1-11-3377/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-11-3377

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2011. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-3377 (11260100811) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi

Kokkuleppemenetluses N.T süüdistus KarS § 169 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav N.T

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-eesti

keel, ametlikult ei tööta, teeb juhutöid, varem kriminaalkorras karistatud 09.07.2009. a Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 424 alusel

mõisteti rahaline karistus 250 pm, s.o 12500 krooni, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07. 03. 2011. a

Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.T KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust .

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui N.T 18

(kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

2(3)

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 6 alusel kohustada N.T katseajal täitma ülalpidamiskohustust.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata N.T katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Sisse nõuda N.T-lt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;

2) kaitsetasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 54 senti vandeadvokaat Aivar Hindi poolt

osutatud õigusabi eest. KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul,

kohustades N.T tasuma igakuiselt 14-ndaks kuupäevaks menetluskulude

katteks alates 2011.a aprillist vähemalt 40 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank

221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kaitsjale välja makstud tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud, kokku 46,59 eurot, tuleb jätta riigi kanda.

N.T suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.T süüdistatakse selles, et tema alates 27. 01. 2010 hoidub kuritahtlikult kõrvale

27.01.2010 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega talt väljamõistetud igakuise elatusraha

5000 krooni maksmisest alates 01. jaanuarist 2010 oma nooremate kui kaheksateistaastaste laste

xxxxxxxxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni ja seisuga 22. 02. 2011 omas elatise võlgnevuse 3922, 52 eurot. Seega N.T, hoidudes kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele

lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale

karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult

täitmisele, kui süüdimõistetu 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama

kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja

esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

3(3)

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 6 alusel kohustus täita ülalpidamiskohustust.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele.

Kaitsja esitas taotluse, milles palus kaitsja Jõgevale sõitmisega seotud kulud jätta riigi kanda. Lisaks palus ta menetluskulude tasumise ajatada ühe aasta peale.

Kohus leidis, et esitatud taotlused on põhjendatud. Tasu, mis on kaitsjale makstud riigi õigusabi

osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud

sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda, kuna kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja

määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid käesoleval juhul 46,59 eurot. Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need

süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Lisaks tuleb arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, et tal ei ole alalist tööd ning tal on kohustus tasuda ka igakuiselt elatist, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks.

Kohtunik