PRIA aktiga,

sest hagejal puudub seos PRIA-ga ning PRIA etteheited ei puutu hagejasse.

Kostja viidatud tasumised on 2018.a algusest ja ei oma seega tähtsust. Tööd, mille eest

tasumist hageja nõuab teostati 2019.a. Ka arve nr B-190148 ei olnud esitatud hinnapakkumise

raames ning on tasutud ning seos vaidlusega puudub.

Vastavalt kohtu 08.03.2021 kirjale täpsustas hageja, et kostja avaldas soovi maja suurust

muuta ja, et hageja teeks ka parklaga seotud kaevetööd 24.04.2019, so siis kui hageja soovis

alustada objektil vundamendi kaevetöid. Kostja märkis ise vaiadega ära hoone suuruse ja

asukoha. Kostja esindaja andis juhiseid ka kopajuhile mulla paigutamise osas. Hageja muutis

hinnapakkumist kostja soovil ja saatis 18.05.2019 uue hinnapakkumise nr P-190118. Kostja

tellis hagejalt hinnapakkumises olevad tööd suuliselt ning hageja nõustus kostja ettepanekuga

samuti suuliselt. Leping sõlmitud kaudsete tahteavaldustega. Hageja väljendas nõusolekut

sellega, et asus töid teostama ja kostja lubas oma kinnistul töid teostada, sest ta käis kogu aeg

objektil, oli teadlik töödest, andis jooksvalt töödeks juhiseid ning pooled arutasid töid

omavahel. Kostja on tööde tarvis andnud nt laudise, kaks plaati tuuletõket, natuke Isover

klaasvilla ja muid pisitarvikuid, millega kostja väljendas nõusolekut hinnapakkumise tööde

tegemiseks. Kostjapoolne töödega nõustumist kinnitab ka see, et hageja saatis kostjale arveid

ja tööde üleandmise akte, mida hageja muutis vastavalt kostja soovidele ja kostja tasus osa

arveid. Peamiselt just arvete tasumisega on kostja väljendanud enda nõusolekut

hinnapakkumise alusel tööde teostamisega. Kuigi arvetel märgitud tööd ja tegelikud tööd ei

olnud päris samad, tulenes erinevus kostjast, kes soovis dokumentide ümbertegemist enda

juhiste alusel. Ka kostja ise on tunnistatud, et ta tellis hagejalt töid, küll enda hinnapakkumise

alusel. Seega ei ole vaidlust selles, et kostja tellis hagejalt tööd. Vaidluse all on, millised tööd

kostja tellis. Hageja jäi selle juurde, et töödeks olid hinnapakkumises nr P-190118 märgitud

tööd.

Hageja selgitas, et umbes kuu või poolteist enne lisatööde teostamist helistas kostja hagejale

ning palus teha ka täiendavaid töid, mille tegemises lepiti veidi hiljem ka kokku. Lisatööd

teostas hageja perioodil 20.11.2019 – 10.12.2019. Lisatööde tegemist tunnistas ka kostja

07.12.2020 vastuses. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lisatööde eest maksnud. Hageja

viitas, et kui poolte vahel poleks sõlmitud töövõtulepingut, kuuluks hageja nõue rahuldamisele

käsundita asjaajamise alusel.

15.07.2021 toimunud eelistungil jäi hageja varem esitatud seisukohtade juurde. Seoses 2018.a

arvetega 18003 ja 18007 selgitas hageja, et üks arve oli esitaud soojaku eest, mille hageja

ehituse jaoks ostis ja teine arve oli esitatud muude kokkulepete alusel. Väiksem arve summas

629.50 oli esitatud kõrvalhoone põranda betoonvalu eest, mis oli eraldi töö, mille tegemiseks

O. Kxxxx jooksvalt soovi avaldas. Betoon telliti selleks eraldi. Seoses akendega selgitas

hageja esindaja, et algselt oli plaanitud majale 2 akent, kuid O. Kxxxx soovis veel teisele

korrusele lisaakent ja veidi hiljem veel ka kahte katuseakent. Hageja hankis need aknad ja

lisaks ka terrassiukse ja need kajastuvad lisatööde arvel. Lisatöödena pandi kaks katuseakent

(juba maikuus), terrassiuks ja üks välisuks. 23.05.2019 arve laskis kostja esindaja samuti

ümber teha nii nagu ta soovis kõigi arvete ümber tegemist. Kostja soovil ehitati tuulekastid,

mida algses pakkumises polnud.

Seoses 2019 sügisel tehtud lisatöödega- terrassi kinni ehitamine- selgitas hageja esindaja, et

põrand oli põhitööna juba plaaditud, kuid ehitati välissein, sisesein võeti lahti ja paigalati

vaheuks, samuti paigaldati välisuks, pandi paika O. Kxxxx poolt toodud kasutatud aken. Neid

töid algses kokkuleppes ei olnud. Lisatööna veeti dušširuumi ka vajalikud vee- ja

kanalisatsiooni torud, tehti nende jagunemine tualeti, kraanikausi asukohtadesse (torude otsad

seinast või põrandast), lisaks ka trapp põrandasse. Hageja neid töid lõpuni ei teinud- ei pannud

segisteid, kraanikaussi ega tualetipotti. Hageja kinnitas, et ostis ja tõi kohale septiku, kuid ise

seda ei paigaldanud. Algse tööna pidi ehitama vee ja kanalisatsiooni kööginurga jaoks. Ehitus

toimus O. Kxxxxxeskiisi alusel.

Pärast eelistungit esitas hageja kohtule 10.08.2021 teostatud tööde nimekirja. Hageja rõhutas,

et ei tunnista kostja poolt esitatud 2017.a hinnapakkumist. Hageja selgitas, et

arvetel 2018.a arvetel 18003 ja 18007 ei ole puhkemaja ehitusega töövõtulepinguga seotud.

Hageja märkis, et kui kostja leiab, et poolte vaheline leping sõlmiti millalgi nende arvete

esitamisele eelnenud ajal, tuleb kostjal seda tõendada. Puudub vaidlus, et töid alustati 2019.a

kevadel. Ka leping sõlmiti 2019.a kevadel. Arve 18003 esitati tegelikult soojaku eest, mille

hageja ostis kostja jaoks 26.01.2018 Lucanova OÜ-lt, kes selle ka kostja õuele transportis, kus

see on praeguseni. Soojaku hind ja selle tarnimise aeg ühtivad arve 18003 andmetega. Arve

18007 esitati tegelikult auto remondi eest. Arvid muudeti kostja soovil, kes tahtis arveid

esitada PRIAle, et tõendada enda toetuskõlblikkust. Palkmaterjal oli sobilik kulu, mida PRIA-

le arvel näidata. Hageja oli kauba ja teenuse ostmisel n.ö vahekeha, et näidata nagu oleks

kostja ostnud teenused ja kauba hagejalt. Hageja viitas, et kostja pole kordagi esitanud

hagejale nõudeis, et hageja annaks talle üle arvetel märgitud palkmaterjali. Vastupidi- kostja

sõlmis hagejaga hoopiski töövõtulepingu.

30.08.2021.a esitas hageja vastuväited kostja poolt tunnustatud tööde nimekirja kohta.

08.10.2021.a esitas hageja pärast tunnistajate üle kuulamist täpsustatud andmed ja seisukohad

ekspertiisi läbi viimiseks. Hageja märkis, et poolte vahel jäid vaidlusaluseks tööde

mahtudega seonduv, küsimused: kelle poolt olid elektrikaablid, kas

elektritööde tegijal oli vastav pädevus, kes paigaldas vundamendis torud ja

trapid, kes tõi parkla killustiku ja liiva, kes teostas kõrvalhoone põranda

valamise ning akendega seonduv – kas aknad olid uued või kasutatud ning

kas toimus akendega seotult ümberehitusi. Hageja selgitas, et elektriööd

tegi Jah Teenus OÜ, kellel oli olemas elektripaigaldiste projekteerimise,

remontimise, hooldamise, ehitamise ja paigaldamise jms pädevus. Kostja

ei ole hagejale teada andnud, et ta seab vastava pädevuse kahtluse alla.

Kuna seda, palju kaablitest andis kostja ja palju tõi hageja, ei ole võimalik

täpselt välja selgitada, nõustus hageja kogu kaablikulu jagama kostjaga

pooleks. Hageja esitas analüüsi tunnistajate ütlustest, mis kinnitavad tema

väiteid vee- ja kanalisatsiooni valmiduse rajamise ja põrandaküttetorustiku

paigaldamisega hageja poolt, killustiku kasutamisega, ümberehitustööde

vajadusega ja selles, et katuseaknad olid uued.

Kostja vastuväited

Hagivastuses ei tunnistanud kostja hagi ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitas, et tema

õiguseellane Ninametsa OÜ pidas läbirääkimisi PRIA toetuse abil puhkemaja ehitamiseks ja

sai 2017.a positiivse toetusotsuse. Hageja nõustus valmistama puhkemaja puitosa ning kogu

hoone võtmed kätte põhimõttel. Ainsaks läbirääkimiste ja tegevuste aluseks oli eelarve, mis oli

faili andmete järgi koostatud 15.03.2017. See oli esitatud PRIA-le ning oli toetuse sihipärase

kasutamise kontrolli aluseks. Kostja teatas, et hagile lisatud hinnapakkumist pole kunagi

kostjale esitatud ning see ei ole olnud läbirääkimiste ja kokkuleppe aluseks. Tegemist on

tagantjärgi koostatud dokumendiga, mida kinnitab ka asjaolu, et hageja ei saanud

hinnapakkumise esitamisel teada, et põranda pind hoone mahamärkimisel ja vundamendi

valamisel veidi muutub ning märkida sellesse sajandik ruutmeetri täpsusega juba uue

plaaditava põranda pindala.

