4-23-1429/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-1429

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2023, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-23-1429 (231523000083) Kohtunik Kersti Heide Kohtuistungi sekretär Liisa Õim Sooväli , Riina Ratassepp, Diana

Tõlk Ines Üprus, Karina Šorohhova Kohtuasi P.T kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuur Lääne i -Harju politseijaoskon

na kohtuesindusgrupi 20. .2023 . a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr LS § 231523000083

223 lg 1 ja § järgi

236 lg 1

Menetlusalune isik P.T (isikukood: XXX), kodakondsus: xxx, emakeel: xxx, elukoht: xxx, e-post xxx, töökoht: xxx OÜ - xxx, kriminaalja väärteokorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov (valitud kaitsja) Vladimir Sadekov a

dvokaadibüroo OÜ Aadress: xxx E-post xxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

(registrikood: 70008747) Ametnik eriasjade uurija J P Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn E-post: pohja.lmt@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg te

27. juuni, 3. juuli ja 10. juuli 2023 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p

2 ja 3, § 29 lg 1 p -dest -st 1 ning §-st 23 kohus otsustas:

4-23-1429

2 (11)

1. Rahuldada P.T kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi 20.04.2023. a üldmenetluse - otsuse peale väärteoasjas nr 231523000083 osaliselt. 2. Politsei- -Harju Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne politseijaoskonna kohtuesindusgrupi 20.04.2023. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 231523000083 täielikult.

3. LS § 223 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheites tunnistada P.T süüdi LS

§ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning karistada teda

5 (viie

) trahviühiku ehk 2 (kahekümne) euro suuruse rahatrahviga.

4. LS § 236 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheites lõpetada P.T suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

5. 1749 eurot Lugeda valitud kaitsja mõistlikuks tasuks (sh käibemaks), millest ½ ehk 874,50 eurot

P.T (sh käibemaks) mõista riigieelarve vahenditest välja kasuks. Ülejäänud valitud kaitsja tasu jääb menetlusaluse isiku enda kanda. Kohus selgitab, et rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul. Rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne- Harju poli

tseijaoskonna kohtuesindusgrupi 20.04.2023. a üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 231523000083. VTMS § 204 lg kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele - pöörav asutus päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest l isikul advokaadist . Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KAEVATAV OTSUS 20.04.2023 koostas Politsei-

-Harju ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne politseijaoskonna kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J P üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 231523000083 P.T suhtes. Otsusega karistati P.T liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 2 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest trahviühiku ehk

300 euro suuruse rahatrahviga ning LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta Harjumaal Tallinnas Xxx 03.01.2023 kell 17.25 juures, juhtides mootorsõidukit Volvo XC90 registreerimismärgiga xxx, ei olnud piisavalt tähelepanelik ega hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teisi liiklejaid ega vältinud teel liikuva vähekaitstud liikleja ohustamist, mille tõttu tagurdas otsa sõiduki taga liikunud jalakäijale. Oma tegevusega põhjustas ta V G tervisekahjustused, mis on fikseeritud haiglateatisega. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning ei teavitanud häirekeskust, kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel oli vigastada saanud inimene. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus P.T sellise tegevusega LS 16 lg-s 1, § 49 lg- -des 2, 3 ja 4 ning

223 lg 1

s 1, § 169 lg 2 p sätestatut pani toime LS § ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad d. väärteo

4-23-1429

3 (11)

KAEBUS Menetlusalune isik P.T esitas 03.05.2023 kaitsja vahendusel Harju Maakohtule kaebuse (kohtu tl 3- Politsei- 4) ja Piirivalveameti eelmärgitud otsuse peale, taotledes selle täielikku tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse se adustiku (VTMS) § , kuivõrd etteheidetavad väärteod on tõendamata

29 lg 1 p 1 alusel . Samuti taotleti menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuses leitakse, et menetlusalune isik ei ole rikkunud liiklusseaduse nõudeid. P.T juhtis mootorsõidukit, mis on varustatud parkimisabi süsteemiga, samuti 360 kraadi videokaameraga ning ohutussüsteemiga, mis pidurdab - automaatselt, kui sõiduki liikumine ei ole ohutu mingisuguse takistuse esinemise tõttu.

Menetlusalune isik küll tagurdas sõidukiga ja võis tõkestada sellega jalakäija liikumisteed, kuid ei sõitnud jalakäijale otsa. KOHTU SEISUKOHT 1.

Tõenditest Antud väärteoasja arutamise raames kuulati kohtus tunnistajatena üle V G ja R R, samuti menetlusalune isik P.T. Tunnistaja R Ri ülekuulamise käigus avaldati poolte taotlusel kahel korral tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi ulatuses, milles need poolte seisukoha kohaselt olid vastuolus kohtus antud ütlustega. Kohtu hinnangul tunnistaja ütlustes vastuolusid ei esine, mistõttu tuleb need tervikuna lugeda usaldusväärseteks. Kohtus rääkis tunnistaja, et ta ei kuulnud, mida menetlusalune isik ja naisterahvast tunnistaja (s.t V G) omavahel rääkisid, nad rääkisid valjusti, aga millest täpselt, ei olnud tunnistajale kuulda (kohtu tl 43). Kohtuvälises menetluses on tunnistaja avaldanud, et ta kuulis, kuidas autojuht (ehk menetlusalune isik P.T ) karjus naisterahva peale ning küsis: „Kas sa tead, kui 18). Tunnistaja R R selgitas kohtus, et ta kuulis, et palju see auto maksab?!“ (kohtu tl räägiti kõrgendatud hääletoonil ja seda lauset kuulis ka, aga autojuhi ja naisterahva omavahelist vestlust ta täpsemalt ei kuulnud (kohtu tl 43 pöördel). Kohtu hinnangul ei esine tunnistaja ütlustes vastuolu, sest ta selgitas, et ta ei kuulnud autojuhi ja naisterahva omavahelist vestlust, vaid ainult seda üht autojuhi lauset. Vestluseks on vaja mõlemat osapoolt. Seega olukorras, kus tunnistaja kuulis vaid ühe poole lausutud üht lauset, oli korrektne temast väljendada, et vestlust ta ei kuulnud. Kohtus küsis kaitsja tunnistaja R Rilt, kas ta kuulis, et naisterahvas tegi autojuhile kohapeal märkuse (kohtu tl 43 pöördel)

. Tunnistaja vastas, et ei kuulnud, sest naisterahvas ei karjunud. Kohtuvälises menetluses on tunnistaja öelnud, et naisterahvas tegi talle (s.t autojuhile) märkuse

(kohtu tl 18). Selle võimaliku vastuolu osas selgitas tunnistaja, et ta ei kuulnud, mida naisterahvas autojuhile ütles, aga ta kuulis, et naisterahvas midagi rahulikult rääkis (kuulis häält) ning nägi, kuidas naisterahvas käitus (naisterahvas läks ümber auto – kohtu tl 43 pöördel). Lisaks selgitas tunnistaja, et kuna ta oli näinud, kuidas auto naisterahvast müksas, siis ta eeldas, et ega naisterahvas selle eest autojuhti tänama ei läinud. Kohus on seisukohal, et ka selles osas ei esine tunnistaja k

vahel vastuolu. ohtuvälises menetluses ning kohtus antud ütluste Kohtuvälises menetluses on tunnistaja öelnud, et ta (naisterahvas) tegi talle märkuse. Tunnistaja pole kohtuvälises menetluses öelnud, et ta kuulis, et naisterahvas mingi märkuse autojuhile tegi. Tunnistaja selgitus, et naisterahvas tegi autojuhile märkuse, sest ta kuulis naisterahva häält (ehk naisterahvas ütles midagi autojuhile), nägi naisterahvast liikumas ümber auto, et autoj , uhi tähelepanu saada ning üldise loogika kohaselt eeldas, et kui auto sulle otsa sõidab, siis sa ei lähe autojuhti selle eest kiitma, on kohtu hinnangul selge, loogiline ning vastuoludeta.

4-23-1429

4 (11)

Tunnistaja V G enetluse pooled kahtluse alla ei seadnud. i ütlustes midagi konkreetselt kohtum Kohus peab nimetatud tunnistaja ütlusi täielikult usaldusväärseteks. Menetlusaluse isiku P.T ütlusi peab kohus usaldusväärseteks vaid osas, milles need pole vastuolus t tema enda ütlustega või vastuolus eiste usaldusväärsete tõenditega, sh tunnistajate ütlustega. Kohus küsis menetlusaluselt isikult mitme tema väite osas selgitusi, miks tema versioon juhtunust lahkneb tunnistajate ütlustest (kohtu tl 60 pöördel-61). Menetlusalune isik oli seisukohal, et tunnistajatel on omad huvid ja neil on palju süüdistusi tema vastu (kohtu tl 61). Samas ei osanud menetlusalune isik välja tuua, mis huvi võiks tunnistajatel olla tema süüdistamiseks valetada (kohtu tl 61). Viidates V G pakkus menetlusalune isik vaid üldsõnaliselt välja, et ta võib soovida lahendada enda probleemi oma tervisega. Tunnistajad ja menetlusalune isik on omavahel

. Tunnistajaid täiesti võõrad ega tunne üksteist (kohtu tl 39) endid seob vaid ühes kortermajas elamine (kohtu tl 53 pöördel-54) V G pole kordagi . väljendanud mingit varalist nõuet menetlusaluse isiku vastu esitada. Tunnistaja huvi V G on kohtu hinnangul lihtsalt äärmisel nördinud, et kuigi tunnistaja ütles t kohapeal menetlusalusele isikule, et viimane sõitis talle otsa, siis menetlusalune isik ei tundnud üldse huvi selle vastu, kas ta viga sai ega vabandanud, vaid selle asemel karjus, sõimas ja muretses oma kalli auto pärast ega see pole kahjustusi saanud, ning lahkus sündmuskohalt ootamata ära politseid (vt nt kohtu tl 55 pöördel). Sellises olukorras on mõistetav, et V G teavitas juhtunust politseid. Antud olukorda arvestades on kaitsja kohtuvaidlustes esitatud V G väide tunnistaja i kättemaksu soovist liialdatud ning kohatu. V G Kuivõrd P.T ja tunnistaja i vahel juhtunut nägi eemalt (5. korruse rõdult) pealt objektiivne tunnistaja, (kelle olemasolust polnud P.T ja V G se ajal teadlikud) kes kinnitab V Gi versiooni juhtunust, pole kohtul sündmuse toimumi mingit põhjust arvata, et põhjusel annaks valeütlusi menetlusaluse isiku V G solvumisest vms

