3-23-522/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-522

Haldusasi

MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste valla

kaebus Keskkonnaameti raielubade nr 50000618037,

50000618039 ja 50000618041 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebajad – MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja

Häädemeeste vald, esindaja v.adv Tarmo Pilv

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL

Kolmas isik – X, esindajad v.adv Rauno Ligi ja v.adv

Sandra Sillaots

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2023. a

määruse haldusasjas nr 3-23-522 resolutsioon muutmata, kuid täiendada

halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet

väljastas

28.02.2023

korraldusega

nr

DM-115151-126

X-le

keskkonnaloa nr KL-516304 maavara (liiva) kaevandamiseks Häädemeeste vallas Tahkuranna

külas Johan-Raisi kinnistul (registriosa nr 5578250; katastritunnus 84801:004:0459; pindala

7,85 ha) asuvas Võiste II liivakarjääri mäeeraldisel (pindala 7,33 ha) kehtivusega 15 aastat.

Kaevandatava maavara kasutamise otstarbeks on teedeehitus ja ehitustööd ning keskmiseks

tootmismahuks aastas on 25 000 m3.

2. Keskkonnaamet registreeris metsaregistris 28.02.2023 metsateatised nr 50000618037,

50000618039 ja 50000618041, millega kiitis metsaseaduse (MS) § 32 lg 2 p 4 ja § 41 lg 81

3-23-522

2(8)

alusel heaks keskkonnaloa nr KL-516304 alusel ette nähtud raietööd Johan-Raisi kinnistul

(raadamine kokku 7,85 ha ulatuses). Metsateatised sisaldavad märkust, et looduskaitseseaduse

(LKS) § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast

suve keskpaigani. Lindude asustustihedus on reeglina kõrgem segametsades (laane-, salu- ja

soovikumetsades) ning kasvab metsa vanuse tõustes.

3. MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse (kaebaja I) ja Häädemeeste vald (kaebaja II)

esitasid Tallinna Halduskohtule 06.03.2023 kaebuse (täiendatud 15.03.2023) raielubade nr

50000618037, 50000618039 ja 50000618041 tühistamiseks. Kaebaja I kaebeõigus tuleneb

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1, sest tegemist on

keskkonnaorganisatsiooniga. Kaebajal II kaebeõigus tuleneb HKMS § 44 lg-st 5 ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 p-st 2, kuna vaidlustatud raietööd toimuvad valla

territooriumil ning mõjutavad otseselt valla tulevikku, olustikku ja eelarvet. Alustatud raie- ja

raadamistööd on juba kahjustanud asfaltteed, mida kasutati raadamistöödeks vajaliku tehnika

toomiseks ja metsamaterjali kinnistu väljaviimiseks. Tee on ehitatud kaebaja II vahenditest ning

on mõeldud liiklemiseks kergtranspordiga, samuti sportimiseks ja jalakäijatele. Kaebajatel on

kaebeõigus ka KeÜS § 23 lg-st 1 ja § 30 lg-st 1 tulenevalt, sest nad on seotud maaga, kuhu

liivakarjääri kavandatakse. Vaidlustatud raietööde tulemusel hävib looduskeskkond ja piirkond

kaotab oma esteetilise väärtuse ning seeläbi ka atraktiivsuse turistide, puhkajate ja kohalike

elanike jaoks. Sellega langeb valla tulubaas ja kohalike elanike kinnistute turuväärtus.

Vaidlustatud raieload on formaalselt õigusvastased, sest vastustaja ei arvestanud keskkonnaloa

menetluses kaebajate ja teiste huvitatud isikute vastuväidetega ning jättis tegemata ekspertiisi

ja keskkonnamõju hindamise (KMH). Keskkonnaamet ei arvestanud liivakarjääri tegevusega

kaasneva reostusega kõrvalasuvale Uulu-Võiste maastikukaitsealale. Kaitseala naabrusesse

liivakarjääri rajamine halvendab lisaks pöördumatult piirkonna lindude (sh kaitsealuste lindude:

musträhn, nõmmelõoke, hoburästas) elutingimusi, hävitades pesitsuskohti ja toitumisalasid.

