3-23-1204/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1204

Haldusasi

VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 4. novembri 2021. a

projekteerimistingimuste

nr

2111802/09138

õigusvastasuse tuvastamiseks ja 3. mai 2023. a ehitusloa

nr 2312271/03066 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebajad – VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ, esindaja

v.adv Raul Keba

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad EV ja TP

Kolmas isik – MTÜ Jalgpalliklubi Tallinna Kalev

Menetluse alus ringkonnakohtus

VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 15. juuni 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1204 resolutsiooni

punkti 1 peale.

2. Jätta VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 15. juuni 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1204 resolutsiooni

punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raja tn 4a kinnistu (registriosa nr 23844101; katastritunnus 78405:501:0147, pindala

42 672 m2, sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa) suhtes kehtib Tallinna Linnavalitsuse

22.08.2007 korraldusega nr 1442-k kehtestatud Ehitajate tee, Üliõpilaste tee, Raja tänava ja

Akadeemia tee vahelise ala detailplaneering (DP). Planeeringu järgi on kinnistule kavandatud

staadion ja seda teenindav hoone. Kinnistul paikneb vana staadion, kus on säilinud üksikud

amortiseerunud rajatised.

3-23-1204

2(6)

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 04.11.2021 projekteerimistingimused nr

2111802/09138 (PT) Raja tn 4a kinnistule ajutise PVC pneumohalli püstitamiseks kasutusajaga

kuni 5 aastat. PT kohaselt soovitakse ajutine PVC pneumohall (ehitisealune pindala 9375 m2

ehk 75 m × 125 m; kõrgus maapinnast kuni 21,5 m) püstitada olemasolevale staadionile ja on

kavandatud kasutada jalgpalli sisehallina. Pneumohalli kõrgus ei ületa Akadeemia tee ja

Ehitajate tee ristmikul oleva Tallinna Tehnikaülikooli hoonete kompleksi kõige kõrgema hoone

(23 m) kõrgust. Ehitajate tee ja Raja tänava äärde on ehitatud ka teisi kuni 5-korruselised

suuremahulisi ehitisi, seega ajutine pneumohall sobib väljakujunenud keskkonda. Kavandatu

on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga, puudub vastuolu avalike huvidega ning on

linnaelu seisukohast oluline, samuti ei kaasne negatiivset mõju kolmandatele isikutele.

3. VV, TL, HHA ja TS esitasid Tallinna Halduskohtule 21.07.2022 kaebuse TLPA

04.11.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/09138 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-

1564). Tallinna Halduskohus luges 07.10.2022 määrusega kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes,

jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 18.11.2022 määrusega kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 07.02.2023.

4. TLPA-le esitati 19.07.2022 ehitusloa taotlus Raja tn 4a kinnistule ajutise jalgpallihalli

rajamiseks. Piirkonna elanikud esitasid ehitusloa menetluses 19.08.2022 arvamuse, milles

leidsid, et kavandatav pneumohall on vastuolus kehtiva DP-ga ning selle püstitamiseks tuleb

koostada uus DP, sest faktiliselt ei püstitata ajutist ehitist. PT on vastuolus ehitusseadustiku

(EhS) § 26 lg-ga 3. Analüüsimata on piirkonna elanike õiguste riive (sh liikluskoormus ja

liikluskorraldus, müratase, valgusreostus jms). PT ja ehitusloa eelnõu on motiveerimata. TLPA

vastas esitatud seisukohtadele 02.06.2023 kirjaga nr 4-3/2102-75.

5. TLPA väljastas 03.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03066 ajutise jalgpallihalli, abihoone

ja kaugküttetorustiku rajamiseks. Ehitise kasutusajaks on kuni 5 aastat ehitusloa väljastamisest

arvates ning 5 aastat pärast ehitusloa väljaandmist tuleb ajutise ehitise kasutamine lõpetada ja

ajutine ehitis lammutada.

6. VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ esitasid Tallinna Halduskohtule 01.06.2023 kaebuse

TLPA 04.11.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/09138 õigusvastasuse tuvastamiseks ja

TLPA 03.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03066 tühistamiseks. Kaebajad palusid ühtlasi esialgse

õiguskaitse korras peatada ehitusloa kehtivus. PT ja ehitusluba on õigusvastased ning rikuvad

kaebajate

õigusi.

Pneumohalli

püstitamisega

kaasnevad

püsivad

muudatused

(sh

liikluskoormuse ja mürataseme oluline tõus, valgusreostus, looduskeskkonna muutumine

tehislikumaks, liigirikkuse hävimine) mõjutavad kaebajate ja teiste elanike tervist. PT ja

ehitusluba on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p-ga 1 ja PlanS § 125 lg 4 ei ole

kohaldatav, sest alal on olemas kehtiv DP. Kuna PT-ga lubatud ehitusõigus ei vasta kehtivale

DP-le, tuleb pneumohalli püstitamiseks koostada uus DP. Vaidlustatud PT on vastuolus EhS §

26 lg-ga 3, sest kavandatav Eesti suurim PVC jalgpallihall keset looduslikku männimetsa ei

sobitu väljakujunenud keskkonda ning on vastuolus avaliku huviga kehtiva DP järgimiseks.

Ehitusluba on vastuolus EhS § 3 lg-ga 4, sest kavandatavat pneumohalli ei saa mõistlikult

lugeda kuni 5-aastaseks kasutamiseks mõeldud ajutiseks ehitiseks, mis hiljem lammutatakse.

Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kolmas isik soovib ehitusloa alusel alustada

pneumohalli püstitamisega (ehitamise alustamise teatis esitati 17.05.2023 ja toimuvad

ettevalmistustööd, mh on raiutud mitmeid puid).

7. Tallinna linn palus 08.06.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajad ei ole kaebuses ega ka haldusmenetluses tõendanud enda subjektiivsete õiguste riivet.

3-23-1204

3(6)

Kaebajad ei ela püstitatava ajutise jalgpallihalli vahetus naabruses ja nende väited õigushüvede

kahjustamisest on hüpoteetilised ja kaudsed. Sisuliselt vaidlustavad kaebajad üksnes piirkonna

miljöö muutumist. Kaebajate tõstatatud probleemid liikluskorraldusega väljuvad nii DP, PT kui

ka ehitusloa piiridest. Väited mürataseme tõusust ja valgusreostusest on hüpoteetilised ning ei

seondu kaebajate õiguste riivega. PT õigusvastasuse tuvastamise nõudega soovitakse selgelt

kompenseerida haldusasjas nr 3-22-1564 mööda lastud tühistamiskaebuse esitamise tähtaega,

mis ei ole lubatav. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja

igal juhul ei ole kaebajad põhistanud esmase õiguskaitse vajadust. Ehitusloa alusel on lubatud

rajada ajutine jalgpallihall, mis tuleb 5 aasta möödumisel lammutada või taotleda sellele alalist

ehitusõigust. PlanS § 125 lg 4 sätestab selgelt, et DP koostamine ei ole nõutav ajutise ehitise

püstitamiseks, mistõttu kohaldub asjas EhS § 26 ja seda kehtivast DP-st olenemata. Keelatud ei

ole püstitada ajutisi ehitisi ka kehtiva DP-ga alale.

8. MTÜ Jalgpalliklubi Tallinna Kalev palus 07.06.2023 seisukohas jätta esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Eesmärk on teha staadion korda ja võtta see aastaringsesse

kasutusse. Ümberkaudsed spordiklubid ja koolid on juba avaldanud koostöösoovi, mis kinnitab

vajadust staadioni aastaringseks kasutamiseks. Toimub ka koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga

ja üliõpilased alustavad sügisel staadionil sporditunde. Lisaks soovitakse parandada linnaosas

liikumis- ja treeningtingimusi ning edendada tervislikke eluviise, eriti arvestades liikumisaastat.

9. Tallinna Halduskohus jättis 15.06.2023 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), võttis kaebuse menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna

menetlusse MTÜ Jalgpalliklubi Tallinna Kalev.

Ehitusluba ja ehitusprojekt tuginevad varem väljastatud PT-le, mille üheks õiguslikuks aluseks

oli EhS § 26. Kohus nõustub kaebajaga, et kehtiva DP korral ei saa ajutise ehitise püstitamisel

PlanS § 125 lg 4 ja EhS § 26 alusel jätta kehtivat DP-d sisuliselt kõrvale. Kuigi ajutise ehitise

rajamiseks ei ole DP koostamise kohustust, ei kehti see olukorras, kus DP on juba kehtestatud

ja sellega on ühtlasi määratud alale kehtiv ehitusõigus, mida saab EhS § 27 tingimustel PT-ga

täpsustada. Kehtivat DP-d ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud (sh osaliselt). Väljastatud

PT-d võib olla võimalik tõlgendada kooskõlas EhS §-ga 27 ning sellisel juhul tuleb mh hinnata,

kas staadioni asemel pneumohalli (ajutine ehitis) püstitamine on olemuslik muudatus või mitte.

Tuvastamisnõude esitamise lubatavust tuleb täiendavalt kontrollida, sest sellega ei saa murda

PT õigusjõudu. PT kehtib ja on täitmiseks kohustuslik. PT õigusvastasuse tuvastamine võiks

olla vajalik, kui on ette näha, et plaanitakse anda uus PT ning esineb võimalus, et selle käigus

korratakse varasemaid vigu. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. PT alusel koostatud

ehitusprojekt ja selle alusel väljastatud ehitusluba on samuti eelduslikult õiguspärased ning

pelgalt kaebajate ettepanekutega mittearvestamisest ei järeldu vastupidist. Kokkuvõtlikult on

siiski tegemist keeruka õigusliku olukorraga, mida tuleb menetluse käigus sisuliselt analüüsida.

Kaebajad on väitnud, et PT ja ehitusluba rikuvad nende subjektiivseid õigusi omandile, tervise

kaitsele ja kodu puutumatusele. Õiguste rikkumise tingivad kasvav liikluskoormus, suurenevad

müratase ja õhusaaste, parkimiskohtade vähesus, valgusreostus, hoone keskkonda sobimatus

ning teostatavad raied. Kohtu esmasel hinnangul ei pruugi eelnimetatud tegevustest järeldada

kaebeõiguse olemasolu, sest need ei ole seostatavad ainuüksi pneumohalli püstitamisega, vaid

piirkonna üldisest muutumisest. Pneumohalli rajamisega seotud raietegevus on minimaalne ja

sellel ei saa olla märkimisväärset mõju. Kaebajad ei eristu õiguste riive poolest kuidagi teistest

pneumohalli läheduses elavatest inimestest. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas riivab kavandatud

pneumohall konkreetselt kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebeõiguse olemasolu on pigem

kaheldav, kuid kohus ei võta selles osas lõplikku seisukohta enne asja sisulist läbivaatamist.

Igal juhul on kaebajate subjektiivsete õiguste riive väheintensiivne ning esialgse õiguskaitse

3-23-1204

4(6)

vajadus puudub, sest ei nähtu, et nende õigused võiksid esialgse õiguskaitse rakendamiseta

saada pöördumatult kahjustada. Jalgpallihall teenib avalikku huvi ja võimaldab alal paremaid

sportimisvõimalusi. Ühtlasi kasvab vajadus parandada piirkonna tänavaid. Senisele vanale ja

amortiseerunud spordiväljakule antakse uus kasutus ning kergliiklusteed korrastatakse. Kolmas

isik on põhistanud vajadust staadioni aastaringseks kasutamiseks. Samas on avalikes huvides

ka kehtiva DP järgimine. EhS § 27 annab siiski võimaluse rohkem kui viis aastat vana DP-d

täiendada ja täpsustada. Praegusel juhul on DP kehtestatud 2007. a-l ning avalikes huvides võib

olla ka selle täiendamine. Tegemist on keeruka vaidlusega, kuid ehitusluba ja ehitustegevus ei

puuduta tõenäoliselt kaebajate subjektiivseid õigusi. Isegi kui kaebajatel on kaebeõigus, on

nende subjektiivsete õiguste riive vähene. Esialgse õiguskaitse kohaldamine omaks seevastu

olulist mõju kolmanda isiku õigustele ja avalikele huvidele, sest halli ei oleks ilmselt võimalik

sellel aastal rajada ega kasutada. Tegemist on ajutise ehitisega ja selle rajamisega seotud

pöördumatud mõjutused on Raja tn 4a suurust ja asukohta arvestades minimaalsed.

10. VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ paluvad 27.06.2023 määruskaebuses tühistada

halduskohtu 15.06.2023 määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada nende esialgse õiguskaitse

taotlus. Halduskohus leidis vääralt, et kaebajate subjektiivsete õiguste riive on väheintensiivne

ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Kaebajad on seisukohal, et

pneumohalli püstitamisega (sh trasside rajamise ja puude raiumisega) saaksid nende õigused

pöördumatult kahjustada.

Ehitusluba on vastuolus PlanS § 125 lg 1 p-ga 1 ja EhS § 44 p-ga 1. Halduskohus märkis õigesti,

et isegi ajutise ehitise püstitamisel ei saa kehtivat DP-d jätta PlanS § 125 lg-le 4 ja EhS §-le 26

tuginedes sisuliselt kõrvale. Kohus on sisuliselt nõustunud, et PT ja ehitusluba ei vasta DP-le.

Riigikohtu 20.06.2023 otsusest nr 3-20-19 (p-d 17–19) tuleneb, et vastustaja ei saanud ehitusloa

menetluses tugineda materiaalselt õigusvastasele PT-le, vaid pidi kaaluma kaebajate ja teiste

piirkonna elanike vastuväiteid ning vajaduse korral tunnistama PT kehtetuks. Ehitusluba rikub

kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda, et ellu ei viidaks DP-s

ettenähtuga võrreldes teistsugust lahendust. Tegemist ei ole avalikes huvides või pelgalt miljöö

kaitsmiseks esitatud kaebusega, vaid kaebajad on pöördunud kohtusse omandiõiguse, tervise ja

eraelu kaitseks, samuti elukeskkonna kaitseks (vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS)

§ 23 lg 1). DP tingimusi oluliselt ületava linnaruumi muutusega on selgelt riivatud kaebajate

õiguspärane ootus ja õiguskindlus. Kokkuvõtlikult riivavad kaebajate õigusi eelkõige järgmised

asjaolud: ebapiisavate parkimiskohtade tõttu halveneb liiklusolukord ja suureneb õnnetuse risk;

operatiivsõidukite juurdepääs võib olla raskendatud; kasvab müratase (müra tekitavad nii

jalgpallihalli kasutajad kui ka agregaadid); staadionit ümbritsevas metsamassiivis hakkab

domineerima kunstmaterjalist pneumohall; pimedal ajal jääb kaebajate eluruumide akendest

paistma tehislik valgustulp; praeguse roheala asemele üle 9000 m2 suuruse plastikhalli rajamine

hävitab looduslikku mitmekesisust ja inimese elutegevust toetavat looduskeskkonda. Kaebajad

ei eristugi teistest piirkonna elanikest (haldusmenetluses esitas sama esindaja vastuväited 62

elaniku nimel), kuid see ei omagi tähtsust. Kavandatavat jalgpallihall ei kavatseta tegelikkuses

kasutada ajutiselt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus nr 3-20-1518, p 15). See

nähtub asjaoludest, et Tallinna Tehnikaülikool seadis kolmanda isiku kasuks hoonestusõiguse

15 aastaks, halli tööks vajalik infrastruktuur rajatakse püsivalt ning kolmas isik on selgitanud,

et kavatseb seda kasutada pikaajaliselt. Vastustaja seisukohtadest saab järeldada, et teadlikult

kavandataksegi anda hiljem hoonele alaline ehitusõigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204

3-23-1204

5(6)

lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks

ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohustada vastustajat ja kolmandat isikut sellele vastama,

vaid arvestab nende poolt varem esitatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse

üks ringkonnakohtunik.

12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebeõiguse küsimus vajab põhjalikumat hindamist,

kuid kaebajate elukohad (Raja tn 7a, Trummi tn 1a, Trummi tn 4) ei asu Raja tn 4a kinnistule

kavandatavast ajutisest jalgpallihallist siiski sedavõrd kaugel, et nende kaebeõiguse (st õiguste

rikkumise võimalikkuse) saaks ilmselgelt välistada. Planeeringu (DP023610) dokumentidest

nähtuvalt asuvad kaebajate elukohad planeeringu kontaktvööndis ehk DP mõjualas. Seejuures

ei ole oluline, kas sarnased kahjulikud mõjutused (nt liikluskoormus, müra- ja valgusreostus)

võivad tuleneda ka muudest piirkonnas toimuvatest muudatustest, vaid tähtsust omab üksnes

see, kas ja kuivõrd võiksid kaebajatele kaasneda (täiendavad) mõjutused tulenevalt vaidlusaluse

ehitise püstitamisest. Halduskohtus on iseenesest kaitstavad ka väheintensiivsed õiguste riived

(nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 9; 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9), kuid

kaebeõiguse tekkimiseks ei piisa siiski sellisest mõjust, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või

võiks neid kahjustada vaid teoreetiliselt (vt Riigikohtu 14.03.2023 määrus nr 3-22-1312, p 17).