tegevuse kohta, et viimane saaks põhjendamatult karistada. ljasõnali Menetlusaluse isiku pa ne ja põhjendamatu väide tunnistajate nn vandenõust tema vastu hoopis kinnitab, et P.T soovib enda käitumist antud sündmuses mistahes vastutuse vältimiseks näidata paremas valguses kui see tegelikkuses oli. Kõik kohtumenetluses uuritud dokumentaalsed tõendid on kohtu hinnangul lubatavad ja asjakohased. Dokumentaalsete ja isikuliste tõendite tõendiväärtusele annab kohus hinnangu alljärgnevalt, analüüsides P.T-le ette heidetavaid väärtegusid. 2. teoetteheide LS § 223 lg 1 järgi esitatud väär Väärteokoosseis P.T-le esitatud esimene väärteoetteheide seisneb lühidalt selles, et juhtides mootorsõidukit tagurdas otsa jalakäijale, kes sai Kohtuvälise menetleja ta vigastada. otsuse kohaselt kvalifitseeriti see tegu LS § 223 lg 1 järgi. Nimetatud säte näeb ette, et karistatav on m rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule ootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus Väärt . eoprotokolli kohaselt rikkus P.T LS § 16 lg s 1 ning § 49 lg s 1 sätestatud liiklusnõudeid. LS § 16 lg 1 kohaselt - - peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 49 lg 1 näeb aga ette, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. V G

-53, 54-55) i ütluste kohaselt (kohtu tl 51 pöördel läks ta 03.01.2023 õhtul kella 17 paiku Xxx kortermajast välja prügi ära viima. Ta seisis kõnniteel kui nägi, et valget värvi kõrgem auto tagurdab. Tunnistaja ootas kõnniteel kuni auto manöövri ära teeb. Sõiduk peatus, keeras rattad vasakule ning hakkas ettepoole liikuma. Sellest sai tunnistaja aru, et tal on nüüd vaba tee ning võimalus auto tagant mööda liikuda. Tunnistaja jõudis enda sõnul teha kaks sammu teed edasi kui järsku auto pidurdas ning hakkas uuesti tagurdama. Tunnistaja oli jõudnud auto taga selle

4-23-1429

5 (11)

keskosa juurde ning sai aru, et autojuht teda ei näe ning sõidab talle otsa. Ta pani vasaku käe automaatselt ette ning see libises mööda jäist ja lumist autot, kuid kuna tal olid saabastel naelikud all, siis ta ei kukkunud, vaid kaotas hetkeks osaliselt tasakaalu.

Kuid auto sõitis talle kergelt

Valu ta sellest ei tundnud, sest tal oli müksates vastu vasakut külge, puusa ja jalga. talvele kohaselt paks riietus seljas. Ta ei tea, kuidas autojuht sellest aru sai, aga käe libisemise ajal peatus. sõiduk Kuna autojuht ei tulnud kohe autost välja ning tunnistaja ei näinud lume tõttu mitte midagi ei tagaklaasist ega tagumistest küljeklaasidest, siis liikus ta auto kõrvalistuja poolsele küljele ning kopu (ei mäleta, kas klaasi, ukse või millegi muu tas vastu autot peale ). Juht mõni hetk veel istus autos, siis tuli välja ning läks autot tagantpoolt üle vaatama esmalt . S autojuht oli agressiivne, karju eejärel tuli tunnistaja juurde auto külje peale. Autojuht s tunnistaja peale ja ütles: „Mida sa näpid seda autot. Kas sa tead palju see maksab? “! . Kui tunnistaja ütles autojuhile, et ta sõitis talle otsa, siis autojuht sõimas tunnistajat ning rääkis, et tal on sõidukil andurid, mis ei lase otsa sõita. Tunnistaja pani seejärel ette kutsuda politsei ning ütles, et pildistab autonumbrit. Kuid autojuht tuli agressiivselt tunnistaja poole. Tunnistaja astus küll käed ette ning tõukas tunnistajat mõlema käe labakäe sammu tagasi, kuid autojuht pani - randme rinnakusse . äärega (kohtu tl 57 pöördel) Seejärel autojuht ropendas ning väljendas, et tunnistaja võib teha, mis tahab. Pärast seda läks autojuht kiirustades oma sõidukisse ning sõitis minema. Tunnistaja R R rääkis kohtus (kohtu tl 41 pöördel-42, 43-43 pöördel), et selle aasta jaanuarikuus oli lumist autot, mis liikus ta 5. korrusel asuvas oma kodu rõdu peal ja tegi suitsu. Nägi valget prügikonteineritest mööda, sõitis veidi, natukene aega seisis ning siis hakkas tagurdama. Samal hetkel kõndis seal auto juures naisterahvas. Tunnistaja märkis, et tegemist oli sama naisterahvaga, kes kohtuistungi alguses tema kõrval kohtusaalis istus ehk tunnistaja V Giga. Tunnistaja ei näinud, et auto oleks naisterahva jalust maha sõitnud, sest naine ei kukkunud, aga võimalik, et auto müksas naist. Naisterahvas pani sel ajal käe automaatselt ette ja puudutas autot, aga kas

auto teda ka müksas, seda tunnistaja ei tea. Juht ei tulnud kohe autost välja. Naisterahvas läks ümber sõiduki auto kõrvalistuja poolsele küljele ning koputas juhipoolse ukse aknale (kohtu tl 44). Kui autojuht sõidukist välja tuli, siis ta tegi tiiru ümber sõiduki ja läks naisterahva juurde. Tunnistaja ei kuulnud, millest nad rääkisid, aga vestlus oli kõrgendatud hääletooniga väga valjult ütles, et kas sa tead palju see auto maksab. Siis nägi ning autojuht tunnistaja, kuidas autojuht tõukas naisterahvast õlgadest, kuid naisterahvas ei kukkunud. Võimalik, et neil oli veel sõnavahetus ja siis istus juht tagasi sõidukisse ning sõitis ära. Seega tunnistaja R R V G R R ja i ütlused kinnitavad tunnistaja i ütlusi selles osas, mida nägi kuulis. Nimelt, et lumine sõiduauto sõitis ühel hetkel edaspidi, kuid siis hakkas tagurdama ning samal ajal oli naisterahvas (V G) V G R R sõiduki taga. i sõnul toimus ka otsasõit. Tunnistaja arvas, et otsasõit võis toimuda, kuid ta polnud selles päris kindel, sest naisterahvas ei kukkunud. Ühtlasi tuleb siinkohal arvestada, et tunnistaja R R nägi enda sõnul sündmust pealt õhtusel ajal

5. korruse rõdult ning sõiduki juhipoolne külg oli tema poole ellise vahemaa pealt võib antud . S juhtumi asjaolusid arvesse võttes (V Gi sõnul toimus sõiduki tagaosaga vaid kerge kokkupõrge, mis talle isegi valu ei põhjustanud) olla keeruline hinnata, kas auto ja jalakäija vahel toimus kokkupuude või mitte. Kohtu hinnangul pole põhjust arvata, et tunnistaja V G oleks kokkupõrke kohta

R R V G valetanud. Mingit põhjust tal seda teha polnud. Ühtlasi kinnitavad i ütlused, et pani sõiduki tagurdamise hetkel automaatselt vasaku käe ette ning puudutas sellega autot. Juht ei tulnud kohe sõidukist pärast seismajäämist välja, aga naisterahvas läks sõiduki küljele ning koputas kõrvalistujapoolsele klaasile. Sõidukijuht läks esmalt sõiduki taha autot kontrollima ning seejärel sõiduki küljele naisterahva juurde. Neil toimus kõrgendatud hääletoonil vestlus, millest tunnisaja R R kuulis vaid, et autojuht kommenteeris sõiduki maksumust. Samuti nägi tunnistaja naisterahva tõukamist autojuhi poolt ning seda, et seejärel sõiti ära. s autojuht

Menetlusalune isik selgitas (kohtu tl 58-61 xxx kortermajas asuvast kodust ning ), et ta väljus plaanis oli sõita naisele töö juurde vastu. Ta soovis tagurdada kahe auto vahelt välja. Kui ta oli jõudnud oma autoga parkivate sõidukite vahelt üle poole kere pikkuse võrra tahapoole, siis

4-23-1429

6 (11)

hakkas juba pidurdama, et jätkata sõitmist juba otse edaspidi. Sel hetkel andis parkimisandur aga nagu oleks sinna midagi pooliku helisignaali. Seejärel tuli tugev löök vastu tagaklaasi – visatud. Menetlusalune isik vaatas paremale ja vasakule peeglisse, ka tahavaatepeeglisse, külje aga ei näinud kedagi. Pani auto parkimisrežiimile, lülitas mootori välja, väljus sõidukist ning suundus sõiduki taha. Tagaklaas oli terve. Sel hetkel kuulis, et keegi lööb kõrvalistuja klaasi. Vaatas ning nägi seal naisterahvast (V G). Läks lähemale ning küsis naiselt, mida ta teeb. Naine ütles, et ta sõitis talle otsa. Menetlusalune isik püüdis enda sõnul selgitada, et tema auto ei võimaldaks tal jalakäijale otsa sõita, sest tal on paigaldatud kõik kaasaegsed andurid ja turvasüsteemid. Naine ei tahtnud teda ning kuna ta oli kindel, et otsasõitu ei aga kuulata toimunud ja tervisekahjustusi ei tekitatud, siis otsustas ta oma aega mitte raisata ning ära sõita. Tunnistajate ütlustega on ümber lükatud menetlusaluse isiku versioon nagu oleks tema juhitud sõiduki tagaklaasi midagi visatud. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli heli tagaklaasil põhjustatud arvatavalt sellest, et kokkupõrke ajal automaatselt enda vasaku käe V G sirutas tagurdava auto poole n-ö enda kaitseks välja, mis aga puudutas sõiduki lumist ja jäist tagaklaasi. Kuigi V G läks kodust välja prügi välja viima, siis esiteks ei olnud tal prügikotis midagi rasket (kohtu tl 54, 55) ning teiseks hoidis ta prügikotti paremas käes, kuid välja sirutatud oli mõlema tunnistaja ütluste kohaselt just vasak käsi, mis puudutas ka auto tagaklaasi. Seega ei ole V G menetlusaluse isiku sõiduki (ega ka mõnd muud klaasi või osa) löönud nt prügikoti tagaklaasi