Kavandatav liivakarjäär asub samuti Jõulumäe Tervisespordikeskuse vahetus läheduses, mille

edasine kasutamine oleks karjääriga kaasneva reostuse tõttu välistatud. Keskkonnaamet ei ole

selgitanud välja raielubade mõju piirkonna looduskeskkonnale ja kohalikule majandusele.

Vastustaja püüdis ka metsateatiste registreerimist varjata ning kaebajad said neist teada alles

04.03.2023, kui raietöid oli juba alustatud. Raieload on ka sisuliselt õigusvastased, sest metsa

raadamine on vastuolus kohustusega tagada metsaelustiku mitmekesisuse kaitse (MS § 6 lg 1 p

7). Johan-Raisi kinnistu asub Uulu-Võiste maastikukaitseala Leina sihtkaitsevööndi kõrval ning

seal metsa raadamine kahjustaks kaitse-eeskirja § 9 lg-s 2 määratletud sihtkaitsevööndi kaitse-

eesmärki. Kaitse-eeskirja § 11 lg 1 p 2 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud loodusvarade

kasutamine. Maaravara kaevandamine maastikukaitseala läheduses hävitab paratamatult seal

elavate loomade ja lindude ning taimede elukeskkonda. Järelikult on raadamine vastuolus LKS

§-st 30 tulenevate sihtkaitsevööndi kaitsenormidega. Raielubade tühistamine on vajalik selleks,

et Keskkonnaamet saaks metsateatiste uuel menetlemisel läbida kogu protsessi nõuetekohaselt.

Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse taotluses peatada vaidlustatud raielubade kehtivus ja

täitmine kohtumenetluse ajaks. Raielubade 12-kuulist kehtivusaega arvestades võiks kaebajate

õiguste kaitse muutuda problemaatiliseks. Kuivõrd kolmas isik on raadamistöödega alustanud,

kahaneb piirkonnas mets iga päevaga ning kohtuotsuse jõustumise ajaks oleksid raadamistööd

eelduslikult juba lõpetatud.

4. Tallinna Halduskohus võttis 08.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse, kaasas X

menetlusse kolmanda isikuna ning peatas HKMS § 252 lg 4 alusel ajutise õiguskaitse abinõuna

raielubade nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 kehtivuse 30 päevaks.

3-23-522

3(8)

5. Keskkonnaamet vaidlustas 13.03.2023 seisukohas esialgse õiguskaitse kohaldamise.

Kaebajal II puudub kaebeõigus, sest kehtiva kaevandamisloa alusel raadamiseks antud raieload

ei saa puudutada kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. Kaebaja I saab tugineda üksnes

looduse kaitsmisega seotud argumentidele, mitte oma liikmete õiguste kaitsele. Viited Uulu-

Võiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 9 lg-le 2 ja LKS § 30 lg-le 4 ei ole asjakohased, sest

kaitse-eeskirjaga kehtestatud kaitsekord ei ulatu väljaspoole maastikukaitseala piire. Kaebaja I

ei ole toonud välja kaitstavat loodusväärust, mida kavandatavad raied ohustaksid. Haldusaktide

õiguspärasust tuleb hinnata nende andmise aja seisuga ja puudub vaidlus, et raielubade andmise

ajal oli olemas kehtiv MS § 32 lg 2 p 4 kohane raadamise alusdokument ehk keskkonnaluba nr

KL-516304. Metsateatiste registreerimine on hindamisotsus ning kui vastuolu õigusaktidega ei

esine, siis tuleb Keskkonnaametil raieluba anda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 otsus

nr 3-21-979, p 15). Praeguseks on ca 2/3 kinnistu puittaimestikust juba raiutud. Raieluba nr

50000618037 on tervikuna realiseeritud ja selle kehtivus järelikult lõppenud, mistõttu tuleks

selles osas asja menetlus lõpetada. Kasvama on jäänud puittaimestik piki kinnistu idaserva

hinnanguliselt 30–40 m laiuselt.