Kostja leidis, et arvestades tööde mahtu ja soovitud lõppeesmärki pidanuks hageja teostama

tööd ja andma sisustatud puhkemaja üle enne 2019.a suvehooaega. PRIA jaoks oli

investeeringu teostamise viimane tähtaeg 31.05.2019, mistõttu tasus kostja raha suures osas

ettemaksuna. Hageja alustas töödega mais 2019, kuid jättis juunis 2019 tööd pooleli, sest

selgus, et tal puudub pädevus elektritööde teostamiseks. Kuna kuni detsembrini 2019 puudus

majas vesi ja kanalisatsioon, ei saanud kostja maja välja üürida, millest tekkis kostjale ka

kahju.

Kostja on tasunud hagejale kokku 44 910,10 eurot (29.01.2018 2700 eurot arve nr 18003,

19.02.2018 ja 12.03.2018 1965,6 eurot arve nr 18007, 24.05.2019 16 896 eurot arve nr B-

190143, 30.05.2019 22 719 eurot arve nr B-190147 ning 27.05.2019 629,5 eurot arve nr B-

190148). Hageja ei ole hagi esitamisel arvestanud tasutud arveid nr 18003, 18007 ja B-

190148. Tööde katkemisel nõustus hageja lahendama hiljem enamsaadud raha arvel varem

kokkulepitud projektimuudatuse (ehitama kinni terrassiosa) ning hankima ja ka paigaldama

väliskanalisatsiooni (sh septiku). Mingit täiendavat hinna kokkulepet pooled ei sõlminud, sest

enammakstud rahast oleks piisanud ka rohkemaks. Kostja kinnitas, et detsembris tehtud tööde

käigus ehitas hageja 6,4m2 suuruse terrassi osa kinni, eraldas ühe siseuksega wc-pesuruumi

ning tõi kohale septiku. Kostja hinnangul ei ole detsembris 2019 tehtud tööde väärtus suurem

kui 3000 eurot (2500+km) ning septiku väärtus (667,5+55+24,5= 747+km) 896,40 eurot ehk

detsembri hageja kulu ei ületa 3896,40 eurot. Poolte koostöö katkes siis kui hageja esindaja

arvas, et tal oleks õigus küsida veel raha.

Eelarves märgitud töödest ei teostanud hageja järgmisi töid: soetanud treppi ega teostanud

selle paigaldust (1200 eurot); ei paigaldanud küttesüsteemi (korsten + küttekeha, 2900 eurot);

ei teostanud majasiseste kommunikatsioonide ehitust (2200 eurot, v.a kanalisatsiooni

torulaadne asi vundamendi valamise käigus); ei soetanud sisustust (1495 eurot); ei plaatinud

terrassiosa (väärtus hinnanguliselt 6,4m2 x 20 eur/m2+km ehk 153,60 eurot). Kõik kokku

9507,60 eurot. Hageja pidanuks eelarve kohaselt paigaldama 5 puitakent ja kaks ust, kuid

tegelikult paigaldas uue väikse plastikakna, ühe kasutatud plastikakna, ühe kasutatud uue

terrassi suunas avaneva plastikust rõduukse, kaks katuseakent (enne 2019 tööde lõppu katuse

ehitamise käigus, mitte detsembris nn lisatööna), ühe välisukse 2019 I pooles ning detsembris

lisaks ühe välisukse ning siseukse WC-pesuruumile. Eelarves oli uste ja akende tööde ja

materjalide hinnaks 2690 eurot (1750+940). Arvestades tööde ja materjalide väärtust ning

uste-akende arvu ja kvaliteedi muutumist oli nende väärtus kokku 2440 eurot. Kostja

hinnangul on hageja saanud jätkuvalt 6540,70 eurot [(9354+153,6+300+629,5)-3896,4]

rohkem, kui oli eelarves märgitud ning lisatööde väärtus kokku. Kui sellele lisada kostja kahju

hüvitamise nõue, võlgneb hageja kostjale pea 10 000 eurot.

Kui võtta aluseks hageja hinnapakkumine, siis selles märgitud töödest on tegemata töid

vähemalt 5394 euro ulatuses, sest hageja ei ole nt kunagi rajanud veetorustikke ega

kanalisatsiooni ning põrandakütet projekt ette ei näinud. Hageja poolt saadud ja

hinnapakkumise järgi tehtud tööde vahe on 7828,73 eurot. Kui ka sellest maha arvestada ühe

välisukse, ühe siseukse, ühe kasutatud terrassiukse, kahe katuseakna ja terrassiosa ehitamise

eeldatavaid kulusid, siis on hageja kostjale märkimisväärselt võlgu. Kostja arvestus on

hüpoteetiline, sest hageja ei ole seda pakkumist esitanud, kostja pole nõustunud nende tööde

maksumusega jne.

Kostja täpsustas 26.03.2021.a seisukohas vastavalt kohtu kirjale, et ehitus oli otseselt seotud

PRIA toetuse taotlemise, selle toetuse väljamaksmise ja investeeringuga soetud kontrolliga.

Toetuse taotlemise aluseks oli hageja kalkulatsioon. Selle järgi on hageja esitanud ka arved.

Kostja leidis, et arvestades nimetatud faili koostamise aega, tuleb puhkemaja ehitamise

kokkuleppe sõlmimise ajaks lugeda 2017.a märts. PRIA kohapealse kontrolli protokolli

kohaselt määrati toetus 31.05.2017. Tööde teostamise tähtajaks oli 30.05.2019. Algselt

puudusid kostjal vahendid omafinantseeringuks (lõpuks finantseeriti omafinantseeringu osa

pangalaenuga) ning 2019.a algul puudus hagejal võimalus nimetatud töid planeeritult teostada.

Aprillis 2019 lepiti kokku ehituse muudatustes, kuna järelejäänud tähtaja jooksul poleks

hageja suutnud hinnapakkumises nimetatud ehitist rajada. Seega muudeti

seinakonstruktsioone, küttelahendust ja katusematerjale ning selle muudatusega ka kostja

esindaja nõustus. Kuivõrd hageja esindaja oli kahtlematult kursis PRIA taotlusega, siis on ka

loomulik, et ta oli teadlik ka selle toetusega seotud tähtaegadest. Mitte ühelgi ajal pole olnud

kokkuleppe aluseks aprillis ja mais 2019 väidetavalt koostatud hageja hinnapakkumisi.

Arvete 180007 ja 180003 esitamine ja maksmine oli seotud maaeluministri 25.11.2015.a

määruses nr 19 sätestatud nõudega. Arvetes kajastatud summad olid 10,54% hinnapakkumises

märgitud projekti maksumusest. Tegemist on maksetega materjalide eest ning sellega on

kostja ja PRIA arvestanud.

21.05.2021 vastuses kinnitas kostja, et tema ja hageja vahel oli töövõtuleping, kuid hageja

hinnapakkumine P-190118 pole kunagi olnud kokkulepete aluseks. Kokkuleppe aluseks oli

eelarve. Seda kinnitab asjaolu, et hageja arvetel ei lange ükski rida kokku hinnapakkumisega.

Samas kattuvad hageja hilisemalt (peale seda hinnapakkumist) esitatud arvetes teenuse sisu ja

hinnad eelarvega. Näiteks 23.05.2019 arves on märgitud teenuse/kaubana kolm viimast rida,

mis kattuvad sõnaliselt ja summaliselt eelarvega, aga mitte hinnapakkumisega. Selle arve

viimast rida hinnapakkumises ei eksisteerigi. Kostja selgitas, et kui kõik oleks hageja sõnade

kohaselt toimunud, siis teoreetiliselt oleks hageja saanud 1674 eurot rohkem. Kostja on

tasunud hagejale kokku 44 910,10 eurot ehk kõigi hageja esitatud arvete summad. Nelja arve

tasumist viiest on kontrollinud mh ka PRIA. Hageja ei ole hagi esitamisel pahauskselt

arvestanud kolme tasutud arvega (nr 180003 27.01.2018 2700 eurot; nr 180007 18.02.2018

1965,65 eurot; B-190148 25.05.2019 629,50 eurot) ehk kokku 5295,15 euroga.

Hageja on kinnitanud, et ta pole teostanud korstnaga ja trepiga seotud töid ega ole tegelenud

elektritöödega, mille maksumuseks on hageja märkinud oma hinnapakkumises 4890 eurot.

Samuti ei ole käsitletavad lisatöödena kaevetööd, killustik, liiv ja katuseaknad 2552,40 euro

suuruses summas, sest tagasitäide teostati ja katuseaknad paigaldati juba põhitööde käigus.

2019. aasta lõpul oli (lisa)töödeks ainult paari ruutmeetrise terrassi osa kinni ehitamine

pesuruumi otstarbeks ja septiku soetamine ja kohaletoimetamine. Hinnapakkumises märgitud

töödest on hageja teinud töid 37 585,37 euro väärtuses. Kui sinna ka teoreetiliselt lisada

lisatööde hind 5650,73 eurot, siis pidanuks kostja tasuma hagejale kokku 43 236,10 eurot ehk

hageja on juba saanud 1674 eurot rohkem. Kostja selgitas, et selline teoreetiline arvestus on

tehtud hagejale võimalikult soodsalt, võttes teoreetiliselt aluseks hinnapakkumise ja ilma ühegi

kriitikata lisatööde ühikuhinnad. Tegelik kahju kostjale on vähemalt 6540,70 eurot.

Kostja ei vaidlustanud, et hageja ehitas terrassi kinni, paigaldas veel ühe ukse ja kanda, ehitas

vaheseina, paigaldas OSB plaadid ja kipsplaadid (olgugi, et defektselt), need olid algse

töövõtu osaks. Tõele ei vasta, et hageja oleks paigaldanud hoonesse veetrassi ja

kanalisatsiooni. Ainuke hageja tegevus seisnes vundamendist hoonesse sisenevate torude

(läbiviikude) panemises. Nimetatud töö (vee- ja kanalisatsiooni trassi paigaldamine) tegemist

peab hageja selgitama ja tõendama. Eelarve eeldas 5 puitakna paigaldamist ja

hinnapakkumises ei ole märgitud, et mõni aken võinuks olla plastist ja/või kasutatud. Seda, et

kostja andis eelneva selge nõusoleku romu-akende kasutamiseks, peab hageja usaldusväärselt

tõendama. Kostja möönis, et tegi heas usus mitu korda (PRIA toetuse ajalise surve tõttu)

tagantjärgi järeleandmisi teadmises, et hageja-kostja saldo jääb märkimisväärselt tema kasuks

positiivseks ka nn lisatööde teostamiseks.

15.07.2021 toimunud eelistungil jäi kostja varem esitatud seisukohtade juurde. Kostja vaidles

vastu hageja selgitustele 2018.a esitatud arvete sisu osas- kostja selgitas, et tegemist on

puhkemaja ehituse ettemaksuga. Mida hageja ostud palkmaterjaliga tegi, kostja ei tea. Kui

arveid poleks tasutud, oleks kostja kaostanud PRIA toetuse. Ka 2019 esitatud arve summas

629.50 eurot on seoses palkmaja ehitusega- seda ei esitaud põranda valmise eest, O. Kxxxx ei

ole seda arvet heaks kiitnud ja see on tasutud ekslikult. Kostja kinnitas, et kokkulepe sõlmiti

2016.a pakkumise alusel ja seda muudeti 2019.a kevadel jooksvalt tööde käigus. Muudatused

ehituses vastavad kostja tahtele. Kostja esitas aga vastuväited tööde kvaliteedi osas. Kostja

selgitas, et kiitis heaks katuseakende paigalduse põhitööna. Kostja esindaja möönis istungil, et

hageja on toonud majja sisse vajalikud torud ja teinud ka põrandasisese paigalduse, kuid

segistite, kraanikausi ja tualetipoti paigaldust hageja ei teinud dušsiruumis ja WC-s.

Pärast eelistungit esitas kostaja 10.08. 2021 täiendava seisukoha, milles esitas nimekirja tööde

ja nende maksumust, mida kostja tunnustab.

10.09.2021 esitas kostja omakorda selgitused hageja vastuväidetele kostja polt pakutud tööde

koosseisu, mahtude ja hindade osas. Kostja korrigeeris mõnes osas enda esitatud tabelit ja

leidis, et kõik põhitööd kokku maksavad 31 292.56 eurot. Tabelis esitas kostja ka pakkumise

hinna, milleks oli 35 396.14 eurot. Lisatööde maksumuseks tõi kostja välja 3614.19 eurot.

11.10.2021 esitas kostja seisukoha ekspertiisi ettevalmistamiseks, kus märgib, et ekspertiisi

teeb keerukaks see, et lepingujärgsed tööd teostati kahes etapis ja teist etappi hageja ei

lõpetanud.

Kohtuistung. Poolte lõppseisukohad

Kohus korraldas 23.09.2021.a asja istungi, kus kuulati ära tunnistajad. Menetlust jätkati

kirjalike tõendite kogumisega: kohus määras 22.12.2022 asjas ehitusekspertiisi.

Pärast eksperdilt täiendavate selgituse saamist, määras kohus 02.05.2023 asja lahendamiseks

kirjalikku menetlusse.

Hageja esitas 22.06.2023 seisukoha ja taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks.

Hageja tõi olulisena välja, et ta teostas hinnapakkumises nimetatud tööd (va trepiga

seotud tööd, korstna ehitus ja sellega seonduv ning vee-ja elektritrassi

kaevetööd) hinnaga 32 404,14 eurot ilma käibemaksuta ja see tulebki

ligeda poolte vaheliseks kokkuleppeks. Ekspert on kogu tööde väärtuseks

hinnanud 35811 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumises

toodud tööde väärtuseks on ekspert hinnanud 29823 eurot käibemaksuta.

Järelikult on ülejäänud, hinnapakkumises mittesisalduvate tööde

väärtuseks 5988 eurot, millele lisandub käibemaks. Nii kokkulepitud

hinnapakkumise kui ekspertiisi alusel on tööde väärtuseks 38 392,14 euro

(32404.14+5988), millele lisandub käibemaks ehk kokku 46 070,57 eurot

käibemaksuga. Kostja on tasunud 39 615 eurot käibemaksuga. Järelikult

tasumata on summa 6455,57 eurot käibemaksuga. Hageja jäi ka

kohtueelsete õigusabikulude nõude 400 eurot (km-ta) juurde ja leidis, et

see nõue tuleb rahuldada ka siis kui kohus rahuldab tööde maksumuse

nõude kasvõi osaliselt. Kuna kostja keelus igasugusest kompromissist,

palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kostja esitas samuti 22.06.2023 oma lõppeisukohad. Kostja leidis, et on tasunud hagejale

puhkemaja eest kokku 44280,60 eurot. Kui tõlgendada ekspertiisi

puudused ka kostja kahjuks ja lähtuda selles esitatud arvamusest, siis

hageja on saanud 1306,6 eurot rohkem ehk kostja ei ole hagejale võlgu

ehk hagi on põhjendamatu. Kostja leidis, et hageja töövõtulepingust

tulenev 8203,13 euro suurune nõue on põhjendamatu, mistõttu on

põhjendamatud ka hageja muud nõuded sh õigusabikuludest tulenev nõue

ja viivise nõue. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja õiguseellane, Ninametsa OÜ sõlmisid suuliselt

töövõtulepingu puhkemaja ehituseks Omedu külas, Kasepää vallas (käesolevalt Mustvee

vallas) Jõgevamaal. Pooled vaidlevad aga lepingu sisu ja mahtude üle. Sellest tulenevalt on

pooltel vaidlus selle üle, kes millised tööd teostas, millises mahus töid teostati ja ka selle üle,

millised tööd kuulusid nn põhitööde hulka ja millised tööd telliti lisaks. Vaidluse tulemuseks

on rahalise kohustuse täitmise nõue, millele kostja vastu vaidleb leides, et on kõik kohustused

täitnud.

Vastavalt VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

Pooled sõlmisid lepingu puhkemaja ehituseks. Pooled on samal arvamusel, et leping sõlmiti

suuliselt. Puudub ka vaidlus, et hageja alustas ehitustöödega 2019.a kevadel-aprillis- ja kostja

oli nõus ehituse toimumisega enda kinnistul- puuduvad igasugused tõendid, et kostja oleks

kordagi takistanud või keelanud hageja ehitustegevust enda kinnistul. Kostja nõustumust

töödega tõendab ka see, et kostja andis ehituseks vajalikke materjale. Kostja pole ümber

lükanud hageja väidet, et just kostja märkis looduses maha hoone asukoha ja suuruse ning

parkla asukoha.

Selle üle, millise puhkemaja kostja tellis- so milline oli tellimuse täpne sisu ja siis ka selle

maksumus-, on pooltel aga vaidlus. Samuti on pooltel erinev arusaam sellest, millal leping

sõlmiti. Vaidlusalused küsimused tulenevad sellest, et pooled käsitlevad tööde tellimise

alusdokumendina erinevaid pakkumisi/kalkulatsioone.

Hageja seisukoha kohaselt on lepingu aluseks tema 10.04.2019.a pakkumine P-190118 (t lk

6). Kostja vaidles sellele vastu väites, et lepingu aluseks on hinnapakkumine (t lk 30), mis on

koostatud 15.03.2017.a Kostja väitel on hageja oma pakkumise koostanud siis kui tööd olid

juba alanud, seda pole kostjale esitatud ja see pole olnud kokkuleppe aluseks.

Kohus tegi esitatud tõendite alusel kindlaks, et kostja esitatud hinnapakkumine kannab

kuupäeva 20.01.2016 ja selle pakkumise kehtivus on 6 kuud. Kostja väitel on pakkumine

koostatud 15.03.2017, mis nähtub ka pakkumise faili andmete kuvalt (t lk 31)- faili nimeks on

BGM ProjektPakkumine.pdf ja autoriks on Ilmar. Kostja esindaja ei osanud istungil selgitada,

kes konkreetselt pakkumise koostas. Hageja juhatuse liikme nimi ei ole Ilmar, mistõttu tema

pakkumise koostaja ei ole. Vaidlust pole selle üle, et pakkumist/kalkulatsiooni oli vaja, et

saada PRIA-lt toetus. Nähtuvalt PRIA poolt 16.07.2019 koostatud kohapealse kontrolli

protokollist (t lk 32-36) on OÜ-le Ninametsa määratud toetus 31.05.2017.a. Nimetatud

protokollist selgub, et ehitis ei vasta üldolemuselt toetuse saamise aluseks olevas

hinnapakkumises kirjeldatule: palkmaja asemel on servamata lauast hoone, katusekirivi

asemel on plekk, ehitamata oli selleks ajaks vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteem,

küttelahendus oli hinnapakkumisest erinev (küttekeha ja korstna asemel oli õhksoojuspump).

Asjaolu, et püstitatud ehitis ei vasta kostja esitatud hinnapakkumises kirjeldatule tõendavad ka

kohtule esitatud fotod (t lk 55-59) ning eksperdi poolt esitatud ehitise kirjeldus ja fotod (t lk

201-202, 209). Seega on tõendatud, et tegelik ehitus ei toimunud 2016.a koostatud pakkumise

alusel.

Tunnistaja Oxx Kxxxxx kes oli ehituse toimumise ajal kostja juhatuse liige, ütluste kohaselt

oli algse pakkumise muutmine mõlemapoolne kokkulepe ja kõik kokku lepitud tööd tehti ära

(prot lk 7 keskel). Tunnistaja kinnitas, et algne pakkumine palkmaja ehituseks pärines 2016.a

aastast, kuid ei osanud selgitada, kas see pakkumine oli veel ka 3 aasta hiljem siduv (prot lk 5

keskel). Tunnistaja väitel mingeid pabereid muutustega ümber ei tehtud, kuigi ehitise

kontseptsioon muutus. Tunnistaja möönis, et kohtule esitatud pakkumine on erinev PRIA-le

esitatud pakkumisest ja need on kaks erinevat asja. Tunnistaja väitel ta uue hageja

pakkumisega nõus ei olnud.

Kohus leiab esitatud tõendite ja poolte seisukohtade alusel, et hoone ehitus toimus 2019.aasta

kevadel siiski valdavalt hageja esitatud pakkumise alusel, kuid ka sellest oldi üsna suuri

kõrvalekaldeid. Puudub vaidlus, et 2016.a koostatud hinnapakkumise alusel ehitama tegelikult

ei hakatud- 2019.a kevadeks oli olukord muutunud ja poolte kokkuleppel muudeti hoone

põhielemente- eelkõige seinte ja katuse materjale, millest muutusid ka kasutatavad

ehitustehnilised lahendused ja materjalid (näiteks ei vaja palkmaja soojustusplaadi paigaldust,

katusekatte paigaldamine on erinev jne). Hageja selgitas, et ta tegi pakkumise aprillis, kuid

hiljem mais muutis seda vastavalt tegelikule olukorrale. Kuigi tunnistaja Oxx Kxxxxxväitis

ütlusi andes, et tema 2019.a hageja koostatud pakkumusega ei nõustunud, aktsepteeris ta siiski

selle pakkumuse alusel tööde teostamist endale kuuluval objektil: tunnistaja ei väitnud, et

oleks kordagi hagejalt nõudnud ehitamist 2016.a pakkumuse järgi ja kinnitas ütlusi andes, et

projekti muudatused tehti kokkuleppel ja kõik kokku lepitud tööd tehti ära. Tunnistaja ei

kinnitanud ka kostja esindaja väidet, et seda pakkumust pole kostjale kunagi esitatudki, selle

väite lükkab ümber tunnistaja avaldatu, et ta ei aktsepteerinud pakkumust, sest kui ta poleks

seda saanud, poleks ta saanud ka millestki keelduda. Hageja esitas selle kohta, et kostja

esindajale saadeti pakkumised arvuti tegevuste ajaloo kuvatõmmise (t lk 46): algne pakkumine

saadetud 10.04.2019 ja uus pakkumine samale aadressile 18.05.2019. Äriregistri väljetrükist

(t lk 19) nähtub, et just nimetatud meiliaadress on kantud kostja kontaktiks. Samuti viitab

hageja ja kostja kokkuleppele töid teha see, et kostja andis osa ehituseks vajalikke materjale-

eelkõige voodrilaua, mida palkehitise jaoks tegelikult vaja poleks olnud, ja elektritööde

materjali suures osas. Hageja pakkumise koostamine on ajalises suhtes tööde teostamise

algusega- pakkumise kuupäev on 10.04.2019.a ja tunnistaja OxxxKxxxx ütluste kohaselt valati

maja betoonpõrandat 2019.a mais- seega olid tööd maiks alanud, kuid algusjärgus. Eeldatavalt

oli pakkumise koostamise ajaks hoone maha märgitud, sest nimetatud andmeid olid vaja teada,

et määrata hoone põranda ( vundamendi jms) pindalasid.

Kohus märgib, et see, milliseid dokumente või andmeid esitas kostja PRIA-le, ei mõjuta kostja

ja hageja omavahelist suhet töövõtulepingu täitmisel. Hageja ei vastuta kostja kohustuste eest

suhetes PRIA-ga. Toetust saades pidi kostja ise tagama, et ehitus toimuks vastavalt projektile,

mille alusel toetus määrati. Kui kostja avaldas hagejale soovi ehituse kontseptsiooni ja tööde

mahtu ning kooseisu muuta ja pooled saavutasid selles ka kokkuleppe, siis võttis kostja endale

ka riski seoses toetustingimuste nõuetekohase täitmisega. Seega saa kostja teha etteheiteid

hagejale selles, et ta ise lubas ehitada hoone, mis ei vastanud algsele pakkumusele.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub õigus oma vastuväidete esitamisel

tugineda 2016.a pakkumusele, sest tegelikult oli ta ise sellest pakkumusest taganenud ja

sõlminud 2019.a kevadel hagejaga uue kokkuleppe. Samas märgib kohus, et ehitus ei

toimunud tegelikult ka hageja pakkumise P-190118 alusel, sest hageja ise kinnitas, et osasid

pakkumises märgitud töödest ta ei teinud: hageja ei ehitanud sisetreppi, ei ehitanud korstent

ning ei teostanud kaevetöid vee- ja elektritrassi jaoks. Nii hageja kui kostja aga ka tunnistajad

selgitasid, et ehitamisel tehti jooksvalt muudatusi: lisaks hoone põhikonstruktsioonide

muutusele muudeti ka küttelahendust, põhiosa ehituse ajal oli ebaselge, kuhu tuleb köögi

äravool ja veeühendus (PRIA kontrolli ajal juulis seda veel ka polnud, tunnistaja Oxx Kxxxx

ütlused, et ei olnud kohe tead, kuhu mis tuleb – prot lk 6 keskel), pärast põhiosa valmimist

ehitati kinni algne terrass ja rajati sinna tualettruum, tunnistaja Mxxxxx Hxxx selgitas, et kõigi

akende paigaldamisega kaasnesid muudatused, terrassi ust aga polnud alguses üldse ette

nähtud, ka katuseakende paneku soov tuli tellijalt siis, kui alusroovitis oli juba paigal (prot lk

11 keskel) .

Kohtule ei esitatud ka ühtegi maja plaani, eskiisi või muud joonist, mille alusel pidid tööd

toimuma. Ekspertiisist nähtub, et projekteerija andmeid eksperdile ei esitatud ja hinnangus on

ka projekteerimise kulud kajastud 0 euroga. Kohus on kostja tähelepanu juhtinud, et

menetluses võiks esitada kas ehitamise aluseks olnud eskiisi või muu alusjoonise. Kuigi

eelistungil kostja esindaja kinnitas, et ehitus toimus eskiisi alusel, siis 23.09.2022 istungil

kostja esindaja teatas, et seda eskiisi ta esitada ei soovi. Tunnistaja Mxxxxx Hxxx selgituse

kohaselt kasutatakse selliste ehitiste puhul nn standardlahendusi, ehitusloa saamiseks on

eskiisprojekt ja hiljem joonistatakse puhas projekt. Nagu öeldud ei kohtule ega eksperdile

ühtegi joonist ega projekti ei esitatud.

Kuna kohtule eskiisplaani või muud joonist ei esitatud, siis ei saa ka selle alusel hinnata

kokkulepitud ehitustööde mahtu ja täpsemaid lahendusi ning hinnata ka seda, millised olid

algsed tööd ja millised töid juurde telliti ja kas tegelikkuses ka oli mingeid muudatusi.

Kohus leiab, et kuna pooltel selge kokkulepe puudus, mida ja mis mahus tellija tellis ja

töövõtja ehitama pidi, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tegelikust olukorrast. Tegelikult

hageja poolt teostatud tööde kindlaks tegemiseks kuulas kohus ära tunnistajaid ja määras asjas

ekspertiisi. Samuti saab kohus juhinduda poolte poolt avaldatust osas, milles nende

seisukohtades ei ole vastuolu. Poolte seisukohad olid vastuolus järgmiste tööde teostamise

küsimuses:

-Põhitööd ja lisatööd. Pooled ei vaidle, et 2019.a kevad-suvel ehitati valmis puhkemaja nii,

et sellel oli ka osaliselt plaaditud terrass, mis ehitati kinniseks ruumiks sama aasta

novembris-detsembris, ruumi rajati esik ja tualettruum/vannituba. Hageja esitas

ehitustööde teostamise, transporditeenuse, kaevetööde ja materjalide eest täiendavad

arved: 02.12.2019 arve nr B-190195 summas 3256,13 eurot, 07.12.2019 arve nr B-190197

summas 928,20 eurot ning 09.12.2019 arve nr B-190198 summas 4018,80 eurot kõik

summad sisaldavad käibemaksu. Viimases, 09.12.2019.a on aga kajastatud lisaks

lisatöödele ka väidetavalt ostetud lisamaterjal (aknad, terrassiuks, kaevetööd ja liiv ning

killustik), mida kohus käsitleb allpool.

Tunnistaja ExxxKxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt tegi tema 2019.a novembri lõpust töid, et

ehitada nn juurdeehitus, so ühe nurga pani kinni (prot lk 13 keskel): ehitas välisseina, sh

karkassi, samuti ühe vaheseina, paigaldas lisaakna, ehitas ukseava, paigaldas kipslaadi

(prot lk 13 all-14 ülal). Tunnistaja ütluse kohaselt ta pahteldust ega plaatimistöid ei teinud.

Tunnistaja ütluste kohaselt jäid tööd pooleli, sest tellija enam ei maksnud.

Kostja kinnitas, et detsembris tehti lisatöid 6,4m2 suuruse terrassi kinni ehitamiseks ja

eraldi ruumide moodustamiseks, kuid kostja väitel oli hageja selles töö eest raha juba

ettemaksuna kätte saanud. Ka tunnistaja Oxx Kxxxxxkinnitas ütlustes, et hiljem tehti

lisaehitus terrassi osale ja lisatööd lepiti ka alguses juba kokku- karkass, soojustamine ja

viimistlemine, edasi soovis kostja ise ehitada (prot lk 7 keskel). Seega puudub vaidlus

selles, et terrassi kinni ehitamine oli lisatöö, pooltel on vaidlus selles, kas kostja oli

hagejale selle tööeest juba maksnud või mitte. Kostja poolt eri arvete alusel tasumisi

käsitleb kohus allpool.