või jalutuskepiga (mida tunnistaja prügi välja viimiseks kaasa ei võtnud – kohtu tl 55, 56 ). Ühtlasi kinnitavad mõlemad tunnistajad, et sõiduki küljeklaasile käega V G koputas. Menetlusaluse isiku enda ütlustes esinevad aga vastuolud. Nimelt esialgu vabas jutustuses märkis , et kui ta sõiduki tagant vaatas külje poole, siis nägi, kuidas naisterahvas lõi ta mingisuguse esemega tema autot (kohtu tl 58 pöördel). Seejärel kaitsja küsimustele vastates ütles menetlusalune isik, et naisterahvas lõi või koputas parema käega, aga tagantpoolt ta ei näinud, kuidas naisterahvas seda tegi ja kas tal oli käes ka midagi või mitte, aga koputus oli vali (kohtu tl 59 pöördel). Kohtuvälise menetleja küsimuste peale selgitas menetlusalune isik, et kui ta oli sõiduki taga, siis ta heli järgi sai aru, et keegi on sõiduki paremal pool (kohtu tl 60). Kuid kohtu täpsustava küsimuse peale menetlusalune isik jällegi väitis, et sõiduki taga olles ta sõiduki külje peale tehtud koputust nägi (kohtu tl 60 pöördel). Seega ühel hetkel menetlusalune isik väitis, et nägi koputust, siis jällegi, et ei näinud. Samuti ühel hetkel väitis, et löödi mingi esemega, teisel hetkel, et ta ei näinud, kas mingit eset ka kasutati või mitte. Kui kohus küsis, kas ta naisterahva peale karjus/häält tõstis, siis menetlusalune isik seda eitas (kohtu tl 61). Kui kohus aga küsis, miks kaks tunnistajat ütlevad, et ta tõstis häält, siis vastas menetlusalune isik juba, et nad rääkisid valjusti (kohtu tl 61). P.T on algusest peale olnud seisukohal, et mingit otsasõitu ei saanud toimuda, sest tema juhitud

(kohtu tl 66-67) sõidukile on paigaldatud sellised turvasüsteemid jms , mille tõttu takistuse ilmudes sõiduk automaatselt pidurdab. Ühtlasi on menetlusalune isik väitnud, et tema sõiduk oli lumest puhastatud (sõiduki peal oli küll lumi, aga kõik aknad, klaasid ja ukselingid olid lumest puhtad kohtu tl 58) – ning kui sõiduki andurid oleksid olnud lumised, siis oleks sõiduk sellest märku andnud ning ülds e ei liigukski. Kohus on seisukohal, et isegi kui antud sõidukil on paigaldatud sellised süsteemid, mis takistuse ilmnedes ei lase sõidukil liikuda, siis antud sündmusel need ei toiminud, sest vajalikud andurid ja kaamerad o

lid lumega kaetud. Ühtlasi ei olnud menetlusaluse isiku juhitud sõiduk puhastatud täielikult ega vajalikul määral, et ta oleks saanud tagurdamise ajal ka tegelikult veenduda selles, et ta kellelegi otsa ei sõida. Väide, et auto poleks üldse liikunudki kui andurid oleksid olnud lumega kaetud, on aga paljasõnaline ning lükatud ümber teiste väärteoasjas kogutud tõenditega, mis kinnitavad, et sõiduk oli lumine, kuid sellest hoolimata sai sellega sõita. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest et menetlusaluse isiku juhitud sõidu V Gi

kil oli peal 10-20 cm paksune lumekiht, puhastatud oli vaid esiklaas ning esimesed küljeklaasid; tagaklaas ning tagumised küljeklaasid olid puhastamata (kohtu tl 51 pöördel). Küljepeeglite peal oli lumi, aga

4-23-1429

7 (11)

seda, kas peeglid ise olid puhtad või mitte, sellele tunnistaja tähelepanu ei pööranud (kohtu tl 56- ). -plaadil fail nr-ga

56 pöördel Kohus näitas tunnistajale ka sõiduki tagantvaate fotot (CD 9703), paludes näidata, kus lumi oli. Tunnistaja kinnitas, et numbrimärk oli küll puhastatud, kuid ümberringi ning vähemasti numbrimärgist allapoole oli sõiduk lumega kaetud. Nimetatud fotolt nähtub, et just numbrimärgist allapoole jäävad antud sõidukil erinevad andurid/kaamerad. Tunnistaja R R eal oli palju lund, kirjeldas, et auto oli kõrvalt vaadates nagu lumehang, selle p kuskil ühe sõrme pikkuse jagu paksuselt; sõiduki tagaklaasil oli lund ja jääd (kohtu tl 41 pöördel, 42 pöördel). Tunnistajate ütluste valguses on menetlusaluse isiku väide sellest, et autol oli lund peal vaid 5cm paksuselt (kohtu tl 58), tegeliku olukorra näitamine endale soodsamas suunas. Samuti ei ole eluliselt usutav, et menetlusalune isik oleks 1,5-2 minuti jooksul suutnud tunnistaja kirjeldatud olukorras sõiduki (nagu lumehang) kõik klaasid lumest ja jääst puhastada (kohtu tl 61). Juhul, kui sõiduki tagaklaas ja tagumised küljeklaasid oleks olnud samuti puhastatud ning menetlusalune isik enda sõnul vaatas kõikidesse peeglitesse ja ka 360-kraadi kaamerat, siis oleks ta V G klaasi juures Sealjuures ka menetlusaluse ki sõiduki taga näinud. isiku enda helisignaali , viitab ütlused, mille kohaselt kuulis ta poolikut (kohtu tl 58 pöördel) tegelikult sellele, et andurid ei olnud n- , kuid sellest hoolimata oli täielikult ö töövõimelised võimalik sõidukiga liikuda nii edaspidi kui tagurdada. Ühtlasi märgib kohus, et isegi kui sõidukil on paigaldatud igasugused abistavad parkimisja manööverdusabi süsteemid, ei võta mootorsõidukijuhilt kohustust veenduda enda sõiduki see liikumise ohutuses.

Sõidukijuht on see, kes peab tagama sõiduki kasutamise teistele ohutult. Eeltoodu tõttu pole kohtu hinnangul oluline, kas jalakäija kasutas helkurit ning kas või kui palju oli sündmuskohal valgustust. Siiski on tunnistaja i ütlustega, mi V G lles kohtul pole alust kahelda, tõendatud, et tal oli sündmuse ajal helkur kinnitatud mantli külge ning see rippus paremal pool peab V G liikus põlve kõrgusel nii nagu (kohtu tl 56 pöördel). Arvestades, et sõiduki taga selliselt, et sõiduk jäi tema vasakule küljele, siis on vähetõenäoline, et isegi kui menetlusaluse isiku sõiduk oleks olnud lumest korrektselt puhastatud, oleks ta jalakäijal olnud helkurit näinud. Eeltoodust nähtuvalt p i üt , et otsasõit ole kohtul alust kahelda tunnistaja V G lustes selle kohta tõepoolest toimus. Kuna politsei soovitas V G antud juhtum EMO-s fikseerida, siis tunnistaja

EMO- il läks ja käis s, kus ütles, et sinikaid tal ei ole, luumurdu ka mitte, lihtsalt auto sõitis otsa (kohtu tl 52 pöördel,

57 pöördel Otsasõidu tõttu tunnistaja haiget ei saanud, sest tal oli paks riietus seljas, kuid ). tal valutas kaks- (kohtu tl 53 kolm päeva rinna piirkond, kuhu autojuht oli teda kätega tõuganud , 57- ).

57 pöördel Väärteoasja materjalide hulgas on ka kohtus uuritud teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (KVM tl 7). Selle teatise kohaselt on V Gki Ida-Tallinna Keskhaiglas üle vaadatud alles 06.01.2023 ehk kolm päeva pärast sündmust. Teatisel on märgitud, et vigastuste raskusaste on kerge, võimalikku seost eelneva terviserikkega ei ole, tervisekahjustuse kestus on kuni 2 nädalat ning V G osutati ravi. Seega esineb vastuolu V Gi ütluste ning antud teatise vahel seoses sellega, kas tunnistaja otsasõidu tagajärjel sai vigastusi või mitte. Samas võtab kohus siinkohal arvesse, et antud teatis on koostatud kolm päeva pärast toimunud sündmust. Ühtlasi on selles väga lakooniliselt märgitud, et vigastuste raskusaste oli kerge. Kuid seda, mis vigastused tunnistajal esinesid, kirjas ei ole. Vastukaaluks võttes arvesse, et V G rääkis kohtus nii vabas jutustuse vormis ütlusi andes (kohtu tl 52 pöördel) kui ka kinnitas hiljem nii kohtuvälise menetleja (kohtu tl 53) kui ka kohtu täpsustavate küsimuste peale (kohtu tl 57-57 pöördel), et autoga kokkupuute tagajärjel ta ei saanud ei vigastusi ega tundnud valu, lähtub kohus kehavigastuste tuvastamise küsimuses tunnistaja ütlustest. Sealjuures täpsustas tunnistaja, et EMO- temalt, et kas ta teab, et tal on jalgadega probleemid ning s arst küsis tunnistaja ütles, et teab, see on tal juba varasemast (kohtu tl 53). Seega sellest, et P.T tagurdas enda juhitud mootorsõidukiga V G otsa, ei saanud viimane vigastusi ega tundnud ka valu, ta tundis vaid kokkupuudet.

Valu tundis tunnistaja vaid kätega tõukamisest.

4-23-1429

8 (11)

Kuivõrd LS § 223 lg 1 alusel on karistatav isiku tegu juhul, kui liiklusnõuete rikkumisega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, aga käesoleval juhul V G

otsasõidu tagajärjel viga ei saanud, siis LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ei saa P.T-le ette heita. See ei tähenda aga, et menetlusaluse isiku suhtes tuleks väärteomenetlus antud väärteoetteheite osas lõpetada.

Kohus on seisukohal, et kuna on tuvastatud, et P.T ei olnud tagurdamisel piisavalt tähelepanelik ning ohustas teist liiklejat, s.t jalakäija V Gki, on menetlusalune isik rikkunud tagurdamisel LS § 49 lg s 1 sätestatut, samuti LS § 16 lg s 1 sätestatud üldist hoolsuskohustust - - (arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib ohustada inimesi). Olukorras, kus toimus otsasõit, aga jalakäija sellest viga ei saanud (tõenäoliselt väikse sõidukiiruse ning jalakäija talvise paksu riietuse ja naelikutega jalanõude kandmise tõttu), on ilmselgelt teise

jalakäijast liikleja tervist ohustatud. Praegusel juhul jäi vaid hea õnne tõttu tervisekahju saabumata. Kohus leiab, et P.T ohustas teist liiklejat (jalakäijat) hooletusest. Karistusseadustiku (KarS)

8 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui § 1 ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. etlusaluse isiku ütluste Siinkohal arvestab kohus, et nii V Gi kui men kohaselt ei olnud majade ees sel hetkel teisi isikuid liikumas. Ühtlasi oli tegemist juba sellise talvise kellaajaga, kus päev läheb üle õhtuks, o hämar. li Kohus leiab, et juhul, kui menetlusalune isik oleks oma sõiduki korrektselt lumest puhastanud ning olnud tagurdamise manöövri tegemisel tähelepanelikum (jälginud külgpeegleid, tahavaatepeeglit ning kasutanud ka sõidukile paigaldatud abistavaid süsteeme), oleks olnud võimalik jalakäijale otsasõitu vältida. Kuivõrd menetlusalune isik aga ei näinud, et tagurdamise ajal on sõiduki taga jalakäija, siis ei teadnud ta, et võib teist liiklejat ohustada. Arvestades, et antud sündmus toimus kohas, kus liiguvad nii sõidukid kui jalakäijad (kortermajade esine parkimisala), tuli sõidukijuhil a

rvestada, et läheduses võib liikuda ka jalakäijaid. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Nimetatud liiklusnõuete rikkumine, s.t tagurdamisel jalakäija ohustamine, toob kaasa vastutuse LS § 242 lg 1 järgi (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine). Karistus LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga 3-20 trahviühikut (vt ka KarS § 47 lg 1). Üks trahviühik vastab 4 eurole. Seega võib mõistetav rahatrahv olla vahemikus 12-80 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt aristamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse on k kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et menetlusalune isik käitus hooletult, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm. Samas suurendab tema süüd asjaolu, et praegu ei esinenud mitte ainult oht jalakäijale otsa sõita, vaid see ka juhtus. Ainult hea õnne tõttu ei saanud jalakäija vigastusi (millisel juhul oleks tegemist olnud juba tõsisema liiklusrikkumisega

– LS § 223 lg 1). Kuigi menetlusalune isik otsasõitu ei tunnista, arvestab kohus mõnevõrra süüd vähendavana seda, et ta V Gi ees siiski kohtuistungil vabandas (kohtu tl 61 pöördel), kuigi seda ei saa kindlasti pidada puhtsüdamlikuks kahetsuseks KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes, mis kergendaks karistust. Samuti ei näinud kohus, et V G ja menetlusalune isik oleksid leppinud, mistõttu ei esine ka karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 9 mõttes. Kuivõrd P.T-l ei ole kehtivaid karistusi (KVM tl 36), siis võib temale mõistetav karistus olla keskmisest väiksem. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et P.T-le tuleb mõista

4-23-1429

9 (11)

karistuseks rahatrahv sanktsiooni minimaalse määra lähedal, kuid siiski mitte minimaalses määras. Kokkuvõtteks Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et LS § 223 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheites tuleb Politseija Piirivalveameti otsus P.T karistamises LS § 223 lg 1 järgi tühistada, tunnistada ta süüdi LS § 242 lg 1 järgi ning karis trahviühiku ehk 2 tada teda 5

0 euro suuruse rahatrahviga. Seetõttu rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kätega rinnakusse tõukamine väljub käesolevas väärteoasjas P.T suhtes koostatud väärteoprotokollis kirjeldatud etteheidete piiridest, mistõttu kohus praeguse väärteoasja raames selle osas õiguslikku hinnangut ei anna. Küll aga tuleb Politseija Piirivalveametil hinnata, kas tegemist võib olla kuriteoga § 121 lg 1 mõttes ehk teise isiku kehalise väärkohtlemisega KarS (vähemasti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega) ning vajadusel algatada kriminaalmenetlus. 3.

LS § 236 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide P.T-le heidetakse ette veel seda, et ta lahkus LS § 236 lg 1 alusel liiklusõnnetuse sündmuskohalt teavitanud häirekeskust, kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel oli vigastada ega saanud inimene. LS § 236 lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Seega antud väärteokoosseisu obligatoorseks eelduseks on liiklusõnnetuse toimumine. LS § 2 p 32 defineerib liiklusõnnetusena , kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt juhtumi väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohus on P.T-le LS § 223 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheite analüüsis tuvastanud, et kuigi menetlusalune isik tagurdas enda juhitud mootor

V G, siis viimane sõidukiga otsa jalakäija seetõttu vigastada ei saanud. Seega olukorras, kus liiklusseaduse mõttes ei ole toimunud liiklusõnnetust , ei ole võimalik menetlusalusele isikule ette heita (sest keegi viga ei saanud) ka liiklusõnnetusest teavitamata jätmist. Kuna sündmuskohalt lahkumise ning häirekeskuse mitte teavitamisega ei rikkunud P.T tema ka ühtegi muud liiklusnõuet, siis pole alust tegevust käsitada mõne muu liiklusrikkumisena. Eeltoodud tuleb kaebus põhjustel leiab kohus, et LS § 236 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheites rahuldada ning väärteomenetlus suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos P.T väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada.

4. Menetluskulud VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makst tasu riigiud mõistliku suurusega või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.11.2019. a otsus nr 4-18-5765/24, p 9). Menetlusalune isik esitas kaitsja vahendusel kohtule taotluse hüvitada valitud kaitsja tasu. 03.07.2023 ja 10.07.2023 istungitel esitas kaitsja kohtule kokku kaks menetluskulude nimekirja. kohaselt on kaitsja tunnitasuks olnud 150 Mõlema eurot (ilma käibemaksuta). Praegune väärteoasi ei ole keerukas – tegemist on lihtsakoeliste liiklusrikkumiste etteheidetega. Viimaste aastate Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast ei selgu mõistlikku tunnitasu

4-23-1429

10 (11)

liiklusalaste väärteoasjade puhul. Küll aga on Riigikohtu kriminaalkolleegium käesoleval aastal väljendanud, et 170 euro suurune tunnitasu (täpsustamata, kas see sisaldab käibemaksu või mitte) on põhjendatud keerukama väärteoasja puhul (vt 16.05.2023. a otsus nr 4-22-3288/51, p 30). Arvestades, et eelmisel aastal on Riigikohtu kriminaalkolleegium aga vaid aegumise vastuväidet käsitleva kassatsiooni ning mitte keeruka pidanud õigusvaidlusega väärteoasjas mõistlikuks valitud kait eurot ilma käibemaksuta sja tunnitasuks 150 (vt 09.03.2022. a otsus nr 4-21-995/56, p-d 4, 9 ja 12) valitud kaitsja , loeb kohus praeguses väärteoasjas sama suure tunnitasu mõistlikuks. Järgnevalt hindab kohus osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatust. Kohtule esitatud kahe menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kaitsja poolt õigusabi kokku 10,73 tunni ulatuses ehk kogusummas 1931,40 eurot (sh käibemaks). Samas täpsustas kaitsja, et istungitel osalemise aeg on hinnanguline ning taotletakse , millega kohus hüvitist istungite tegeliku kestuse järgi nõustub. 03.07.2023 istungil kohtule esitatud menetluskulude nimekirja (kohtu tl 64) kohaselt kulus kaitsjal kliendiga konsultatsioonile tund aega. Seda ajakulu peab kohus põhjendatuks. Seejärel on kaitsjal kulunud väärteootsusega tutvumisele pool tundi. Väärteootsus on küll kolmel leheküljel, kuid arvestades, et viimasel leheküljel on vaid edasikaebamise kord ning kohtuvälise menetleja seisukoht algab alles otsuse (kohtu tl 8-9; KVM esimese lehekülje poole pealt tl 26-28), loeb kohus antud otsusega tutvumise datud ajakuluks 15 minutit. põhjen Väärteoasja materjalide väljanõudmisele ja nendega tutvumisele on menetluskulude nimekirja kohaselt kaitsjal kulunud kokku kaks tundi. ainult Kohus leiab, et põhjendatud on ajakulu ühe tunni ulatuses, sest väärteoasja materjalid ei ole sedavõrd mahukad, et nõuaksid ligi kaks tundi nende läbitöötamiseks. Kaebuse (vt kohtu tl 3-4) koostamisele kulunud kaht tundi peab kohus põhjendatud ajakuluks. Harju Maakohtu 01.06.2023. a määrusega

(kohtu tl 25-26) tutvumise le on kaitsjal kulunud 0,3 tundi ehk 18 minutit, mida kohus peab samuti põhjendatuks. 02.06.2023 esitatud kohtuistungi edasilükkamise taotluse koostamisele on kaitsjal kulunud 0,25 tundi ehk

15 minutit. Kohtule kahelauselise eks ei saa lugeda enam kirja saatmise põhjendatud ajakulu kui 5 minutit. 27.06.2023 kohtuistungi algus oli planeeritud kella 13.00-ks ning kestis kuni 14.15

(1,25 tundi). (kohtu tl 30 pöördel, 45) ehk kokku üks tund 15 minutit Kuivõrd menetluskulude nimekirjas oli märgitud 1,18 tundi, siis suurendab kohus taotlusega võrreldes mõnevõrra põhjendatud ajakulu. 03.07.2023 kestis kohtuistung kella 10.00-st 13.00-ni ehk kolm tundi. Arvestades, et menetluskulude nimekirjas oli arvestatud 2,5 tunniga, siis loeb kohus põhjendatuks tegelikult toimunud istungi kestuse kolme tunni ulatuses. 10.07.2023 kohtuistung kestis kokku 50 minutit, mis on mõnevõrra vähem kui samal päeval kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kaitsja poolt . arvestatud üks tund (kohtu tl 65) Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatud ajakuluks kokku 9 tundi 43 minutit. Seega valitud kaitsja mõistlikuks tasuks praeguses väärteomenetluses ilma käibemaksuta on 1457,50 eurot ehk 1749 . eurot koos käibemaksuga Kuivõrd käesoleval juhul heideti P.T-le ette kahe väärteo toimepanemist, millest ainult ühe osas lõpetas kohus menetluse, siis tuleb menetlusalusele isikule hüvitada valitud kaitsja

mõistlik tasu vaid seoses LS § 236 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheite menetlemisega. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud selle konkreetse väärteoetteheite menetlemisega, milles menetlusaluse isiku suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.10.2017. a otsus nr 4-16-7649/36, p 22). Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda LS § 2 alusel väärteoasja menetlemisega seotud kuludeks pool

36 lg 1 valitud kaitsjale makstud mõistlikust tasust, s.o (sh käibemaks) 874,50 eurot . Arvestades, et Politseija Piirivalveameti põhimääruse § 1 lg 1 ning § 2 lg 2 kohaselt on Politseija Piirivalveamet Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille kulud kaetakse

4-23-1429

11 (11)

riigieelarvest, tuleb nimetatud 874,50 eurot hüvitada P.T-le riigieelarve vahenditest. Ülejäänud osa menetluskuludest (s.t valitud kaitsja tasust) jääb menetlusaluse isiku enda kanda.

Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)