2-22-143247/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-143247

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-143247

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E.-M. V. vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

347,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(rk 11919806; aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn),

lepinguline esindaja: T. I. (e-post XXX)

kostja: E.-M. V. (ik XXX; elu- ja viibimiskoht

teadmata; e-post XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega järgmiselt: välja mõista E.-M. V. lt Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kasuks järgmine:

1.1. põhivõlg 236,96 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivis 37,43 eurot, kokku

284,39 eurot;

1.2. viivis tasumata põhivõlalt 0,05% päevas alates 22.12.2022 kuni põhivõla

tasumiseni.

2. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 4 euro, sissenõudmiskulu 15 euro, viivise 0,56 euro

ja põhivõlalt 4 eurolt alates 22.12.2022 nõutava viivise osas.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 94% kostja kanda ja

6% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista E.-M. V. lt menetluskulu 270,72 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks.

7. E.-M. V. l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital

käesoleva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale

2/4

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress

Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 08.11.2022 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.-M. V. lt (kostja) võla väljamõistmiseks. 14.12.2022

määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada.

2. Hageja esitas 21.12.2022 hagiavalduse ning 10.01.2023 täpsustatud hagiavalduse.

10.01.2023 menetlusdokumendis palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla

240,96 eurot, viivise 37,99 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot, samuti viivise põhivõla

jäägilt 0,05% päevas alates 22.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS (Tele2) 13.06.2020

liitumiselepingu nr 852443763 ja selle lisad, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest arvete alusel

tasuma. Lisaks anti kostjale rendile digiboks ja ruuter ning võimaldati kostjal kasutada

pakette Piiramatu Vabadus ja Piiramatu Netivabadus, kostja võttis kasutusele ka Mobiil-ID

teenuse. Kostja ei täitnud oma kohustust nõuetekohaselt ning Tele2 ütles lepingu võla

tõttu 22.03.2022 üles. 23.05.2022 loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. Kostjal on

tasumata põhivõlg 240,96 eurot (sh arve nr 15113815846, mis sisaldab ka võlamenetluse

tasu, ning arve nr 15114282765 summas 12 eurot võlateatise eest). Üldtingimuste p 3

alusel nõuab hageja viivist 0,05% päevas, sh kuni 21.12.2022 kokku 37,99 eurot

(mh arvetes nr 15113815846 ja 15114282765 nõutavatelt summadelt vastavalt alates

19.03.2022 ja 19.05.2022). Võla sissenõudmiseks saatis hageja volitatud esindaja

kostjale 03.06., 08.08. ja 12.10.2022 võlateatised, mistõttu on hagejal õigus nõuda

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-st 1 juhindudes sissenõudmiskulude hüvitist

25 eurot; esindaja on esitanud teenuse eest arve.

3. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku

vastuse nõude kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 järgi avaldamisega

06.06.2023 Ametlikes Teadaannetes; avaliku kättetoimetamise põhjendused on märgitud

06.06.2023 määruses. Mh ei õnnestunud kostjale toimetada dokumente kätte e-toimiku

ega kättetoimetamise portaali kaudu, e-postiga, tähitud kirjadega ega ka kohtutäituri

vahendusel. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale TsMS § 317 lg 5 alusel

3/4

kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega 22.06.2023. Kostjale anti

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole

hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6

näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi selles osas

tagaseljaotsusega rahuldada ja teha selles osas otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava

osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta.

5. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 236,96 eurot

(240,96-4; vt p 6.1.1), sissenõudmiskulu 10 eurot (5+5; vt p 6.1.2) ja viivis 37,43 eurot

(37,99-0,56; vt p 6.2), kokku 284,39 eurot. Samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks

välja viivis tasumata põhivõlalt 0,05% päevas alates 22.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

6. Hagi tuleb jätta rahuldamata põhivõla 4 euro, sissenõudmiskulu 15 euro, viivise

0,56 euro ja põhivõlalt 4 eurolt alates 22.12.2022 nõutava viivise osas.

