2-23-8986/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-8986 Tsiviilasi R. R. hagi V. R. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. R. (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja: V. R. (isikukood xxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 13. juuli 2023

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada R. R.

ja V. R.

abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 3. Abielu lahutamise järel jääb R. R. perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „R. “. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 5. Tagastada R. R. pool hagiavalduse tasumisel riigilõivust, s.o 50 eurot. Riigilõiv tagastada R. R. kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (TsMS § 630 lg 2).

ASJAOLUD 1. R. R. (hageja) esitas 21. juunil 2023 Tartu Maakohtule hagi V. R. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. 13. juuli 2023 kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde.

2

2. Kostja ei olnud abielu lahutamisega nõus ja arvas, et kohus annaks pooltele mõtlemisaega. Kohtuistungil lõpus avaldas kostja, et kui hageja soovib lahutada, siis tema otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 357 lg 1 järgi peatab kohus lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Menetluse võib peatada ühe korra kuni kuueks kuuks (TsMS § 357 lg 3). 5. Kohus on seisukohal, et abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Ka abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet. Pooled on kohtule kinnitanud, et kuigi nad elavad ühes majas, ei ole neil enam abielulist kooselu. Hageja on kohtuistungil kohtule korduvalt kinnitanud, et ta ei näe leppimise võimalust ning ei soovi abielu säilitada. Kohus leiab, et leppimisaega tuleks anda pooltele, kellel mõlemal on tahe abielu säilitamiseks. Olukorras, kus üks abikaasadest (praegusel juhul hageja) on kindel, et abielu säilitamine ei ole võimalik, ei pea kohus menetluse peatamist ja pooltele leppimisaja andmist põhjendatuks. Eelnevat arvestades on kohtul alust arvata, et pooled oma kooselu ei taasta. Eelneva tõttu peab kohus põhjendatuks abielu lahutada. 6. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Praegusel juhul on hageja avaldanud kohtule, et soovib abiellumisel võetud perekonnanime „R. “ säilitamist. Seetõttu jääb abielu lahutamise järel hageja perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „R. “. 7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub kohtul vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 8. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastab kohus hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja kontole. 9. Kuna pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud, ei saa nad TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik