1-23-1719/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2023.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-1719 (21284000253)

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungisekretär

Jane Oidsalu

Kriminaalasi

16.03.2023.a saabus kohtusse

Eelistung ja kohtu alla andmine

Kohtuistung

Arvet Kuusk süüdistuses karistusseadustiku (KarS)

§ 424 lg 1 järgi

üldkorras menetluses

27.03.2023

28. ja 30.06.2023

Ringkonnaprokurör

Marja-Liina Talimaa

Süüdistatava kaitsja

Süüdistatav

Agne Koks – jurist, lepinguline kaitsja

ARVET KUUSK

isikukood 37109116027

elukoht XXX

XXX kodanik, emakeel XXX

XXX, XXX

kriminaalkorras karistamata, tõkendita

14.-15.08.2021 kahtlustatavana kinni peetud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Arvet Kuusk KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta

6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Arvet Kuuse (Kuusk) eelvangistuses 14.-15.08.2021.a viibitud

2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust Arvet Kuuse

(Kuusk) suhtes täielikult täitmisele, kui Arvet Kuusk ei pane 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg 1 aasta 8 kuud kulgema kohtuotsuse kuulutamisest –

30.06.2023.a.

KarS § 50 lg 1 p 1, KarS § 424 lg 3 alusel võtta Arvet Kuuselt (Kuusk) lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-ks (kolmeks) kuuks. 3-kuune tähtaeg hakkab kulgema

kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva jooksul tuleb Arvet Kuusel (Kuusk) enda juhiluba

liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Transpordiametile.

Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult Arvet Kuuske (tel nr XXX; e-

post: XXX). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis.

Jätta rahuldamata süüdistatava kaitsja 29.06.2023.a taotlus (lk 76-77) menetluskulu riigi

kanda jätmiseks ja süüdistatavale valitud kaitsjale makstud tasu 1945€ riigieelarvest

hüvitamiseks.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud

süüdimõistetu kanda.

KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Arvet

Kuuselt riigituludesse menetluskuluna 1087.50€ (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot

viiskümmend senti) sundraha.

KrMS

§

lg

alusel,

tagamaks

Arvet

Kuusele tulevikuks

paremaid

resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 1087.50€ tasuda 12 kuu jooksul

ositi – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks

vähemalt 90.63€ (üheksakümmend eurot kuuskümmend kolm senti) ja 12.-l kuul tasuda

90.57€ (üheksakümmend eurot viiskümmend seitse senti) kuni menetluskulu täieliku

tasumiseni.

Menetluskulu 1087.50€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

99923700022405 ühele järgmistest kontonumbritest:



SEB PANK EE351010052031000004



SWEDBANK EE522200221013264447



LUMINOR BANK EE401700017002872300



LHV PANK EE957700771001523585

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-1719, menetluskulu 30.06.2023.a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2

ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga –

menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse

kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka

täitemenetlusega kaasnevad kulud.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse paikkonna

vaatlusprotokolli juurde kuuluvad fotod CD-R plaadil (ümbrikus: lk 50) ja kaitsja

esitatud videosalvestis XXX asuvate XXX ja XXX tänavate kohta DVD-R plaadil

(ümbrikus: lk 68).

Kohtuotsus edastada prokurörile ja süüdistatava kaitsjale. Süüdistatavale edastada

kohtuotsus koos makseinfoga.

Jõustunud kohtuotsus edastada:



Transpordiametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas,



pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas.

Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1

alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 14. juuliks 2023.a kella 15-ks juhul, kui pooled

ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas

apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

tervikotsuse teatavakstegemisest arvates.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse

pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315

lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

MENETLUSE SENINE KÄIK

16.03.2023.a üldmenetluses kohtusse saabunud kriminaalasjas 1-23-1719 (21284000253) on

Arvet Kuusele (Kuusk) esitatud KarS § 424 lg 1 järgi alljärgnev süüdistus (tumedas kirjas).

Arvet Kuuske (Kuusk) süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.08.2021 kella 12:40 paiku

Viljandi maakonnas Viljandi vallas XXX alevikus XXX ja XXX tänava ristmikul

mootorsõidukit

XXX

registreerimismärgiga

XXX,

olles

alkoholijoobes,

kui

alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,80 mg/l kohta.

Nimetatud tegevusega rikkus Arvet Kuusk kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla

joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht

alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või

rohkem. Seega pani Arvet Kuusk toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Prokurör jäi maakohtus eeltoodud süüdistuse juurde.

Süüdistatava lepinguline kaitsja jurist Agne Koks esitas kaitseakti 20.03.2023.a (I, 28-29).

Kaitseaktile on lisatud volikiri süüdistatavalt (I, 30-31) ning KrMS § 42 lg 1 p 1 ja KrMS

§ 41 lg 4 tähenduses koopia kaitsja haridust tõendavast dokumendist (I, 30-32).

Kaitseakti (I, 28-29) kohaselt puudub vaidlus selles, et Arvet Kuusel tuvastati joove. See aga

ei anna alust kvalifitseerida Arvet Kuuse käitumist KarS § 424 lg 1 järgi olukorras, kus Arvet

Kuuse poolt mootorsõiduki juhtimine on tõendamata (I, 28). Süüdistus rajaneb vastuolulistele

ja üksteisele vasturääkivatele tõeditele (I, 28).

Kaitseaktis (I, 28-29) taotletakse kohtuistungil tunnistajate R. L. (L.) ja A. M. (M.)

ülekuulamist ning Viljandi maakonnas XXX asuva sündmuskohaga seonduva videosalvestise

kriminaalasja juurde vastuvõtmist.

Eelistung toimus 27.03.2023.a Tartu kohtumajas (I, 33-35). Prokurör, süüdistatav ja kaitsja

osalesid eelistungil kaugülekuulamisega (KrMS § 69).

KrMS § 24 lg 1 kohaselt allub kriminaalasja arutamine maakohtule, kelle tööpiirkonnas on

kuritegu toime pandud.

Süüdistusaktis kajastatud süüdistuse kohaselt on kuritegu toime pandud Viljandi maakonnas

asuvas XXX alevikus.

Kohtute seaduse (KS) § 10 lg 1 ja justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 45 Maa- ja

halduskohtute tööpiirkonnad § 1 p 4 kohaselt on Tartu Maakohtu tööpiirkonnaks Tartu

maakond, Jõgeva maakond, Viljandi maakond, Valga maakond, Võru maakond ja Põlva

maakond.

KS § 9 lg 2¹ kohaselt on maakohtul üks või mitu kohtumaja.

KS § 9 lg 3 kohaselt asuvad kohtumajad maakohtu tööpiirkonnas ja iga kohtumaja

asukoht on ka maakohtu asukohaks.

KS § 9 lg 3 ja justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 46 Maa- ja halduskohtute kohtumajade

ning ringkonnakohtute asukohad § 1 lg 4 kohaselt on Tartu Maakohtul 5 kohtumaja: Tartu

kohtumaja, Jõgeva kohtumaja, Viljandi kohtumaja, Valga kohtumaja, Võru kohtumaja.

KrMS § 24 lg 1 alusel allub kriminaalasja menetlemine Tartu Maakohtule. Viljandimaa ja

XXX alevik jäävad Tartu Maakohtu tööpiirkonda.

Eeltoodu alusel menetles Tartu Maakohus üldmenetluse kohtuasja eelistungil Tartu

kohtumajas.

Eelistungil jäid süüdistatav ja kaitsja seisukohale, et kriminaalasja menetleda üldmenetluses.

Eelistungil otsustati, et kuna enamus menetlusega seonduvaid inimesi on kas Viljandist või

Viljandimaalt, siis toimub esimene kohtuistungi päev tõendite esitamiseks ja isikute

ülekuulamiseks Viljandi kohtumajas ja teine kohtuistungi päev kohtuvaidlusega ja

süüdistatava viimase sõnaga pidada Tartu kohtumajas, kus pooltel on võimalik osaleda KrMS

§ 69 mõttes kaugülekuulamisega (I, 34).

2023.a aprilli lõpuni kehtisid justiitsministri 27.10.2005 nr 46 määrusega Maa- ja

halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute

asukohad kehtestatud kohtumajade teeninduspiirkonnad. 01. maist 2023 kaotasid

kohtumajade teeninduspiirkonnad kehtivuse. Sellega kadus ära ka vastuolu KS § 9 lõikes 3

sätestatu

ja

justiitsministri

eeltoodud

määrusega

kehtestatud

kohtumajade

teeninduspiirkondade vahel.

Justiitsministeeriumi kavandatavad kohtute seaduse ja sellega seonduvate õigusaktide

küllaltki suured muudatused olid pikalt ette teada, juba 2022.a detsembris, kui Tartu

Maakohtu üldkogul menetleti 2023.a tööjaotusplaani. Seetõttu oli põhjendatud juba alates

2023.a järgida KS § 9 lõikes 3 sätestatut selle kohta, et kohtumajad asuvad maakohtu

tööpiirkonnas ja iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks. Sellest

seadusesättest lähtudes ja 01.05.2023.a jõustuvatest kohtute seaduse ja nendega seonduvate

õigusaktide muudatustest lähtudes ongi 2023.aasta algusest kohtuasjade jagamine maakohtus

üldmenetluse asjades korraldatud selliselt, et need jagatakse võrdselt terve maakohtu peale

ning ei lähtuta enam kohtumajade põhisest asjade jaotusest. Seetõttu on nüüdseks tavapärane,

et Tartu kohtumajas asuva kohtuniku töölauale võib sattuda üldmenetluse kriminaalasju,

millistes süüdistuse kohaselt võivad kuriteod olla toime pandud ka väljaspool Tartu

maakonda, s.o Jõgeva maakonnas, Viljandi maakonnas, Valga maakonnas, Võru maakonnas

ja Põlva maakonnas.

Eeltoodu alusel menetles kohus käesolevat üldmenetluse kriminaalasja Tartu Maakohus nii

Viljandi kohtumajas kui ka Tartu kohtumajas.

27.03.2023.a määrusega (I, 36-38) anti süüdistatav Arvet Kuusk talle süüdistusaktis esitatud

süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kohtu alla.

Kohtuistung toimus üldkorras menetluses 28. ja 30. juunil 2023.a. Süüdistatav Arvet Kuusk

ennast kohtumenetluses süüdi ei tunnistanud. Kaitsja taotles süüdistatava suhtes

õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör jäi süüdistusaktis süüdistatavale esitatud

süüdistuse juurde ja taotles süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist.

KOHTU SEISUKOHT

Kuigi süüdistatav ennast kohtumenetluses süüdi ei tunnistanud, on asjas kogutud tõendite

pinnalt põhjendatud teha süüdimõistev kohtuotsus.

Tõendid kooskõlas alkoholijoobe osas

Kriminaalasjas ei ole senini vaidlust olnud selles, et Arvet Kuusk oli süüdistuses kajastatud

ajal 14.08.2021.a kella 12:40 paiku Viljandimaal asuvas XXX alevikus XXX ja XXX

tänavate ristmikul alkoholijoobes. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja

vastuolud puuduvad. Nähtub see alljärgnevast.

Kohtuistungil 28.06.2023.a andis süüdistatav Arvet Kuusk ütlusi (I, 100-106, 74), milliste

kohaselt tuvastati tal 14.08.2021.a tõendusliku alkomeetriga joove väljahingatavas õhus

alkoholi 0,8 milligrammi ühe liitri kohta. Arvet Kuuse ütluste kohaselt oli ta 14.08.2021.a

enne politseiga kohtumist tarvitanud õlut ja viina. Süüdistatava Arvet Kuuse ütlustega on

tõendatud, et puhus sündmuskohal XXX joobe välja, tunnistas joovet, üksinda käis ja tõi

kodust enda isikut tõendava dokumendi, siis viidi politseijaoskonda puhuma.

Nende süüdistatava ütlustega on kooskõlas politseiametnikest tunnistajate M. S. (S.; I, 81-87,

51), A. P. (P.; I, 87-91, 54) ja H. H. (I, 93-95, 67) ütlused ning 14.08.2021.a tõendusliku

alkomeetri väljatrükist (I, 55-56), õiendist mootorsõiduki XXX reg märgiga XXX kohta (I,

63) ja 14.08.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (I, 57) nähtuv.

Tunnistaja A. P. (P.) ütlustega (I, 87-91, 54) on tõendatud, et 14.08.2021.a oli ta

politseiametnikuna enda töökohustusi täitmas. Lõuna paiku, keskpäeval XXX mööda XXX

tänavat XXX tänava poole liikunud ja ATV-d juhtinud Arvet Kuusel ei olnud peas kiivrit.

Arvet Kuusega suheldes oli tema silmadest aru saada, et juhil on joobe tunnused, algul juht

eitas joovet, aga suhteliselt kähku nõustus, et on joonud. Kontrollis Arvet Kuuse seisundit ka

indikaatorvahendiga ja ATV juht Arvet Kuusk tunnistas, et on joonud. Arvet Kuusel isikut

tõendavat dokumenti kaasas polnud, ta kodu oli sealsamas lähedal, käis tõi mõne minuti

jooksul kodust dokumendi. ATV juhi joove tuli tõendada tõendusliku alkomeetriga, andsid

juhi üle kohale tulnud politseipatrullile.

Tunnistaja M. S. (S.) ütlustega (I, 81-87, 51) on tõendatud, et 14.08.2021.a päevasel ajal

orienteeruvalt kella poole 1 ja 2 vahel XXX ilma kiivrita ATV juhiga Arvet Kuusega suheldes

oli juhi häälest aru saada, et ATV juht võib olla joobes, mida juht ka tunnistas, avaldades, et

on joonud õlut. ATV juht ei andnud selget vastust, kus kiiver on. Juhi jutt oli ebalev, see ei

olnud selge. ATV juhi kõne maneer oli selline, mis andis aluse oletada, et isik võib olla joobes.

M. S. ütluste kohaselt oli ATV juhiga näost näkku suheldes isiku kehahoiakust, silmavaatest,

alkoholilõhnast suust, häälest, vestlusest, selle sisust aru saada, et isik võib olla tarvitanud

alkoholi. A. P. toimetas alkomeetri töökorda. Mingi hetk toimus isikul alkomeetrisse

puhutamine. 1,09 näitas alkomeetri näit. Juhi elukoht oli kohe sealsamas kõrval, XXX tn ristist

järgmine maja. Ei mäleta täpselt, kas ATV juht tõi sealt enda isikut tõendava dokumendi või

tal oli see kohe esitada. Sündmuskohal fotografeeris ATV juhi isikut tõendavat dokumenti

enda telefoniga ja tegi ka sündmuskohast enda telefoniga foto. Välijuht H. H. tegeles ATV

juhiga seonduva sündmusega edasi.

Tunnistaja M. S. ütluste kohaselt tunnistas Arvet Kuusk sündmuskohal XXX XXX ja XXX

tänavate ristmikul oma süüd, kahetses ja palus kergemat karistust, inimene oli oma veast aru

saanud. KrMS § 66 lg 2¹ p 2,3 alusel on need tunnistaja M. S. ütlused süü omaksvõtu kohta

lubatavad tõendid.

Tunnistaja H. H. ütlustega (I, 93-95, 67) on tõendatud, et ta on Arvet Kuusega kokku

puutunud ühe korra, s.o siis, kui politseiametnikud M. S. ja A. P. kutsusid ta XXX, kuna

pidasid kinni joobes juhi Arvet Kuuse, mispeale läkski Viljandist XXX, kus selgus, et

sündmus oli Arvet Kuuse maja kõrval, ristmikul, kus sündmuskohal kuulas üle tunnistaja M.

S. Tunnistaja H. H. ütlustega on tõendatud, et küsis 14.08.2021 Arvet Kuuselt, kust kaugelt ta

selle ATV-ga tuli, millele Arvet Kuusk vastas, et ta käis naabri juures vastasmajas ja ei tahtnud

ATV-d sinna jätta, tahtis, et see kodus oleks (I, 94). KrMS § 66 lg 2¹ p 2,3 alusel on need

tunnistaja H. H. ütlused lubatavad tõendid.

KrMS § 66 lg 2¹ p 2,3 on sätestatud, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta,

millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui:



tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud

asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning

puudub alus arvata, et ta moonutas tõde (punkt 2),



tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo

toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega

(punkt 3).

H. H. ütlustega on tõendatud, et läksid Arvet Kuusega sündmuskohalt Viljandisse

tõenduslikku alkomeetrisse puhuma, mida selgitasid ka Arvet Kuusele. Enne Viljandisse

minekut toimetas Arvet Kuuse ATV tema koduhoovi, ATV käivitus koheselt. H. H. ütlustega

on kooskõlas ka süüdistatava Arvet Kuuse ütlused (I, 100-106, 74) selle kohta, et

sündmuskohale koos paarimehega tulnud politseiametnik H. istus ATV peale ja sõitis sellega

tema koduõue (I, 102 keskelt) ning seejärel pidid sõitma politseijaoskonda puhuma (I, 102).

Süüdistatava Arvet Kuuse ütluste kohaselt teadis ta, et ta viiakse politseijaoskonda puhuma,

kuid ta ei teadnud seda, et ta kahtlustatavana kinni peetakse (I, 102).

Tunnistaja H. H. ütlustega on tõendatud, et see sündmus oli hommikupoole ja

politseiametnikud A.P. ja M.S. läksid XXX edasi Suisleppa veepatrulli.

14.08.2021.a patrullpolitseinik H. H. Viljandimaal XXX alevikus XXX ja XXX tänavate

ristmikul koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (I, 57) on tõendatud, et Arvet

Kuusk kõrvaldati 14.08.2021.a kell 12:40 mootorsõiduki XXX reg märgiga XXX juhtimiselt,

kuna juhi suust oli tunda alkoholilõhna.

Õiendiga mootorsõiduki XXX reg märgiga XXX kohta (I, 63) on tõendatud, et Maanteeameti

andmetel on selle sõiduki omanikuks XXX ja kasutajaks on Arvet Kuusk. Tegemist on

bensiinimootoriga ja registreeritud sõidukiga, mis on liiklusesse lubatud, korraline ülevaatus

teostati 07.09.2020 ja järgmise ülevaatuse ajaks oli 31.08.2022. Sõidukil on 2 telge, neist

juhitavaid 1 ja vedavaid 2 (I, 63). Sõiduki tühimass on 403 ja täismass 615, istekohti kaks,

seisukohti 0, uksi 0. Sõiduki pikkus on 2320, laius 1180, kõrgus 1360. Sõidukil on

kiirusepiirang 72 km/h (I, 63).

14.08.2021.a tõendusliku alkomeetri väljatrüki (I, 56) juurde kuuluvalt õiguste tutvustamise

lehelt (I, 55) nähtub, et Arvet Kuusele on enne tõendusliku alkomeetri kasutamist

14.08.2021.a tutvustatud tema õigusi korrakaitseseaduse § 38 järgi ja Arvet Kuusk on seda

14.08.2021.a kinnitanud enda allkirjaga ja kuupäeva: „14.08.21“ kirjutamisega. Samalt

õiguste tutvustamise lehelt nähtub, et Arvet Kuusk on nõustunud alkoholijoobe

tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga (I, 55).

14.08.2021.a tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (I, 56) on tõendatud, et 14.08.2021.a

ajavahemikul kell 13:43 kuni 13:47 kasutati Arvet Kuuse suhtes mõõtja H. H. poolt Viljandi

Politseijaoskonnas Viljandis Pargi tn 1 tõenduslikku alkomeetrit, Arvet Kuusk tegi kaks

kohustuslikku alkomeetrisse puhumist, neist väiksem näit 0,89 mg/l läks arvesse ja pärast

laiendmääramatuse 0,09 mg/l maha arvamist jäi lõplikuks näiduks 0,80 mg/l kohta. Arvet

Kuusk on tõendusliku alkomeetri väljatrükiga tutvumist kinnitanud sellel enda allkirjaga (I,

56). Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt nähtub, et seade oli taadeldud kuni oktoober 2021.a,

järgmise hoolduse ajaks on kajastatud oktoober 2021.a (I, 56).

