2-23-112917/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-112917

Tsiviilasi

R. OÜ hagi S. G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

252,27 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja R. OÜ (registrikood xxxxxxxx, aadress xxxxx xxx xx,

xxxxxxxx xxxxxxxx, , xxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post

x xxx

@xxxxxxxx.

xx)

Hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Irina Vassiljeva

Õigusbüroo OÜ; e-post irina@R..ee)

Kostja S. G. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xx

xx,xxxxx xxxx, , xxxxx, xxxxxxx; viibimiskoht xxxxx xxxxxx, xxxx

xx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S. G.lt (G.) hageja R. OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 23,51 eurot

ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 0,74 eurot, kokku 24,25 eurot.

3. Välja mõista kostjalt S. G.lt (G.) hageja R. OÜ kasuks viivised alates 17.06.2023

põhinõudelt 23,51 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 23,51 eurot).

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 11% ulatuses S. G.i ja 89%

ulatuses R. OÜ kanda.

5. Rahuldada R. OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6. Välja mõista kostjalt S. G.lt hageja R. OÜ kasuks menetluskuludena 16,50 eurot.

7. Välja mõista kostjalt S. G.lt hageja R. OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (16,50 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 16. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 163,72 eurot, intressid 11,38 eurot, sissenõudekulud 25 eurot, lepingu hooldustasu

summas 6,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 11,35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja tunnistas oma kirjalikus seisukohas võlgnevust.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 252,27 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja xxxx xxxxxxx xx-xx 28.03.2021 laenuleping nr L317507

mille alusel sai kostja laenu summas 300 eurot (dtl 41-47). Reaalselt maksti välja laenu summas

265 eurot, sest lepingu p 3.2. kohaselt laenu väljamaksmisel arvestas laenuandja laenusummast

maha lepingutasu summas 35 eurot (dtl 41). Hageja on kinnitanud, et tagasimakseid on kostja

teinud kokku summas 241,49 eurot (dtl 31). Hageja saatis 31.01.2023 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 61). Kuna kostja oma

lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxxx xxxxxxx xx lepingu üles 27.02.2023.a (dtl

62). xxxx xxxxxxx xx loovutas nõude hagejale 27.02.2023 (dtl 62).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

2(4)

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele (dtl 35-37 ja 64-72). Lisaks väidab hageja, et laenu andmisel

lähtuti ka kostja pangakonto väljavõttest, kuid nimetatud väljavõtet kohtule esitatud ei ole. Kohtule

ei ole ka teada, kui pika ajavahemiku kohta kostja pangakonto väljavõtet analüüsiti laenu andmisel

ning millised sissetulekud ning kohustused konto väljavõttest nähtusid. Kuna kohus ei saa

nimetatud pangakonto väljavõtet analüüsida, leiab kohus, et krediidiandja ei ole laenu andmisel

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 20,9 % aastas

(vt dtl 41). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Hageja on võimaldanud kostjale laenu summas 300 eurot, tagasimakseperioodiga 36 kuud,

kohustusega tasuda iga kuu 15.kuupäevaks laenu põhiosast, haldustasust ja intressist koosnevaid

makseid.

11. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 241,49 eurot (dtl 31).

Põhinõude suuruseks kujuneb seega 23,51 eurot (265-241,49), sest tulenevalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

12. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

13. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 28.02.2023 – 16.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 0,74 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

15. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 11% ulatuses kostja ja 89% ulatuses hageja kanda.

16. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

17. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 100 eurot ja õigusabikulust summas 260

eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

3(4)

18. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

19. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

20. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 150 * 11% = 16,50 eurot.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (16,50 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)