3-22-2046/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2046

Haldusasi

Sokkel Karjäärid OÜ kaebus tunnistada õigusvastaseks

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 31.08.2022 otsus nr 36

„Arvamuse andmine Mädara liivakarjäärikeskkonnaloa

nr KL-513827 taotluse kohta“

Menetlusosalised

Kaebaja – Sokkel Karjäärid OÜ, lepinguline esindaja

v.adv Villy Lopman

Vastustaja – Põhja-Pärnumaa vald, lepinguline esindaja

v.adv Peeter Ploom

Asja läbivaatamine

06.06.2023 istungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Sokkel Karjäärid OÜ 03.07.2023 menetlusdokument koos lisadega

ning Põhja-Pärnumaa valla 12.07.2023 menetlusdokument koos lisadega.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Sokkel Karjäärid OÜ-lt Põhja-Pärnumaa valla kasuks välja viimase kantud

menetluskulud summas 6440,85 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.08.2023 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sokkel Karjäärid OÜ esitas Keskkonnaametile (KeA) keskkonnaloa taotluse Mädara

liivakarjääri mäeeraldisel maavaravaru plokkide 1, 2, 3 ja 4 täiteliiva aktiivse tarbevaru

kaevandamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 07.06.2022 numbriga DM-

120426-1). Mädara liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Mädara külas

Mädara maardlas, riigi omandis oleval Vändra metskond 3 kinnistul (katastritunnus

93002:005:0269).

2. KeA edastas 04.07.2022 Sokkel Karjäärid OÜ kaevandamisloa taotluse Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsusele arvamuse saamiseks tähtajaga kuni 04.09.2022.

3. 16.08.2022 teavitas MTÜ Mädara Mäed vastustajat, et on algatanud

allkirjade kogumise kaevandamisloa andmise vastu ning palus vastustajal

mitte nõustuda kaevandamisloa andmisega.

4.

17.08.2022 toimus Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu istung, mille

päevakorras oli esialgselt Mädara liivakarjääri keskkonnaloa KL-513827

taotlusele tingimusliku nõusoleku andmise otsuse eelnõu ehk arvamuse

andmise üle otsustamine. Päev enne istungi toimumist ehk 16.08.2022

teavitas vastustaja kaebajat, et kaebaja keskkonnaloa taotlusele

arvamuse üle otsustamise punkt võetakse volikogu istungi päevakorrast

maha ning arvamuse andmise üle otsustatakse 31.08.2022 toimuval

istungil.

5. 22.08.2022 esitas MTÜ Mädara Mäed vastustajale ettepaneku Vändra

metskond 3 kinnistu (katastritunnus 93002:005:0269) kohaliku kaitse alla

võtmiseks.

6. 31.08.2022 võttis Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu vastu otsuse nr

36 „Arvamuse andmine Mädara liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-

513827 taotluse kohta“ (edaspidi ka: vaidlustatud otsus), milles

otsustas mitte nõustuda kaevandamisloa andmisega seni kuni on selgunud

tellitud kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse

ekspertiisi tulemus ja kohaliku kaitse alla võtmise otsuse eelnõu

kooskõlastus Keskkonnaministeeriumiga. Samas otsuses märkis

vastustaja, et kaitse alla võtmisest keeldumise korral võtab kohalik

omavalitsus (KOV) uuesti seisukoha keskkonnaloa väljaandmise kohta.

7. 09.09.2022 edastas KeA kaebajale vastustaja mittenõustuva arvamuse.

8. Tallinna Halduskohtusse saabus 28.09.2022 Sokkel Karjäärid OÜ kaebus

nõuetes

tunnistada õigusvastaseks Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

31.08.2022

otsus

nr

„Arvamuse

andmine

Mädara

liivakarjäärikeskkonnaloa nr KL-513827 taotluse kohta“ ja kohustada

vastustajat otsustama uuesti arvamuse andmine kahe kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Sokkel Karjäärid OÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastustaja on teinud kaevandamisloale nõusoleku andmisest keeldumisel olulisi

kaalutlusvigu. Kohaliku omavalitsuse (KOV) keeldumine nõusoleku andmisest ei tohi toetuda

hüpoteetilistele ja ebamäärastele kaalutlustele (Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-37-15). KOV

peab analüüsima väidetavate mõjutuste olulisust ja selgitama, millel tema väited põhinevad

ning küsima vajadusel selgitusi, et teha põhjendatud ja õiguspärane otsus. Vastustaja on

jätnud täitmata kohtupraktikas viidatud kõrgendatud nõudmised sellisele nõusoleku andmist

puudutavale otsusele.

2) Vastustaja on tuginenud kaevandamisloa andmisest keeldumisel asjaolule, et taotletava

liivakarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad rohelise võrgustiku tuumalas, viidates Pärnu

maakonna planeeringule (edaspidi: maakonnaplaneering). Vastustaja ei ole asjas üldse

selgitanud seda, kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringuga seatud eesmärkide

saavutamist takistaks. Maakonnaplaneering ei välista kaevandamist rohevõrgustiku tuumalas.

Koostamisel oleva Põhja-Pärnu valla üldplaneeringu kohaselt asub taotletav mäeeraldis

rohevõrgustiku tuumalal ning tegemist on maardlaga. Seega ka koostamisel olev Põhja-Pärnu

valla üldplaneering ei välista rohevõrgustiku tuumalal kaevandamist, vaid määratleb üksnes

põhimõtteid ja tingimused, millele peab kavandatav kaevandus vastama. Kavandatava

tegevusega ei kaasne pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule

veerežiimile, inimesetervisele ja heaolule. Puudub objektiivne alus kahelda selles, et

kaevandamisel järgitakse kõik seadusest tulenevaid nõudeid.

3) Selgelt hüpoteetiline ja ebaõige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt „kaevandamisega

kaasnevad häirivad mõjud kohalikule loodus- ja elukeskkonnale, sh maastiku ja ala kasutuse

pöördumatu muutmine kaevandamise käigus ja selle järel. Vastustaja on jätnud asjas täielikult

põhjendamata selle, millel põhinevad tema looduskaitselised argumendid. Asjas puudub

objektiivne info selle kohta, et kavandatav tegevus võiks kahjustada mõne kaitstava

loodusobjekti seisundit, kõrgema astme planeeringute eesmärke või kohalike elanike

elukeskkonda. Eriti arvestades seda, et kõne all olev liivakarjääri mäeeraldis asub suure

liikluskoormusega riigi põhimaantee ning RMK Kellissaare-Samliku motokrossiraja vahetus

läheduses. Kõiki võimalikke keskkonnahäiringuid on antud asjas võimalik kohaste

meetmetega leevendada. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks loa taotluses kirjeldatud

leevendusmeetmed ei ole piisavad.

4) Vastustajal puudus alus keelduda kaevandamisloale nõusoleku andmisest põhjendusel, et

Põhja-Pärnumaa valda on viimase aasta jooksul antud välja kaevandamisload kahe karjääri

kaevandamiseks ning menetluses on veel kaks kaevandamisluba. Vastustaja ei saa

keeldumisel tugineda pelgalt piirkonnas väljastatud kaevandamislubade arvule ega sellele, kas

uue kaevanduse avamine on varustuskindluse aspektist otstarbekas. Vastustaja on jätnud

tähelepanuta selle, et Pärnumaal on liiva ja kruusa varud nii madala kui kõrge savi- ja

tolmusisalduse arvestuses kriitilised. Samas, vastavalt Rail Baltica raudtee ehitamiseks

vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringule, kasvab liivavaru (sh täiteliiva) vajadus

seoses Rail Baltica trassi ehitamisega kaks korda võrreldes tavapärasega. Taotletavast Mädara

liivakarjäärist saadava materjaliga tagatakse Rail Baltica raudtee ehituseks täitematerjali

vajadust.

5) Vastustaja on kooskõlastuse andmisest keeldumisel põhjendamatult tuginenud asjaolule, et

kohalike mure ja vastuseis on kaevanduse avamise osas väga tugev. Kohtupraktikas on

selgitatud, et ülemäärase keskkonnamõjuna ei saa käsitada kogukonna vastuseisu ega selliseid

negatiivseid mõjusid keskkonnale, mis on leevendatavad. Vastasel juhul hakataks maavara

kui rahvusliku rikkuse (PS § 5) säästliku kasutamise üle otsustama kitsastest subjektiivsetest

huvidest lähtuvalt (vt TlnRnKo 09.05.2016 nr 3-14-51494, p 15). Nii on see ka käesolevas

asjas. Kohalike poolt veebis korraldatud petitsioon korjas kokku 200 allkirja. Põhja-Pärnumaa

vallas elas 01.01.2022 seisuga 7932 elanikku. Seega on oma allkirja andnud kokku 2,5%

kohalikest elanikest. Tegemist ei ole objektiivselt suure kohalike vastuseisuga, mistõttu on

vastustaja põhjendused selgelt eksitavad. Vastustaja ei ole otsuses kaalunud vähimalgi määral

KOV-le ja seeläbi kohalikele elanikele laiemalt kaasnevat kasu (lisaks kaevandamistasudele

ja kohalikule omavalitsusele laekuvale tulule suurusjärgus 200 000 - 300 000 eurot ka

töökohad, ettevõtlus jms, vt ka THKo 03.12.2018 nr 3-18-1298, p 47). Tegemist on olulise

kaalutlusveaga.

6) Kaevandamisloa taotlusele nõusoleku andmisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et

vastustaja on algatanud Mädara vallseljaku kohaliku kaitse alla võtmise vastavalt MTÜ

Mädara Mäed tehtud ettepanekule. Õiguskorras puudub regulatsioon, mille kohaselt saaks või

peaks omavalitsus kaevandamisalal algatatud kaitse alla võtmise menetluse tõttu keelduma

kaevandamisloa menetluses kooskõlastuse andmisest. Isegi, kui jätta eeltoodu kõrvale, on

vastustaja jätnud täielikult kõrvale ja tähelepanuta MTÜ Mädara Mäed ettepaneku sisutuse ja

Mädara vällseljaku kohaliku kaitse alla võtmise menetluse ilmse perspektiivituse. Ekslik on

vastustaja seisukoht, et Mädara oos on piirkonnas eriline pinnavorm, millel on esteetiline ja

ajaloolis-kultuuriline väärtus ning see on piirkonna ainuke kõrgem oos. Kohaliku kaitse alla

soovitakse võtta eelkõige Mädara liivakarjääri maa-ala ja selle lähiümbrusesse jäävat maa-ala.

Ja seda olukorras, kus Vändra metskond 3 kinnistul asub mitmeid teisi vallseljakuid, mille

kõrgusastmed jäävad ettepanekuga hõlmatud alal asuva vallseljakuga samasse suurusjärku.