Kaitseaktis (I, 28-29) taotletud tunnistajad R. L. ja A. M. ei ole enda ütlustes midagi

avaldanud Arvet Kuuse (Kuusk) seisundi kohta, s.o selle kohta, kas Arvet Kuusk oli alkoholi

tarbinud või mitte. Nagu järgnevalt käesolevas kohtuotsuses käsitletud, on R. L. ja A. M.

andnud tõele mittevastavaid ütlusi ja nende ütlustest ei saagi otsuse tegemisel lähtuda.

Kohtumenetluses ei ole süüdistatav Arvet Kuusk ja tema kaitsja senini seadnud kahtluse alla

seda, et Arvet Kuusk oli politseiga 14.08.2021.a XXX XXX ja XXX tänavate ristmikul

kohtudes alkoholi tarbinud. Arvet Kuusk ja tema kaitsja pole vaidlustanud ka Arvet Kuuse

tõendusliku alkomeetri näitu 0,80 milligrammi ühe liitri kohta alkoholisisaldust

väljahingatavas õhus.

Kuna asjas olevad tõendid on kooskõlas ja vastuolud nende vahel puuduvad, siis on veenvalt

tõendatud süüdistuse väide selle kohta, et Arvet Kuusk oli 14.08.2021.a kella 12:40 paiku

Viljandimaal Viljandi vallas XXX alevikus XXX ja XXX tänavate ristmikul alkoholijoobes.

Tõendusliku alkomeetriga tuvastati Arvet Kuusel alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus

0,80 milligrammi ühe liitri kohta.

Liiklusseaduse (LS) 69 lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt loetakse isik alkoholijoobes olevaks,

kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Ütlused vastuolus mootorsõiduki juhtimist käsitlevas osas

14.08.2021.a politseiametniku töökohustusi täitnud ja tunnistajana kohtus ütlusi andnud M.

S. (S.; I, 81-87, 51) ja A. P. (P.; I, 87-91, 54) ütluste kohaselt nägid nad 14.08.2021.a päevasel

ajal keskpäeva paiku Viljandist XXX sisse sõites, XXX mööda peatänavat ehk mööda XXX

tänavat sõites neile kõrvalteelt XXX tänavalt lähenemas ATV-d, mille juhil polnud peas

kiivrit, mistõttu peatasid enda politseivärvides sõiduki XXX tänaval XXX tn ristmikul, et

selgitada ATV juhile, kelleks osutus Arvet Kuusk, kiivri peas kandmise kohustust.

Tunnistajate M. S. (I, 81-87, 51), A. P. (I, 87-91, 54) ja H. H. (I, 93-95, 67) ning süüdistatava

Arvet Kuusk ütlustega (I, 100-106, 74) on tõendatud, et politseiametnik H. H. viibis sellel ajal

Viljandis ja teda sellel ajal veel XXX polnud, H. H. ei näinud M. S. ja A. P. poolt ATV juhi

peatamist ja ATV juhiga vahetult peatamisele järgnevat suhtlust XXX ja XXX tänavate

ristmikul, H.H. kutsuti ja saabus sündmuskohale hiljem, kui Arvet Kuusk oli

indikaatorvahendisse puhunud ja selle näit osutus alkoholile positiivseks ning sündmuskohalt

hakkasid Võrtsjärvele veepatrulli lahkuma politseiametnikud A.P. ja M.S.

Samas on tunnistaja H. H. ütlustega (I, 93-95, 67) tõendatud, et ta küsis 14.08.2021.a Arvet

Kuuselt, kust kaugelt ta selle ATV-ga tuli, millele Arvet Kuusk vastas, et ta käis naabri juures

vastasmajas ja ei tahtnud ATV-d sinna jätta, tahtis, et see kodus oleks (I, 94). Sellega on

kooskõlas eelnevalt juba kajastatud tunnistaja M. S. ütlused selle kohta, et sündmuskohal

tunnistas Arvet Kuusk XXX XXX ja XXX tänavate ristmikul oma süüd, kahetses ja palus

kergemat karistust, inimene oli oma veast aru saanud. Nagu eelnevalt juba kajastatud, on need

tunnistajate M. S. ja H. H. ütlused KrMS § 66 lg 2¹ p 2,3 alusel lubatavad tõendid.

Kaitseaktis (I, 28-29) taotletud tunnistajatest andis kohtus 28.06.2023 ütlused R. L. (I, 97-

100, 73). Kohtus R. L. tunnistajana antud ütluste kohaselt pole Arvet Kuusk 14.08.2021.a

ATV-d juhtinud. R. L. andis kohtus ütlused, milliste kohaselt oli hoopiski tema ise ATV-d

juhtinud isik.

Kaitseaktis taotletud teine tunnistaja A. M. oli kavas samuti kohtuistungil 28.06.2023.a üle

kuulata, kuid A. M. ei ilmunud istungile. Süüdistatava kaitsja esitas kohtuistungil

28.06.2023.a kohtule A. M. 26.06.2023.a avalduse (I, 69) ja OÜ-st XXX Perearstikeskus

tõendi A. M. kohta (I, 70).

A. M. avaldas enda 26.06.2023.a avalduses (I, 69), et tema tervislik seisund on tänaseks

päevaks halvenenud, kuna on saanud XXX ja vajab rahu, mistõttu tal ei ole võimalik

kohtuistungil osaleda, palub arvestada enda tunnistajana antud ütlusi, mis on kirjutatud tema

ütluste järgi ja on õiged.

OÜ-st XXX Perearstikeskus väljastatud tõendis on patsient A. M. kohta kajastatud: „Patsient

põeb XXX haigust“ (I, 70). Rohkem midagi patsiendi haiguse ja tervisliku seisundi kohta

kajastatud pole. Seda, kui raskekujuline haigus on ja kas see haigus võimaldab patsiendil

kohtus ütlusi anda, sellest tõendist ei nähtu.

Eeltoodud A. M. 26.06.2023.a avalduse (I 69) ja OÜ-st XXX Perearstikeskus väljastatud

tõendi (I, 70) alusel taotles süüdistatava kaitsja kohtuistungil 28.06.2023.a tunnistaja A. M.

kohtueelses menetluses antud ütluste KrMS § 291 lg 1 p 3 ja KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3,4 alusel

vastu võtmist.

Kohus palus mõlemal poolel vaagida kaitsja taotlust ka KrMS § 2911 alusel, kuna aluseid,

millistel saab taotleda tunnistaja M. kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmist on

kaks - KrMS § 291 lg 1 p 3 ja KrMS § 2911.

Kaitsja taotletud alusel, s.o KrMS § 291 lg 1 p 3 ja KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3,4 alusel, ei

nõustunud prokurör A. M. kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde

vastuvõtmisega, kuna kaitsja esitatud arstitõendist ei nähtu seda, kas A. M. on võimeline

kohtus tunnistajana ütlusi andma. Siis taotles kaitsja KrMS § 2911 alusel M. kohtueelses

menetluses antud ütluste vastuvõtmist poolte kokkuleppel. Sellel alusel tunnistaja A. M.

kohtueelses menetluses antud ütluste kohtutoimikusse vastuvõtmisega olid nõus nii prokurör

kui ka süüdistatav.

A. M. kohtueelses menetluses 02.11.2021.a tunnistajana antud ütlused (I, 71-72) võetigi

kaitsja taotlusel kohtutoimikusse vastu KrMS § 291¹ alusel kokkuleppel prokuröriga,

süüdistatavaga ja tema kaitsjaga.

KrMS §-s 291¹ on sätestatud, et prokuratuuri, süüdistatava ja kaitsja kokkuleppel võib kohus

jätta tunnistaja ristküsitlemata ning tõendina vastu võtta tema kohtueelses menetluses antud

ütlused.

A. M. kohtueelses menetluses 02.11.2021.a tunnistajana antud ütluste (I, 71-72) kohaselt nägi

ta 14.08.2021.a Arvet Kuuske oma ATV-ga XXX ja XXX tänavate ristmikul, Arvet Kuusk

oli oma ATV-ga tee ääres ja istus ATV peal. A. M. ütluste kohaselt ei näinud ta, et ATV oleks

liikunud, ATV-l mootor ei käinud (I, 72). A. M. ütluste kohaselt ei näinud ta Arvet Kuuske

ATV-ga sõitmas (I, 72). Politsei saabumist Arvet Kuuse juurde nägi alles pärast Arvet Kuuse

juurest lahkumist, kui olid Põllu tänava ristile jõudnud ja tegid enda kasutuses oleva sõidukiga

pööret kõrvaltänavale (I, 72).

Süüdistatava Arvet Kuuse (Kuusk) 28.06.2023.a kohtus antud ütluste (I, 100-106, 74)

kohaselt pole ta süüdistuses märgitud ajal 14.08.2021.a ATV-d juhtinud, politsei XXX XXX

ja XXX tänavate ristmikule saabudes ATV seisis ja ta oli seisva ATV juures. Süüdistatav jäi

28.06.2023.a kohtus ütlusi andes (I, 100-106, 74) ja enda viimases sõnas (I, 115-116)

seisukohale, et ta pole alkoholijoobes 14.08.2021.a ATV-d juhtinud. Viimases sõnas avaldas

Arvet Kuusk, et tema elukohas üle tee naabripoiss on talle suurim vihavaenlane, kuid A. P.

(P.) suurim sõber. Selle naabripoisi nime Arvet Kuusk kohtus kordagi ei nimetanud. Viimases

sõnas püstitas süüdistatav Arvet Kuusk versiooni, et see naabripoiss helistaski A. P., et Arvet

Kuusk juhib joobes ATV-d ja politsei selle peale kohale tuligi, millist käitumist hindas Arvet

Kuusk politsei poolt häbiväärseks ja talle vastuvõetamatuks, nähes selles politsei poolt talle

nii-öelda ära tegemise momenti.

Eeltoodust nähtub, et süüdistatava Arvet Kuuse ja tunnistajate R. L. ja A. M. ütlused on

omavahel kooskõlas ja nende ütluste kohaselt pole Arvet Kuusk 14.08.2021.a ATV-d

juhtinud. Neile Arvet Kuuse, R. L. ja A. M. ütlustele vastanduvad 14.08.2021.a

politseiametnikena töökohustusi täitnud M. S. ja A. P. kohtus tunnistajatena antud ütlused,

milliste kohaselt nad nägid 14.08.2021.a XXX päevasel ajal mööda XXX tänavat XXX tänava

suunas liikumas ATV-d, mille juhil polnud peas kiivrit ja juhiga XXX tänava juures XXX ja

XXX tänavate ristmikul kohtudes osutus ATV juhiks Arvet Kuusk, kellel esinesid

alkoholijoobe tunnused.

Süüdistatava ning tunnistajate L. ja M. ütluste usaldusvääruses on alust

kahelda

Süüdistatava Arvet Kuuse ning tunnistajate R. L. ja A. M. ütluste usaldusväärsuses on kohtul

alust kahelda osas, millises nad väidavad, et Arvet Kuusk pole 14.08.2021.a ATV-d juhtinud.

Aluse kahelda süüdistatava Arvet Kuuse ning tunnistajate R. L. ja A. M. ütluste tõele

vastavuses annavad kogumis alljärgnevad asjaolud:



Arvet Kuuse ebajärjekindel käitumine menetluse kestel



Arvet Kuuse sündmuskohal politseile korduvalt avaldatud soov, et tal minna lastaks



Arvet Kuuse 14.08.2021 politseile avaldatud süü omaksvõtt



Arvet Kuuse esialgne süü omaksvõtt on kooskõlas tema osavõtul 14. ja 15.08.2021.a

koostatud kirjalike tõenditega



kaitsja esitatud videosalvestiselt (I, 68) nähtuv on ebapiisav, seadmaks kahtluse alla

tunnistajate M. S. ja A. P. ütluste usaldusväärsust ja tõele vastavust



on alust kahelda tunnistaja R. L. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et Arvet Kuuse

ATV oli hoopiski tema juhtimisel ja see ATV XXX XXX tänaval vahetult enne XXX

tänavat tõrkus ja suri välja ning enam ei käivitunud



on alust kahelda tunnistaja R. L. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et tema juhtimisel

olnud Arvet Kuuse ATV-l sai XXX XXX tänaval vahetult enne XXX tänavat kütus

otsa



süüdistatava Arvet Kuuse ütlused on ebajärjekindlad ja vastuolulised osas, mis

käsitlevad A. M. asukohta politsei sündmuskohale saabumise ajal



süüdistatava Arvet Kuuse ja tunnistaja A. M. ütlustes on vastuolu osas, mis käsitleb

A. M. asukohta politsei sündmuskohale saabumise ajal



A. M. väidetud asukohast polnud võimalik näha XXX ja XXX tänavate ristmikku

Alljärgnevalt tulevadki eeltoodud asjaolud käsitlemisele.

Arvet Kuuse ebajärjekindel käitumine menetluse kestel

Arvet Kuuse käitumine menetluse kestel on olnud ebajärjekindel. Kui 14.08.2021.a vahetult

pärast politseiga kohtumist avaldas Arvet Kuusk politseile esmalt, et ta pole alkoholi tarbinud,

siis mõne aja pärast suhteliselt kähku juba võttis õigeks, et oli alkoholi tarbinud. Nähtub see

tunnistaja A. P. (P.) ütlustest (I, 87-91, 54). Sellele järgevalt 14.08.2021.a Arvet Kuusk

kohapeal XXX kasutatud indikaatorvahendi tulemust ja Viljandi politseijaoskonnas kasutatud

tõendusliku alkomeetri näitu enam ei vaidlustanud ja tunnistas end alkoholijoobes ATV

juhtimises süüdi ka esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel.

Alkoholijoobes ATV juhtimist tunnistas Arvet Kuusk 14.08.2021.a ka politseiametnikele H.

H. ja M. S.. Tunnistaja H. H. ütlustega (I, 93-95, 67) tõendatud, et ta küsis Arvet Kuuselt, kust

kaugelt ta selle ATV-ga tuli, millele Arvet Kuusk vastas, et ta käis naabri juures vastasmajas

ja ei tahtnud ATV-d sinna jätta, tahtis, et see kodus oleks (I, 94). Sellega on kooskõlas

tunnistaja M. S. ütlused selle kohta, et sündmuskohal tunnistas Arvet Kuusk XXX XXX ja

XXX tänavate ristmikul oma süüd, kahetses ja palus kergemat karistust, inimene oli oma veast

aru saanud. Need tunnistajate M. S. ja H. H. ütlused on KrMS § 66 lg 2¹ p 2,3 alusel lubatavad

tõendid.

Pärast esimest kahtlustatavana ülekuulamist aga Arvet Kuusk enda ütlusi muutis ning kohtus

andis ütlusi, milliste kohaselt ta pole 14.08.2021.a ATV-d juhtinud, s.h pole ka alkoholijoobes

juhtinud. Nagu eelnevalt juba kajastatud, võttis Arvet Kuusk kohtus õigeks ainult selle, et ta

oli 14.08.2021.a alkoholi tarbinud, avaldades, et oli tarbinud õlut ja viina.

Ütluste muutmist on Arvet Kuusk põhjendanud sellega, et talle ei selgitatud tema õigusi ja ta

ei teadnud kahtlustust, seda ei tutvustatud, talle ei selgitatud etteheidetava kuriteo asjaolusid

ja kvalifikatsiooni, ning arvas, et tunnistab ennast avalikus kohas joobes viibimises süüdi.

Veel on Arvet Kuusk avaldanud, et oli traumeeritud ja šokis, mistõttu tunnistas, et oli avalikus

kohas joobes.

Eeltoodud süüdistatava Arvet Kuuse väited enda positsiooni muutumise kohta pole veenvad

olukorras, kus ta sündmuskohal võttis joobes ATV juhtimise õigeks ja avaldas politseile

korduvalt soovi, et tal minna lastaks.

Arvet Kuuse sündmuskohal politseile korduvalt avaldatud soov, et tal minna

lastaks

Eelnevalt kajastatud Arvet Kuuse väited menetluse kestel enda positsiooni muutmise kohta,

s.o selle kohta, et miks ta esialgu tunnistas ennast joobes ATV juhtimises süüdi ja sellele

järgnevalt pole enam süüdi tunnistanud, pole veenvad olukorras, kus ta püüdis sündmuskohal

viibinud talle varasemast tuttavat politseiametnikku A. P. nii-öelda ära rääkida, et tal minna

lastaks.

Tunnistajate A. P. (I, 87-91, 54) ja M. S. (I, 81-87, 51) ütlustega on tõendatud, et Arvet Kuusk

ütles sündmuskohal korduvalt A. P., keda ta varasemast teadis, et ära jama, püüdes A. P.

mõjutada, teda ära moosida (M. S. kasutatud väljend: I, 84), et asja kuidagi teistmoodi

lahendada, et tal minna lastaks, kuna tal kodu kohe sealsamas. Süüdistatav Arvet Kuusk võttis

kohtus ütlusi andes õigeks, et ütles politseiametnikest A. P., et ära jama, kuid avaldas

juurde, et tahtis sellega A. P. hoopiski öelda, et ta ei sõitnudki. Samas ei nähtu süüdistatava

kohtus antud ütlustest, et ta oleks sündmuskohal 14.08.2021.a politseiametnikele öelnud, et ta

pole ATV-d juhtinudki.

Arvet Kuuse käitumine sündmuskohal, sooviga mõjutada politseid, et tal minna lastaks, viitab

sellele, et Arvet Kuusk oli ATV-d juhtinud alkoholijoobes ja ta jäi sellega politseile vahele.

Sellega on kooskõlas ka Arvet Kuuse sündmuskohal politseile avaldatud süü omaksvõtt.

Arvet Kuuse 14.08.2021 politseile avaldatud süü omaksvõtt

14.08.2021.a tunnistas Arvet Kuusk politseiametnikele alkoholijoobes ATV juhtimist.

Tunnistaja H. H. ütlustega (I, 93-95, 67) tõendatud, et ta küsis 14.08.2021.a Arvet Kuuselt,

kust kaugelt ta selle ATV-ga tuli, millele Arvet Kuusk vastas, et ta käis naabri juures

vastasmajas ja ei tahtnud ATV-d sinna jätta, tahtis, et see kodus oleks (I, 94). Sellega on

kooskõlas tunnistaja M. S. ütlused selle kohta, et sündmuskohal tunnistas Arvet Kuusk XXX

XXX ja XXX tänavate ristmikul oma süüd, kahetses ja palus kergemat karistust, inimene oli

oma veast aru saanud. Need tunnistajate M. S. ja H. H. ütlused süü omaksvõtu kohta on KrMS

§ 66 lg 2¹ p 2,3 alusel lubatavad tõendid.

Arvet Kuuse esialgne süü omaksvõtt on kooskõlas tema osavõtul

14. ja 15.08.2021.a koostatud tõenditega

On tähelepanuväärne, et Arvet Kuuse esialgne positsioon, mille kohaselt ta tunnistas

alkoholijoobes ATV juhtimist, kattub tema osavõtul kriminaalmenetluse alguses

koostatud dokumentidest nähtuvaga. Arvet Kuuse esialgne positsioon alkoholijoobes ATV

juhtimise kohta kattub ja on kooskõlas ka politseiametnikest tunnistajate M. S. ja A. P.

ütlustega.

Arvet Kuuse osavõtul 14.08.2021.a kirjalikult koostatuga on tõendatud, et Arvet Kuusk pole

neis kordagi tema suhtes toimetatava kriminaalmenetluse õiguspärasust kahtluse alla seadnud,

Arvet Kuusk on allkirjastanud tema osavõtul koostatud kirjalikud dokumendid avalduste ja

märkusteta ning kaebusteta, pole teinud kohtueelse menetleja ning ühegi politseiametniku

aadressil ühtegi kaebust. Ka pole Arvet Kuusk üheski menetluse alguses koostatud

dokumendis avaldanud ning kajastanud enda hilisemat positsiooni, s.o seda, et ta pole

14.08.2021.a ATV-d juhtinudki.

Sündmuskohal Viljandimaal XXX XXX tn ja XXX tn ristimikul koostati 14.08.2021.a Arvet

Kuuse suhtes sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus (I, 57), kuna mootorsõiduki juhil Arvet

Kuusel oli alkoholilõhn suust, mistõttu oli alust arvata, et Arve Kuusk on alkoholi tarbinud

ning joobeseisundis. Sellelt 14.08.2021.a sündmuskohal XXX XXX tn ja XXX tn ristimikul

koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Arvet Kuusk on sellel enda

allkirjaga 14.08.2021.a kinnitanud, et on selle otsuse kätte saanud (I, 57 all). Samast sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Arvet Kuusel ei olnud seejuures esitada ühtegi

avaldust, kaebust, pretensiooni (I, 57 pöördel). Sellest juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ei

nähtu, et Arvet Kuusk seaks sisuliselt mingil moel selle otsuse sisu õigsust kahtluse alla. Arvet

Kuusk on enda allkirjaga kinnitanud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel, et tal pole

avaldusi esitada (I, 57 pöördel). Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Arvet Kuusk sai

juba XXX sündmuskohal XXX ja XXX tänavate ristmikul aru, miks ta ATV juhtimiselt

kõrvaldati. Ka Arvet Kuusele jäi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest üks eksemplar ja

tal oli sellega võimalik täiendavalt soovi korral igal ajal tutvuda ka ATV juhtimiselt

kõrvaldamisele järgnevate sündmuste käigus.

Tõele ei vasta süüdistatava Arvet Kuuse kohtus esitatud väited selle kohta, et talle ei

tutvustatud 14.08.2021.a õigusi ja ta ei saanud toimuvast õigesti aru, kuna ta ei teadnud

kahtlustust, selle sisu ja kvalifikatsiooni, arvas, et talle heidetakse ette avalikus kohas joobes

viibimist.

Juba sündmuskohal XXX 14.08.2021.a vormistatud ja seal kätte saadud otsuse suurest

pealkirjast: „SÕIDUKI JUHTIMISELT KÕRVALDAMISE OTSUS“ (I, 57) nähtub, et Arvet Kuusk

kõrvaldati just tema kasutuses olnud sõiduki juhtimiselt. Sellest otsusest ei nähtu kuskilt,

et Arvet Kuusele oleks ette heidetud avalikus kohas joobes viibimist. Küll on aga selles

otsuses kahes kohas kajastatud Arvet Kuuse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise põhjus.

Esmalt on otsuses esilehel ülalpool kirjas sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise põhjusena

„alkoholilõhn juhi suust“ (lk 57) ja sellest allpool on kajastatud:

„Kõrvaldada ARVET KUUSK sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse

§ 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi

üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis,

alates 14.08.2021.a kell 12:40 kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.“ (I,

57)

Sündmuskohal XXX XXX ja XXX tänavate ristmikul sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse

vormistamise järgselt mindi Viljandisse politseijaoskonda, kus Arvet Kuusk puhus

tõenduslikku alkomeetrisse. Tunnistaja H. H. ütlustega on tõendatud, et ta selgitas Arvet

Kuusele sündmuskohal Viljandisse minemise põhjust, s.o seda, et seal toimub tõenduslikku

alkomeetrisse puhumine. Sellega on kooskõlas ka süüdistatava Arvet Kuuse kohtus

28.06.2023 antud ütlused selle kohta, et pärast politseiametnik H. saabumist pidi ta minema

Viljandisse tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Sellest nähtub, et Arvet Kuusk oli igakülgselt

teadlik ja informeeritud tema osavõtul politsei poolt toimetatavast menetlusest ja et seda tehti

seoses tema poolt ATV juhtimiselt alkoholitarvitamise tunnustega tabamisega.

Viljandi politseijaoskonnas tutvustati Arvet Kuusele 14.08.2021.a enne tõendusliku

alkomeetri kasutamist tema õigusi korrakaitseseaduse § 38 järgi, mis nähtub kohtutoimiku

I köitest lk 55, kuhu õigustest teadlikuks olemist on Arvet Kuusk kinnitanud 14.08.2021.a

enda allkirjaga.

Ka 14.08.2021.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I, 58-59) nähtub, et Arvet

Kuusele on tutvustatud kahtlustatava õigusi ja kohustusi, mida ta on kinnitanud protokolli

esilehel enda allkirjaga (I, 58) ning täiendavalt on talle paberkandjal kätte antud ka

kahtlustatava õiguste deklaratsioon, mille kättesaamist on Arvet Kuusk kinnitanud nii

kahtlustatavana kinnipidamise protokollis (I, 58) kui ka õiguste deklaratsiooni mõlemal lehel

(I, 60-61), mis on juurde pandud ka toimikusse lisatud kahtlustatava kinnipidamise

protokollile.

Kahtlustatava kinnipidamise protokollis (I, 58-59) on olemas ka mootorsõiduki joobes

juhtimise kohta kahtlustus KarS § 424 lg 1 järgi, milles on kajastatud samasugune kuriteo

kirjeldus nagu süüdistusaktiski.

Kuna juba kahtlustatavana kinnipidamisel 14.08.2021.a sai Arvet Kuusk kätte kahtlustatava

õiguste deklaratsiooni paberkandjal ja samal päeval vormistati ka kahtlustatavana

kinnipidamise protokoll, kus on kirjas ka kahtlustus KarS § 424 lg 1 järgi, mis oma sisult

kattub süüdistusaktis kajastatud kuriteo kirjeldusega, siis pole kohtul kahtlust selles, et

esimese kahtlustatavana ülekuulamise ajaks oli Arvet Kuusk igakülgselt teadlik sellest, et talle

heidetakse ette mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist ja tal oli võimalik ennast igakülgselt

kurssi viia ka paberkandjal kätte saadud kahtlustatava õiguste deklaratsioonist enda õigustega.

Kahtlustatava kinnipidamise protokollis on Arvet Kuusk omakäeliselt kajastanud, et tal

avaldusi ja märkusi ei ole (I, 59).

Neil eeltoodud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Arvet Kuusk on tema politsei poolt

XXX 14.08.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisest ja sellele 14.08.2021 järgnenud

kahtlustatavana KarS § 424 lg 1 järgi kinnipidamisest alates igakülgselt teadlik sellest, miks

ja millistel asjaoludel ta kinni peeti, s.h oli ta teadlik kahtlustusest KarS § 424 lg 1 järgi, s.o

sellest, et teda kahtlustatakse ATV alkoholijoobes juhtimises.

Videosalvestis on ebapiisav S. ja P. ütluste usaldusväärsuse

kahtluse alla seadmiseks

Kaitseaktis nimetatud ja kaitsja kohtulikul uurimisel esitatud videosalvestiselt (I, 68) nähtuv

on ebapiisav, seadmaks kahtluse alla tunnistajate M. S. ja A. P. ütluste usaldusväärsust ja

tõele vastavust selle kohta, et nad nägid neile ATV-ga mööda XXX tänavat XXX tn suunas

lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas.

Tunnistajad M. S. (I, 81-87, 51) ja A. P. (I, 87-91, 54) ei väida enda ütlustes, et nad nägid alles

XXX tänava otsas XXX tänaval olles neile mööda XXX tänavat lähenemas ATV-d, mille juhil

polnud kiivrit peas. Tunnistajate M. S. ja A. P. ütluste kohaselt nägid nad XXX Viljandi poolt

tulles XXX tänaval XXX keskuse poole politseivärvides sõidukiga liikudes, et neile paremalt

XXX tänava suunas läheneb mööda XXX tänavat ATV.

Asjaolud, et politseisõidukit juhtis A. P. ja tema kõrval istus M. S., on tõendatud nii

tunnistajate M. S. (I, 81-87, 51) ja A. P. (I, 87-91, 54) ütlustega kui ka süüdistatava Arvet

Kuuse ütlustega (I, 100-106, 74). Selles osas on ütlused kooskõlas.

Tunnistaja M. S. ütlustega (I, 81-87, 51) on tõendatud, et Viljandist XXX tulles mööda

peatänavat XXX keskuse poole liikudes on tee ääres eramajad, enne XXX tn risti märkasid

orienteeruvalt 100-150 m kauguselt lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas ja see

oli põhjus, miks nad enda sõidukiga jäid seisma, politseisõidukil akna alla lasid ja ATV juhiga

suhtlesid. Tunnistaja M. S. ütlustega (I, 81-87, 51) on tõendatud, et Mustlat läbiv tee, mida

mööda nad sõitsid, on sirge ja XXX tn on sellega risti suhteliselt 90 kraadi all.

Tunnistaja M. S. ütlustega (I, 81-87, 51) on kooskõlas tunnistaja A. P. ütlused (I, 87-91, 54).

Tunnistaja A. P. ütlustega (I, 87-91, 54) on tõendatud, et kui nad olid XXX mööda peatänavat,

s.o XXX tänavat sisenenud, siis XXX tänavalt lähenes neile ATV, mille juhil ei olnud peas

kiivrit, ATV-d märkas esimest korda 100-150 m kauguselt, nähtavus oli hea, oli keskpäev.

Tunnistaja A. P. ütlustega (I, 87-91, 54) on tõendatud, et XXX tänaval on valdavalt puumajad,

ATV tuli mööda XXX tänavat ja jäi XXX tänava juures seisma, et neile teed anda. Tunnistaja

A. P. ütlustega (I, 87-91, 54) on tõendatud, et ta jättis politseisõiduki, mille järel oli haagisega

paat, keset ristmikku seisma ja plaan oli selline, et aken lahti lasta ja ütelda ATV juhile, et ta

kasutaks kiivrit ja ei sõidaks ilma kiivrita, ATV peatus paremal, ATV tahtis paremale pöörata,

s.o tahtis samas suunas sõita, kuhu nad isegi paadiga suundusid, ATV-d juhtis Arvet Kuusk,

mõned meetrid olid vahet ATV-ga, M. S. kõrvalistmelt küsis ATV juhilt, kas te olete joonud,

mida ATV juht algul eitas, aga suhteliselt kähku ta nõustus sellega, et on joonud. Tunnistaja

A. P. ütlustega (I, 87-91, 54) on tõendatud, et kuna nad olid politseisõidukiga keset ristmikku,

siis sõitis autoga edasi ja parkis auto tee äärde ning läksid koos ATV juhi juurde.

Tunnistaja A. P. ütlustega (I, 87-91, 54) on tõendatud, et selle koha peal on XXX tn sirge,

XXX tn ääres on maju ning puid ja põõsaid, ATV-d nägi kusagil 100 m kauguselt.

06.06.2022.a paikkonna vaatlusprotokolliga (I, 46-50) ja M. S. sündmuskohal 14.08.2021

tehtud fotoga (I, 52) on tõendatud, et XXX tänav kulgeb XXX tänava vahetus läheduses sirgelt

ja XXX tänav asetseb XXX tänavaga täisnurga ehk 90⁰ all, XXX ja XXX tänavate piirkonnas

on eramajad, selles kohas kortermajad ja teised suured hooned puuduvad ning eramajade

krundid on suhteliselt suured, majad-hooned ei asetse tihedalt üksteise kõrval, vaid pigem

hõredalt, puude-põõsaste tihedus on varieeruv, Viljandi poolt XXX keskuse suunas tulles

vahetult enne XXX tn ristmikku on XXX tänaval küll üks mansardkorrusega elumaja (XXX),

kuid enne seda maja on hõreda taimestikuga aia ala (XXX) ja selle haljastus võimaldab XXX

tänaval asudes diagonaalis näha ka paremale XXX tänava suunas.

Kaitseaktis nimetatud ja kaitsja kohtulikul uurimisel esitatud videosalvestis (I, 68) on tehtud

XXX Viljandi poolt XXX keskuse poole mööda XXX tänavat XXX tänava ristmiku poole

liikudes sõidukist, mis peatub kohas, kus XXX ja XXX tänavad ristuvad. Videosalvestis

liikuvast sõidukist on tehtud selliselt, et mida lähemale XXX tänavale, seda kitsamaks läheb

vaade ja vahetult XXX tänavale lähenedes kajastab videosalvestus paremale XXX tn suunas

jäävat ala üksnes väga vähesel määral. XXX ja XXX tänavate ristmikul jääb sõiduk seisma

ning sealt ristmikult on tehtud kajastus ka vaatena XXX tänavalt paremale XXX tänavale.

Enne XXX ja XXX tänavate ristmikku pole XXX tänaval XXX tänava suunas liikudes tehtud

ühtegi (diagonaal)vaadet paremale XXX tn suunas. Kohtu hinnangul on taoliselt tehtud

videosalvestus ebapiisav selleks, et seada kahtluse alla tunnistajate M. S. ja A. P. ütlustest

nähtuvat selle kohta, et nad nägid XXX tänaval XXX tänava suunas liikudes mööda XXX

tänavat lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas. Videosalvestise algusosa, mis

kajastab XXX tänavast kaugemat ala, näitab laiemat vaadet ja sealt on näha, et eramajade

piirkond on suhteliselt hõre nii majade kui ka taimestiku tiheduse mõttes ja XXX tänavalt

paremale on pikalt näha.

Samas on kaitsja esitatud videosalvestuse kohta oluline täheldada seda, et sellelt nähtuv on

kooskõlas 06.06.2022.a paikkonna vaatlusprotokollist (I, 46-50) nähtuvaga selles osas, et

vahetult enne XXX ja XXX tn ristmikku asuv XXX kinnistu XXX tänava äärne haljastus on

hõre, üksikud korrapärased noored viljapuud, millistel tüvi alt suhteliselt pikalt okstest lage ja

okste alt on paremale lage vaade, nähtavust takistavaid põõsaid ja muud taimestikku näha

pole.

M. S. sündmuskohal 14.08.2021 tehtud foto (I, 52) kajastab seda, et ATV juures seisval juhil

kiivrit peas ei ole ja tegemist ei ole maadligi madala ATV-ga, vaid visuaalselt läheduses

seisva politseisõidukiga võrreldes kõrge ATV-ga, millel juhi peal istudes on juhi pea kaugele

näha ja juhi pea jääks ka politseisõidukist (sõiduauto) kõrgemale. Ka kaitsja esitatud

videosalvestisel on selle lõpus näha XXX ATV-d koos juhiga ja ka videosalvestiselt nähtub,

et tegemist on kõrge ATV-ga, millel juhi peal istudes on peanupp kõrgel. Õiendist

mootorsõiduki XXX reg märgiga XXX kohta (I, 63) nähtub, et selle sõiduki kõrguseks on

1360 (ilma juhita). Taolistel asjaoludel pole kohtul põhjendatud alust kahelda tunnistajate M.

S. ja A. P. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et nad nägid orienteeruvalt 100-150 meetri

kauguselt mööda XXX tänavat neile lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas.

Isegi kui lähtuda kaitsja ja süüdistatava väidetud eeldusest, et tunnistajad M. S. ja A. P.

pidasidki enda ütlustes silmas seda, et märkasid alles XXX tn otsa jõudes sealt neile XXX

tänavale lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas, siis pole kohtul alust kahelda ka

selles osas tunnistajate M. S. ja A. P. ütluste tõele vastavuses, kuna on selge, et politseisõiduki

järel haagisel oleva küllaltki suure paadiga kiiresti alevikus ei sõida, politseinikud olid enda

töökohustusi täitmas, M. S. tehtud fotolt (I, 52) nähtub, et A. P. on politseivormis ja

korrarikkumist märgates jõudsid nad enda haagisega sõiduki ristmikul ka peatada selliselt, et

paadiosa jäi osaliselt XXX tänava peale. Kohtul ei ole alust eeldada, et sõiduauto, mille järel

oleval haagisel asus sõiduautost suurem veesõiduk, sõidaks kiiresti. Pigem arvestades, et

paadil on ka küllatki suur kinnine osa ja paat oli seda vedava sõiduautoga võrreldes sellest

oluliselt suurem, ka kõrgem, siis liikus politseiauto eelduslikult sellega tasa ja targu ning

ettevaatlikult.

Kaitsja esitatud videosalvestiselt nähtuv selle kohta, et XXX tänavalt paremale jääv XXX

tänav on sirge ja ristub XXX tänavaga täisnurga ehk 90⁰ all, on kooskõlas 06.06.2022.a

paikkonna vaatlusprotokollist (I, 46-50) ja M. S. sündmuskohal 14.08.2021 tehtud fotolt (I,

52) nähtuvaga.

Kaitsja esitatud videosalvestisel on püstitatud väide, et XXX tänaval ristmiku poole liikudes

oli XXX tänaval asuv ATV näha 15-20 m kauguselt. Kohus on seisukohal, et politseisõiduki

järel oleval haagisel asuvat veesõiduki suurust arvestades ei saanud politseisõidukil olla suur

kiirus ning politseisõidukil oli võimalik XXX tänavalt neile lähenevat ATV-d märgates enda

sõiduk peatada selliselt, et osa paadist jäi XXX tn ristmikule. Selles osas on tunnistajate M.

S. ja A. P. ning süüdistatava Arvet Kuuse ütlused kooskõlas, et esialgu peatus politseisõiduk

XXX ja XXX tänavate ristmikule jõudes selliselt, et osa paadist kattis ära XXX tänava ühe

sõidurea.

Tunnistaja R. L. ütlused on vastuolus H. ja süüdistatava ütlustega

Tunnistaja R. L. ütluste (I, 97-100, 73) tõele vastavuses selle kohta, et ATV oli hoopiski tema

juhtimisel ja see tema juhtimisel olnud ATV XXX XXX tänaval vahetult enne XXX tänavat

tõrkus ja suri välja ning enam ei käivitunud, on alust kahelda, kuna nii tunnistaja H. H. (I, 93-

95, 67) kui ka süüdistatava Arvet Kuuse (I, 100-106, 74) ütluste kohaselt käivitus ATV selle

H. H. poolt Arvet Kuuse koduhoovi toimetamiseks koheselt ja H. H. toimetaski sellel sõites

ATV Arvet Kuuse koduõuele.

Tunnistaja R. L. ütluste (I, 97-100, 73) tõele vastavuses selle kohta, et tema juhtimisel olnud

Arvet Kuuse ATV-l sai XXX XXX tänaval vahetult enne XXX tänavat kütus otsa, on alust

kahelda, kuna nii tunnistaja H. H. kui ka süüdistatava Arvet Kuuse ütluste kohaselt käivitus

ATV selle H. H. poolt Arvet Kuuse koduhoovi toimetamiseks koheselt.

Eeltoodud põhjustel on kohtul alust tunnistaja R. L. ütluste (I, 97-100, 73) tõele ja

tegelikkusele vastavuses kahelda, mistõttu kohus neile otsust ei raja ja jätab need kui

ebausaldusväärsed kõrvale.

Süüdistatava ütluste vastuolulisus A. M. asukoha osas politsei sündmuskohale

saabumisel

Süüdistatava Arvet Kuuse ütlused on ebajärjekindlad ja vastuolulised osas, mis käsitlevad A.

M. asukohta politsei sündmuskohale saabumise aja.

Esmalt väitis süüdistatav, et A. M. oli veel seal kohal, kui politsei tuli. Seejärel väitis aga

süüdistatav, et A. M. ei olnud politsei saabudes kõrval, just läks minema (I, 106).

Tunnistajate M. S. ja A. P. ütlustest nähtub, et sündmuskohal XXX XXX ja XXX tänavate

ristmikul ning selle vahetus läheduses oli näha kiivrita ATV juhti. Ühegi teise isiku olemasolu

sündmuskohal tunnistajate M. S. ja A. P. ütlustest ei nähtu.

Kohtu hinnangul ei saa eeltoodud kaks süüdistatava väidet A. M. kohta olla samaaegselt

tõesed, kuna need välistavad teineteist. Üks ja sama isik ehk A. M. ei saanud samaaegselt olla

politsei saabudes sündmuskohal ja sealt just minema läinud. Seetõttu on kohtul alust kahelda

süüdistatava Arvet Kuuse ütluste tõele vastavuses A. M. sündmuskohal käimise osas ja kohus

selles osas süüdistatava ütlustele otsust ei raja ning jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale.

Süüdistatava ja tunnistaja A. M. ütlused vastuolus ning A. M. väidetud Põllu

tänavalt polnud sündmuskoht nähtav

Süüdistatava Arvet Kuuse (I, 100-106, 74) ja tunnistaja A. M. (I, 71-72) ütlustes on vastuolu

osas, mis käsitleb A. M. asukohta politsei sündmuskohale saabumise ajal.

Tunnistaja A. M. ütluste (I, 71-72) kohaselt kohtus ta 14.08.2021.a XXX XXX ja XXX

tänavate ristmikul Arvet Kuusega, kellel ATV seisis ja mootor ei käinud, Arvet Kuusk istus

ATV peal. A. M. ütluste kohaselt ei näinud ta Arvet Kuuske ATV-ga sõitmas. Tunnistaja A.

M. ütluste kohaselt kõndis ta pärast Arvet Kuusega XXX ja XXX tänavate ristmikul

suhtlemist autosse ja kui olid oma autoga Põllu tänava ristile jõudnud, siis nägi kõrvalteele

pöörates, et Arvet Kuuse ette sõitis politseiauto, millel oli paat järel. A. M. ütluste kohaselt

nägi ta, et see auto koos paadiga jäi Arvet Kuuse ette seisma (I, 72).

Need tunnistaja A. M. ütlused on vastuolus süüdistatava Arvet Kuuse ütlustega. Esmalt väitis

süüdistatav, et A. M. oli veel seal kohal, kui politsei tuli. Seejärel väitis aga süüdistatav, et A.

M. ei olnud politsei saabudes kõrval, just läks minema (I, 106).

Süüdistatava Arvet Kuuse vastuolulistest ütlustest nähtub, nagu olnuks üks ja sama isik ehk

A. M. samaaegselt politsei saabudes sündmuskohal ja sealt ka just minema läinud. Need

süüdistatava ütlused lahkenvad tunnistaja A. M. ütlustest, millistest nähtub, et A. M. oli

politsei saabumise ajaks jõudnud sündmuskohalt autoga eemalduda ja jõuda juba Põllu

tänavani ning Põllu tänavaga seonduva kõrvalteeni. Toimikus küll XXX asuva Põllu tänava

kohta ühtegi kaardiandmete väljatrükki pole, kuid Maa-ameti kaardiandmed on kõigile

soovijatele elektroonselt tasuta kättesaadavad ja neist nähtub, et XXX tänav ja Põllu tänav

asetsevad XXX teineteise suhtes paralleelselt ning nende vahele jääb veel kaks paralleelset

tänavat, need on Pikk tänav ja Lille tänav. Seejuures on aga oluline täheldada, et Põllu tänav

ei kohtu ja ei ristu ühelgi moel ja viisil XXX tänavaga, kuna Põllu tänav lõpeb enne XXX

tänavat ära ja selleks, et XXX tänavalt jõuda Põllu tänavale, tuleb seda teha XXX tänavaga

ristuvate tänavate, s.o kas Lille tänava või Pika (Pikk) tänava kaudu, n.ö sikk-sakiga.

Tunnistaja A. M. ütlustest nähtub, et tema teekond XXX oli XXX tänavalt paremale XXX

tänavale, kus tegi peatuse Arvet Kuuse ja ATV juures ning suundus sealt edasi Põllu tänavale,

Põllu tänava risti ja sealt edasi kõrvalteele.

XXX asuvate tänavate asetusest lähtudes pole tunnistaja A. M. ütlused usaldusväärsed.

Eluliselt ei ole usutav, et Põllu tänavalt oleks võimalik näha sündmuskohta. Põllu tänavalt ei

saa olla sündmuskoht, s.o XXX ja XXX tänavate ristmik, enam nähtav, sest selleks tuleks

näha üle kahe XXX tänavaga paralleelselt asetseva Pika ja Lille tänava ning seda diagonaalis,

kuna Põllu tänav ei ristu XXX tänavaga ja lõpeb ära enne XXX tänavat.

Elektroonsetest kaardiandmetest nähtub, et tunnistaja A. M. väidetud asukohast Põllu tänavalt

polnud võimalik näha XXX ja XXX tänavate ristmikku, mistõttu tunnistaja A. M. ütluste

usaldusväärsuses ja tõele vastavuses on alust kahelda.

Eelkajastatud asjaoludel, kuna süüdistatava Arvet Kuuse ja tunnistaja A. M. ütluste tõele

vastavuses on alust kahelda, on kohus seisukohal, et tegelikkuses A. M. sündmuskohal XXX

XXX ja XXX tänavate ristmikul 14.08.2021.a ei käinudki. Sellega on seletatavad ka vastuolud

süüdistatava Arvet Kuuse ja tunnistaja A. M. ütlustes. Osas, millises süüdistatava Arvet Kuuse

ja tunnistaja A. M. ütlused lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevast tõendite

kogumist, jätab kohus Arvet Kuuse ja A. M. ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale ja neile

otsust ei raja. Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda tunnistajate M. S. ja A. P. ütluste tõele

vastavuses selle kohta, et nad nägid ilma kiivrita ATV juhti mööda XXX tänavat ATV-l

lähenemas XXX tänavale ja nad otsustasid ATV juhiga kiivri kasutamise vajalikkuse teemal

suhelda. Kohus rajab süüdimõistva kohtuotsuse neile tunnistajate M. S. ja A. P. ütlustele.

Otsese tahtlusega joobes juhtimise toimepanemine

Süüdistatava Arvet Kuuse ütluste kohaselt oli ta 14.08.2021.a joonud viina ja õlut. Kuna Arvet

Kuusk teadis, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellele vaatamata juhtis alkoholi tarbinuna

mootorsõidukit tänavaliikluses Viljandimaal asuvas XXX alevikus, siis on alkoholijoobes

ATV juhtimine toime pandud otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3).

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

Arvet Kuuse käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Viimases sõnas avaldas Arvet Kuusk, et tema elukohas üle tee naabripoiss on talle suurim

vihavaenlane, kuid A. P. (P.) suurim sõber. Selle naabripoisi nime Arvet Kuusk kohtus

kordagi ei nimetanud. Viimases sõnas püstitas süüdistatav Arvet Kuusk versiooni, et see

naabripoiss helistaski A. P., et Arvet Kuusk juhib joobes ATV-d ja politsei selle peale kohale

tuligi, millist käitumist hindas Arvet Kuusk politsei poolt häbiväärseks ja talle

vastuvõetamatuks, nähes selles politsei poolt talle nii-öelda ära tegemise momenti.

Nende süüdistatava väidetega pole alust nõustuda olukorras, kus tunnistajate M.S., A.P. ja

H.H. ütlustest nähtub, et politseiametnikud M.S. ja A.P. sattusid 14.08.2021.a XXX juhuslikel

asjaoludel, s.o selleks, et sealtkaudu minna veepatrulli Võrtsjärvele. Sellele, et M.S. ja A.P.

olid 14.08.2021.a teel Võrtsjärve äärde veepatrulli, viitab ka asjaolu, et nende kasutuses oleva

politseivärvides sõiduauto järel oleval haagisel oli suur kinnise kajutiga paat. Paadi olemasolu

sõiduauto järel oleval haagisel nähtub ka M.S. sündmuskohal 14.08.2021.a tehtud fotol (I, 52).

Süüdistatav ja tema kaitsja pole senini samuti vaidlustanud seda, et politseiametnikud M.S. ja

A.P. olid sündmuskohal nende auto järel haagisel oleva paadiga.

Tunnistajate M.S. ja A.P. ütlustest nähtub, et XXX mööda XXX tänavat XXX tänavale liikuv

ATV köitis nende tähelepanu üksnes seetõttu, et selle juhil polnud peas kiivrit, mistõttu

otsustasidki ATV juhiga suhelda ja talle selgitada kiivri kandmise vajalikkust. Kohtul pole

tunnistajate M.S. ja A.P. ütluste tõele vastavuses alust kahelda, kuna ka M.S. sündmuskohal

tehtud fotolt (I, 52) nähtub, et ATV juures seisval juhil kiivrit peas ei ole. Taolistel asjaoludel

põhjustas Arvet Kuusk ise selle, et politsei talle tähelepanu pööras ja Arvet Kuusel pole

põhjendatud alust politseid erapoolikuses süüdistada.

Kuna 14.08.2021.a Arvet Kuuse kasutuses olnud ja liiklusesse lubatud mootorsõiduki XXX

reg märgiga XXX maksimumkiiruseks oli lubatud 72 km/h (I, 63), siis võis sellega ka

asulasiseselt liikuda kuni 50 km/h, mis ATV puhul on suur kiirus. ATV ümber minekul või

sellelt maha kukkudes on juhil peas olev kiiver oluline kaitsevahend. Seetõttu oli igati

põhjendatud, et veepartulli teel olnud politseiametnikud M. S. ja A. P. otsustasid ATV juhiga,

kelleks osutus Arvet Kuusk, kiivri kandmise vajalikkuse teemal suhelda.

Arvet Kuuse käitumise õigusvastasust ei välista ka tema ja kaitsja tõstatatud alusetud väited,

nagu lükanuks politseiametnikud M.S. ja A.P. ATV-d tee pealt eest ära sellel ajal kui Arvet

Kuusk käis lähedal asuvas kodus enda isikut tõendavat dokumenti toomas. Seda väidet peale

süüdistatava ütluste üksi teine tõend ei kinnita. Ka süüdistatava enda väitel polnud taoliseks

ATV liigutamiseks vajadust, kuna ATV polnud tee peal ees, ATV oli tee ääres (I, 103). M.S.

sündmuskohal tehtud fotolt (I, 52) nähtubki, et ATV asub pigem tee ääres ja selle

liigutamiseks reaalset vajadust polnud, kuna teistele liikluses osalejatele polnud see

takistuseks.

Arvet Kuuse käitumise õigusvastasust ei välista ka tema ja ta kaitsja tõstatatud poleemika

selles osas, millal said ATV võtmed sündmuskohal politsei kätte. Süüdistatav ja tema kaitsja

on püüdnud seada kahtluse alla tunnistajate M.S. ja A.P. ütlustest kogumis nähtuvat selle

kohta, et kui oli tõusetunud kahtlus ATV juhi alkoholijoobes viibimise kohta, võttis M.S. ATV

eest võtmed ära enda kätte, välistamaks võimalust, et kui ATV juht ikkagi otsustab sellega

edasi sõita, siis neil pole politseiauto järel oleva paadiga haagise tõttu võimalik hakata ATV

juhti taga ajama. Tunnistaja M. S. ütlustega on tõendatud, et üks ATV eest tema poolt ära

võetud võti on jäänud ka Arvet Kuuse juhiloast tehtud fotole (I, 53). M.S. ütluste kohaselt

hoidis ta A.Kuuse dokumenti ja ATV võtmeid foto tegemise ajal enda ühes käes ja teisega

tegi enda telefoniga neist foto (I, 53). Fotolt nähtubki, et sõrmedega hoitakse kinni Arvet

Kuuse nimele väljastatud juhiluba ja võtit, millel on sakid-hambad mõlemal pool (I, 53).

Süüdistatava Arvet Kuuse ütluste kohaselt andis ta ATV võtmed enda käest ära alles H.H.

sündmuskohale saabudes ja H. H. viis siis ATV sellel sõites Arvet Kuuse lähedal asuvasse

elukohta.

Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda tunnistajate M.S. ja A.P. ütluste tõele vastavuses selle

kohta, et M.S. võttis ATV võtmed enda kätte niipea kui selgus, et A.Kuusk võib olla joobes.

Taoline käitumine on loogiline ja kooskõlas politsei tavapärase käitumisega. Arvestades, et

politseiautol oli järel ka haagis, olnuks sellega raskendatud hakata taga ajama ATV juhti, kui

see otsustanuks ikkagi ATV-ga edasi sõita. Sellele, et ATV-d joobes juhtinud A.Kuusk soovis

asjast nii-öelda puhtalt pääseda, viitab Arvet Kuuse käitumine sündmuskohal, kuna ta üritas

seal politseid korduvalt omamehelike väljenditega nagu ära jama, ära rääkida, et tal minna

lastaks. Taolises olukorras oli põhjendatud reageerida sellele ATV juhilt mootorsõiduki

võtmete ära võtmisega.

Arvet Kuuse käitumise õigusvastasust ei välista ka tema ja ta kaitsja tõstatatud poleemika

ATV võtme välimuse ja selle pikkuse osas. Sõltumata sellest, milline see ATV võti välja nägi

ja kui pikk selle lukusüdamikku käiv sakiline osa oli, jääb Arvet Kuuse käitumine

mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimiseks.

Arvet Kuuse juhiloast tehtud fotol on M. S. ütluste kohaselt näha ka üks võti sellest

võtmekimbust, millise ta võttis ATV eest ära enda kätte. Selles osas, et ATV võtmega koos

oli veel teisigi võtmeid, on ütlused kooskõlas. Arvet Kuusk ise kohtus süüdistatavana antud

ütlustes võtab õigeks, et ATV võtme juures oli enam kui üks võti (I, 100), avaldades, et tema

arust oli kimbus 3 võtit (I, 100). Seda, et ATV võti polnud võtmekimbus ainuke, avaldas ka

tunnistaja M. S. (I, 81-87, 51). Süüdistatava Arvet Kuuse ütluste kohaselt olid ATV võtmel

mõlemal pool hambad (I, 101). Arvet Kuuse sõidukeid hooldanud-remontinud R. L.

tunnistajana antud ütlustest (I, 97-100, 73) nähtub samuti, et Arvet Kuuse ATV võtmel olid

kahelt poolt hambad ja võtmeid oli koos rohkem kui üks (I, 98). ATV võtme pikkuseks hindas

R. L. 3-4 cm ja jäi siis 3 cm juurde (I, 98). M. S. sündmuskohal 14.08.2021.a tehtud fotole on

jäänud Arvet Kuuse juhiluba ja osaliselt ka üks metalne võti (I, 53). Võti pole fotol päris

tervikuna nähtav, kuna seda varjab osaliselt sõrm ja nn sabaosast pool on jäänud fotolt

väljapoole. Samas on aga sellelt fotolt selgelt näha, et sakid ehk nn hambad on sellel võtmel

mõlemal pool. M.S. ütluste kohaselt tegi ta koos dokumendiga foto ka ATV võtmest. EV-s

väljastatava juhiloa laiuseks on ca 5,5 cm ja fotole jäänud võtme lukusüdamikku jääva osa

pikkuseks on veidi üle poole juhiloa laiusest, s.o ligikaudu 3 cm on võtme sakkidega osa

pikkuseks. Eeltoodu alusel pole kohtul alust kahelda tunnistajate M. S. ja A. P. tõele

vastavuses selle kohta, et M.S. võttis töötavalt ATV-lt võtme eest ära enda kätte ja sellest

võtmest on tehtud sündmuskohal foto koos Arvet Kuuse juhiloaga. See, kas seda ATV võtit

pidada pikaks või lühikeseks, on hinnangute ja võrdlusmomentide küsimus ning selles osas

ongi antud erinevaid hinnanguid. M.S. on pidanud ATV võtit pigem pikaks, süüdistatav

A.Kuusk ja R.L. aga lühikeseks. Kuna on teada, et ATV võtme lukusüdamikku käiva kahelt

poolt sakkidega osa pikkuseks on ca 3 cm, siis ei ole sellel temaatikal, kas seda hinnata pikaks

või lühikeseks, suuremat tähtsust. ATV võtme pikkus ja see, kuidas seda on hinnatud, ei

muuda kuidagi olematuks seda, et Arvet Kuusk juhtis 14.08.2021.a mootorsõidukit

alkoholijoobes.

Kvalifikatsioon KarS § 424 lg 1 järgi

Liiklusseaduse (LS) § 69 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Arvet Kuusk tabati 14.08.2021.a mootorsõiduki juhtimiselt ja tal tuvastati 14.08.2021.a

tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,80 mg/l.

Arvet Kuusk pani 14.08.2021.a toime KarS § 424 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise.

KARISTUS

KarS § 424 lg 1 kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline

karistus või kuni 3-aastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama.

Arvet Kuuse suurt süüd alkoholijoobes ATV juhtimisel iseloomustavad asjaolud, et tema

väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,80 milligrammi ühe liitri kohta, ta oli tarbinud nii õlut kui

ka viina, mis on ohtlik kooslus ja mõjutab kindlasti ümbritseva tajumist, ATV-d juhiti alevikus

sees ja ATV-ga suunduti XXX peatänavale, s.o XXX tänavale, joobes ATV juhtimiseks

vähimatki põhjust polnud, joobes juhtimise pani Arvet Kuusk toime otsese tahtlusega.

Arvet Kuuse süü suurus, s.o tema käitumise ohtlikkus kaasliiklejate ja ka tema enda suhtes,

välistab kergema karistusliigi, s.o rahalise karistuse kohaldamise. Joobes ATV-d juhtides

kujutas Arvet Kuusk ohtu nii kaasliiklejatele, kui ka talle endale. ATV-d juhtides polnud Arvet

Kuusel peas kiivrit. Liiklusõnnetuse tekkimisel võinuksid olla sellel rasked tagajärjed ka

Arvet Kuusele endale.

Arvet Kuuse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtumenetluses pole Arvet Kuusk senini endal süüd joobes ATV juhtimises näinud ja ta

pole enda süüd tunnistanud. Joobes juhtimine on ühiskonnas lubamatult laialt levinud. Ka

käesoleval juhtumil jäi Arvet Kuusk joobes juhtimisega vahele üksnes juhuslikel asjaoludel,

köites veepatrulli suunduvate politseiametnike tähelepanu sellega, et tal polnud ATV-d

tänavaliikluses juhtides peas kiivrit.

Eelkajastatud asjaoludel, selleks, et mõjutada Arvet Kuuske edaspidi taolistest rikkumistest

hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud kohaldada karistust keskmises

määras – 1 aasta 6 kuud vangistust, kuid kuna Arvet Kuusk on varem kriminaalkorras

karistamata ning liiklusalaseid väärteokaristusi on kehtivaid ainult üks, siis on põhjendatud

vangistust kohaldada KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi, ilma kriminaalhoolduseta, katseajaga

1 aasta 8 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Arvet Kuuse kahtlustatavana kinnipeetavana eelvangistuses

14.-15.08.2021.a viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta

5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust Arvet Kuuse (Kuusk)

suhtes täielikult täitmisele, kui Arvet Kuusk ei pane 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg 1 aasta 8 kuud kulgema kohtuotsuse kuulutamisest –

30.06.2023.a.

KarS § 424 lg 3 kohaselt võib mootorsõiduki joobes juhtimise eest kohaldada lisakaristusena

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib sõiduki juhtimise õiguse lisakaristusena ära võtta kuni 3-ks

aastaks.

KarS § 50 lg 1 p 1, KarS § 424 lg 3 alusel võtab kohus Arvet Kuuselt (Kuusk) lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-ks (kolmeks) kuuks. 3-kuune tähtaeg hakkab kulgema

kohtuotsuse jõustumisest.

Arvet Kuuse toimepandud joobes asulasiseselt tänavaliikluses mootorsõiduki juhtimine on

ohtlik ja tänapäeval ühiskonnas laialt levinud õigusrikkumine. Käesolevalt jäi Arvet Kuusk

joobes juhtimisega vahele juhuslikel asjaoludel, köites politsei tähelepanu sellega, et tal polnud

kiivrit peas. Ühtegi erakorralist asjaolu ATV juhtimiseks Arvet Kuusel 14.08.2021.a polnud.

Arvet Kuusk pole senini endal vähimatki süüd ATV joobes juhtimises näinud. Arvet Kuusk on

püüdnud vastutusest joobes juhtimise eest pääseda juba sündmuskohal, kui ta püüdis politseiga

seal omamehelikult suhelda, öeldes korduvalt: ära jama. Hilisema menetluse raames on Arvet

Kuusk hakanud politseiametnikke süüdistama tema peale valetamises ja n.ö tellimustöö

tegemises. Hilisema menetluse raames on pinnale kerkinud ka Arvet Kuusele tuttavad

tunnistajad R. L. ja A. M., kelle ütlused on aga teravas vastuolus Arvet Kuuse enda esialgse

positsiooniga, kui ta 14. ja 15.08.2021 võttis joobes juhtimise omaks ja seda tunnistas.

Neil eelkajastatud asjaoludel on nii eri- kui ka üldpreventiivselt Arvet Kuuse suhtes

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine põhjendatud.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/