Kaitstav õigus saab võrsuda sellisest õigusnormist või haldusaktist (sh planeeringust), mille

eesmärk on kaitsta mh isiku huve (nt Riigikohtu 25.11.2019 otsus nr 3-17-1930, p-d 13–14.1;

20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15; 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26). Seega ei ole

piisav tugineda ka üksnes väitele, et kavandatav ehitis on vastuolus DP-s ettenähtuga, vaid tuleb

hinnata, kas DP eesmärk on asjaomases osas olnud kaitsta mh kaebajate huve või mitte. Senise

vaate või miljöö säilimine ei ole iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu

28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p 22; 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12).

13. Kui eeldada, et kaebajatel on kaebeõigus, siis ei saa esitatud kaebust pidada ilmselgelt

perspektiivituks, olenemata sellest, et TLPA väljastatud 04.11.2021 projekteerimistingimused

nr 2111802/09138 kehtivad. Kaebajad on asjakohaselt viidanud Riigikohtu 20.06.2023 otsusele

nr 3-20-19 (p-d 17–19), milles on käsitletud mõneti sarnast olukorda. Kaebajad on tõstatanud

ka põhjendatud kahtluse, et kavandatavat PVC pneumohalli soovitakse tegelikkuses püstitada

kauemaks kui kuni viieks aastaks.

14. Eeltoodule vaatamata nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kohtumenetluse ajaks

TLPA 03.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03066 kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud, sest

kaebajate subjektiivsete õiguste võimalik riive on sedavõrd väike, et ehitustegevusega ei saa

neile usutavalt kaasneda mingeid pöördumatuid tagajärgi HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Seega

puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Tuleb rõhutada, et kaebajad ei saa ehitusluba

vaidlustada avalikes huvides, vaid üksnes enda õiguste kaitseks. Pole äratuntav, kuidas saaks

trasside rajamine ja mõne puu raiumine kahjustada kaebajate subjektiivseid õigusi (sh KeÜS

§ 23 lg-s 1 sätestatud õigust). Oluline osa kaebajate väidetest (nt seoses liiklusohutuse ning

operatiivsõidukite ligipääsu ja parkimisvõimalustega) ei ole seotud konkreetselt pneumohalli

rajamisega, sest need kaasneksid tõenäoliselt ka DP-s ettenähtud staadioni rekonstrueerimisega.

Võimalikud liiklusprobleemid on lisaks lahendatavad tõhusama järelevalvega. Täiendavat müra

ja valgusreostust leevendab vähemasti osaliselt nii Raja tn 4a kinnistul kui ka Üliõpilaste tee 2

kinnistul paiknev kõrghaljastus, mis eraldab kaebajate elukohti kavandatavast jalgpallihallist.

Hinnang, et PVC-st pneumohall võib muutuda ümbritseva metsaala suhtes domineerivaks, on

pigem esteetika küsimus, mille seos kaebajate õigustega ei ole arusaadav. Väide loodusliku

mitmekesisuse hävitamisest on samuti ülepakutud, sest vaevalt ka staadionil erilist elurikkust

leiduks. Kokkuvõttes tuleb kolmanda isiku huvi ja ka avalikku huvi amortiseerunud staadioni

aastaringseks kasutuselevõtuks pidada kaalukamaks kaebajate huvist takistada ehitustegevust,

3-23-1204

6(6)

mis võib küll osutuda õigusvastaseks, kuid mis nende subjektiivseid õigusi märkimisväärselt ei

puuduta. Kuna tegemist on ajutise ehitisega, siis ei saa ka väita, et kaebuse rahuldamise korral

ei oleks ehitise lammutamine ebatõenäoline, kui puudub muu reaalne võimalus kaebajate

õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Kolmas isik peab arvestama, et haldusmenetluse seaduse

§ 67 lg 4 p 1 kohaselt ei saa ta haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele mh

haldusakti kehtetuks tunnistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamise ajal. Kuivõrd usalduse

kaitsele tuginemine on välistatud seadusega, siis ei saa ka vaidlustatud ehitusloa kehtivuse

esialgse õiguskaitse korras peatamata jätmisest ühelegi isikule tuleneda kaitstavat usaldust (st

õiguspärast ootust), et vaidlustatud ehitusluba ei tühistata.

15. Eelneva põhjal jääb kaebajate määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

15.06.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)