6. X esitas 17.03.2023 seisukohas vastuväite esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Kolmas

isik sai alles 04.03.2023 teada, et kaebaja II on seadnud Johan-Raisi kinnistule viivale Linnu

teele liikluspiirangu. Kolmas isik on selle piirangu vaidlustanud (haldusasi nr 3-23-585).

Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohtadega ja palub esialgset õiguskaitset mitte kohaldada.

Metsateatiste realiseerimisega ei kaasne ohtu kaitstavatele loodusväärtustele, sest raieala ei jää

Uulu-Võiste maastikukaitsealale ega selle piirangu- või sihtkaitsevööndisse. Maastikukaitseala

loomisel on juba rakendatud vajalikke piiranguid kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaebajad

on sisuliselt vaidlustanud kaevandamisluba, mis ei saa olla praeguse vaidluse esemeks. Enne

keskkonnaloa väljastamist koostati KMH eelhinnang, milles leiti, et kahjulikku mõju ei esine.

Kaebajad ei ole oma väiteid kahjulikest keskkonnamõjudest millegagi tõendanud. Asjaolu, et

kellelegi raadamine ei meeldi, ei muuda seda iseenesest õigusvastaseks. Isikutel ei saa olla

ootust, et neid ümbritsev keskkond püsib muutumatuna. Johan-Raisi kinnistu osas puuduvad

mistahes kokkulepped selle kasutamiseks puhkeotstarbelistel eesmärkidel vm avalikes huvides.

Kinnistul asuv võsastunud metsanoorendik ei ole ka suure loodusliku või esteetilise väärtusega.

Läheduses on lisaks teine aktiivselt tegutsev liivakarjäär (Võiste liivakarjäär katastriüksusel nr

21401:001:0124). Seega ei toimuks uue karjääri rajamine puutumata looduskeskkonda.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest sellest ei nähtu kaebajate õiguste rikkumist. Kaebajate

mittenõustumine kaevandamisloaga ega väidetav Linnu tee kasutamise piirangu vastu eksimine

ei mõjuta raielubade õiguspärasust. Kuna kaebajad ei olnud metsateatiste menetluste osalised,

siis ei tulnud neid raielubadest ka eraldi teavitada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks

ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi. Kolmas isik plaanis raieload realiseerida enne

lindude pesitsusperioodi algust, kuid esialgse õiguskaitse tõttu on see takistatud. Raielubade

lühikest kehtivusaega arvestades saavutaksid kaebajad esialgse õiguskaitse kohaldamisega oma

eesmärgi ja kolmas isik peaks taotlema uued raieload. Kolmanda isiku huvi kaevandamisega

alustada on seotud avaliku huviga tagada ehitusmaterjali kättesaadavus Rail Balticu projekti

elluviimiseks. Vastustaja märkis õigesti, et 2/3 kinnistu puittaimestikust on juba raiutud ning

raieluba nr 50000618037 on tervikuna realiseeritud.

7. MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald esitasid Tallinna Halduskohtule

16.03.2023 kaebuse Keskkonnaameti 28.02.2023 korraldusega nr DM-115151-126 väljastatud

keskkonnaloa nr KL-516304 tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-595). Tallinna Halduskohus

võttis 31.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse ning peatas keskkonnaloa nr KL-516304

täitmise kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, jättes kolmandale isikule

õiguse vedada Johan-Raisi maaüksuselt välja juba langetatud metsamaterjali.

3-23-522

4(8)

8. Tallinna Halduskohus muutis 31.03.2023 määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset,

peatades raielubade nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 realiseerimise kuni asja

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kuid lubades kolmandal isikul vedada Johan-

Raisi maaüksuselt välja juba langetatud metsamaterjali. Kuna vaidlus on seotud haldusasjaga

nr 3-23-595, milles kohus peatas 31.03.2023 määrusega keskkonnaloa nr KL-516304 täitmise,

siis tuleb sama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldada ka praeguses asjas. Kaebajad on mõlemas

haldusasjas esitanud sarnaseid väiteid ning haldusasjas nr 3-23-595 ei pidanud kohus kaebust

perspektiivikaks osas, mis puudutas KMH tegemist ja väljaveotee (Linnu tee) kasutamist. Küll

pidas kohus kaebust perspektiivikaks osas, milles Häädemeeste vald tugines kooskõlastusest

keeldumise arvestamata jätmisele. Keskkonnaametil tuleb arvesse võtta ka hilinenult esitatud

kohaliku omavalitsuse arvamust (vt haldusasi nr 3-21-586). Seetõttu tuleb ka praeguses asjas

kohaldada esialgset õiguskaitset kui menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tõenäoliselt on

Võiste II karjääris kaevandamise eelduseks Vabariigi Valitsuse nõusolek (vt maapõueseaduse

(MaaPS) § 55 lg 4), mille saamine ei ole kindel. Kaebuse saaks teoreetiliselt jätta rahuldamata,

kui kohaliku omavalitsuse keeldumine oleks ilmselgelt õigusvastane, kuid esmasel hinnangul

ei ole praegu tegemist sellise olukorraga.

9. Tallinna ringkonnakohus jättis 05.05.2023 määrusega nr 3-23-595 rahuldamata X

17.04.2023 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et haldusasjas nr 3-23-595

esitatud kaebuse eduväljavaated on pigem head, sest enne kaevandamisloa väljastamist oli

Keskkonnaametile teada Häädemeeste valla keeldumine kaevandamisloa kooskõlastamisest

ning vastustaja ei saanud jätta kooskõlastamisest keeldumisega arvestamata üksnes põhjusel, et

see esitati pärast MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud tähtaja möödumist. Olukorras, kus vastustajal oli

kaevandamisloa andmise hetkel olemas kohaliku omavalitsuse üksuse otsus, millega keelduti

nõusoleku andmisest, pidanuks Keskkonnaamet MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel kaevandamisloa

andmisest keelduma (Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsus nr 3-21-586, p-d 22.2–22.4).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. X palub 17.04.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 31.03.2023 määrus ja uue

määrusega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Olukorras, kus kohus ei ole haldusasju

nr 3-23-522 ja nr 3-23-595 liitnud, puudub alus tugineda teises asjas esitatud kaebuse

perspektiivikusele. Halduskohtu hinnang on lisaks ebaõige ja vastuoluline. Kaebust on peetud

perspektiivikaks eelkõige kaebaja II õiguste rikkumise tõttu, kuid praeguses asjas on kohus

kahelnud kaebaja II kaebeõiguses. Häädemeeste vald ei ole selgitanud, kuidas rikuvad

vaidlustatud raieload tema subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 4) või raskendavad tal kohaliku

omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist (HKMS § 44 lg 5). Kaebaja II ei ole kummaski asjas

tuginenud väitele, et vastustaja on jätnud tema arvamusega arvestamata. Siinses asjas esitatud

kaebuse perspektiivitust on möönnud ka halduskohus. Johan-Raisi kinnistul raadamisel ei ole

mingit mõju kaebajate subjektiivsetele õigustele ja etteheited kaasamata jätmisele on alusetud.

Kohus ei ole hinnanud ka esialgse õiguskaitse mõju kolmanda isiku õigustele (sh omandiõigus).

Kolmas isik palub vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil, sest vaidlus on keerukas ja esialgse

õiguskaitse kohaldamisega kaasnevad talle pöördumatud tagajärjed.

11. Keskkonnaamet nõustub 21.04.2023 vastuses määruskaebusega ja palub see rahuldada.

Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus hindas esialgse õiguskaitse

vajadust üksnes haldusasjas nr 3-23-595 esitatud kaebuse pinnalt. Kuna raieloa nr 50000618037

kehtivus on selle realiseerimisest tulenevalt lõppenud, ei ole selles osas esialgse õiguskaitse

jätkamine vajalik.

3-23-522

5(8)

12. MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald paluvad 02.05.2023 vastuses

jätta määruskaebus rahuldamata. Johan-Raisi kinnistu asub Tahkuranna valla üldplaneeringu

(ÜP) järgi rohevõrgustiku koridoris, kus tuleb ÜP seletuskirja (lk 36) kohaselt tagada sidusalt

kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses (sh vajadusel kompenseerivate meetmetega).

Metsa raadamine rohevõrgustiku alal ei ole üldjuhul soovitatav. Kaitstavate liikide elupaikades

on raadamine keelatud. Seega sai raadamine toimuda üksnes keskkonnaloa alusel, sest muidu

olnuks kinnistul lubatud üksnes valik- ja hooldusraie. Enne kaevandamise ettevalmistamisega

(s.o raadamisega) alustamist pidanuks X lahendama juurdepääsuteega seotud küsimused ning

taotlema maa sihtotstarbe muutmist. Kuna vastustaja oli teadlik, et kaebajad ja kohalikud

elanikud on kaevandamisloa andmisele vastu, tingis raielubade ennatlik andmine, et esialgsele

õiguskaitsele vaatamata ei ole Johan-Raisi kinnistul enam metsa. Raadamise eesmärk on maa

kasutamine muul otstarbel, kuid maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei saa muul otstarbel (s.o

kaevandamiseks) kasutada. Kuigi halduskohus ei ole haldusasju nr 3-23-522 ja nr 3-23-595

liitnud, on need sisuliselt omavahel seotud. Maaravara kaevandamine maastikukaitseala kõrval

omab paratamatult negatiivset mõju alal elavate loomade ja lindude ning kasvavate taimede

elukeskkonnale. Keskkonnaluba nr KL-516304 on vastuolus Uulu-Võiste maastikukaitseala

kaitse-eesmärgiga ja seega ei ole eesmärgipärased ka keskkonnaloale tuginedes antud raieload.

Kaebajate õigusi rikuvad nii kaevandamine kui ka selle ettevalmistamiseks metsa raadamine.

Kolmanda isiku poolt kaevandamise ettevalmistamisega alustamine juba enne kohtuvaidluste

alustamist või lõppemist oli tema enda äririsk. Kolmas isik ja vastustaja ei ole esitanud ühtegi

tõendit, et Johan-Raisi kinnistul kaevandamine oleks vältimatult vajalik Rail Balticu projekti

elluviimiseks. Raielubade kehtivusaja lõppemisel ei ole uute metsateatiste esitamine keeruline

ega ajamahukas, samas kui metsa raadamist ei saa hiljem tagasi pöörata. Metsa raadamisel on

negatiivne mõju ka kliimaeesmärkide saavutamisele. KeÜS § 23 lg-st 1 ja KOKS § 2 lg-st 1

tuleneb kaebaja II õigus vaidlustada haldusakte, millel on negatiivne mõju omavalitsusüksuse

territooriumile, elanikkonnale ja taristule. Kaebajate hinnangul pidanuks ringkonnakohus

kaaluma määruskaebuse tagastamist, kuna määruskaebusega soovitu (sh keskkonnaloa alusel

tegutsema hakkamine) ei ole realistlik. Vastustaja koostanud 2023. a lindude pesitsusrahu

juhendi kohaselt oleks raadamine ja ka kaevandamine välistatud kuni augusti lõpuni.

13. X märgib 05.05.2023 täiendavas seisukohas, et kaebajad ei ole varasemas menetluses

tuginenud väitele, et Johan-Raisi kinnistu asub rohekoridoris. See asjaolu ei muuda kaebust ka

perspektiivikamaks. KMH eelhinnangus on selgitatud, et kavandatav liivakarjäär jääb

rohevõrgustiku servaalale, hõlmates sellest vähem kui 10%. Samuti kulgeb karjäär piki

rohekoridori, ilma seda läbi lõikamata. KMH eelhinnangus on järeldatud, et karjääri asukoht ja

suurus ei ohusta rohelise võrgustiku terviklikkust ja sidusust ning ei killusta loodusalasid. Pärast

kaevandamistegevuse lõppemist korrastatakse karjäär viisil, et see saab uuesti rohevõrgustiku

osaks. Seadusest ei tulene kohustust muuta maakasutuse sihtotstarvet juba enne kaevandamise

alustamist. Võiste I liivakarjääri maaüksusele määrati mäetööstusmaa sihtotstarve samuti alles

pärast kaevandamisloa väljastamist. Raielubade andmise ajaks oli MS § 32 lg 2 p 4 kohane

raadamise alusdokument ehk kaevandamisluba väljastatud ning seega puudus enne raielubade

saamist vajadus teha mingeid muid ettevalmistavaid toiminguid. Ka lindude pesitsusperiood ei

saanud tingida esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest kinnistul asuva metsanoorendiku puude

keskmine vanus jääb alla 25 aasta ning seega on seal lindude pesitsuse tõenäosus vähene.

Igasugune raietegevuse keelamine aprilli algusest kuni augusti lõpuni ei oleks proportsionaalne

ega õigustatud meede.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

3-23-522

6(8)

15. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus

ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. X on taotlenud määruskaebuse läbivaatamist

kohtuistungil, viidates vaidluse all olevate küsimuste keerukusele. Ringkonnakohus leiab, et

esitatud määruskaebuse menetluses lahendamist vajavaid küsimusi ei saa pidada faktiliselt ega

õiguslikult eriliselt keerukateks. Olukorras, kus halduskohus juba korraldas 28.03.2023 istungi

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks, millel menetlusosalised said suuliselt seisukohti

avaldada, ei ole määruskaebuse õigemaks lahendamiseks veelkord istungi korraldamine vajalik.

Menetlusosaliste kirjalikud seisukohad on ringkonnakohtule arusaadavad ning asjas puuduvad

sellised tõendid, mida tuleks tingimata uurida kohtuistungil menetlusosaliste osavõtul. Seetõttu

jääb kohtuistungi korraldamise taotlus rahuldamata.

16. Kaebajad on vastuses määruskaebusele märkinud, et ringkonnakohus pidanuks kaaluma

määruskaebuse tagastamist HKMS § 207 lg 2 alusel, sest kolmanda isiku võimalus oma õiguste

kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 207 lg 2 puhul on tegemist

diskretsioonilise tagastamise alusega, mille kohaldamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjus asuda seisukohale, et määruskaebuse rahuldamine

oleks mingite õiguslike või faktiliste asjaolude tõttu ilmselgelt äärmiselt ebatõenäoline. Seega

ei ole kolmanda isiku määruskaebuse tagastamiseks alust. Kuna kaebajad ei ole oma 02.05.2023

vastuses formuleeritud resolutsioonis selgelt taotlenud määruskaebuse läbi vaatamata jätmist,

käsitleb ringkonnakohus seda siiski üksnes õigusliku väitena.

17. Praeguses asjas vaidlustatud 28.02.2023 registreeritud lubava märkega metsateatistega

(raieload) andis Keskkonnaamet kolmandale isikule loa Johan-Raisi kinnistul kasvava metsa

raadamiseks kokku 7,85 ha suurusel alal ehk kogu kinnistu ulatuses. Kuivõrd Keskkonnaamet

oli 28.02.2023 korraldusega nr DM-115151-126 väljastanud kolmandale isikule keskkonnaloa

nr KL-516304 maavara kaevandamiseks samal kinnistul, siis ei saa olla mõistlikku vaidlust, et

raadamiseks oli olemas alusdokument MS § 32 lg 2 p 4 tähenduses. Seejuures tuleb kolmanda

isikuga nõustuda, et raadamist ei muuda iseenesest õigusvastaseks see, et Johan-Raisi kinnistu

maakasutuse sihtotstarve on jätkuvalt 100% maatulundusmaa. Olenemata sellest, et raadamise

eesmärgiks on võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, kujutab

raadamine endast olemuselt siiski raiet (vt MS § 28 lg 4 p 5, § 32 lg 1). Maakasutuse vastuolu

sihtotstarbega esineks siis, kui kolmas isik alustaks maavara kaevandamist enne maaüksusele

maakatastriseaduse § 182 lg 4 alusel mäetööstusmaa sihtotstarbe määramist. Küll aga tuleneb

sellest, et praeguses asjas vaidlustatud raieload on antud haldusasjas nr 3-23-595 vaidlustatud

keskkonnaloa alusel, et haldusasjad nr 3-23-522 ja nr 3-23-595 on omavahel tihedalt seotud,

isegi kui neid ei ole peetud vajalikuks liita ühte menetlusse. HKMS § 48 lg 1 alusel kaebuste

liitmine on kohtu võimalus, mitte kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus võtnud

esialgse õiguskaitse määruse tegemisel õigesti arvesse mh raielubade andmise aluseks olnud

keskkonnaloa tühistamise perspektiivi haldusasjas nr 3-23-595.

18. Vastustaja ja kolmanda isiku väitel oli Johan-Raisi kinnistul asunud puittaimestik ca 2/3

ulatuses eemaldatud juba enne halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamist ning eraldi

on välja toodud, et raieluba nr 50000618037 oli lõplikult realiseeritud ja selle kehtivus seetõttu

lõppenud (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2). Eeltoodu ei tingi siiski halduskohtu

määruse muutmist, sest kui raieluba nr 50000618037 on realiseeritud, siis ei piira kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõu selles osas kolmanda isiku õigusi. Küll aga mõjutab kolmanda isiku

õigusi esialgse õiguskaitse määrusest tulenev keeld realiseerida raielubasid nr 50000618039 ja

50000618041.

19. Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust raielubade nr 50000618039 ja 50000618041 osas

ei saa välistada. Kaebajad on pöördunud kohtusse mh looduskeskkonna (sh metsaelupaikade)

3-23-522

7(8)

kaitseks ning on ilmne, et raadamise tagajärjel väheneks metsaga kaetud ala ulatus. Raadamise

tagajärgede kõrvaldamine võtaks aega aastakümneid. Asjaolust, et kinnistul olnud metsast on

2/3 juba raiutud, ei järeldu, et raiuda tuleks lubada ka ülejäänud 1/3 metsast. Vaidlust ei ole

selles, et Johan-Raisi kinnistu asub varasema Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega

nr 11 kehtestatud ja endise Tahkuranna valla haldusterritooriumil jätkuvalt kehtiva ÜP kohaselt

rohevõrgustiku alal, kus seletuskirjast (p 2.5.2.2, lk 36) tulenevalt ei ole metsa raadamine

üldjuhul soovitav. Olgugi, et keskkonnaloa nr KL-516304 menetluses (nr M-115151) on mh

koostatud KMH eelhinnang, ei saa sisulise analüüsita välistada raadamise negatiivset mõju

rohevõrgustiku toimimisele ega ka raadamistööde negatiivsete mõjude ulatumist kõrvalasuvale

Uulu-Võiste maastikukaitsealale või läheduses elutsevatele kaitsealustele liikidele. Kaebajad

on 31.03.2023 seisukohas märkinud, et Võiste II karjäärist 410 m kaugusel on tuvastatud

I kaitsekategooria linnuliigi merikotka pesitsus. Keskkonnaamet kinnitas 10.04.2023 vastuses,

et merikotka elupaik (KLO9131770) on võetud LKS § 50 lg 2 p 2 alusel 31.03.2023 kaitse alla.

Samas leiab Keskkonnaamet, et kuna see asjaolu ei olnud metsateatiste menetluse ajal teada,

siis ei oma see mingit tähendust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Merikotka elupaigaga ei

saanud küll raielubade andmisel arvestada ning see uus asjaolu ei muuda raielube iseenesest

õigusvastaseks (vrd Riigikohtu 22.03.2007 otsus nr 3-3-1-6-07, p-d 10, 12), kuid võib tingida

vajaduse raielubade menetlus uuendada ja tunnistada need kehtetuks või seada raadamisele

kõrvaltingimusi. Esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamine ei tohiks muuta seda võimatuks.

Näiteks ei tohiks Keskkonnaameti 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169 kinnitatud merikotka

kaitse tegevuskava p 6.4 (lk 32) kohaselt merikotka pesitsusajal teha raietöid pesast 500 m

kaugusel.

20. Praeguses asjas esitatud kaebust ei ole alust hinnata ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja

I on kohalikul tasandil tegutsev keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses, kelle

tegevuse eesmärke vaidlustatud raieload ilmselt mõjutavad. Keskkonnaorganisatsioon ei saa

kaitsta teiste isikute, sh oma liikmete õigusi (nt Riigikohtu 08.08.2018 otsus nr 3-16-1472, p-d

17–18; Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2022 otsus nr 3-20-2652, p 24). Seega ei saa kaebaja I

tugineda nt väidetele, et Johan-Raisi kinnistul kasvava metsa raadamine vähendab kohalike

elanike kinnistute turuväärtust ja halvendab kohalike ettevõtjate majandustegevust. Kaebuses

toodud keskkonnakaitsega seotud argumendid ei ole siiski nii väheste eduväljavaadetega, et

välistada esialgse õiguskaitse kohaldamine. Muu hulgas vajab kontrollimist, kas kaebaja I esitas

juba kaevandamisloa menetluses metsaelupaikade kadumisega seonduvaid vastuväiteid Johan-

Raisi kinnistul kasvava metsa raadamisele, ning kui esitas, siis analüüsida, kas sellest tulenevalt

pidi Keskkonnaametile olema teada kaebaja I eriline huvi olla kaasatud vaidlusaluste

metsateatiste menetlusse.

21. Kaebaja II on kohaliku omavalitsuse üksus, kelle kaebeõigust piiritlevad HKMS § 44 lg-

d 4 ja 5. Häädemeeste vald ei ole praeguses asjas tuginenud oma õiguste (nt omandiõiguse)

kaitsele, vaid väidab sisuliselt, et raieload takistavad või raskendavad temale pandud ülesannete

täitmist. Selline seos on küll väga kaudne, aga kaebaja II kaebeõiguse puudumist ei saa siiski

pidada kahtlusteta selgeks (vrd Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p 16).

22. HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada mh

avalikku huvi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avalike huvidega olla kooskõlas lubada metsa

raadamise jätkamist kaevandamistegevuse võimaldamiseks, mille aluseks oleva keskkonnaloa

tühistamiseks esitatud kaebusel on arvestatavad eduväljavaated ja keskkonnaloa täitmine on

esialgse õiguskaitse korras peatatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2023 määrus nr 3-23-

595, p 16). Kui kaevandamisluba tühistatakse, kaasneksid metsa raadamisega avaliku huvi

seisukohast üksnes negatiivsed tagajärjed (senise metsaala hävitamine), kuid samas puuduksid

tasakaalustavad positiivsed tagajärjed (ehitusmaavaraga varustatus, keskkonnatasud). Kuna

3-23-522

8(8)

kaevandamisloa täitmine on peatatud, siis ei oleks määruskaebuse esitajal lisaks võimalik

kaevandamist alustada, mistõttu ei kahjusta raielubade realiseerimise keelamine tema õigusi

ülemääraselt. Kolmas isik pidi arvestama nii kaevandamisloa kui ka raielubade vaidlustamise

võimalusega ning ei saa tugineda usalduse kaitsele (vt HMS § 67 lg 4 p 1).

23. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2023

määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)