-Aknad. Pooltel on vaidlus akende üle. Hageja esitas arvel 09.12.2019 arvel nr B-190198 (t

lk 11) ka nõude kahe katuseakna ja kasutatud terrassiukse eest- kokku 1525 eurot. Pooltel

puudub vaidlus, et terrassiuks (koos aknaga) ja kaks katuseakent objektile paigaldati ja

nende olemasolu on kinnitanud ka ekspert objekti üle vaatamisel. Kostja leidis aga, et

nimetatud aknad olid ette nähtud juba algses pakkumises ega ole lisatööd. Tõepoolest on

algses 2016.a hinnapakkumises ette nähtud 5 puitakent. Kohus leidis aga eelpool, et

nimetatud pakkumine ei olnud lepingu aluseks- hoone konstruktsioone ja muid elemente

muudeti poolte kokkuleppel oluliselt 2019.a kevadel. Seega ei saa kostja väita, et hageja

pidi põhitööde käigus hoonele paigaldama 5 puitakent. Hageja esitatud pakkumises on

kajastatud vaid 2 aknet ja nende materjali pole märgitud. Kostja käsitluse osas esitas

tunnistaja Oxx Kxxxx ütlused, et esimeses ehitusetapis paigaldati 5 akent. Tunnistaja

möönis, et algses hinnapakkumises ka ei olnud kirjas terrassiust, sinna oli vaid aken

plaanitud (prot lk 8 all). Tunnistaja väitel oli sarikate paigaldamise käigus teada, et

katuseaknad tulevad. Kohus märgib, et tunnistaja kirjeldas seda, mida ehitusel tegelikult

tehti, kuid mitte seda, milles pooled olid eelnevalt kokku leppinud. Nagu kohus märkis,

kujuneski lepingu alusel tehtavate tööde kokkulepe aja jooksul ja tellija muutis korduvalt

oma soove. Akende algset arvu ja asukohti ei saa kindlaks määrata ka seetõttu, et kostja ei

esitanud kohtule ehitise eskiisprojekti või muud kavandit, mille alusel ta ehitada laskis.

Menetluses on tõendamist leidnud, et nii terrassiuks kui katuseaknad lisati tööde käigus,

siis kui tellija(kostja) oli selleks eraldi soovi avaldanud. Nimetatut tõendab tunnistaja

Mxxxxx Hxxx kirjeldus akendega seotud tööde kohta: „Aknaid tehti mitu korda ümber.

Terrassil ei olnud üldse akent … Köögipoolel muutus akende mõõt“ (prot lk 11 keskel);

„Katuseaknad üldse tulid nii, et alusroovitis oli paigaldatud ja tellija otsustas katuseaknad

paigaldada ja siis me pidime muutma…. Terrassiukse koos aknaga tõi Jxxxx juurde, seda

sinna planeeritud ei olnud ja selle jaoks ava lõikasime spetsiaalselt sisse.“ (prot lk 11 veidi

eelpool). Tunnistaja Mxxxxx Kxxxxx kinnitas, et akendega oli mingit tegemist, mõõdud

muutusid (prot lk 12 all).

Nagu kohus juba on märkinud, tuleb akende paigaldamise kulusid hinnata lähtudes

tegelikult tehtud töödest. Ekspert on hinnanud nii akende hindasid kui ka nende

paigaldamiseks tehtud tööd ning esitanud tegeliku töö maksumuse.

Kuna kohus määrab akendega seotud kulud kindlaks tegelike tööde järgi, ei oma asjas

tähtsust kostja väited, et paigalati kasutatud aknad. Kummastav on siinkohal kostja

käsitlus, et aknafirma laost ostetud uued (kuid siiski kasutamata) aknad ei vastanud poolte

kokku lepitu akende kvaliteedile ja hageja on paigaldanud vähemväärtuslikud aknad.

-Vee- ja kanalisatsioonitööd. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja rajas hoonesse

valmiduse vee- ja kanalisatsiooni seadmete jaoks. Pooled ei vaidle selle üle, et välised

vee- ja kanalisatsiooni kaevetöid hageja tegema ei pidanud ja ei teinud. Samuti jõudsid

pooled ühisel arusaamale, et lisatööna ehitatud tualettruumis paigaldas tualetipoti,

kraanikausi ja vaialikud segistid kostja ise. Hageja väitel oli tema aga teinud selleks kõik

vajalikud eeltööd- toonud vundamendi kaudu sisse nii veeühenduse kui ka rajanud

kanalisatsiooni põhitrassi. Kostja hinnangul seisnes kogu hageja töö vundamendist

hoonesse sisenevate torude (läbiviikude) panemises (ühe toru sisse toomises). Samuti

märkis kostja, et kohta, kuhu hageja äravoolutrapi rajas, seda vaja polnud ja hiljem tehti

kanalisatsiooni äravool mujale.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 20.05.2019.a oli vundamendi rajamisel sinna

paigaldatud põrandkütte torud ning olemas veeühenduse torud ning

kanalisatsioonivalmidus- heitvee toru ots vundamendis (foto t lk 66 pöördel- hageja

10.01.2021 menetlusdokumendi lisa 7). Kostja tunnistaja Oxx Kxxxxxalgsete ütluste

kohaselt toodi üks toru vundamendist majja sisse, täpselt ei olnud teada, kuhu see

ühendus läheb ja jäigi sinna nurka, veetoru sisse ei toodud (prot lk 7 keskel). Ütluste

täpsustamisel väitis tunnistaja, et hageja tõi ühe toru sisse heitvee jaoks, sajase toru (prot lk

9 keskel). Köögi äravool tehti hiljem. Veetoru võis olla sisse toodud, tunnistaja ei

mäletanud. Trappi ei olnud. Ei olnud teada, kuhu täpselt torud vedada, sest polnud teada,

kuhu mis läheb (prot lk 6 keskel). Ütluste täpsustamisel ja foto avaldamisel tunnistajale

kinnitas tunnistaja, et trapp oli terrassiosale siiski rajatud ja sellest läks äravool juba

paigaldatud heitveetorru ja kinnitas, et kui fotol on veetoru näha, siis ikka tuli ka vesi sisse

ja, et fotol näha olevad torud ja trapi paigaldas hageja (prot lk 9 all). Tunnistaja selgitas, e

trapp on igaks juhuks, kui põrandale satub vesi. Kohtule selgitas tunnistjaja, et projektis ei

olnud vee ja kanalisatsiooni asukohtasid märgitud. Tunnistaja Exx Kxxxxxxxxxxx

kinnitas, et lisatööde osas oli olemas kanalisatsiooni valmidus – see oli vundamendi sees

olemas ja oli olemas ka vee sissetulek, tunnistaja lisas vahemuhvi, muud torutöid tegi

hageja juhatuse liikme tellitud tööline (prot lk 13).

Seega on kohtu hinnangul siiski tõendatud, et hageja rajas kanalisatsiooni ja veeühenduse

valmiduse ehistisse ja tegemist ei olnud mingi ühe augu tegemisega vaid tööd tehti

vundamendi valamise käigus.

Pooltel ei olnud erilisi lahkarvamusi septiku paigaldamise küsimuses: pooled jõudsid

ühisele arvamusele, et septiku ostis ja tõi objektile hageja, selle paigaldas aga kostja.

Ekspert on hinnangu andmisel arvestanud vaid vee – ja kanalisatsiooniöödega kuni

tarbimiskohani: veevarustuse kuluks 100 eurot ja kanalisatsioonitööde kuluks 150 eurot,

kokku seega 250eurot (pos 711 ja 712). Kohtu hinnangul on kulud hageja poolt tehtud töö

mahuga mõistlikus vastavuses. Lisaks on ekspert vastava valdkonna kuluks arvestatud ka

septiku hinna ja tarnspordi 747 eurot (pos 7120), milline summa kattub arvel B-190198

esitaud kulu summaga.

-

Elektritööd. Pooled olid eri arvamusel, kes tegi ehitises elektritööd ning kes andis

selleks materjali. Hageja väitis, et tema tellitud töömees tegi kõik majasisesed tööd, kuid

dokumentatsiooni mitte. Kostja väitis alguses, et hageja mitte mingeid töid ei teinud, kuid

hiljem nõustus, et osa töid tegi hageja elektrik või abielektrik. Kostja heitis hagejale ette,

et hageja ei saanudki elektritöid teha, sest tal puudus vastav pädevus. Kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et hageja võttis objektile alltöövõtja JAH Teenused OÜ- tunnistaja

MxxxxxxHxxx ütlused, et ta tegi alltöövõtjana tööd (prot lk 11 ülal). Alltöövõttu

kinnitavad ka JAH Teenused OÜ arved hagejale (t lk 70-71). Tunnistaja Mxxxxx xxxx

ütluse kohaselt tegi tema majas kõik elektritööd: vedas kaabli, paigaldas pistikud ja

valgustid ja ühendas elektrikilbi (prot lk 11 keskel), ainult dokumentatsiooni tegi teine

ettevõtja, sest tellija (kostja) soovis nii (prot tl 11 all). Sama tunnistaja ütluste kohaselt tõi

tellija aga enamuse elektriööde materjalist- kui mõni kaablirull oli ka hageja toodud, siis

tunnistaja sellel vahet ei teinud (samas). Tunnistaja Oxx Kxxxxxütluste kohaselt tõi ka

hageja kaablit aga seda ei läinud vaja, tunnistaja kinnitas, et juhtmed vedas hageja

elektrik, kuid kilbi tegi ja pistikud pani teine firma- Indikaator (prot lk 8 allpool). Kohus

loeb tööde teostamise (pistikud, kilp) osas käesolevalt usaldusväärsemaks tunnistaja

Mxxxxx Hxxx ütlused, kes ise ehitises elektritööd tegi ja kes tegelikult ei ole kummagi

poolega vahetult seotud- M. Hxxa on alltöövõtja töötaja-, samas kui Oxx Kxxxx oli kostja

juhatuse liige, mistõttu võib ta olla ütlustes kallutatud (selle viitasid ka tema ütlused

seoses vee- ja kanalisatsioonitöödega). Selles, et dokumentatsiooni koostas teine firma,

ütlused lahku ei lähe, kuid erinevus on selle põhjenduses. Tunnistaja Oxx Kxxxx selgituse

kohaselt küsis ta hageja esindajalt tööde teostaja pädevustunnistust ja öeldi, et ei ole

tunnistust ja projekti koostada ei saa (samas). Tunnistaja Mxxxxx Hxxx ütluste kohaselt

soovis tellija teist firmat tööde vormistamiseks kasutada, sest see on tema tuttav ja oli

odavam (prot lk 11 all). Hageja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et JAH Teenused

OÜ oli olemas elektritööde tegemise pädevus (t lk 125)- kostja esindaja märkis istungil,

et ju siis polnud seda tol hetkel esitada ja on arusaamatu, miks ei saanud neid töid vastu

võtta, selgitada oskab Oxx Kxxxx. Nagu eelpool märgitud, küsis OxxxKxxxxxväidetavalt

hagejalt pädevustunnistust, kuid seda ei saanud. Kohus loeb eluliselt usutavaks ja

usaldusväärsemaks Mxxxxx Hxxx selgituse, et kostja sooviski dokumenteerimise tellida

teiselt firmalt, kes tegi talle töö odavamalt ja kes oli tellija tuttav. Seega ei ole tõendamist

leidnud kostja vastuväited, et tellija ei saanud enda puuduse (tema enda või alltöövõtja

pädevustunnistuse puudumine) tõttu elektritöid lõpuni teha- elektritööde vormistamine

teise äriühingu poolt oli kostja enda soov.

Arvamuse lisaks oleval postisoonil 741 on elektritööd arvestatud kogukomplektina.

Seoses elektritööde maksumusega saab arvestada eksperdi lähenemist, et hinnangu

aluseks on võetud analoogse objekti kogumaksumus n.ö ühe komplektina, mistõttu pole

võimalik täpselt jagada, milline osa elektritöödest on materjal ja milline osa täpsemalt töö.

Kohus leiab, et seetõttu on kohane jagada elektritööde kogumaksumus töövõtja ja tellija

vahel pooleks.

-

Parkla ehituseks kulunud materjal. Hageja selgituse kohaselt tellis ta parkla ehituseks

killustikku ja liiva- oma väite tõendamiseks esitas hageja Moreen OÜ 16.05 ja

20.05.2019.a saatelehed 30,2 tonni liiva transpordiks Omedule 06.05.2019.a saatelehe

17,5 tonni killustiku transpordiks Omedule (t lk 128-130), lisaks veel 26.06.2019.a

saatelehe täiendava 15,2 tonni killustiku ja 30 tonni liiva transpordiks, mahalaadimise

kohaks on märgitud Oxx (t lk 127). Nimetatud liiva ja killustiku kohta esitas hageja

nõude arvel B-190198 (t lk 11).

Kostja väitel tellis killustiku ja liiva tema ning rajas ka ise ka parkla. Samas selgitas

kostja esindaja 23.09.2023 istungil, et kasutas parkla rajamiseks maja vundamendi kohalt

kaevatud liiva. Kostjal ei olnud tõendeid selle kohta, et kostja tellis ja tasus parkla liiva

või killustiku eest. Oxx Kxxxx kinnitas, et parka rajas tema ja selgitas, et hageja tellis

killustiku vundamendi tegemiseks ja veidi killustikku jäi seejuures ka üle, mida ta kasutas

parka rajamiseks (prot lk 7 all). Samuti selgitas tunnistaja veidi hiljem, et parkla osa

kooriti koos vundamendi alusega, nagunii toodi vundamendi jaoks täidet ja siis täideti ka

parkla, vundamendi tagasitäide täideti liivaga ja parkla alus ka täideti liivaga ja pärast

killustik peale. Ekspert on leidnud, et parkla ehituseks kulus 22m3 liiva ja 6m3 killustikku

ning vundamendi aluseks 4m3 killustikku ja tagasitäiteks 11mm3 liiva (positsioonid 123,

172,173 ja 211), lisaks veel põrandaalune liiv 16m3 (pos 231)- kokku seega 10m2

killustikku ja 49m3 liiva, millest 27m3 liiva oli vajalik ehitise enda (aluspõrand,

tagasitäide) rajamiseks. Hageja esitatud saatelehtede kohaselt transporditi 2019.a mais

objektile ca 20m3 liiva ja ca 11m3 killustikku ning juunis veel ligi 19 m3 liiva ja ca 10m3

killustikku (ümberarvutuse suhtarvud https://karjaar.ee/kasulikku/). Seega laskis hageja

kostja ehitusobjektile transportide killustikku kokku suuremas mahus kui seda tegelikult

vaja läks ja kostjal endal puudus vajadus lisa tellida. Liiva transportis hageja veidi

väiksemas mahus ja seda võis kostja juurde vajada. Igal juhul piisas mais toodud

killustikust nii vundamendi aluseks kui ka parkla rajamiseks. Hageja tarnitud liiva sai

kasutada parkal rajamiseks osaliselt.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et parkla ehituseks vajaliku killustiku ja osaliselt liiva ostis ja

tõi kohale hageja, selle võis õigesse kohta teisaldada küll kostja. Samas on hageja esitanud

arve 09.12.2019 kogu liiva ja killustiku osas jättes tähelepanuta, et vundamendi aluse

killustiku ja põranda aluskihiks ning vundamendi tagasitäiteks vajalik liiva ja taldmiku

alusel killustiku maksumus peaks sisalduma juba tema pakkumise esimesel real

(vundamenti rajamise kulud). Seega on hageja nõue killustiku ja liiva maksumuse osa

põhjendatud vaid osaliselt.

Kuigi alguses väitis kostja, et arvel B-190198 märgitud kaevetöid pidi hageja tegema

põhilepingu raames, siis menetluse käigus kostja möönis, et parkla jaoks vajalikud

kaevetööd eelarves ega muudes põhikokkulepetes ei sisaldunud. Parkla pinnase kooris ja

teisaldas hageja samal ajal kui tegi kaevetöid vundamendi rajamiseks. Arvel B -190198

on kaevetööd kuluks 330eurot (KM-ta), ühikuks 6 tundi, ekspert on hinnanud tööde mahu

kuupmeetrites, maksumuseks 308 eurot (pos 162)- seega on kulu sarnases suuruses.

Hageja ise on tasunud 20,7 tunni kaevetööde eest 985.20 eurot (koos käibemaksuga) (t lk

68)- tegemist on siis kõigi vajalike kaevetöödega.

Kohus peab aga vajalikuks märkida, et asjakohatud olid kostja 06.07.2022

menetlusdokumendis tehtud etteheited eksperdile asjaolude kohta, mida ekspert väidetavalt on

valesti hinnanud. Kostja on esitanud järgmisi ebakohaseid etteheiteid või arvamusi :

-

Kostja väitel, ei olnud akende paigaldusel vajalik teha lisatöid (vastuväite p 1.3.1 ja

1.3.21). Kostja on seda küll väitnud, kuid tunnistajate Mxxxxx Hxxx ja Mxxxxx

Kxxxxxx ning toimikus oleva fotoga pooleli olevast ehitisest (t lk 55), on tõendatud,

et akende paigaldamiseks tuli avasid hiljem muuta ja ümber ehitada ning katusekande

paigaldamiseks tuli roovitist muuta, sest katuseaknaid alguses ette nähtud ei olnud.

-

Arusaamatu on kostja väide, et kostja andis põrandaplaadid ja ekspert pole seda

arvesse võtnud (p 1.3.10). Kohus märgib, et kostja ei ole varasemas menetluses

kordagi esitanud väidet, et põrandaplaadid olid andud tema. Vastupidi -kostja on

10.09.2021 tööde tabelis olnud nõus, et töö ühiku hind (so töö koos plaatidega) on 39€/

m2- samast hinnast on lähtunud ka ekspert (pos 565). Pooltel oli vaidlus plaaditud

pinna üle.

-

Analoogne on ka kostja etteheide, et ekspert pole arvesse võtnud tema poolt antud

tuuletõkkeplaati ja soojustusmaterjali (p 1.3.12). Kostja pole 10.09.2021 tööde tabelis

ega ka muudes dokumentides seda väidet varem esitanud (nõudnud tasaarvestust vms).

Ka pärast tunnistajate üle kuulamist ei täpsustanud kostja 11.10.2021 seisukohas tööde

ja materjalise osas midagi. Ekspert pidi hindama ehituse mähku ja maksumust, mitte

aga seda, palju kostja materjali ehitusel kasutati. Töid, mida hageja kas üldse ei teinud

või tegi osaliselt, ja mis kohtule poolte poolt enne ekspertiisi välja toodi, on kohus

eksperdile viidanud ja ekspert on neid arvesse võtnud.

-

Asjakohatud on küttelahendust puudutavad etteheited - ekspert pidi hindama tehtud

töid, mitte seda, kas kostja ehituse käigus paigaldatud ehituslahendusi kasutab või

mitte. Samuti on ekspert selgitanud, mida tähendab on vajalik põrandakütte sidumine

ja surve (vastuväite p 1.3.4). Seda, et põrandaküte paigaldati, on näha fotolt (t lk 56).

Kostja pole väitnud ega ka tõendanud, et ehitamise ajal ta andis tööde teostajale

juhiseid, et põrandaküte tuleks jätta rajamata, st et ta ei vaja seda.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja on vastuväiteid esitades käitunud kohatult- esitatud on

uusi väiteid, asja on püütud segaseks ajada. Osade etteheidete osas on kostja läinud

selgesse vastuollu istungil selgelt tuvastatud asjaoludega. Kuigi kostja leiab, et ekspert

pole pädevalt vastanud, on kostja enda vastuväited ja täpsustuse nõuded kohati täiesti

ebapädevad ja asjakohatud.

Ka hageja esitas eksperdile täpsustavaid küsimusi, millele ekspert vastas. Kohus leiab, et

osa hageja küsimusi olid tingitud sellest, et ta ei olnud eksperdi arvamusest selgelt aru

saanud või on mingid tööd arvestatud teistel ridadel kui seda arvas olevat hageja (p 4, 5, 6,

9, 12). Ka on ekspert käsitlenud arvetel B 190198 ja B190147 märgitud kaupu/töid

eraldiseisvalt ehitustöödest, mille maksumuse kohta kohus küsimusi esitas. Sellest ka

lahknevused hageja nõude ja hinnangu vahel. Ekspert selgitas asjaolu, miks osa

ehitusmaterjale on arvestatud terve rulli/pakina ja osa mitte, mille osas esitas vastuväite ka

kostja (hageja p 5-8, kostja 1.3.8).

Kohus on seisukohal, et ekspert on ehistööde maksumuse hinnangu andmisel piisavalt

arvestanud kõiki erisusi, milles pooled tööde käigus kokku leppisid. Kohus eelpool leidis, et

pakkumisi ei saa tööde hinna ja ka mahu määramisel arvestada, sest tegelikult töid ühegi

pakkumise alusel ei tehtud. Tööde mahu, sisu ja hinna osas ei saa juhinduda ka hageja poolt

kostjale esitatud arvetest, sest pooled on kinnitanud, et peaaegu kõiki arveid muudeti nii, et

need oleksid sobilikud esitamiseks PRIA-le. Hageja väitel nõudis arvete muutmist kostja ja

kostja seda väidet ümber ei lükanud, kostja esindaja selgitas hoopis, et arved pidid olema

esitatud selliselt, et need vastaksid dokumentidele, mis esitati toetuse saamisel (so siis 2016.a

pakkumisele, mille alusel tegelikult töid ei tehtud). Seda, et arved ja tegelikkus ei olnud

kooskõlas, tuleneb ka PRIA kontrollprotokollist (t lk 32-36), kus on selgelt välja toodud,

millised arvetel kajastatud tööd on kas tegemata või tehtud erinevalt toetuse alusdokumentides

esitatust.

Kuna hageja osutas kostjale teenust, oli esitatav arve lähtudes Raamatupidamisseaduse §7 lg 2

käeoleval juhul raamatupidamise algdokument, mille eesmärgiks on vajaduse korral tõendada

kompetentsele ja sõltumatule osapoolele majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

(sama paragrahvi lg 1). Käesolevalt ei tõenda esitatud arved aga tehingu asjaolusid tõepäraselt,

mistõttu esitatud arvete alusel poolte kohustusi määratleda ei saa.

Kohus lähtub seega hageja poolt tehtud tööde mahu ja nende hinna kindlaks määramisel

eksperdi poolt kindlaks tehtud asjaoludest ja summadest. Ekspert leidis, et kõigi tööde (sh nii

põhi- kui lisatööd) maksumus on kokku 42 974 eurot (koos käibemaksuga). Kohus rõhutab, et

eksperdi hinnangus on arvesse võetud ka seda, millised algselt kokku lepitud töid hageja ei

teinud ja millises osas andis materjali ja tegi tööd kostja ise.

Seega on eksperdi leitud summa kogusumma kõigi hageja tehtud tööde eest, sh ka

kõrvalhoone põranda valamine(vt allpool).

Kostja vastuväite kohaselt on ta maksnud hagejale nimetatud summast isegi rohkem, mistõttu

on nõue alusetu. Kostja väitel on ta tasunud hagejale tööde eest 44280,60 eurot. Hageja

ei ole nimetatud summa saamist eitanud, kuid väitis, et osa saadud

summast olid tasutud muude teenuste või ostude eest. Pooltel oli vaidlus

kolme arve tasumise osas.

-

25.05.2019 Arve B-190148 summas 629.50 eurot (t lk 37). Arvele on märgitud betoon,

transport ja paigaldus. Hageja väitel on tegemist lisatööga- kostja kõrvalhoone

põranda valamisega. Kostja väitel on tegemist aga betoonitöödega, mis tehti

puhkemaja ehitamiseks. Puudub vaidlus, et pooled ei olnud puhkemaja ehitamise

kokkuleppes kõrvalhoone põranda valamist kokku leppinud ja kui nimetatud töö tehti,

oli tegemist jällegi lisatöö tellimusega. Ekspert tegi kindlaks, et kostja kõrvalhoone

põranda on rajatud betoonvaluga (h=100mm), suurus 28m2, maksumus 795 eurot (akti

tabelis positsioon 2320, fotod põrandast lk 213). Tunnistaja Oxx Kxxxx ütluste

kohaselt tehti 2019.a kevadel puhkemaja põrand valamist ja kuna jäi betooni üle, siis

see paigutati ühe põranda katteks ära, töid teostasid kostja inimesed. Täpsemalt

tunnistaja ei teadnud, sest oli Eestist ära. Seega on tõendatud, et kostja kõrvalhoonele

betoonpõranda valamine on tehtud ja selleks kasutati hageja toodud betooni. Hageja

eitas nn lisamaterjali eest arve, mille on kostja poolt tasutud. Kuna ekspert on aga

kõrvalhoone põranda valamise arvestanud ekspertiisiaga tuvastatud lõpphinna sisse,

siis leiab kohus, see lisatöö nii ka lõpphinna hulgas arvesse läheb. Seega läheb ka

kostja polt tasutud 629.50 eurot tööde eest tasumisel arvesse.

-

27.01.2018.a arve 180003 summas 2700eurot (t lk 78), arvele märgitud kirjeldus

„Vastavalt hinnapakkumisele palkosa materjal 20.30mm kogus 1“. hageja väitel ostis

ta kostja jaoks soojaku, mis viidi kostja kinnistile aj asub käeoleval ka seal. Arvel

näidata palkmaterjal kostja soovil, et arve oleks sobilik esitada PRIA-le. Oma väite

tõendamiseks esitas hageja 26.01.2018.a Lucanova OÜ arve soojaku ostmise kohta

hinnaga 2250 eurot ja selle summa tasumise kohta (t lk 97), fotod sellest, et soojaks

asub kostja territooriumil (t lk 99-100), 27.01.2018 sõnumivahetuse soojaku

transportija ja telefoni +372 56610980 omaniku vahel, et soojak on transpordiks valmis

ja hommikuks transporditakse ning 29.01.2019.a palve tagasisideks kui ülekanne

tehtud (t lk 105), avalike registrite väljatrükid, millest nähtub, et eelnimetatud

telefoninumbrit +372 xxxxxxxx kasutas kostja õiguseellane OÜ Ninametsa (T lk 106-

108). Hageja selgituse kohaselt lisandub soojaku hinnale käibemaks, mistõttu on arve

summas 2700eurot (2250+450). Kostja vaidles hageja põhjendusele vastu, kuid ei

osanud selgitada, miks ta ei ole saanud arvel märgitud palkmaterjali ja miks ta ei ole

selle üle andmist hagejalt nõudnud. Tunnistaja Oxx Kxxxx ütluste kohaselt toodi

soojak kinnistule, ta sai ka arve palkosale, teadis, et see on soojak ja maksis selle ära.

Tunnistaja leidis, et kui on soojaku eest maksnud, siis see on tema oma. Hageja pole

asjaolule, et soojak on kostja oma, vastuväidet esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et hageja väited arve 180003 esitamise asjaolude kohta on tõendatud- arve sisu

ei vasta sellele, mille eest tegelikult tasumine toimus. Kuna kostja esitas nimetatud

arve PRIA-le (arve kajastatud kontrollprotokollis, märkega, et see on tasud

29.01.2018- t lk 34), et tõendada oma väidetavaid kulutusi toetusprojekti ellu viimisel,

on kostja teadkult lasknud arvet võltsida ja kasutas seda. Kohus asub seisukohale, et

nimetatud arve alusel ei ole tasutud hagejale puhkemaja ehitustööde eest.

-

18.02.2018.a arve 180007 summas 1965.65 eurot (t lk 77), arvele märgitud kirjeldus

„Vastavalt hinnapakkumisele palkosa 200-300mm, kogus 34.215“. hageja väitel laskis

kostja remontida oma autosid ja arve esitati läbi hageja, et kajastada toetusprojekti

kulusid. Oma väite tõendamiseks esitas hageja Axxxxxxxr Gxxxxx FIE 15.02.2018.a

arve nr 106 summas 550 eurot auto remondi kohta, teisi seotud arveid ei leidnud (tlk

112). Kostja vaidles hageja väidetele vastu ja teatas, et kostja autosid remonditakse

vaid esinduses. Tunnistaja Oxx Kxxxx ütluste kohaselt ei ole ta lasknud mingit autot

remontida, autod on ostetud esindusest ja lasti seal ka remontida (prot lk 8 ülal). Kostja

oma väite tõendamiseks ühtegi kirjalikku tõendit ei esitanud. Kohtu hinnangul ei ole

Oxx Kxxxx ütlused usaldusväärsed. Ka nimetatud arve osas tekkis küsimus, miks ei

ole kostja nõudnud hagejalt arvele märgitud palkmaterjali ja kostja sellele selgitust

anda ei osanud. Kohus peab tähelepanuväärseks, et kostja, kes muidu kogu menetluses

iga kulutatud euro, akna ja põrandaplaadi kohta vastuväiteid esitas, pole esitanud ei

enne menetlust ega menetluse ajal kordagi hagejale nõuet saamaks endale palkmaterjal,

mille eest ta on väidetavat tasunud ligi 2000 eurot- kostja oli selle nõude täitmise

suhtes täielikult ükskõikne. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ja kostja muu

käitumisega kooskõlas kostja väide, et ta maksis palkosa eest ja teda ei huvita, kas ta

ostetud materjali saab või mitte. Eelviidatud kontrollprotokolli kohaselt on kostja

esitanud arve 180007 PRIA-le tõendina toetusprojekti kulude katteks ja protokollis

kajastatu kohaselt on ta arve tasunud 12.03.2018. Kui arvestada seda, et kostja laskis

hagejal muuta (tegelikult võltsida) pea kõiki arveid, mis ta plaanis esitada PRIA-le on,

äärmiselt suur tõenäosus, et ka antud arve 180007 kirjeldus ei vasta sellele, mille eest

kostja hagejale tegelikult maksis või millist teenust hageja kostjale palkmaterjali müügi

varjus vahendas. Kohus asub seisukohale, et arve 180007 alusel ei ole kostja tasunud

hagejale puhkemaja ehitustööde eest, sest see arvel ei kajastu.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tõendatud ei ole kostja väide, et ta on tasunud puhkemaja

ehistustööde eest 44280,60 eurot. Kohus leiab, et kostja on tasunud 39 614.35

eurot (44 280-2700-1965.65). Nimetatud summa hõlmab ka kõrvalhoone

põranda betoonivalu. Kostjal on seega hagejale tasumata 3359.65 eurot.

Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja on täitnud VÕS § 635 lg 1 tuleneva töö tegemise kohustuse, kuid

kostja ei ole tehtud töö eest täies ulatuses tasunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja

§108 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui

võlgnik on kohustust rikkunud.

Kohus märgib, et arusaamatuks jäi hageja lõppseisukohas esitatud arvutuskäik oma nõude

osas. Arusaamatuks jäi hageja käsitlus, et kuigi ekspert hindas tema soovitud kokkuleppes

toodud tööde väärtuseks 29 823 eurot (km-ta), tuleb tööde hinnaks siiski lugeda 32 404.14

eurot (km-ta). Nimelt hõlmas eksperdi hinnang ka kõiki lisatöid, mis ehitusel tehti- tegemist

oli kõigi tööde lõppsummaga. Kuna kohus ei lugenud lepingu kokkuleppe aluseks ka hageja

2019.a kevadel koostatud hinnapakkumist, siis ei saa selle summat või töid ka arvestuse

aluseks võtta.

Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuna kulud, mida hageja tegi kohtueelses menetluses

kostja vastu nõude esitamisel. Hageja nõude summaks oli 400 eurot. Hageja esindaja on

11.01.2020 koostanud kostjale nõudekirja (t lk 12) ja hageja on teenuse eest tasunud 480 eurot

(km-ga) (tlk 13-14). Seega on hageja teinud reaalseid kulutusi, et oma nõuet kohtueelselt

maksma panna, kuid see ei andnud tulemust. Kuna kohus hageja nõude siiski osaliselt

rahuldab, olid hageja kulud õigusabile põhjendatud.

VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda oma kohustust rikkunud võlgnikult

kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõike 4 järgi peab isik

kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Käesolevalt kaasnes asjaoluga, et kostja keeldus tasumast viimast osa tellitud tööde

maksumusest ja hageja pidi selleks kasutama õigusabi, hagejale rahaline kulu. Nimetatud

rahaline kulu on varaline kahju TsMS §128 lg 1-3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 400 eurot kahju hüvitisena.

Hageja esitas kostja vastu ka viivise nõude: tasumata arvetelt B -190195, B-190197 ja B-

190198 palus hageja välja mõista seadusjärgse viivise alates arvete sissenõutavaks

muutumisest.

VÕS § 101 lg 6 sätestab, et rahalise kohustuse rikkumise korral saab sissenõudja nõuda

võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on viivist õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kohtule

esitatud asjaolude kohaselt ei saanud hageja kõiki töid objektil lõpetada, kuna neil tekkisid

kostjaga lahkarvamused tööde eest tasumise üle. Kostja ei ole hagejale tööde lõpuni tegemata

jätmist ette heitnud ja Oxx Kxxxx ütluste kohaselt sooviski ta juurdeehituse lõpptööd teha ise.

Tunnistaja Exx Kxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt tegi ta töid ka detsembris 2019, viimane foto

objektist on tehtud 09.12.2019 (t lk 57). Samast päevast pärineb ka viimane arve B-190198,

maksetähtajaga 14.12.2019.a Hageja ise on arvestanud viivist erinevate arvete puhul eri

kuupäevast viitega VÕS § 821 lg 1. Kuna kohus ei mõista kostjalt põhikohustust välja arvete

alusel vaid eksperdi poolt kindlaks tehtud asjaolude lausel, leiab kohus, et kohustus muutus

sissenõutavaks 10.12.2019 so. pärast kui hageja töö objektil lõpetas. Kuna hageja on soovinud

viivist kõige varem alates 02.01.2020 (t lk 15), mõistab kohus viivise välja alates nimetatud

kuupäevast. Kohus mõistab viivise kindla summana lahendi tegemise päeva seisuga ja

edasiulatuvalt seadusjärgses määras. Hagis on kahju hüvitise summalt palutud viivis välja

mõista alates hagi esitamisest ja nii kohus ka arvestab- hagi esitati kohtule 18.11.2020.a.

Poolte vahel puudus kokkulepe viivise suuruse üle. Seega saab hageja esitada viivise nõude

lähtudes Vastavalt VÕS § 113 lg 1 teine lause ja 94 loetakse nn seadusjärgseks

viivisemääraks

intressimäär

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub 8%.

Arvestades lisanuvat Euroopa Keskpanga andetel kohalduvat keskmist intressimäära, oli kuni

31.12.2023 oli viivisemmäär seega 0%, perioodil 01.01.-30.06.2023 10,5% ja alates

01.07.2023 12%.

Põhinõudelt on hageja viivise nõue 995.98 eurot: perioodil 02.01-31.12.2022 kokku 1095

päeva, summa päevas 0,73435 eurot; 01.01.2023-30.06.2023 181 päeva, viivis päevas

0,966475 eurot ja alates 01.07.2023 14 päeva, viivis päevas 1,104542 eurot.

Kahju hüvitise nõudelt on viivis perioodil 18.11.2020-14.07.2023 kokku 90.52 euro.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on viivis kokku seega 1086.50 eurot.

Alates 15.07.2023 tuleb kostjal tasuda viivist põhivõlalt 3759.65 eurot seadusjärgses määras

kuni põhikohutuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud poolte vahel jagada, sest kohus rahuldas

hagi vaid osaliselt. Hageja põhinõudeks oli 8603.13 eurot, millest kohus rahuldas 3759.65

eurot, so 43,7%

Pooled esitasid kohtule menetluskulude nimekirjad ja kulude jaotust puudutavad taotlused.

Hageja taotluse kohaselt on tal seoses menetlusega kulusid kokku 10 089.70 eurot, sh riigilõiv

550 eurot, ekspertiisi kulu 5628 eurot ja õigusabikulud 3911.70 eurot. Hageja leidis, et kõik

kulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel, sest kostja keeldus kompromissist.

Kostja kulude nimekirja kohaselt on kostjal menetluskuludeks õigusabikulud 1020 eurot.

Kostja leidis, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Kohus leiab, et hageja taotlus jätta menetluskulud kostja kanda TsMS §163 lg 2 alusel, ei ole

põhjendatud, sest antud sätet saaks kohalda siis, kui hageja oleks teinud kostjale konkreetse

kompromissettepanku umbes samas suuruse kui kohus hiljem hagi rahuldab, samuti kui kohus

oleks teinud konkreetse ettepanku, millega hageja oleks nõustunud, kuid kostja mitte. Seda

sätet ei kohaldata abstraktsete kompromissläbirääkimiste luhtumiste korral. Käesolevalt hageja

kostjale ühtegi konkreetset pakkumist ei teinud, mistõttu ei ole põhjust ka nimetatud sätet

kohaldada.

Kohus on teinud eksperdile väljamaksed kahe määruse alusel järgmiselt: 16.06.2022 määruse

alusel 5388 eurot ja 31.05.203 määruse lausel täienvalt 240 eurot- kokku seega 5628 eurot.

Nimetatud kulud on asja läbivaatamise kulud vastavalt TsMS § 143 p 1. Kulud oli ettetasunud

hageja 05.01.2022.a.

Kohus leiab, et kohtukulud tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Käeolevalt on kohtukuludeks

eelviidatud eksperdi tasu j5628 eurot a hageja tasutud riigilõiv 550 eurot. Kohus märgib, et

kaldub hagi rahuldamise propotsioonist veidi kõrvale seetõttu, et hageja kohtusse pöördumise

üheks ajendiks oli asjaolu, et kostja nõudis hagejalt arvete ümbert tegemist (sisuliselt

võltsimist). Antud asjaolu tegi keerukamaks ka asja menetlemise kohtus: kui arved oleks

kajastanud õigesti tehtud töid ja nende mahte, oleks asjaolud olnud selged kiiremini ja

lihtsamalt ning eeldatavalt poleks vajalik olnud ka ekspertiisi läbi viimine. Arevetega

manipuleerimine toimus ainuüksi kostja huvides (soov esitada need PRIA-le), kes püüdis

olukorda ära kasutada ka menetluses. Kohtu hinnangul on arvete võltsimine ja nendega

manipuleerimine taunitav ja see asjaolu on aluseks et jätta kulud kostja kanda veidi suuremas

ulatuses, kui kohus hagi tegelikult rahuldas. Seoses ekspertiisiga toob kohus veel välja selle,

et kostja esitatud vastuväited ekspertiile olid kohatud ja lausa pahatahtlikud, mis suurendas

eksperdi tööd ja tekitas seega ka lisakulu. Kohtu hinnangul on ekspertiisiga kantud kulude

välja mõistmine kostjalt pooles ulatuses igati õiglane.

Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista pool riigilõivust 275 eurot ja pool ekspertiisi

kuludest 2814 eurot, kokku 3089 eurot.

Kohus leiab, et kohtuvälised kulud, mis olid poolte õigusabikulud, tuleb jätta poolte endi

kanda. Kuna kohus jätab poolte õigusabikulud nende endi kanda, siis kohus ei hinda sisuliselt

tehtud kulude põhjendatust ja sisu.

Hageja esitas taotluse enamtasutud ekspertiisi tasu ettemaksu tagastamiseks summas 272

eurot. 28.03.2023 teates märkis hageja esindaja, et palub eksperdi tasu ettemaksu tagastada

kontole, kust see kohtule tagatiseks tasuti.

Kohus tuvastas, et hageja on tasunud 05.01.2022 rahandusministeeriumi kontole EE

062200221059223099 ekspertiisikulude ettemaksuna 5900 eurot (t lk 163). Tasumine on

toimunud kontolt EE562200221035987207.

Kuna kohus on eksperdile tema tasu täies ulatuse tasunud, tuleb ebavajalik summa hagejale

tagastada tema poolt soovitud kontole.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik