3-23-391/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-391

Haldusasi

Oilseeds Trade OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti kohusta-

miseks täitma Oilseeds Trade OÜ pangakontole veebruar –

aprill 2022 käibedeklaratsioonide alusel tekkinud tagastus-

nõue, millest on maha arvatud pärast 17.03.2021 tekkinud

maksuvõlad

Menetlusosalised

Kaebaja – Oilseeds Trade OÜ, volitatud esindajad vande-

advokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin

Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Oilseeds Trade OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.08.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-391

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus algatas 17.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1364 Oilseeds Trade

OÜ (OT) saneerimismenetluse ning kinnitas 21.04.2022 määrusega OT võlausaldajate poolt

vastu võtmata saneerimiskava. Tallinna Ringkonnakohus tühistas samas asjas 04.10.2022

tehtud määrusega Harju Maakohtu 21.04.2022 määruse osas, milles maakohus kinnitas

saneerimiskava, ning tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis saneerimiskava

kinnitamata ja lõpetas OT saneerimismenetluse. Riigikohus jättis 03.04.2023 määrusega OT

määruskaebuse menetlusse võtmata.

2. OT vähendas enda 2022. a veebruari kuni aprilli käibedeklaratsioonidel (KMD) 20%

määraga maksustatavat käivet käibemaksuseaduse § 291 alusel. OT esitas MTA-le 30.03.2022

taotluse tekkinud enammakse tagastamiseks (tagastusnõude täitmiseks) summas 167 353,72

eurot.

3. MTA jättis 06.04.2022 otsusega nr 8-3.1/19710 OT tagastusnõude rahuldamata ning

tasaarvestas tagastusnõude 2022. a aprilli intressinõudega summas 1690 eurot. OT esitas

MTA 06.04.2022 otsusele vaide, mille MTA rahuldas 08.06.2022 vaideotsusega 165 663,72

euro tagastamata jätmist puudutavas osas. Vaideotsusega kohustati MTA teenuste osakonda

OT tagastusnõude täitmise taotlust uuesti läbi vaatama.

4. MTA tegi 12.07.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/058622-5, millega nõudis OT-lt tagasi

ettemaksukontole täidetud tagastusnõude summas 166 412,63 eurot ning jättis rahuldamata

OT tagastusnõude täitmise taotluse summas 166 412,63 eurot ja tagastusnõuded summas 23

887,25 eurot.

5. OT esitas MTA 12.07.2022 maksuotsuse peale Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida

menetletakse haldusasjana nr 3-22-1707. Selles haldusasjas peatas Tallinna Ringkonnakohus

28.11.2022 määrusega MTA 12.07.2022 maksuotsuse kehtivuse.

6. MTA kandis haldusasjas nr 3-22-1707 vaidlustatud summad OT ettemaksukontole ning

01.12.2022 ja 02.12.2022 kattis nendega OT poolt deklareeritud, kuid võlas olevad

maksustamisperioodide 2018. a detsember ja 2019. a jaanuar maksukohustused (TSD

/12.2018, TSD/01.2019 ja KMD/01.2019) kokku summas 182 916,52 eurot.

7. OT esitas maksuhalduri 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingutele 19.12.2022 vaide, mille

MTA jättis 30.01.2023 vaideotsusega nr 6-1/5263-3 OT rahuldamata.

1)

OT lähtub vaides läbivalt ekslikust eeldusest, et tema esitatud saneerimiskava on

kinnitatud. Hetkel tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusest, millega

kohus saneerimismenetluse lõpetas ja seda seni, kuni Riigikohus ei ole nimetatud määrust

tühistanud. Saneerimisseaduse (SanS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt peatab kohus ettevõtja vara

suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise kuni saneerimiskava kinnitamiseni või

saneerimismenetluse lõppemiseni. Kuna OT esitatud saneerimiskava ei ole hetkel kinnitatud,

siis ei ole vaidlust, et OT vara suhtes läbiviidav täitemenetlus või muu sundtäitmine on

peatatud.

2)

Maksuhaldur lähtus haldusasjas nr 3-22-1707 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

28.11.2022 määrusest ja kohtu selgitusest, et maksuhalduril tuleb taastada olukord, kus

vaidlustatud haldusakti polnuks üldse antud ehk täita vaidlustatud tagastusnõue. Selle

tulemusena taastus olukord, kus OT on esitanud KMD-d, mille tulemusena tekkinud

tagastusnõue vabastati OT ettemaksukontole. Kuna aga OT-l olid varasemalt täitmata

maksukohustused, siis kohaldusid maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg-d 3 ja 6 ning

tegemist ei ole sundtäitmisega MKS § 130 tähenduses. Ainuüksi sundtäitmise hoiatuse

2(7)

3-23-391

tegemine ei välista hilisemat tasaarvestamist. Tagastusnõudest tulenevalt tekkisid OT

ettemaksukontole rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks ning puudus vajadus

maksuvõla sundtäitmiseks vaatamata eelnevale sundtäitmise hoiatuse tegemisele. Antud juhul

ei välista tasaarvestamist ka asjaolu, et OT suhtes on algatatud saneerimismenetlus, kuna

SanS-ist tulenevad piirangud puudutavad üksnes ettevõtja vara suhtes läbiviidavat

täitemenetlust või muud sundtäitmist ning keeldu taraarvestamiseks seadusest ei tulene.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Oilseeds Trade OÜ esitas 21.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

27.04.2023 ja 20.06.2023) MTA kohustamiseks täitma OT pangakontole veebruar – aprill

2022 KMD-de alusel tekkinud tagastusnõue, millest on maha arvatud pärast 17.03.2021

tekkinud maksuvõlad.

1)

Asjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja poolt 01.12.2022 ja 02.12.2022 kaebaja

ettemaksukontole vabanenud vahendite arvelt toimunud tasaarveldamine enne 17.03.2021

tekkinud tasumata maksukohustustega oli lubatav, sh kas kaebaja suhtes rakendus SanS § 11

lg 1 p 1, mis reguleerib täitetoimingute peatamist kuni saneerimiskava kinnitamiseni või

saneerimismenetluse lõpetamiseni ning kas vastustaja toimingud on käsitletavad täite-

toimingutena. Samuti on asjas vaidlus selle üle, kas Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022

määrus, millega lõpetati kaebaja saneerimismenetlus, kuulus viivitamatult täitmisele.

2)

Harju Maakohus algatas 17.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1364 OT suhtes

saneerimismenetluse. Menetluse alustamise ajal kehtinud SanS § 11 lg 1 p 1 kohaselt kohus

peatab ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse kuni saneerimiskava kinnitamiseni või

saneerimismenetluse lõppemiseni. Maakohus tunnistas 19.05.2021 määrusega esialgse

õiguskaitse kohaldamise abinõuna kehtetuks MTA poolt ajavahemikul saneerimismenetluse

algatamisest 17.03.2021 kuni saneerimiskava kinnitamiseni tehtud täitetoimingud. Sellega, et

saneerimismenetluses oleva maksuvõla osas ei saa maksuhaldur läbi viia täitetoiminguid, on

nõustunud ka maksuhaldur.

3)

Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingud,

millega maksuhaldur kattis OT saneerimismenetluses olevaid MTA nõudeid, ei ole MKS §

130 tähenduses sundtäitetoimingud. Kaebaja seisukohta toetavad MKS § 105 lg 9 alusel

kehtestatud rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri

poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“

(määrus nr 51) § 6 lg 1, § 11 lg 4, § 13 lg-d 1 ja 2. Alates 01.07.2022 kehtiva SanS-i

seletuskirjast ilmneb ühtlasi, et algses SanS § 11 lg-s 11 kasutatud mõiste „täitemenetlus“ ei

olnud kooskõlas direktiivi nr 2019/10231 art 2 lg 1 p-ga 4, mis defineerib täitemeetmeid laialt,

hõlmates mitte ainult täitemenetlusi, vaid igasuguseid võla sissenõudmisele suunatud

menetlusi ja võlausaldaja õigusi sissenõude pööramiseks võlgniku varadele.

4)

Mis puudutab tsiviilasjas nr 2-21-1364 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022

määruse täidetavuse küsimusest, siis kuni 30.06.2022 kehtinud SanS § 37 lg 1 ja lg 2 eristasid

kohese täidetavuse osas määrust, millega saneerimiskava kinnitatakse, ja saneerimiskava

kinnitamata jätmise määrust, millega menetlus lõpetatakse. Esimene, s.o saneerimiskava

kinnitamise määrus, on koheselt täidetav. Saneerimiskava kinnitamata jätmise määruse suhtes,

millega kohus lõpetab saneerimismenetluse, kohese täidetavuse viide puudub. Saneerimiskava

kinnitamise määrusel on regulatiivne toime ja selline määrus saab olla koheselt täidetav.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.06.2019 direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise

raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest

vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132

3(7)

3-23-391

Paralleeli võib siinkohal tõmmata hagi tagamisega, mis jõustub kohe. Määrus, millega

tühistatakse saneerimiskava ja lõpetatakse menetlus, ei sisalda regulatiivset toimet ja tegemist

on negatiivse iseloomuga regulatsiooniga. Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus,

millega lõpetati kaebaja saneerimismenetlus, resolutsioon ei sisaldanud märget, et määrus

kuulub viivitamata täitmisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 435 lg 2, § 445 lg 3,

§ 463 lg 2, § 478 lg 1). Seega kuulus Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus kaebaja

saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse lõpetamise kohta täitmisele alles

selle jõustumisest 03.04.2023.

5)

Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust, et maksuhalduri poolt 01.12.2022 ja 02.12.2022

kaebaja tagastusnõude arvelt teostatud tasaarveldamine saneerimismenetluses olevate nõuete

osas on sundtäitmine ja selle suhtes rakendub SanS § 11 lg 1 sundtäitmise peatamine.

Maksuhalduri poolt 01.12.2022 ja 02.12.2022 teostatud toimingutele ettemaksukonto

vahenditele sissenõude pööramisel kohaldus Harju Maakohtu 19.05.2021 määrus tsiviilasjas

nr 2-21-1364 ja direktiivi nr 2019/1023 art 2 lg 1 p 4.

2. Maksu- ja Tolliamet palub 06.04.2023 vastuses (täiendatud 30.06.2023) jätta kaebus

rahuldamata.

1)

SanS § 11 lg 1 p 1 kontekstis tuleb eristada täitemenetlust ja muud sundtäitmist. Kuni

30.06.2022 kehtinud SanS § 11 lg 1 kohaselt peatas kohus saneerimismenetluse alustamisel

ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse. Muid sundtäitmise toimingud see säte ei

puudutanud. Ka Harju Maakohtu poolt saneerimismenetluses tehtud määruste võrdlemisel

võib järeldada, et kohus on teinud vahet täitemenetlusel ja MTA poolt tehtavatel

täitetoimingutel. Harju Maakohus ei ole 02.09.2021 määrusega muud sundtäitmist

üldpiiranguna peatanud. Kaebaja viide sellele, et Harju Maakohus on saneerimismenetluses

varasemalt tunnistanud kehtetuks MTA täitetoiminguid, ei ole vaidluse seisukohalt

asjassepuutuv. Määrused puudutasid pangakontode areste ja nende tulemusel laekunud

summasid, st MKS § 131 alusel tehtud sundtäitmise toiminguid. Praegu vaatluse all olevate

toimingute puhul on aga tegemist tasaarvestamisega MKS § 105 alusel.

2)

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et MTA 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingud on

maksuvõla sundtäitmine. Maksuhaldur rakendab sundtäitetoiminguid vaid olukorras, kui

maksuvõlg muul viisil ei laeku. Kui äriühingu ettemaksukontole laekuvad vabad vahendid,

toimub tasaarvestamine vastavalt MKS §-le 105 ja maksuhalduril puudub vajadus

sundtäitmiseks. Kaebaja on viidanud määruses nr 51 sätestatule, kuid seos kaebaja viidatud

sätete ja kaebaja väidete vahel jääb selgusetuks. Täiendavalt viitab kaebaja direktiivi nr

2019/1023 art 2 lg 1 p 4. See aga käesolevas vaidluses tähendust ei oma, sest tasaarvestuse

puhul pole tegemist sundtäitmisega. Seetõttu oli maksuhalduril õigus maksuvõla

tasaarvestamiseks OT ettemaksukontol olevate vahenditega olenemata sellest, kas Tallinna

Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus kehtis või mitte.

3)

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus

kaebaja saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse lõpetamise kohta kuulus

täitmisele alles selle jõustumisest 03.04.2023. Vaidlust ei ole selles, et kuna OT saneerimis-

avaldus on esitatud enne 01.07.2022, kuulub vastavalt SanS §-le 57 kohaldamisele kuni

30.06.2022 kehtinud SanS-i redaktsioon. Selles redaktsioonis puudus saneerimismenetluses

tehtavate määruste kehtima hakkamise ja täitmisele kuulumise aega reguleeriv üldine norm,

mistõttu tuli SanS § 4 lg 1 järgi kohaldada TsMS-s hagita menetluse kohta sätestatut. Hagita

menetluses tehtavat määrust ja selle jõustumist reguleerib TsMS § 478, mille lõige 4 näeb ette,

et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata

jõustumisest viivitamata, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii ei pidanudki ringkonnakohus, kes

4(7)

3-23-391

lähtus SanS-i kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonist, määruses märkima, et see kuulub

viivitamatult täitmisele – viivitamatu jõustumine tulenes seadusest. Kuna hagita menetluses

tehtud määruse kehtima hakkamist ja täitmist puudutav regulatsioon sisaldub TsMS § 478 lg-s

4, ei ole kaebaja viide TsMS § 445 lg-le 3 käesolevas menetluses asjakohane. Vastustaja ei

nõustu kaebajaga ka selles, nagu oleks siinkohal võimalik tõmmata paralleeli hagi tagamisega.

TsMS § 478 lg 4 kohaselt peaks erand määruse kehtima hakkamisest tulenema seadusest, aga

antud juhul sellist erandit sätestatud pole. Kuna ka ringkonnakohus ei kehtestanud määrusele

hilisemat täitmisaega, kuulus see viivitamata täitmisele. Eeltoodust järeldub, et Tallinna

Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus, millega jäeti OT saneerimiskava kinnitamata ja

saneerimismenetlus lõpetati, oli kehtiv ja kuulus viivitamata täitmisele. Sellest tulenevalt ei

oma SanS § 11 regulatsioon ega ka Harju Maakohtu määrused maksuhalduri täitetoimingute

ja arestide osas käesoleva vaidluse seisukohalt tähendust, sest vaidlusalused toimingud on

tehtud pärast ringkonnakohtu määruse kehtima hakkamist.

4)

Kaebaja põhiargument vaidluses on, et seoses OT saneerimismenetlusega ei olnud

tagastusnõude tasaarvestamine maksuvõlaga lubatud. Olukorras, kus saneerimismenetlust

lõpetav ringkonnakohtu määrus on jõustunud, on kaebaja peamine argument ära langenud.

Isegi juhul, kui kohtuvaidlus lõpeks kaebajale positiivselt, oleks maksuhalduril alus

vaidlusalune summa koheselt uuesti võlgnevusega tasaarvestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et OT kaebus ei anna alust MTA kohustamiseks täitma OT pangakontole OT

maksustamisperioodide veebruar – aprill 2022 KMD-del deklareeritud tagastusnõue, millest

on maha arvatud pärast 17.03.2021 tekkinud OT maksuvõlad.

4.Kohus selgitab esmalt, et maksuõiguslikult on tagastusnõue maksumaksja õigus saada tagasi

maksuhaldurile ettenähtust suuremas summas tehtud makse või muu enammakse (MKS § 31

lg 1 p 3 ja § 33). Tagastusnõudest tuleb maksuhaldurit teavitada maksudeklaratsioonis või

muus dokumendis (MKS § 33 lg 5). Tagastusnõude täitmise taotlus tuleb maksuhaldurile

esitada maksudeklaratsioonis või muus dokumendis koos maksukohustuslase pangakonto

andmetega (MKS § 33 lg 3 ja § 106 lg 1). Isiku maksunõudeid ja -kohustusi hallatakse

maksuhalduri poolt peetaval ettemaksukontol (määruse nr 51 § 6 lg 1).

Eristama peab seega tagastusnõuet ja tagastusnõude täitmise nõuet. Tagastusnõue on õigus

saada tagasi enammakse / enammakse tuvastamise nõue ning tagastusnõude täitmise nõue on

sooviavaldus maksuhaldurile enammakse kandmiseks maksukohustuslase näidatud panga-

kontole (või teoreetiliselt teise isiku ettemaksukontole). Nii tagastusnõude kui tagastusnõude

täitmise nõude esitamiseks kehtivad erinevad tähtajad (MKS § 33 lg-d 4 ja 5, § 106 lg 9).

Samuti on maksuhaldurile nähtud ette tähtajad nii tagastusnõude kontrollimiseks kui

tagastusnõude täitmise taotluse lahendamiseks (MKS § 33 lg 11, §-d 106 ja 107). Seejuures

näeb MKS § 105 ette maksukohustuslase rahaliste kohustuste automaatse tasumise või

tasaarvestamise ettemaksukontol (MKS § 105 lg-d 6 ja 9, määruse nr 51 § 6 lg 1 ja § 11 lg 1).

5.Pooled ei vaidle selle üle, et praegusel juhul on kaebaja deklareerinud tagastusnõude

maksustamisperioodide veebruar – aprill 2022 kohta esitatud KMD-del ning esitanud MTA-le

30.03.2022 tagastusnõude täitmise nõude summas 167 353,72 eurot. Tagastusnõue on

aktsepteeritud, st enammakse kanti kaebaja ettemaksukontole. Mitmete õiguslike sündmuste

tulemusena (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 2-6) tasaarveldas maksuhaldur MKS § 105 lg 6

alusel 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingutega nimetatud enammakse kaebaja ettemaksukontol

kaebaja poolt varasemalt deklareeritud, kuid võlas olevate maksukohustustega (TSD/12.2018,

5(7)

3-23-391

TSD/01.2019 ja KMD/01.2019). Kaebaja tagastusnõude täitmise nõuet seega ei rahuldatud

(seejuures ei tasaarveldatud tagastusnõuet pärast 17.03.2021 tekkinud maksuvõlgadega).

6.Pooled vaidlevad selle üle, kas maksuhalduril esines õiguslik alus tasaarveldada 01.12.2022

ja 02.12.2022 toimingutega kaebaja enammakse / tagastusnõue kaebaja maksustamis-

perioodide 2018. a detsember ja 2019. a jaanuar maksukohustustega. Täpsemalt vaidlevad

pooled selle üle, kas kaebaja poolt täitmata 2018. a detsember ja 2019. a jaanuar

maksukohustused (kokku summas 182 916,52 eurot) olid sissenõutavad. Nimelt on kaebaja

seisukohal, et kuna Harju Maakohus algatas 17.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1364

kaebaja saneerimismenetluse (ja kohaldas menetluses ka esialgset õiguskaitset), siis ei olnud

kuni 17.03.2021 tekkinud maksuvõlad maksuhalduri poolt saneerimismenetluse ajal

sissenõutavad, seejuures MKS § 105 lg 6 alusel tasaarveldatavad 2022. a-l deklareeritud

enammaksega / tagastusnõudega.

7.Esmane vaidlusküsimus seisneb seega selles, kas 01.12.2022 ja 02.12.2022, kui kaebaja

ettemaksukontol toimus eelviidatud tasaarveldus, kestis saneerimismenetlus. Kui ei toimunud

saneerimismenetlust, ei saa rakenduda ka saneerimismenetlusega kaasnevad piirangud täite-

menetluse või muu sundtäitmise läbiviimiseks (eelkõige SanS § 11 lg 1 p 1).

Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohus tegi 21.04.2022 määruse tsiviilasjas nr

2-21-13642, millega muu hulgas kinnitas kaebaja võlausaldajate poolt vastu võtmata

saneerimiskava. Tallinna Ringkonnakohus on aga samas asjas 04.10.2022 tehtud määrusega

tühistanud maakohtu 21.04.2021 määruse, jätnud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ja

lõpetanud kaebaja saneerimismenetluse (Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus

03.04.2023, kui Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata).

Küsimus sellest, kas Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus hakkas kehtima ja kuulus

täitmisele viivitamata või alates jõustumisest, seondub mh SanS muutmisega/täiendamisega

alates 01.07.20223. Ühest küljest näeb alates 01.07.2022 kehtiv SanS § 61 lg 3 ette, et määruse

peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele

alates jõustumisest vastavalt TsMS § 466 lg-s 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et

tema määrus kuulub viivitamata täitmisele. Ringkonnakohus ei ole 04.10.2022 määruses

otsustanud, et määrus kuulub viivitamata täitmisele. Samas tuleneb SanS §-st 57 (millele on

ka ringkonnakohus 04.10.2022 määruses viidanud), et kui saneerimisavaldus on esitatud enne

01.07.2022, kohaldatakse saneerimismenetlusele SanS-i kuni 30.06.2022 kehtinud

redaktsiooni. Kuni 30.06.2022 kehtinud SanS ei reguleerinud ringkonnakohtu määruse

kehtima hakkamise küsimust. SanS § 4 näeb ette (nii enne kui pärast 30.06.2022 kehtivas

redaktsioonis), et saneerimismenetlusele kohaldatakse TsMS-is hagita menetluse kohta

sätestatut, kui SanS-ist ei tulene teisiti. Seega tuleb asuda seisukohale, et ringkonnakohtu

04.10.2022 määruse tegemise ajal rakendus TsMS § 478 lg 4, mis näeb ette, et hagita

menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest

viivitamata. Kohus võib määrata, et hagita menetluses tehtud määrus kuulub osaliselt või

täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid ringkonnakohus ei ole seda 04.10.2022

määruses määranud. Sellest järeldub, et ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus oli kehtiv ja

kuulus täitmisele samast päevast, st saneerimiskava on alates 04.10.2022 tühistatud ja

saneerimismenetlus lõpetatud. Seega ei rakendunud alates 04.10.2022 ka SanS § 11 lg 1 p 1,

mis reguleerib täitetoimingute peatamist kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimis-

menetluse lõppemiseni.

2 käesoleva kohtuasja menetlusosalised olid menetlusosalisteks ka tsiviilasjas nr 2-21-1364

3 eelnõu ja seletuskiri leitav Riigikogu kodulehelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e8d8a377-

75b6-446e-81fd-11d0c256b73a

6(7)

3-23-391

8. Kaebaja leiab, et kuni 30.06.2022 kehtinud SanS § 37 lg-test 1 ja 2 saab tuletada, nagu ei

rakenduks TsMS § 478 lg 4 Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusele. Kohus selle

seisukohaga ei nõustu. SanS § 37 lg-d 1 ja 2 ei reguleeri määruskaebuse lahendamisel tehtava

määruse kehtima hakkamise ja täitmisele kuuluvuse ajahetke küsimust.

9. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maksuhalduril 01.12.2022 ja 02.12.2022 (s.o ajal, mil

maksuhaldur tasaarveldas kaebaja ettemaksukontol 2022. a enammakse kaebaja varasemate

maksunõuetega) keelatud kaebaja vara suhtes MKS-i alusel sundtäitetoimingute tegemine

seonduvalt saneerimismenetlusega. Saneerimismenetlus oli selleks ajaks lõppenud. Sellest

johtuvalt ei ole ühtlasi oluline hinnata, kas saneerimismenetluses peatus või peatati

varasemate maksukohustuste sundtäitmine ning kas maksuhalduri 01.12.2022 ja 02.12.2022

toiminguid tuleb pidada sundtäitmiseks SanS § 11 lg 1 p 1 tähenduses.

OT kaebus MTA kohustamiseks täitma OT pangakontole veebruar – aprill 2022 KMD-de

alusel tekkinud tagastusnõue, millest on maha arvatud pärast 17.03.2021 tekkinud

maksuvõlad, jääb seega rahuldamata.

8.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud.

Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

7(7)