Ettepanekuga hõlmatud maa-alale jääb vaid väike osa sellele piirkonnale omastest

vallseljakutest. Vallseljakud ei ole ettepanekuga hõlmatud maa-ala ainuomaseks või

unikaalseks nähtuseks, vaid selle piirkonna tavapärane pinnavorm. Seega on selgelt ebaõige ja

ka eksitav väide, justkui kavandatava tegevuse tõttu kaob vastav unikaalne pinnavorm

jäädavalt ning et kaevandamine ohustab piirkonnale unikaalse pinnavormi kadumist. Seda, et

vaidlustatav otsus ei tugine ratsionaalsetele kaalutlustele, kinnitab asjas täiendavalt see, et

RMK Kelissaare-Samliku krossirada asub kavandatava karjääriga sisuliselt identsetes

looduslikes tingimustes (sh MTÜ Mädara Mäed ettepanekus viidatud kaitset väärival

pinnavormil ehk Mädara vallseljakul). Mäeeraldisel looduslik olukord kaevandamise

tulemusel muutub, kuid ala on taaskasutatav muul moel. Kaevandamisloa taotlusele

nõusoleku andmisest keeldumise aluseks olevas ettepanekus on tuginetud sellele, et vastaval

alal tegeletakse suusatamise, matkamise ja rattaspordiga ning ala sobib loodusõppe

korraldamiseks. Samuti hõlmab kavandatava kaevanduse teenindusmaa vaid 1,83% kinnisasja

üldpindalast. Seega jääb kohalikele elanikele võimalus tegeleda ka edaspidi suusatamise,

matkamise ja rattaspordi ning loodusõppega antud piirkonnas (s.o ülejäänud 98%

kinnisasjast). Pealegi ei ole vastustaja väitnud, et mäeeraldisele jäävate metsaradade asemel

uute rajamine oleks välistatud karjääri ümbruses, kus kaevandamist ei toimu või mujal

lähipiirkonnas. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pärast kaevandamist kavatsetakse ala

korrastada osaliselt veekogudeks ning metsamaaks. Teisisõnu luuakse alus uute vaba aja

tegevuste jaoks (suplus, veesport, kalapüük). Seega ei välista kavandatav kaevandus kohalike

elanike tänaseid harjumuspäraseid rekreatiivseid tegevusi, kuid lisab tulevikus juurde uusi

tegevusvõimalusi. Ebaõige on väide, et alal kasvab III kaitsekategooriasse kuuluv vareskold.

Vastavalt avalikele andmetele ei leidu kinnisasja selles osas, mida taotletakse kohaliku kaitse

alla võtta, ühtegi III kaitsekategooriasse kuuluvat liiki.

7) Vastustaja on ekslikult arvestanud asjaoluga, et juhul, kui Vändra metskond 3 kinnistut ei

võeta kohaliku kaitse alla, saab vastustaja oma varasema (vaidluse all oleva) otsuse üle

vaadata ja vajadusel seda muuta. Looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg-st 6 tulenevalt on KeA-l

juhul, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, õigus, aga mitte kohustus

peatada haldusakti andmise menetlus. Vastustaja on aga keelduva otsuse tegemisel lähtunud

eeldusest, et KeA peatab igal juhul kaevandamisloa menetluse, millest tulenevalt pikeneb ka

vastustaja arvamuse esitamise tähtaeg. MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud arvamuse esitamise

tähtaeg lõppes 04.09.2022. Tegemist on materiaalõigusliku vastustaja õigust lõpetava

tähtajaga. Järelikult on vastustaja õiguslikus mõttes lõpliku ja siduva seisukoha asjas andnud

ning vastustaja puudub õiguslik võimalus oma varasema otsustuse tagasiulatuvaks

muutmiseks.

9. Põhja-Pärnumaa vald leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata jätta

järgmistel põhjendustel.

1) Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest vaidlustatud otsus ei ole lõplik ega siduv, mis

tuleneb ka selgesõnaliselt otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitust: „Mitte nõustuda Põhja-

Pärnumaa vallas kinnistul Vändra metskond 3 Mädara liivakarjäärile kaevandusloa andmisega

Sokkel Karjäärid OÜ-le seni kuni on selgunud tellitud ekspertiisi tulemus ja kohaliku kaitse

alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastus Keskkonnaministeeriumiga“. Otsuse sõnastusest

ilmneb üheselt, et vastustaja poolt kaevandamise loa andmisega mittenõustumine ei ole lõplik,

vaid otsus on tingimuslik ja kaevandamise loa andmise üle otsustamine on lükatud edasi

vajadusest selgitada välja täiendavaid asjaolusid - antud juhul Mädara vallseljaku ja sellega

külgneva ala kohaliku kaitse alla võtmisega seonduvad asjaolud. Kaitse alla võtmisest

keeldumise korral võtab KOV uuesti seisukoha keskkonnaloa väljaandmise kohta

(vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2). Seega võivad vaidlustatud otsuse seisukohast olulised

detailid selguda käesoleva haldusasja menetluse jooksul. Pole ka välistatud, et vastustaja

annab lõppastmes kaevandamisloale nõusoleku. KeA ega tegelikkuses ka kaebaja ise ei pea

vaidlustatud otsust lõplikuks, kuna menetlustoimingute tegemisega jätkati ka peale

vaidlustatud vastustaja seisukoha saamist.

2) Vastuskirjas KeA pöördumisele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

04.11.2022. a. vastuskirjas jõudnud järeldusele, et riigil puudub hetkel majandushuvi Mädara

liivakarjäärist maavara kaevandamisele. Lähtudes eeltoodust ei saa olla ka väidetav Põhja-

Pärnumaa liivavarude kriitilisus ja suurte riiklikku tähtsust omavate ehitusobjektide (Tootsi

tuulepark, Rail Baltic) liivavajadus põhjuseks, mis võiks õigustada kaevandamisloa kiirkorras

menetlemist asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitamata.

3) Riigikohtu praktika (lahend asjas 3-17-563, p 11.2) kohaselt ei ole kaevandamisloa taotlejal

õigustatud ootust kaevandamisluba saada. Sellist ootust ei teki ka juhul, kui loamenetlus on

ajamahukas ja taotleja jaoks kulukas. Kaebaja huvide kõrvalejätmiseks võib seega piisata ka

ala kaitsmise kasuks rääkivast kaalukast piirkondlikust huvist. Riigikohtu praktika valguses

on kohaliku kaitseala moodustamise eeldused Mädara kaitseala puhul asjakohased ning on

täidetud vähemalt sellisel määral, et viia läbi ekspertiis. Kaebuse esitaja seisukoht kaitse alla

võtmise menetluse perspektiivituse osas on paljasõnaline. Üksnes vastava ala asjatundja saab

otsustada selle üle, kas ja millises ulatuses on põhjendatud loodusobjekti kaitse alla võtmine.

4) Ei ole õige kohalike elanike vastuseisu tugevust hinnata üksnes vastuseisu väljendanud

isikute arvu põhjal, kuivõrd Põhja-Pärnumaa valla pindala on suur ja karjääri avamine ei

mõjuta paljusid valla elanikke. Vastustaja on erinevalt kaebaja väitest kaalunud KOV-le ja

seeläbi kohalikele elanikele laiemat kaasnevat kasu. Vaidlustatud otsuse lk-l 8 on

selgesõnaliselt märgitud, et: „Kohalik omavalitsus leiab, et kuigi kaevandamisega seoses

laekuks kohaliku omavalitsusetulubaasi kaevandustasud 01.01.2021 jõustunud

keskkonnatasude seaduse § 55¹ alusel, ei kaalu see üles muude väärtuste kadumisega

kaasneva kahju kohalike elukeskkonnas ning tähelepanuta ei saa jätta kogukonna suurt

vastuseisu.“ Täpsemat nn positiivsete mõjude kaalumist ei ole võimalik teostada, kuna

kohalikele elanikele tekkiva negatiivse mõju täpset „hinnalipikut“ ei ole võimalik määrata. Ka

kaebaja ise ei ole kaevanduse positiivseid mõjusid lähemalt avanud (nt kaevandamistasude

suurus ja laekumise periood, loodavate töökohtade arv jms), mistõttu ei saanud ka vastustaja

neid asjaolusid kaaluda. Kaebaja etteheide vastustajale arvamuse andmiseks tähtaja

pikendamise taotluse esitamata jätmise kohta on põhjendamatu, kuivõrd selline taotlus olnuks

perspektiivitu tulenevalt KeA praktikast.

5) Maakonnaplaneeringu p-s 3.3.1 on sätestatud eesmärk tagada rohelise võrgustiku

toimimine ja säilitamine, milleks üldpõhimõttena tuleb vältida uute karjääride rajamist (sh

olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Samas nähakse ette küll lisatingimused

karjääride rajamiseks ja rekultiveerimiseks, kuid need on sätestatud juhuks, kui karjääri

rajamine rohelise võrgustiku alale on möödapääsmatu. Antud juhul ei ole karjääri rajamine

möödapääsmatu, sh ei ole ka kaebaja tuginenud asjaolule, et karjääri rajamine oleks

möödapääsmatu. Üldplaneeringu p. 3.2.2. kohaselt on põhjust rääkida leevendusmeetmetest

üksnes siis, kui maardla kasutuselevõtt on majandusliku otstarbekas. Vastustaja ei näe valla

ega riigi jaoks Mädara liivakarjääri kasutuselevõtust majanduslikku otstarbekust, seejuures on

riik avaldanud, et riigi huvi Mädara karjääri avamise vastu puudub. Koostamisel olevale valla

üldplaneeringule tuginemine on asjakohatu, kuna tegemist ei ole kehtiva õigusaktiga ning on

teadmata, millises sõnastuses see vastu võetakse.

6) Nõustuda ei saa sellega, justnagu oleks vastustaja viide häirivale mõjule keskkonnale ja

maastiku pöördumatule muutumisele hüpoteetiline või ebaõige. Otsuse lk-l 5 on märgitud, et

„maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires (12,77 ha) mäetööde käigus maastiku

muutus, st et kaevandamise tõttu kaob piirkonna unikaalne pinnavorm vallseljak ehk oos.

Seeläbi hävitataks oluline ja omanäoline lõik RMK matkarajast. RMK matkatee Kellissaare-

Hüpassaare lõigu kohta on selle kirjelduses märgitud, et „Liikudes Kellissaare lõkkekohast C.

R. Jakobsoni Talumuuseumi suunas kulgeb matkarada esmalt piki Mädara vallseljakut, mis

on piirkonnas eriline väärtusliku maastikuilmega pinnavorm, mis on jääajatekkeline ja

mitmekesistab piirkonnas muidu tavapärast lauskmaad“. Eeltoodust on ilmne, et vastustaja

väited kaevandamisega kaasnevatest häirivatest mõjudest kohalikule loodus- ja

elukeskkonnale ning maastiku pöördumatu muutmise kohta kaevandamise käigus ei ole

hüpoteetilised. Sellega, et mäeeraldisel looduslik olukord kaevandamise tulemusel muutub, on

nõustunud ka kaebaja. Vaidlustatud otsuses (lk-l 5) on viidatud ka asjaolule, et maavara

kaevandamise käigus toimub olemasoleva taimkatte hävinemine. Samuti on vaidlustatud

otsuse lk-l 3 juhitud tähelepanu, et „kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine“

ning et „Maa-ameti RMK metsatööde kaardi järgi on suuremal osal taotletava karjääri alal 75-

80 aastane männik“. Eeltoodu tähendab, et karjääri avamisel tuleb raadata 23,53 hektaril 75-

80 aastast männikut. Kaebaja väide, et pinnavormil puudub unikaalsus, kuna see on selles

piirkonnas tavapärane, on asjatundmatu. Sellise seisukoha ekslikkust võiks iseloomustada

näitega, kui kaevandusloa taotleja peaks põhjendatuks Vooremaa voorestikust ühe või mõne

voore „ohverdamist“ liivakarjäärile põhjusel, et voorestik on selles Tartu- ja Jõgevamaa osas

tavapäraseks pinnavormiks.

7) Tegelikkuses ei ole tänaseks teada maa-ala kaitse alla võtmine ega kaitse alla võtmise

korral kaitse alla võetava maa-ala ulatus. Seega viiakse ekspertiis läbi oluliselt laiemal maa-

ala kui Mädara liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa. Ei nähtu, millega oleks

võimalik õigustada kaebuse p-s 2.40 nimetatud kaevandamistegevuse tagajärgi, seda enam

olukorras, kus on tuvastatud, et varustuskindlus on selles piirkonnas tagatud ja puudub riiklik

huvi Mädara liivakarjääri avamise vastu. Sellises olukorras saab vastustaja tugineda üksnes

kaalukale piirkondlikust huvile praeguse olukorra säilimise vastu, mitte eelistama sellele

kaebaja majanduslikke huvisid. Piirkonna kaitseväärilised liigid saavad selgeks

kindlaksmääratud ekspertiisi tulemusena, sh saab välja selgitatud kaebuse p-des 77 ja 78

esitatud andmete õigsus. Kaebaja huvide kõrvalejätmiseks võib Riigikohtu praktika kohaselt

piisata ka ala kaitsmise kasuks rääkivast kaalukast piirkondlikust huvist.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja esitas 03.07.2023 kohtule teabe selle kohta, et vaidluse esemeks oleva Mädara

liivakarjääri ala, mille osas käib kohaliku kaitse alla võtmise menetlus, kattub olulises osas

vastustaja poolt koostatava Põhja-Pärnumaa valla tuuleenergeetika eriplaneeringu (edaspidi:

eriplaneering) asukoha eelvalikualaga. Kaebaja leidis, et antud juhul võib esineda asja

arutamise uuendamise vajadus HKMS § 130 p 2 mõttes. Kohus andis vastustajale võimaluse

vastata kaebaja 03.07.2023 menetlusdokumendile. Vastustaja leiab 12.07.2023 vastuses, et

puudub vajadus menetluse uuendamiseks, kuivõrd kaebaja esitatud asjaolud haldusasjas 3-22-

2046 vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ei mõjuta. Vastustaja juhtis tähelepanu sellele, et

20.06.2023 esitati vastustajale ekspertarvamus „Mädara vallseljaku ja sellega külgneva ala

kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatus ja otstarbekus“ (edaspidi ka: ekspertarvamus), milles

tehti kokkuvõtlikult ettepanekud ala looduskaitse alla võtta. Saanud ekspertarvamuse, edastas

vastustaja eriplaneeringu koostajale (OÜ-le Kobras) ekspertarvamuse ja juhtis tähelepanu

ekspertarvamuse ettepanekutele/ järeldustele ning palus viia ekspertarvamusest tulenevalt

eriplaneeringusse sisse muudatused. Kohus leiab, et kaebaja esitatud teave ei tingi asja

arutamise uuendamise vajadust. HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt hindab kohus haldusakti ja

toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Hilisemalt

teatavaks saanud asjaolud ei mõjuta haldusakti õiguspärasust. Kohus ei näe ka, et esineks

piisav seos eriplaneeringu, mis on alles kavandamisel, ja vaidlustatud otsuse vahel. Vastustaja

on välja toonud, et kohaliku kaitseala moodustamise valguses vaadatakse üle eriplaneeringuga

kavandatavad tuuleenergia tootmise alad. 03.07.2023 ja 12.07.2023 esitatud seisukohad ja

tõendid tuleb kohtu arvates siiski võtta asja juurde, kuna vaidlus menetluse uuendamise üle

võib jätkuda ka apellatsioonimenetluses ning esitatud dokumendid on vaidluse eset silmas

pidades asjakohased.

11. KeA saatis Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele 04.07.2022 kirja nr DM-120426-4, milles

informeeris, et on võtnud menetlusse Sokkel Karjäärid OÜ keskkonnaloa taotluse Mädara

liivakarjääri mäeeraldise kaevandamiseks. KeA palus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusel esitada

taotluse kohta üksikasjalik arvamus kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist. Ühtlasi

informeeris KeA, et kui arvamust tähtajaks ei ole esitatud, siis loeb KeA edastatud

dokumendid kooskõlastatuks. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 1 otsustas Põhja-

Pärnumaa Vallavolikogu mitte nõustuda Mädara liivakarjäärile kaevandusloa andmisega

Sokkel Karjäärid OÜ-le seni kuni on selgunud tellitud ekspertiisi tulemus ja kohaliku kaitse

alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastus Keskkonnaministeeriumiga. Vaidlustatud otsuse

resolutsiooni p 2 kohaselt kaitse alla võtmisest keeldumise korral võtab kohalik omavalitsus

uuesti seisukoha keskkonnaloa väljastamise kohta. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas

vastustaja vastavat otsust tõlgendada, st kas tegemist on (lõpliku) keeldumisega või pelgalt

otsuse tegemise edasi lükkamisega tingimusega, et vastustaja võib esialgse eitava seisukoha

ümber vaadata. Vastustaja lähtub viimasest tõlgendusest ja on taotlenud kaebuse läbi

vaatamata jätmist.

12. Kohus ei rahuldanud 04.04.2023 määrusega vastustaja vastavat taotlust. Kohus jääb selle

seisukoha juurde. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa

taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha KOV-le, kes esitab oma

arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. MaaPS ei näe ette selle

tähtaja pikendamise võimalust. Õige pole siiski kaebaja seisukoht, et tegemist on

materiaalõigusliku õigust lõpetava tähtajaga. Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.09.2022

otsuses haldusasjas 3-21-586, et: „MaaPS § 49 lg 6 sõnastusest ei järeldu, et tegemist oleks

õigust lõpetava tähtajaga ning pärast kahe kuu möödumist kaotaks kohaliku omavalitsuse

üksus õiguse oma arvamust esitada. Näiteks pole norm sõnastatud selliselt, et kohaliku

omavalitsuse üksusel ei ole lubatud või on keelatud esitada oma arvamust, kui möödunud on

kaks kuud. Normi sõnastusest võib järeldada, et tegemist on menetlusliku tähtajaga. Kuigi

normi üheks eesmärgiks on tagada kaevandamisloa menetluse läbiviimine mõistliku aja

jooksul, on selle eesmärgiks ka tagada kohalikule omavalitsusele piisav ajavaru, esitamaks

oma arvamus võimaliku kaevandamisloa kohta.“ Viidatud ringkonnakohtu lahendist ei saa

siiski halduskohtu arvates teha järeldust, et KOV võib anda arvamuse temale sobival ajal ja

seada arvamuse andmise sõltuvusse asjaoludest, mille määratleb KOV ise. Selline tõlgendus

muudaks MaaPS § 49 lg-s 6 toodud tähtaja nõude sisutühjaks.

13. Olukorras, kus KOV on jätnud seisukoha tähtaegselt esitamata, peab ta arvestama riskiga,

et tema vaikimist tõlgendatakse nõusolekuna vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16

lg-le 2 või nõusolekust andmisest keeldumisena ‒ nagu praegune olukord, kus KOV on

andnud keeldumise reservatsiooniga see hiljem ümber vaadata ‒, mis võib kaasa tuua loa

andmise Vabariigi Valitsuse otsusel (MaaPS § 55 lg 4). Kohus ei nõustu kaebajaga, et KOV-l

puudub õigus kord juba võetud seisukohta hiljem revideerida. Siiski puudus vastustajal

MaaPS-st tulenev õiguslik alus nõusoleku andmise edasilükkamiseks KOV esitatud põhjusel

(ekspertiisi tellimine). Kaevandamisloa väljastamine ja loodusobjekti kaitse alla võtmine on

eraldiseisvad menetlused. LKS § 8 lg 6 kohaselt, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla

võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus LKS § 9 lg 1 tähenduses, siis on

haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada

ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus.

MaaPS § 55 lg 3 p 2 kohaselt võib kaevandamisloa andmisest keelduda, kui taotletava

kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti,

mille kaitse alla võtmise menetlus on LKS § 9 lg 1 kohaselt algatatud, ja seda ebasoodsat

mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. LKS § 8 lg 6 ja MaaPS § 55

lg 3 p 2 aga ei kohaldu käesoleval juhul, kuna vastustaja ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise

ajal (ega ole siiani) algatanud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust vastavalt LKS §-le 9

lg-le 3, mille kohaselt tuleb avaldada teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse

algatamise kohta ametlikus väljaandes. Vastustaja on tellinud üksnes eksperthinnangu, mille

pinnalt vastava menetluse algatamine otsustada. Seega vastustajal puudub õigus nõuda, et

võimaliku kaitse alla võtmise menetluse tuleks keskkonnaloa menetlus peatada või selle

väljastamisest sootuks keelduda. See aga ei mõjuta KOV-i õigust asuda uuesti kaaluma otsust,

mille andmiseks varasemalt polnud piisavalt andmeid. Seda enam, et taotletava keskkonnaloa

väljastamise menetlus on alles pooleli. Siiski on puudutatud isikul õigus vaidlustada see n.-ö

KOV vahe- või tingimuslik otsus, lähtudes sellest kui ametlikust KOV seisukohast.

Puudutatud isik ei ole kohustatud jääma ootama kunagi tulevikus antavad KOV (lõplikku)

nõusolekut või selle andmisest keeldumist. Kaevndamisloa menetluse saab peatada LKS § 8

lg-s 6 sätestatud eeldustel ja korras.

14. Kohtule siiski ei nähtu, et vastustaja oleks otsuse tegemisel teinud kaalumisvigu, mis

toonuks kaasa selle õigusvastasuse. Vastustaja on viidanud maakonnaplaneeringule ja

asjaolule, et Mädara karjäär asub rohevõrgustiku tuumalal. Vastustaja on välja toonud, et

liiva- ja kruusavaru piirkonnas on juba rajatud ning rajatavate karjääride mahte arvestades

piisav. Vastustaja on tuginenud ka kohaliku kogukonna vastuseisule (22.08.2022 seisuga oli

kogutud 200 vastuallkirja). Vastustaja osundas ka sellele, et algatab Mädara vallseljaku

kohaliku kaitse alla võtmise vastavalt MTÜ Mädara Mäed tehtud ettepanekule. Ka viitas

vastustaja sellele, et vastustajale tulevikus kaevandamisest laekuvad tulud ei kaalu üles muude

väärtuste kadumisega kaasnevat kahju elukeskkonnas.

15. Esiteks tuleb rõhutada, et kaevandamisloa taotlejal ei ole õigustatud ootust luba saada.

Sellist ootust ei teki ka juhul, kui loamenetlus on ajamahukas ja taotleja jaoks kulukas

(RKHKo 30.05.2019, 3-17-563, p 11.2). Riigikohus on ka leidnud, et osaühingul ei ole õigust

nõuda, et ta saaks kasutada maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides, küll

võib kaevandamisloa omaja ettevõtlusvabadust riivata olukord, kus ta ei saa kohaliku

kaitseala moodustamise tõttu kaevandamisloa alusel kaevandama asuda (RKHKo 02.03.2023,

3-20-1717, p 20; RKPKo 26.05.2020, 5-20-2/11, p 29). Kaebaja ei ole kaevandamisloa omaja.

Õiguspärast ootust kaevandamisluba saada ei tulene kaebajale kohtule nähtuvalt

õigusaktidest, planeeringutest ega muudest dokumentidest. Asjaolu, et kaevandamine ei

pruugi olla õigusaktidega ega planeeringutega lõppastmes vastuolus, sellist õiguspärast ootust

ei loo. Kaebaja taotleb kaevandamisluba riigiomandis olevale katastriüksusele Vändra

metskond 3 (tunnus: 93002:005:0269), mistõttu ei saa kaebajal olla omandiõigusest

tulenevaid nõudeid, näiteks endale kuuluva maa kasutamiseks omaniku soositud viisil.

Kaebaja subjektiivseid õigusi, st ettevõtlusvabadust ei riiva asjaolu, kas Rail Balticu või mõne

muu taristuobjekti ehitamiseks tulevikus on liiva- ja kruusavarud piirkonnas piisavad. Seega

pole vajadust hinnata, kas MKM 04.11.2022. a. vastuskirjas toodud järeldus on õige või mitte.

Riigi huvi olemasolu maavara kaevandamise vastu saab hinnata eelkõige riik ise, mitte

kaevandusettevõte. Kohtu arvates on vaidlustatud otsusest aru saada, kuidas kavandatav

tegevus

maakonnaplaneeringuga

seatud

eesmärkide

saavutamist

takistab.

Maakonnaplaneeringust tuleneb, et kaevanduste rajamine rohevõrgustiku tuumalale on

erandlik ja peab olema selgelt põhjendatud. See tähendab mh, et enne tuleks ammendada

olemasolevad ning kavandamisel olevad kaevandused. MKM on leidnud, et riiklik huvi

täiendava karjääri vastu puudub. Vastustaja on õiguspäraselt varustuskindluse aspektile

tuginenud. Vastustaja ei ole keeldumisel tuginenud pelgalt piirkonnas väljastatud

kaevandamislubade arvule, vaid varustuskindlusele laiemalt.

16. Kohus ei nõustu kaebajaga, et selgelt hüpoteetiline ja ebaõige on vastustaja seisukoht,

mille kohaselt kaevandamisega kaasnevad häirivad mõjud kohalikule loodus- ja

elukeskkonnale. Kaevandamisloa taotluse seletuskirjas (lk 17) on välja toodud, et maavara

kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävinemine. Vastustaja on tähelepanu juhtinud sellele, et

kaevandamisega hävitataks oluline ja omanäoline lõik RMK matkarajast. RMK matkatee

Kellissaare-Hüpassaare lõigu kohta on selle kirjelduses märgitud, et „Liikudes Kellissaare

lõkkekohast C. R. Jakobsoni Talumuuseumi suunas kulgeb matkarada esmalt piki Mädara

vallseljakut, mis on piirkonnas eriline väärtusliku maastikuilmega pinnavorm, mis on

jääajatekkeline ja mitmekesistab piirkonnas muidu tavapärast lauskmaad“. Ka tuleb karjääri

avamisel raadata 23,53 hektaril 75-80 aastast männikut. Kohus nõustub vastustajaga, et tema

väited kaevandamisega kaasnevatest häirivatest mõjudest kohalikule loodus- ja

elukeskkonnale ning maastiku pöördumatu muutmise kohta kaevandamise käigus ei ole

hüpoteetilised. Kohus ei nõustu, et kõiki kaevandamisega kaasnevaid häiringuid oleks

võimalik leevendada. Kaevandamisega kaasnevad pöördumatud muudatused

looduskeskkonnas.

17. Kaebaja leiab, et kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et

vastustaja on algatanud Mädara vallseljaku kaitse alla võtmise. Kohus leidis varasemalt, et

vastav asjaolu ei saa olla aluseks, et jätta järgimata MaaPS § 49 lg-st 6 tulenev kohustus

edastada arvamus kahe kuu jooksul. Küll võib algatatud või kavandatav kaitse alla võtmise

menetlus olla sisuliseks kaalutluseks nõusoleku andmisest keeldumisel. MaaPS

regulatsiooniga kooskõlas olevaks ei saa pidada olukorda, kus kaitseala moodustamise

eesmärgiks on pelk soov kaevandamist tõrjuda või edasi lükata. Käesoleval juhul ei nähtu, et

sellise olukorraga oleks tegemist. MTÜ Mädara Mäed tegi vastustajale 22.08.2022 ettepaneku

Vändra metskond 3 kinnistu (katastritunnus 93002:005:0269) kohaliku kaitse alla võtmiseks.

Vastustaja tellis kaitse alla võtmise üle otsustamiseks LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisi.

Ekspertarvamuses, mis edastati vastustaja poolt kohtule 12.07.2023, tuvastati alal kõrged

liigilised ja elupaigalised kaitseväärtused. Ekspertarvamuses tehakse ettepanek ala

looduskaitse alla võtta. Ekspertarvamuse analüüs ja sellest järelduste tegemine seisab alles

ees, kuid kinnitust on leidnud, et kaitse alla võtmise menetlus pole perspektiivitu, nagu on

väitnud kaebaja.

18. Kaebaja leiab ka, et vastustaja on põhjendamatult tuginenud kohalike elanike vastuseisule,

kuna 200 allkirja on väike osa valla elanike arvust. Kohtu arvates on keeruline seada künnist

selle osas, millest alates lugeda kohalike elanike vastuseisu piisavalt n.-ö laiapõhjaliseks.

Ühest küljest on KOV kohaliku kogukonna esindusorganiks ning volikogu liikmed on vabad

võtma vastu otsuseid lähtuvalt sellest, kuidas nad õigeks peavad ning oma valijate tahet

tõlgendavad. Teisalt on nõusoleku andmine haldusmenetlus ning KOV volikogu nõusolekust

andmise keeldumine on haldusakt, mis peab olema kaalutlusvigadeta, s.o põhjendatud.

Kaalutlusvead esineksid kohtu arvates eelkõige siis, kui KOV keeldumine ei järgiks vastu

võetud õigusakte. Näiteks kui planeeringutega (maakonna-, üld- või detailplaneeringu

tasemel) on mingi ala kavandatud kaevandamiseks siis selliseid õigusakte peaks KOV järgima

ning pelgalt kogukonna vastuseisule tuginemine ei saaks keeldumisel olla piisav. Kui on aga

tegemist olukorraga, nagu praegu, kus kaevandamine ei tugine kehtivatele planeeringutele

(vaid üksnes väitele, et kaevandamine ei ole planeeringutega vastuolus), seda ei toeta

omaniku positsioon (tegemist on riigile kuuluva maaga) ning riigi institutsioonid on leidnud,

et riiklik huvi kaevandamise vastu puudub, on kohaliku kogukonna vastuseisule tuginemine,

sõltumata sellest, kui palju on kogutud kaevandamise vastu allkirju, kohtu arvates igati

legitiimne. Kaebaja on viidanud sellele, et koostamisel oleva Põhja-Pärnu valla

üldplaneeringu kohaselt asub taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tuumalal ning tegemist on

maardlaga. Kohus märgib, et koostamisel olevast üldplaneeringust ei saa tuleneda kaebajale

subjektiivseid õigusi. Üldplaneeringu lahendus võib muutuda, arvestades mh planeeritavat

kohalikku kaitseala.

19. Põhjendamatu on kohtu arvates ka kaebaja etteheide, et pole kaalutud kaevandamisega

kaasnevat kasu. Vaidlustatud otsuses on vastustaja leidnud, et kuigi kaevandamisega seoses

laekuks kohaliku omavalitsusetulubaasi kaevandustasud, ei kaalu see üles muude väärtuste

kadumisega kaasneva kahju kohalike elukeskkonnas ning tähelepanuta ei saa jätta kogukonna

suurt vastuseisu. Seega on kaevandamisest lähtuvaid positiivseid ja ka negatiivseid aspekte

kaalutud. Kuigi KOV vastavat seisukohta ei ole põhjalikumalt lahti kirjutatud, ei saa teha

järeldust, et mõjusid pole kaalutud. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaevandamisloa

materjalid ei sisalda detailset infot kaevandamisega kaasnevate positiivsete mõjude kohta

(vallale laekuv tulu, loodavate töökohtade arv jms), pole ka KOV-l võimalik antud küsimust

suure detailsuse astmega käsitleda.

20. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja

taotleb menetluskulude hüvitamist summas 6440,85 eurot käibemaksuta (09.06.2023

menetlusdokument). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et haldusorganil ei ole keelatud

kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kulutuste väljamõistmiseks

vastaspoolelt peab kohtuasi olema haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv.

Riigikohus on leidnud, et kaevandamisloa menetluse raames kooskõlastuse andmine ei ole

KOV põhitegevus ning on aktsepteerinud KOV menetluskulude välja mõistmist (vt RKHKo

09.10.2019, 3-17-796, p 18). Seega tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista viimase

põhjendatud menetluskulud. Kohtu arvates on vastustaja menetluskulud kohtuasja mahtu ja

keerukust arvates põhjendatud suuruses. Kaebaja menetluskulud on samas suurusjärgus ‒

6521,75 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb Sokkel Karjäärid OÜ-lt Põhja-Pärnumaa valla

kasuks välja mõista menetluskulud summas 6440,85 eurot. Menetluskuludele ei lisandu

viivist (vt nt RKHKo 25.11.2019, 3-17-1930, p 17.3).

(allkirjastatud digitaalselt)