6.1. 23.12.2022 määruses selgitas kohus hagejale, et tal tuleb täpsustada põhivõla

koosseisu ja kujunemist, eelkõige näidata ära, kas ja millises ulatuses sisaldab põhivõlg

ka muud kui otseselt teenuse osutamisega seonduvat (nt võlateatiste või meeldetuletuste

tasu; sellisel juhul tuua välja ka nende aluseks olevad asjaolud). Samuti tuli hagejal

selgelt välja tuua, kuidas ja mille alusel on sissenõudmiskulud kujunenud. Kohus selgitas

mh, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks

hüvitamiseks; VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud lepingu lõpetamise järgsete

sissenõudmiskulude hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär

(vt

ka

Võlaõigusseadus

I. Kommenteeritud

väljaanne.

Koostajad

P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580-581).

6.1.1. Esitatust nähtuvalt sisaldub põhivõlas ka võlamenetluse tasu 4 eurot (veebruari

eest esitatud arve nr 15113815846 maksetähtpäevaga 18.03.2022). Leping öeldi üles

22.03.2022. Seega on tegemist sissenõudmiskuluga lepingu kehtivusajal. VÕS § 1132 lg 1

I lause näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni

5 eurot. Sama lõike III lause kohaselt on nimetatud hüvitist võlausaldajal õigus nõuda

ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja

ei ole välja toonud, et Tele2 oleks saatnud kõigepealt tasulise ja seejärel tasuta

meeldetuletuskirja. Seega ei ole eelmärgitud 4 euro nõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata.

6.1.2. Samuti sisaldub põhivõlas võlateatise tasu 12 eurot (aprilli eest esitatud arve

nr 15114282765 maksetähtpäevaga 18.05.2022). Lepingu lõppemise aega arvestades on

tegemist sissenõudmiskuluga pärast lepingu lõppemist. Lisaks nõuab hageja pärast

lepingu lõppemist eraldi sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot 03.06., 08.08.

ja 12.10.2022 võlateatiste eest. Seega nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist

kokku 37 euro ulatuses (12+25). VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue on õiguslikult põhjendatud

4/4

22 euro ulatuses – hageja nõutava esimese võlateatise tasu 12 eurot ning VÕS § 1132

lg 2 p 1 piirangut arvestades kahe järgmise meeldetuletuskirja tasu kokku 10 eurot (2 *

5 eurot). Kuna põhivõlas sisaldub juba sissenõudmiskulu 12 eurot, on eraldi esitatud

sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata 15 euro

ulatuses (25-5-5).

6.2. Kuna põhivõlas sisalduv võlamenetluse tasu 4 eurot ei ole põhjendatud, tuleb jätta

rahuldamata ka sellelt nõutav viivis, sh 19.03.–21.12.2022 eest summas 0,56 eurot.

Menetluskulud

7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Menetluskulud tuleb jaotada järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 94% kostja ja

6% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude

jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust (hagihind 347,93 eurot; hagihind

rahuldatud osast lähtudes 327,64 eurot) ning asjaolu, et hagi osaline rahuldamata jätmine

ei ole seotud kostja vastuväitega.

8. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (hagiavalduse p 3). 05.05.2023 edastas hageja

kohtutäituri otsuse menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 48 euro kohta.

Hagihinda ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 arvestades on riigilõiv 100 eurot

põhjendatud

TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel tuleb määrata hageja menetluskulude katteks

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu

100 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ajakulu peab kohus põhjendatuks 3,5 t

asemel 1 t ulatuses. Asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas,

tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja töötatud korduvaks kasutamiseks

ning õiguslikud põhjendused suures osas trafaretsed. Samuti tuli hagejal nõue ja selle

arvestus välja selgitada juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Hageja palub

võtta arvesse, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Käibemaksuseaduse § 25 lg 1

viimase

lause

kohaselt

ei

ole

piiratud

maksukohustuslasel

sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust. Seega tuleb hagejale hüvitada ka käibemaks (TsMS § 174 lg 10).

Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 120 eurot

(1 t * 100 eurot/t + käibemaks).

TsMS § 138 lg 1, § 144 lg 1 p 51 alusel on menetluskulu kohtutäituri tasu

menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kostjale püüti menetlusdokumente kätte

toimetada ka hageja korraldamisel kohtutäituri vahendusel, seega on kohtutäituri tasu

48 eurot põhjendatud kulu.

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu

kokku 270,72 eurot (94% 288 eurost (100 + 20 + 120 + 48)).

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik