3-23-840/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.07.2023, Tallinnas

Haldusasja number

3-23-840

Haldusasi X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

16.03.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu

kohaldamise otsusele nr 12210040033-1

Menetlusosalised

Kaebaja -

X. X.,

esindajad

Uljana

Ponomarjova ja Kertu Tuuling

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamine

29.06.2023

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2023 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise

otsus, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr

12210040033-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit X. X. rahvusvahelise kaitse

taotlust uuesti läbi vaatama..

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.08.2023. Vastuseks

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. on Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik, kes saabus xx.xx.xxxx töötamise

eesmärgil Eestisse ja esitas siin 04.10.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse

kohaselt omab X. X. Ukraina elamisluba. Alates 2015 aastast elab ta koos oma Ukraina

kodanikust isaga Ukrainas, siis tuli tööle Eestisse. Ta palub rahvusvahelist kaitset

põhjusel, et Venemaa võib saata ta Ukrainasse sõdima, aga X. X. on sõja vastu. Taotluse

kohaselt tagasipöördumisel VF-i keelduks X. X. Ukraina vastu sõdimast ja ta pandaks

vangi.

2.

04.11.2022 suulisel ärakuulamisel avaldas X. X., et ta ei ole kohustuslikku

sõjaväeteenistust läbinud ja ta ei ole saanud mobilisatsioonikutset. Ta ei kuulu ühtegi

ühingusse ega liikumisse. Ta ei ole varem kusagil varjupaika taotlenud, ta ei ole

Venemaal tagaotsitav, teda ei ole Venemaal kunagi kinni peetud ja teda ei ole Venemaal

millegi eest karistatud. Venemaal elades taotleja meeleavaldustel ei osalenud ning tal ei

ole Venemaal esinenud probleeme ega tagakiusu oma poliitilise meelsuse ega usu ega

ka rahvuse tõttu. Taotlejal ei ole kunagi Venemaa ametivõimudega konflikte olnud ning

kuigi ta peab ennast Ukrainas toimuva sõja vastaseks, väljendub tema vastuseis selles,

et ta on Ukraina poolt ja Venemaa vastu. Samuti selgitas X. X., et sõjaväekomissariaat

käis teda ema juurest Venemaal otsimas ja selgitati, et X. X. kaitseväe vanus hakkab läbi

saama ja tema osas tahetakse selgust.

3.

08.03.2023 täiendaval vestlusel teatas X. X., et ta ikkagi sai mobilisatsioonikutse.

Vestlusel avaldas X. X., et kutsekomisjoni inimesed käisid teda Venemaal elava ema

juures kodus otsimas ja ema ütles, et taotleja on Eestis. Nad andsid emale kutse, aga

kuna ema seda ei allkirjastanud, saatsid nad kutse pärast postiga ema aadressile ja ema

saatis kutse taotlejale ning taotleja edastas kutse Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). X.

X. täpsustas, et ema sai kutse taotleja nimele siis, kui Venemaal algas mobilisatsioon ja

taotleja sai kutsest teada 03.02.2023 kui ta emale helistas. X. X. selgitas, et kui tal

novembris 2022 PPA-s esimene vestlus oli, siis ei maininud ta PPA-le kutset, kuna ta

suhtleb emaga harva. Algul oli ema ainult rääkinud, et komissariaadi inimesed käisid

taotlejat kodust otsimas, kuid kui taotleja uuris 03.02.2023 emalt, kas on veel mingeid

tõendeid, et taotlejat Venemaal otsitakse, siis ema ütles, et ta saab kutse saata. X. X. ei

osanud öelda, miks ema rääkis alguses ainult sellest, et taotlejat käidi kodust otsimas,

kuid kutsest ei rääkinud ema midagi. X. X. ei teadnud, milliseid üleandeid peaks ta

täitma, kui tal tuleb mobilisatsiooni korras sõjaväkke minna.

4.

16.03.2023

otsusega

nr

12210040033-1

„Rahvusvahelise

kaitse

taotluse

tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus

nr 12210040033-1“ luges PPA välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 20 lg 1 kohaselt X. X. taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2

alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. PPA tegi X. X.le väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks VF

vaba-tahtliku täitmistähtajaga 7 päeva ning kohaldas X. X.le VSS 74 lg 1 alusel

sissesõidukeeld 3-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsuse põhjendus:

4.1

X. X. rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb VRKS § 20 alusel lugeda

põhjendamatuks, kuna olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse

saamise nõuetele. Kuna taotlus on põhjendamatu, tuleb see VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi

lükata.

4.2

Taotleja taotluses ja suulisel ärakuulamisel antud selgitustest saab järeldada, et X.

X.le on väljendanud kartust Venemaa riigivõimu ees (VRKS § 19 lg 5 p 1) ning tema

subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata tema poliitilise meelsuse

omamise ja selle väljendamise perspektiivist.

4.3

Päritolumaainfo kohaselt tõi Ukraina okupeerimine Venemaa poolt kaasa rangema

usukogukondade, avalike organisatsioonide, meediaväljaannete ja Venemaa kodanike

tsenseerimise ja kontrollimise. Seda tehti tuginedes uutele seadustele, mis käsitlevad

„sõjaväe diskrediteerimist“ ja sõjaväe kohta „väärinformatsiooni levitamist“. Samuti

survestati Venemaa võimude ja usutegelaste poolt venelasi sõjast mitte rääkima ja seda

mitte hukka mõistma. Kohe peale sõja algust toimusid Venemaal 6.03.2022 ka suured

meeleavaldused sõja vastu, mille käigus vahistati 69 linnas umbes 5000 inimest. Venemaa

võimud hakkasid kohe peale sõja algust maha suruma ametlikust narratiivist kõrvale

kalduvat avalikku arvamust. Pärast osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist 21.09.2022

on Venemaal leidnud aset meeleavaldused, kus meeleavaldajad on avalikult asunud

politseiga vaidlustesse seoses sellega, et Venemaa ründas sõjaliselt Ukrainat ning mitte

vastupidi. Samuti on olulisel määral muutunud Venemaal kasutatav retoorika aset leidva

nn. erioperatsiooni osas. Näiteks on Venemaal avalikes Kremli-meelsetes jutusaadetes

asutud kritiseerima viisi millega Vene väed Ukrainasse tungisid. Avalikes jutusaadetes

tuuakse näiteid sellest, et VF presidendile anti vale infot Ukraina nõrkuse kohta,

rõhutatakse Ukraina tugevust ning kritiseeritakse varasemat retoorikat Ukraina rahva

hävitamisest, sh. retoorikat, et sellist rahvust ei eksisteeri. Ka Moskva ning Peterburi

linnasaadikud on teinud avaliku pöördumise sellest, et Venemaa president peaks tagasi

astuma.

4.4

PPA järeldab, et kuna taotleja varasem profiil ja tegevus ei ole olnud sellised, mis

lubaks jaatada Venemaa ametivõimude kõrgendatud huvi tema vastu (eelkõige sellest

perspektiivist, mis lubaks jaatada põhjendatud ja sihistatud taotleja suunalist tagakiusu),

on vähetõenäoline, et taotleja isik ja tema tegevus võiks Venemaa ametivõimudele teada

olla ja et taotleja võiks tulevikus hakata tegelema tegevusega, mille tõttu võib ta sattuda

Venemaa ametivõimude huviorbiiti. Pelgalt asjaolu, et taotleja on Ukraina poolt ja

Venemaa vastu, ei ole piisav, et jaatada taotlejasuunalist tagakiusu olukorras, kus taotleja

ei ole oma Venemaa vastastest vaadetest igapäevaelus juhindunud. Rahvusvahelist kaitset

ei saa omistada isikule, kellel on riigivõimust erinev poliitiline meelsus, kuid kes ei pea

vajalikuks või oluliseks seda väljendada ja sellest mõttelaadist oma igapäevaelus

juhinduda või kelle meelsust riik ei ole märganudki. Taotleja ütlustest võib välja lugeda,

et ta peab ennast tavaliseks põllumeheks ja tööinimeseks, kes ei tegele muud asjadega,

kui töölkäimisega. Seega on taotleja juba ise maandanud selle riski, et temaga võiks tema

poliitilise meelsuse tõttu Venemaal midagi juhtuda.

4.5

Mis puudutab taotleja ütlusi selle kohta, et Venemaa viib ta Ukrainasse sõtta, siis

taotleja on 24-aastane meesterahvas, kes ei ole kunagi kohustuslikku sõjaväeteenistust

läbinud. Päritolumaainfo väidab, et 21.09.2022 kuulutas Venemaa president välja

sõjajõudude osalise mobilisatsiooni. Sõltumatu Venemaa telekanali „Dožd“ andmetel

viiakse mobilisatsioon läbi kolmes faasis: 26.09-10.10, 11.10-25.10 ja 26.10-10.11.

Ametlik mobilisatsioonidekreet ei ütle otse, et ainult reservistid lähevad mobilisatsiooni

alla. Dekreedis on küll kirjas, et pääsemise aluseks saab olla vanus, tervislikud piirangud

ja kohtu määratud vanglakaristus. Kaitsetööstuses töötavad inimesed võivad teenistust

edasi lükata. Kaitseminister S. Šoigu andis peale mobilisatsiooni väljakuulutamise teada,

et „osaline“ mobilisatsioon puudutab 300 000 reservis olevat Vene sõjaväelast. Šoigu

sõnul on Venemaal „hiiglaslik mobilisatsiooniressurss“ (ligemale 25 miljonit inimest)

ning „osaline“ mobilisatsioon puudutab ainult 1,1% sellest koguarvust. Šoigu sõnul ei

kuulu mobilisatsiooni alla üliõpilased ja praegu aega teenivad ajateenijad. Teistel

andmetel plaanitakse mobiliseerida kokku 1,2 miljonit inimest. Samas pealinnas

Moskvas on plaani mobiliseerida ainult 16 000 inimest ning Peterburis umbes 3200

inimest. Kuna taotleja ei ole saanud kutset kohustuslikku sõjaväeteenistusse ning ta ei ole

seda läbinud, ei kuulu ta Venemaa relvajõudude reservi ning kuna ta ei ole saanud ka

mobilisatsioonikutset, on vähetõenäoline, et ta võidakse mobiliseerida.

4.6

Käesoleval ajal ei toimu VF territooriumil sellist relvakonflikti, mis lubaks arvata,

et taotleja naasmine sinna võiks tema elu ohtu seada pelgalt VF territooriumil viibimise

tõttu. Venemaa sissetung Ukrainasse on ajendanud kümneid tuhandeid keskklassi

venelasi põgenema järsult välismaale, kuna kodumaad ootab ees isoleeritud ja sünge

tulevik. Põhilisteks põhjusteks olid sõjast tingitud tagajärjed Venemaa poliitikale ja

majandusele ning meeste Ukrainasse sõdima saatmine. Kuid Venemaale kuhjatud

sanktsioonide arvu suurenemise tõttu ei ole neil palju sihtkohti valida, kuna paljud

lääneriigid piiravad Venemaa kodanikele viisasid. PPA-l puudub informatsioon selle

kohta, et Venemaale tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks ohustada tagakius või

tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud. Venemaa seadused näevad

ette võimalust liikuda riigisiseselt, välisreisimise, väljarände ja võimaluse repatrieeruda,

kuid mõnel juhul on võimud neid õigusi piiranud. PPA hinnangul ei vaja taotleja VRKS

§ 4 lg-s 3 sätestatud täiendavat kaitset.

4.7

PPA on pärast taotleja selgituste ja mobilisatsioonikutsega tutvumist seisukohal,

et taotleja ütlused kutse olemasolu ja selle saamise kohta on vastuolulised ja ebausutavad.

04.11.2022 toimunud vestlusel selgus esmalt, et sõjaväekomissariaat käis taotlejat ema

juurest Venemaal otsimas ja selgitati, et taotleja kaitseväe vanus hakkab läbi saama ja

taotleja osas tahetakse selgust. Kui PPA palus täpsustada, kas taotlejat käidi otsimas või

lihtsalt küsiti tema kohta, siis väitis taotleja, et ei käidud ukse taga, vaid lihtsalt helistati

ja küsiti. 08.03.2023 toimunud täiendaval vestlusel väitis taotleja aga, et inimesed

kutsekomisjonist käisid ema kodus ja otsisid taotlejat. PPA hinnangul on selge, et taotleja

on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, et kuidas on komissariaat taotleja vastu huvi

tundnud. 04.11.2022 toimunud vestlusel ei maininud taotleja kordagi, et ta sai Venemaal

mobilisatsioonikutse. Taotleja ütlused tuginesid ema väidetel, et sõjaväekomissariaat käis

taotlejat kodus otsimas ning hiljem muutusid ütlused selleks, et emale helistati ja tunti

taotleja vastu huvi. 08.03.2023 toimunud vestlusel selgus, et kutse anti emale siis kui

Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon ja taotleja sai sellest teada 03.02.2023 kui ta

uuris emalt, et kas on veel mingeid tõendeid. PPA hinnangul on ebatõenäoline, et ema

rääkis taotlejale sellest kuidas komissariaat tundis taotleja vastu huvi ja ema soovitas

taotlejal varjupaika taotleda, kuid nii olulist asja ja tõendit nagu mobilisatsioonikutse,

otsustas ema mitte mainida. Kui PPA palus taotlejal seda vastuolu selgitada, ei andnud

taotleja sellele mõistlikku ega usutavat selgitust.

4.8

Taotleja on 25-aastane meesterahvas, kes ei ole sõjaväeteenistust läbinud. Seega

on vastuoluline, et taotlejale saadeti mobilisatsioonikutse, aga mitte näiteks kutse

sõjaväeteenistusse. Seda enam, et 04.11.2022 vestlusel antud selgituste kohaselt tundis

komissariaat huvi selle kohta, et taotleja kaitseväe vanus hakkab läbi saama. Vastuoluline

on ka asjaolu, et kui taotleja elas alates 2013 aastast Ukrainas ja ta ei ole läbinud

sõjaväeteenistust, siis otsustasid Venemaa ametivõimud esmajärjekorras just sellise

profiiliga isikule mobilisatsioonikutse saata. Kui PPA palus taotleja seda vastuolu

selgitada, ei andnud taotleja sellele mõistlikku ega usutavat selgitust. Kõiki asjaolusid

kogumis arvesse võttes jääb PPA seisukoha juurde, et taotleja ei ole isik, keda võiks

Venemaal mobilisatsioonioht varitseda. Seda enam olukorras, kus pelgalt mobilisatsiooni

võimalikkus kodakondsusjärgses riigis ei ole iseseisev rahvusvahelise kaitse andmise

alus. PPA leitud päritoluriigiinfo väidab, et 21.09.2022 väljakuulutatud mobilisatsioon

lõppes oktoobris 2022 ja peale mida on saanud noormehed normaalsuse juurde ja

Venemaale naasta. Kui elatakse Venemaal ja isikule saadetakse mobilisatsioonikutse ning

seda kätte ei saa, siis ei juhtu isikuga teoorias midagi. Seda juhul, kui politsei ei hakka

asja uurima. Kui uurides jõuavad nad järeldusele, et sa ei avanud ust kui sulle

mobilisatsioonikutset taheti edastada; või kui sa ei ela sissekirjutusega samal aadressil;

või kui sa ei andnud enda elukohamuutusest teada, siis võivad need kõik olla alused, et

süüdistada sind mobilisatsioonist kõrvalehoidumises. Inimesi on minevikus väga harva

sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise tõttu kohtu alla antud ja sajad tuhanded Venemaa

mehed on kasutanud just samasid võtteid, et sõjaväeteenistust vältida. Kõrvalehoidmist

on raske tõestada ja vaevalt mobilisatsiooni välja kuulutamine selles osas midagi

muudab.

4.9

PPA-l on tõsine kahtlus, et taotleja esitatud mobilisatsioonikutse on kunstlikult

tekitatud tõend, et suurendada oma rahvusvahelise kaitse saamise tõenäosust. Taotleja

selgitused selle kohta, kuidas ema kutse sai, on vastuolulised. Taotleja selgitused selle

kohta, mis põhjusel taotleja esimesel vestlusel kutsest ei rääkinud, on vastuolulised.

Taotleja profiil ei ole selline, mis lubaks arvata, et Venemaal otsustati esmajärjekorras

just taotleja mobilisatsiooni alla kutsuda. Taotleja kahjuks räägib ka asjaolu, et tõend

tekkis alles siis, kui taotleja helistas pärast PPA-lt arvamuse ja vastuväidete esitamise

võimaluse saamist emale 03.02.2023 ja küsis kas on veel mingeid tõendeid. On mõistlik

eeldada, et kui ema oleks taotleja nimele saanud mobilisatsioonikutse juba septembris

2022, oleks ta sellest ka taotlejale juba varem rääkinud.

4.10

PPA kaalutlusel on põhjendatud X. X.le vabatahtliku täitmistähtajaga

lahkumisettekirjutuse tegemine olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse

taotlusest. Isikule on tehtud tagasilükkav otsus VRKS § 20 lg 1 ja 2 alusel ning

põhjendamatu taotlus on üks lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramata jätmise ja

sundtäitmise alus. Kuna isik on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses

koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või dokumente, mida saab üheselt võltsinguks

pidada ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis sellest

tulenevalt on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Isik on

PPA-le kinnitanud, et ta on nõus seadust täitma ja vajadusel vabatahtlikult lahkuma.

Seega hinnates isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, on PPA seisukohal, et X. X.’le on

proportsionaalne teha vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus, mida saab tähtaja

saabudes sundtäita.

4.11

Isiku suhtes ei esine ka majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis

võiksid mõjutada isikule lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja

saabumisel. X. X. on viibinud Eestis alates xx.xx.xxxx kui ta saabus Eestisse tööle. Alates

04.10.2022 on ta Eestis olnud kui rahvusvahelise kaitse taotleja ja hetkel ei ole tal lubatud

Eestis töötada. Kuigi ta on varasemalt Eestis töötanud, ei ole tal tekkinud Eestis vara.

Lähisugulastest on tal Eestis poolvend O. M., kuid PPA-le ei nähtu, et poolvennal oleks

Eestis viibimisalus. Oma tervislikku seisundit peab isik normaalseks ja enda hinnangul

ei esine tal isiklikke, majanduslikke, tervislikke ega muid asjaolusid, mis takistavad tal

Eestist lahkumist. Seega arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole PPA arvates selliseid

põhjuseid, mille tõttu ei saaks isik lahkuda.

4.12

X. X. on VF kodanik ja tal on kehtiv VF pass. Isiku sõnul ei ole tal konkreetset

kolmandat riiki kuhu lahkuda. Antud asjaolusid kogumis analüüsides on PPA hinnangul

põhjendatud VF määramine X. X. sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). Kuna isiku osas ei ole

kinnitust leidnud sellisel määral tagakius, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset Venemaa

eest, siis ei ole alust arvata, et tema suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda

ebainimlikku või julma kohtlemist. Päritoluriigi informatsioonile toetudes on seaduse

järgi inimestel võimalik Venemaal siseriiklikult ümber paikneda, välismaale reisida,

välismaale elama kolida ja kodumaale tagasi pöörduda. Kuigi seaduse järgi võivad

kodanikud valida enda elukoha, siis peavad täiskasvanud isikud reisides kaasas kandma

sisepassi ja nad peavad ennast registreerima uude kohta jõudes. Võimud keelduvad

tihtilugu pakkumast teenuseid, kui inimesel puudub sisepass või nõuetekohane

sissekirjutus. Päritoluriigi andmete põhjal ei ole VF-s toimumas sellist relvakonflikti, mis

isikut ohustada võiks. PPA on seisukohal, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku

täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine Vene-maale vastuolus VSS § 171

nimetatud põhimõtetega.

4.13

PPA seisukohal, et isikul on võimalik täita Eesti Vabariigist lahkumise kohustus

7-päevase lahkumistähtaja jooksul. Isik ütles 04.11.2022 toimunud vestlusel, et tal oleks

vaja 15-20 päeva, kuid 08.03.2023 toimunud vestlusel ei osanud ta põhjendada nii pikka

lahkumis-tähtaega ja nõustus, et tal on võimalik lahkuda 7 päeva jooksul.

4.14

Isiku puhul on tegemist xxxx. a. sündinud noore meesterahvaga, kellel puuduvad

tõsised terviseprobleemid. Seega ei ole tema terviseseisund sissesõidukeelu kohaldamise

takistuseks. Isik on Eestis viibinud alates xx.xx.xxxx. X. X. ei ole PPA andmetel eesti

keeles ametlikku taset saavutanud. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis majanduslikke

huve, mis võiks saada sissesõidukeelu kohaldamisel riivatud. Isik on varasemalt Eestis

töötanud, kuid käesoleval ajal puudub tal Eestis töötamise õigus ning tal ei ole siin vara.

Isikul ei ole enda sõnul Eestis püsivalt olevaid lähisugulasi ning PPA-le teadaolevalt ei

ole isikul lähisugulasi ka teistes

Euroopa Liidu riikides. Antud andmetest saab PPA järeldada, et isikul ei ole lähemaid sidemeid

Eestiga ja Schengeniga, mis vääriksid kaitsmist. X. X.’l on Venemaal ema, seega tal on olemas

side päritoluriigiga. Eeltoodule tuginedes ei esine isiku puhul VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu

määramist välistavaid asjaolusid. Seega VSS § 74 lg 4 annab küll võimaluse sissesõidukeelu

humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata, kuid käesolevas kaasuses ei ole PPA tuvastanud

ühtegi asjaolu, mille alusel võiks erandit rakendada. VSS § 74 lg 1 alusel kohaldatakse

vabatahtliku lahkumisettekirjutuse korral välismaalase suhtes sisse-sõidukeeldu kolmeks aastaks

lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates ning see on normikohane. Hinnates eelnevaid

asjaolusid ning kaaludes isiku põhjendusi, leiab PPA, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmine ei

ole käesoleval juhul põhjendatud ning VSS § 74 lg 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise

tähtaeg (3 aastat) on proportsionaalne. Isiku puhul ei esine sissesõidukeelu kohaldamise

kergendavaid asjaolusid, mistõttu oleks võimalik tema sissesõidukeelu kohaldamise tähtaega

vähendada. Seetõttu kohaldab PPA X. X. suhtes VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3-ks

aastaks alates isikule pandud lahkumis-kohustuse täitmise päeva

5.

17.04.2023 esitas X. X. kaebuse PPA 16.03.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise

otsuse nr 12210040033-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti

läbi vaatama või alternatiivselt PPA kohustamiseks kaaluma sissesõidukeelu

mittekohaldamist või selle vähendamist.

6.

20.04.2023 võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks PPA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7. Kaebaja on VF kodanik, kes omas Ukraina elamisluba. Kaebaja isa on Ukraina kodanik.

Enne Eestisse tulemist elas kaebaja Ukrainas. Kaebaja taotles Ukraina kodakondsust kuid ei

jõudnud õigel ajal VF kodakondsusest loobuda, seega tema Ukraina kodakondsuse saamine nurjus.

Kaebajal ei ole õnnestunud saada Ukraina kodakondsust, kuid ta on 2013. aastast alates elanud isa

juures Ukrainas. Kaebaja kolis Ukrainasse lapsena ning peab ennast ukrainlaseks.

8. PPA on rikkunud VRKS § 18 lõiget 2 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi

2013/32/EL art 10 lg 3 p a, kuna pole vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ning

tõendeid kontrollides. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta

tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL

nimetatud viiest põhjusest ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse

vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamise põhjuseks võib olla rass, usk, rahvus, poliitilised

veendumused või sotsiaalsesse gruppi kuulumine (VRKS § 4 lg 1, direktiiv 2011/95/EL art 10 lg

1).

9. PPA oleks pidanud tagakiusu alust hindama mitmel kumulatiivsel alusel: Sotsiaalsesse

gruppi kuulumine, milleks on Ukraina kodanikust pereliige, kelle teised pereliikmed elavad

Ukrainas ning toetavad Ukraina režiimi, mis on VF režiimi vastane. Kaebaja on kogu täiskasvanu

elu õppinud ja elanud Ukrainas ning peab ennast ukrainlaseks. Ta asus elama Ukrainasse, kui ta

oli alaealine laps. Kaebaja kodune keel ei ole tavapärane vene keel. Kui kaebaja vene keeles räägib,

kasutab ta ukrainakeelseid sõnu ja tema aktsendist on selgelt aru saada, et ta on Ukrainast pärit.

Kaebaja pass on väljastatud Odessas (Ukraina), tema VF passis on tempel, et ta elukoht on Ukraina.

PPA ei ole otsuses analüüsinud, kuidas koheldakse Ukraina elamisloaga VF-i kodanikke. Kaebaja

sisepassis on ka märge, et ta on kohustatud läbima ajateenistust.

10. Kaebaja vaidleb vastu PPA seisukohale, et tema ütlused sõjaväe kutse olemasolu ja selle

saamise kohta on vastuolulised ja ebausutavad. Kaebaja nõustub, et intervjuude protokollidest

lähtuvalt teatavad ebakõlad kaebaja ütlustes esinevad, kuid need ebakõlad ei ole tekitatud kaebaja

ütlustest, vaid tõlkest ja protokollijast. Kaebaja esindaja kuulas läbi intervjuude helisalvestused ja

võrdles neid protokolliga. Mitmes kohas leidis kaebaja esindaja olulisi vigu: osa ütlusi olid valesti

tõlgitud, tõlgitud poolikult ja osa ütlusi olid poolikult protokollitud. Sellised vead tekitavad

segadust, mis lõpuks viib vale otsuse tegemiseni. Siinkohal on oluline märkida, et tõlkimise vead

võisid tekkida mittetahtlikult. Kaebaja vene keel ei ole samal tasemel nagu VF-is elavatel

inimestel. Rääkides vene keeles, kaebaja pidevalt kasutab ukraina keele sõnu, sidesõnu ja sõnade

hääldamine on tal ukraina keele pärane. Vestluses osales vene keele tõlk. Intervjuu alguses küsis

PPA menetleja kaebaja käest, et kas ta saab vene keelest aru ja kas ta saab tõlgist aru. Kaebaja

vastas küsimustele jaatavalt. Kaebaja tõepoolest saab vene keelest hästi aru. Küsimus on aga selles,

et kas tõlk sai kaebajast piisavalt hästi aru. Võrreldes intervjuu protokolle ja salvestust, võib jõuda

järeldusele, et kaebaja ütlused on protokollitud osati valesti ja osati poolikult. Kui hinnata ütlusi

üksnes protokollide põhjal, võibki tekkida kahtlus kaebaja ütlustes, kuid kui aga kõrvutada

protokollid helisalvestusega, siis on selge, et kaebaja ütlused olid protokollitust teistsugused.

11. Lisaks valesti protokollitud intervjuule on ka PPA otsuses ebakõlasid kaebajaga seonduvate

faktiliste asjaolude osas. Otsuse punktis 1 (lk 1) väidab PPA, et kaebaja elas Ukrainas alates 2015.

aastast. PPA väide ei vasta tõele. Kaebaja lahkus Ukrainasse 2013. aastal ning saabudes läks 9.

klassi. Tuleb möönda, et oma 06.02.2022 arvamuste ja vastuväidete esitamise kirjas kirjutas, et ta

elas Ukrainas kuni 2012. aastani k.a. Sama kirja tõlkes on ka tekkinud viga ning tõlkes on „2012“

asemel ekslikult määratud 2021. aasta. 22.03.2023 PPA-le edastatud kirjas esitas kaebaja PPA-le

Ukrainast dokumendid, mida PPA intervjuul vastu võtta ei soovinud. Üheks esitatud dokumendiks

on maksumaksja kaart kaebaja nimele, mis on dateeritud 10.12.2013 kuupäevaga. 9. klassi

lähevad lapsed tavapäraselt 16-aastaselt. Kaebaja on sündinud xxxx. aastal. Seega eksis PPA selles,

millal kaebaja Venemaalt Ukrainasse lahkus. Kaebaja ütlused ja dokumentaalsed tõendid

kinnitavad, et kaebaja saabus Ukrainasse elama 2013. aastal, mitte 2015. aastal nagu PPA seda

väidab. Antud vahe omab olulist tähtsust. Oleks kaebaja 2015. aastal Ukrainasse kolinud, siis oleks

ta seda teinud juba täisealisena. Kaebaja aga läks isa juurde Ukrainasse elama alaealisena.

12. Oma otsuses PPA on esitanud ekslikult infot selle kohta millal ja mida on PPA kaebajale

kätte toimetanud ja millal nad vastuse antud küsimustes said. Dokumentide edastamise ajaline

joon selgelt viitab sellele, et kaebajal polnudki võimalust PPA-le esitatud mobilisatsioonikutset

võltsida, nagu PPA seda väidab. Otsuse p 6 (lk 6) lähtuvalt võib lugeda välja, et PPA on kaebajale

kätte toimetanud arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaldamise kirja 20.01.2023. Selle kirjaga

PPA andis kaebajale mõista, et tema ütlusi ei peeta usaldusväärseteks ning seetõttu tema suhtes

langetatakse negatiivne otsus. Millal aga kaebaja vastas PPA-le antud küsimuse osas, PPA ei

kommenteeri, vaid toob üksnes välja, et järgmiselt toimus vestlus 08.03.2023. Vahepeal kaebaja

on PPA-le materjale esitanud. PPA poolt edastatud ajaline joon kontaktidest on puudulik ning

eksitav. Tegelikkuses 20.01.2023 koostatud kiri oli kaebajale kätte toimetatud e-maili kaudu alles

01.02.2023. Kaebaja sai kirja kätte ja sai aru, et PPA-l on küsimusi tema usaldusväärsuse kohta ja

ta peab esitama lisatõendeid, mida kaebaja ka koheselt hakkas tegema. 03.02.2023 helistab kaebaja

oma emale kell 12:20 , vestlus lõpeb minuti pärast. Samal päeval, 03.02.2023, kell 14:16 kaebaja

juba saadab sõjaväekutse PPA-le. Oma tegevusi, s.o emale helistamine ja kutse saatmine PPA-le,

kirjeldab kaebaja 08.03.2023 peetud vestlusel vastates küsimusele nr 6. Asjaolu, et kaebaja ema

saatis kaebajale kutse tema palvel, kinnitab ka nendevaheline 20.02.2023 vestlus. Kaebaja ema

küsib kaebaja käest, et kuidas tal politseis läks, millele kaebaja vastab, et ta ei ole PPAs käinud,

vaid ta sai kutse vestlusele. Järgnevalt ema küsis, miks ta vestlusele kutsuti. Kaebaja vastas, et

vestlus on selle kohta, et kust ta sai „paberi“, mille ema talle saatis. Ilmselgelt kaebaja viitab

kutsele komissariaati.

13. PPA etteheide kaebajale, et kuna ta ei saatnud kutset komissariaati koheselt, viitab sellele,

et kutse on võltsitud, ei ole kuidagi loogiline. Kaebaja selgitas, et tal ei ole kõige paremad suhted

emaga ning nad suhtlevad harva. Ei saa ka kaebaja vastutada ema tegevuse või tegevusetuse eest.

Nii kui tekkis tema ütlustes kahtlus ja see sai kaebajale veebruari alguses teada, küsis ta ema käest

koheselt, et kas on tõendeid, et teda otsimas käidi. Kui ema talle kutset koheselt peale vestlust

saatis, edastas kaebaja selle ka PPA-le üksnes paari tunni möödumisel. Ei ole eluliselt usutav, et

nii lühikese aja jooksul on võimalik kutset võltsida, eriti olukorras, kus kaebaja vestlus emaga

kestis ainult minut. Kaebaja poolt esitatud sellekohased tõendid kaaluvad üle PPA paljasõnalisi

väiteid. Tuleb ka arvesse võtta, et PPA seisukohad tuginevad protokollis vigaselt kirja pandud

ütlustele.

14.

06.03.2023 toimunud vestlusel kaebaja selgitas PPA-le, et VF-i sõjakomissariaadi esindaja

andis tema emale kutse, mida oli vaja allkirjastada aga ema ei kirjutanud alla, mistõttu kutse

ametlikku vastuvõtmist ei toimunud. Hiljem saadeti kutse postiga ema aadressile. Kaebaja helistas

emale peale PPA arvamuse ja vastuväidete kirja saamist, et küsida, kas on veel mingeid tõendeid

ning ema seejärel ütles, et kutse on olemas. Sealjuures, PPA esitas küsimuse kaebajale vigaselt.

PPA küsis: „edastasite 06.02.2023 kutse, millest nähtub, et te olete kutsutud /...../ komissariaati“.

Tegelikkuses aga esitas kaebaja kutse PPA-le varem, s.o 03.02.2023. PPA arvates ei ole kaebaja

usaldusväärne, sest kaebaja ema ei edastanud pojale koheselt kutset. Kaebaja ema ei ole rääkinud

kutse saamisest, seetõttu ei olnud tal 2022. aasta novembris toimunud vestlusel PPA-le infot

võimalik edastada. Kaebajale oli teada, et tema kohta ema käest küsiti. 08.03.2023 toimunud

vestlusel kaebaja selgitas PPA-le korduvalt, et esimesel korral käidi tema kohta ainult uurimas.

Seda, kus see „uurimine“ esimesel vestlusel toimus, ei ole selgeks tehtud. Kaebaja ei maini

kordagi, et teda käidi kodus otsimas.

15. Esimest korda kutsest ajateenistusse küsib PPA 04.11.2022 intervjuu punktis 9: „olete te

saanud kutse kohustuslikku ajateenistusse?“. Kaebaja sellele vastab, et praeguseks ei ole, ehk see

tähendab et 04.11.2022 seisuga tema ei ole teadlik kutsest ja kutset tema käes pole. Samal teemal

vestlus jätkab ja kaebaja ütleb: „ema helistas mulle ja ütles, et ei tasu Venemaale tulla, sest

sõjakomissariaat käis mind otsimas“. Vastates küsimusele nr 11, selgitas kaebaja miks teda käidi

otsimas. Kus aga „otsimine“ toimus, kaebaja ei maini. Ta ei öelnud, et teda käidi just kodus

otsimas. Protokolli kohaselt PPA esitab järgmise küsimuse (nr 12): „mina olen aru saanud, et

Venemaal saadetakse kutseid, mitte ei käida ukse taga küsimas.“ Esiteks, kaebaja ei andnud

kordagi mõista, et teda käidi just kodus otsimas. Teiseks, protokollis on küsimus poolikult

kajastatud. Helisalvestuse järgi vastab PPA küsimusele kaebaja: „ema töötab kriminaal

inspektsiooni politseis“. Siis PPA ütleb „nii, edasi“. Siis kaebaja jätkab järgnevalt: „Inimene, kes

töötab komissariaadis, käis emale sellest rääkimas. Seal on praegu palju inimesi, kes on sõdimise

vastu ja siis tuli inimene komissariaadist, või noh, inimene, kes seal töötab ja küsis minu kohta

(tõlk tõlkis valesti, protokolli läks: „Inimene, kes töötab komissariaadis, käis emale sellest

rääkimas. Seal on praegu palju inimesi, kes avaldavad meelt kes sõdimise vastu, ja selle pärast ka

politsei tegeles nende asjadega“). Vastates küsimusele nr 13 vastab kaebaja samuti, et ema käest

lihtsalt uuriti, ta ei tea täpselt, millisel moel nad omavahel suhtlesid, vaid et ema ütles, et käidi

küsimas tema kohta ja et tal on parem sinna mitte tulla. Ehk kaebaja ei ütle kordagi, et teda käidi

kodus otsimas. Kaebaja ema töötab politseis, on ka võimalik, et käidi ema töökohas teda otsimas.

Kaebaja üksnes ütles, et ta ei tea, kus ja kuidas täpselt see kõik toimus, ta teab asjaoludest ainult

ema sõnade kohaselt.

16. Küsimusega nr 14 PPA küsib juba kolmandat korda sama küsimuse: „kas käidi ukse taga

või küsiti teie kohta komissariaadis?“ (küsimus nr 13). Kaebaja jälle vastab, et tema kohta ainult

küsiti. Siis PPA järsku ründab kaebajat: „aga mis ukse taga käimine tähendas, mis te ennem

ütlesite?“ (protokolli läks „enne ütlesite, et käidi ukse taga“). Kaebaja satub segadusse ja vastab

PPA-le: „koju? See on siis, võib olla väljendasin ennast valesti“. Järgnevalt PPA jätkab

ründamisega: „Noh, kuidas siis oli, rääkige uuesti“. Siis kaebaja vastab: „mulle helistas ema ja siis

ütles, minu kohta küsiti komissariaadist, kus on teie poeg, tema ütles mulle, sinu kohta küsiti

sõjaväe komissariaadist, sul ei tasu tulla. Rohkem ta mulle midagi ei rääkinud“. Tõlk tõlkis, et

sõjakomissariaadist helistati, mitte küsiti. Protokolli läks, et ema helistas ja ütles, et

komissariaadist helistati. Tegelikkuses kaebaja seda pole kunagi öelnud, ema on talle helistanud,

mitte emale komissariaadist helistati. Ehk kaebaja pole kunagi väitnud esimesel intervjuul, et ema

koju oleks keegi tulnud kohale ega pole ka väitnud, et emale oleks komissariaadist helistatud.

Kaebaja üksnes väitis, et ema käest küsiti tema kohta. Kuidas ja kus küsiti, seda ta ei tea ja seda ta

ka nii PPA-le ütles. Vastuolu, millele PPA viitab, on PPA ja tõlgi poolt tekitatud.

17. Sama küsimus oli arutatud ka 08.03.2023 vestluses. Ja sama probleem tekkis ka selles

vestluses. Juba küsimuse nr 4 protokollis on kirjas, et „inimesed kutsekomisjonist tulid meile

koju“. Tegelikkuses kaebaja salvestuse järgi lihtsalt ütles, et ta on juba eelmises vestluses

selgitanud, et käidi komissariaadist teda otsimas, ta ei ole öelnud, et käidi just kodus otsimas.

Kodus otsimise lisas omavoliliselt tõlk, ilmselt ta ei saanud kaebajast piisavalt hästi aru. Ja siis

kaebaja selgitas, et hiljem, kolme nädala jooksul, saadeti see kutse postkasti. Ta veel selgitas, et

peale PPA saadetud kirja, kus PPA andis mõista, et tema ütlustest ei piisa ja on vaja tõendeid, ta

küsis ema käest, et kas on mingi tõendid, et tema kohta käidi küsimas. Järgnevalt tekkis veel üks

tõlkimise viga. Kaebaja ütles, et ta küsis ema käest tõendeid peale PPA kirja saatmist, tõlk aga

tõlkis, et peale viimast vestlust. Nii ta ka protokolli kirja läks: „te ütlesite vestluses, et minu tõendid

ei ole piisavad“. Tegelikkuses ütles aga kaebaja, et „teie sõnumis, te ütlesite, et pole piisavalt

tõendeid“ , ehk kaebaja pidas silmas 01.02.2023 saadetud PPA kirja. Kui kuulata läbi vastus

küsimusele nr 4, siis selgelt on aru saada, et tõlk küsib kaebaja käest lisaküsimusi, mida PPA pole

küsinud, täpsustab asjaolusid ning tegelikkuses ei tõlgi koheselt seda, mida kaebaja ütleb, seega

suunab teda vastama ka küsimustele, mida PPA pole küsinud. Protokollis aga kajastub üksnes see,

mis kaebaja tõlgi küsimustele vastas. Sisuliselt tõlgi ja kaebaja vahel toimub seitsmeminutiline

(helisalvestus 10:48 – 17:19) vestlus (vahepeal küsib üksikküsimusi ka PPA), protokollitakse

ainult kaebaja vastuseid, ilma tõlgi küsimusteta, ehk puudub kontekst.

18. Sama protokolli küsimuses nr 14 on protokollitud järgnev: „jah, aga ma ju rääkisin, et

inimesed komisjonist tulid meile koju ema juurde“. Helisalvestuse kohaselt aga kaebaja jälle ütles,

et lihtsalt käidi ema käest küsimas teema kohta. Tõlk kõigepealt tõlkis, et „käidi ema kodus“,

seejärel siis vabandas ja parandas ennast, „lihtsalt ema juures“. Protokolli läks ikka kirja „koju

ema juurde“. Kaebaja juhib tähelepanu 04.11.2022 protokolli küsimuse nr 4 valesti protokollitud

ütlustele. Vastates küsimusele, lõpus kaebaja selgitab miks ta otsustas RVK-t taotleda. PPA seda

protokollis kajastas järgnevalt: „Isa helistas Ukrainast Eestisse politseisse, kirjeldas minu

olukorda. Targad inimesed ütlesid mulle, et oleks mõttekam esitada siin taotlus RVK saamiseks.“

Tegelikkuses aga ütles kaebaja, et mitte „targad inimesed ütlesid talle“, et mõistlik oleks RVK-d

taotleda, vaid ta ütles, et „politsei ütles talle (isale), et las RVK-d taotleb“. Ehk politseist soovitati

talle RVK-d taotleda tema olukorrast lähtuvalt, mitte „targad inimesed“. Probleem siinkohal tekkis

tõlkega, salvestuse järgi tõlk tõlkis valesti. Sama vestluse küsimustele nr 25 ja 26 vastates kaebaja

kinnitas uuesti, et RVK-d taotleda soovitas talle PPA ise.

19. Usaldusväärsuse küsimus seisneski ainult ühel väidetaval möödarääkimisel: kas

komissariaadist käidi kodus kaebajat otsimas või siiski helistati? Helisalvestusi analüüsides on

selgelt aru saada, et kaebaja pole eksinud ega andnud vääraid ütluseid. PPA on kaebaja ütluseid

valesti protokollinud ja tõlk on need valesti tõlkinud. PPA ei ole üldse arvestanud kaebaja

selgitustega, on jätnud need kõrvale, ja fikseerinud vestluse nii protokollis kui ka otsuses valesti,

sealjuures pidades kaebaja ütluseid ebausaldusväärseteks ilma piisava põhjenduseta. PPA on

kaebajaga seotud asjaolusid tõlgendanud valesti, mistõttu on otsus vastuoluline ning kaebajale

arusaamatu. Vastuolu, millele PPA viitab, on PPA ja tõlgi poolt tekitatud.

20. PPA on meelestatud kaebaja vastu, sest tema ema töötab Venemaa Politseis. Kaebaja leiab,

et antud asjaolu ei saa olla asjaoluks, et teha talle negatiivne otsus rahvusvahelise kaitse

taotlemisel. Kaebaja ei ole kuidagi varjanud oma ema ametikohta.

21. Kaebaja on 25-aastane Venemaa kodanik, kes ei ole läbinud kohustuslikku

sõjaväeteenistust VF-is. Tema sisepassis on markeering 09.06.2017 seisuga, et ta on

sõjaväekohuslane. Kaebaja suhtleb väga tugeva Ukraina aktsendiga. Iga vene keelt rääkiv inimene

saab aru, et kaebaja ei ole VF-st pärit ja on rahvuselt ukrainlane, seda mitte märgata ei ole võimalik.

Antud asjaolu selgelt tekitab FSB töötajatel huvi kaebaja vastu juba piiriületusel. Kaebaja nimele

on ka väljastatud kutse ilmuda komissariaati. Ka tema välispass on Ukrainas väljastatud.

Olukorras, kus kaebajale on väljastatud kutse ilmuda komissariaati ja ka sisepassis on markeering,

et ta on sõjaväekohuslane, on mõislik eeldada, et teda viiakse komissariaati otse piiripunktist.

Siinkohal ei ole enam tähtis, kas teda sunnitakse minema sõjaväkke ajateenijana või koheselt

mobiliseeritakse, sest mõlemad grupid saadetakse rindejoonele. PPA poolt väljatoodud

päritoluriigi info on vastuoluline ja ebatäpne. Väär on PPA seisukoht, et mobilisatsioon on

lõppenud või ei jätku. Just 2023. aasta aprillis tuli uudis, et tõenäoliselt VF mobiliseerib veel 500

000 inimest. VF on ka juba valmistunud uueks mobilisatsiooni laineks. Just 2023. aasta aprilli

alguses võttis VF vastu seaduse, mis lubaks võimudel väljastada Ukrainas toimuvate lahingute ajal

sõjaväelastele ja reservväelastele elektroonilisi kutseid. Elektroonilise kutse kätte saanuks loetakse

moment, mil kutse riikliku portaali GosUslugi isiklikku postkasti jõuab. Inimene ei pruugi seda

isegi õigeaegselt näha, kuid kutse loetakse kätte toimetatuks.

22. Väär on PPA seisukoht, et kuna kaebaja elas Ukrainas ja ei ole läbinud sõjaväe-teenistust,

ei ole temast huvitatud VF võimuorganid ega komissariaat. Päritoluriigi info kinnitab, et

mobiliseeriti nii üle 50-aastaseid kui ka neid, kes ei ole kunagi sõjaväes teeninud. Mobilisatsiooni

kutseid väidetavalt saavad Venemaa pensionärid, puuetega mehed ja sõjaväelise väljaõppeta või

isegi lahingukogemuseta isikud. Pole ka väheoluline, et igakuiselt laekub uudiseid selle kohta, et

muudetakse pidevalt ajateenistuses ja sõjas osalemisest keeldumise eest karistusi sätestavaid

seaduseid. Nimelt on VF president Vladimir Putin pärast mobilisatsiooni välja kuulutamist

allkirjastanud mitmed kriminaalseaduse muudatused, mille kohaselt muutuvad karmimaks

karistused, mis puudutavad mobilisatsiooni või sõjaseisukorda. Uue seaduse järgi võib inimest

oodata ees 10 aastat vanglat, kui ta hoidub kõrvale või ei täida oma militaarkohustust. Käesoleval

teemal on avaldanud artikli ka Eesti Ekspress pealkirjaga „Esimest korda Ukraina sõja ajal: Vene

mees tahetakse mobilisatsioonist hoidumise eest kohtu alla saata. Kellega on tegu?“, milles

kirjutatakse, et VF kodanik Maksim Moissejev peeti oktoobri alguses kinni ning tema suhtes

alustati kriminaalmenetlust kriminaalkoodeksi artikli 321 lõike 1 alusel: väeteenistusest või

asendusteenistusest kõrvale hoidumine. Niisamuti võib ka kaebajat oodata ees kinnipidamine,

kriminaalmenetlus ja lõpptulemusena ebainimlik karistus, kui ta mobiliseeritakse ja ta sellest

hoidub. Vastuvõetud muudatuste kohaselt ähvardab nüüd sõjaväe-teenistusest keeldumise või

Venemaal ajateenistusse ilmumata jätmise eest kuni viieaastane vangistus. Ja kui keeldumine toob

kaasa tõsiseid tagajärgi, siis kuni 10 aastat vangistust. Kuna kaebaja on kutse saanud ja

komissariaati pole ilmunud, siis on tõenäoline, et ta peetakse kinni koheselt piiriületusel. Ei oma

ka tähtsust, kas ta on ajateenistust läbinud või mitte, päritoluriigi info kohaselt ka ajateenistust

mitteläbinud isikud olid sõtta saadetud. Isegi kui oletada, et kaebaja pole kutset saanud, on ta

endiselt sõjaväekohuslane, selline markeering on tal passis olemas. Kui ta VF-i naaseb, ootab teda

ees kui mitte koheselt sõjas osalemine, siis ajateenistus. Praeguseks on VF ühepoolselt

annekteerinud Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid. See tähendab, et VF peab neid

territooriumeid, kus praegusel hetkel käib sõjategevus, oma riigi territooriumiks. Ehk enda riigi

seaduste kohaselt on VF-l õigus peale teatud väljaõppe saamist saata ajateenijaid „enda maad“

kaitsma. On olemas kinnitus, et seda on ka tehtud. Alguses VF võimuorganid väitsid, et nad ei

saada ajateenijaid rindejoonele, kuid hiljem selgus, et sadu ajateenijaid oli saadetud Ukrainasse

sõdima.

23. Kaebaja puhul tagakiusamine seisneb muuhulgas süüdimõistmises või karistamises

sõjaväekohustuse täitmise eest keeldumise eest olukorras, mis toob kaasa kuritegude või VRKS

§s 22 sätestatud tegude, s.o rahu- või inimsusvastase või sõjaväekuritegude toimepanemise (VRKS

§ 19 lg 2 p 5).UNHCR on leidnud, et mobilisatsioon on tagakiusu aluseks. “Hinnates, millist liiki

kohtlemine tähendaks tagakiusamist juhtudel kui taotleja on sõjaväeteenistusest keelduja, esineb

oluline küsimus, kas riiklikku sõjaväeteenistust käsitlevas õigusaktis on piisavad sätted

sõjaväeteenistusest keeldujate suhtes: i) vabastades nad sõjaväeteenistusest või ii) pakkudes neile

sobivat asendusteenistust. Nagu eespool III osas toodud, võivad riigid õigus-päraselt nõuda

kodanikelt sõjaväe- või asendusteenistuse läbimist. Kui seda tehakse aga viisil, mis ei ole

kooskõlas rahvusvahelise õiguse reeglitega, võib sõjaväeteenistus kujutada endast tagakiusamist.”

24. Tallinna Halduskohus (TlnHK) asjas 3-22-2275 p 58 leidis, et „Euroopa Kohus leidis

19.11.2020 kohtuasjas nr C-238/19, et direktiivi 2011/95 artikli 4 lõike 3 punktide a-c kohaselt

tuleb sõjaväekohustusest keeldumist hinnata nii nagu muid rahvusvahelise kaitse taotluse

põhjendamiseks esitatud asjaolusid, võttes arvesse kõiki taotleja esitatud asjaomaseid fakte

päritoluriigi kohta tema taotluse üle otsustamise ajal, taotleja esitatud asjaomaseid avaldusi ja

dokumente ning taotleja individuaalset seisundit ja isiklikke asjaolusid (p 31). Kui päritoluriigi

õigus ei näe ette võimalust sõjaväeteenistusest keelduda ja kui vastav menetlus seega puudub, ei

saa sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjalt nõuda, et ta oma keeldumise konkreetse menetluse kohaselt

ametlikult vormistaks (p 29). Esineb tugev eeldus, et sõjaväeteenistusest keeldumine direktiivi

artikli 9 lõike 2 punktis e täpsustatud tingimustel on seotud ühega direktiivi artiklis 10 nimetatud

viiest põhjusest (p 57). Sõjaväeteenistusest keeldumine, iseäranis kui see on karmilt karistatav,

annab põhjust oletada, et asjaomase isiku ja päritoluriigi ametivõimude väärtuste ning poliitiliste

ja usuliste veendumuste vahel on tugev konflikt (p 59). Juhul, kui sõjaväekohustusest pääsemiseks

seaduslik

võimalus

puudub,

on

ülimalt

tõenäoline,

et

ametivõimud

tõlgendavad

sõjaväeteenistusest keeldumist poliitilise vastasseisuna, sõltumata asjaomase isiku võimalikest

komplitseeritumatest isiklikest põhjustest (p 60). Kuigi nimetatud Euroopa Kohtu lahend käsitleb

sõjaväekohustusest keeldumise temaatikat, on kohtu hinnangul toodud seisukohad kohaldatavad

ka olukorras, kus taotlejaid võidakse vastu nende tahtmist mobiliseerida ning keeldumisel

võidakse neid karistada mh vangalakaristusega. Vaidlust ei ole ka selles, et mobilisatsioonist

kõrvalehoidumisel rikutakse Venemaa kodanike põhiõigusi. Samuti võidakse desertööridele

määrata kuni 10-aastane vanglakaristus.“

25. Kaebaja leiab, et mobilisatsioonikutse osas on PPA pigem otsinud põhjendust, miks antud

alusel talle kaitset mitte anda. Kaebaja leiab, et ei ole tõendatud, et mobilisatsioonikutse on

kunstlikult tekitatud tõend. PPA ei ole välja toonud ühtegi argumenti, miks ta arvab, et tegu

võltsitud tõendiga, v.a ühele PPA küsimusele kaebaja esitatud ebatäpne vastus, mis tegelikkuses

oli valesti tõlgitud ja valesti protokollitud. VRKS § 11 lg 2 p 3 alusel peab taotleja esitama kõik

andmed ja enda valduses olevad dokumendid ning muud tõendid, millel on tähtsust rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel. Kaebajal ei olnud võimalik mobilisatsioonikutset PPA-le esimesel

vestlusel esitada, sest seda ei olnud tema valduses. PPA ei saa pidada kaebajat ebausaldusväärseks,

sest olukord, kuidas kaebaja ema kaudu jõudis kutse kaebajani, on asja ümber jutustamisel või

tõlkes viinud infost valesti aru saamiseni. Kaebaja pakkus PPA-le võimalust helistada tema emale

ning täpsustada üle, kuidas mobilisatsioonikutse kättesaamine täpsemalt toimus. PPA taolist

võimalust kasutanud ei ole. Kaebaja leiab, et ta on igati täitnud oma kaasaaitamiskohustust, mis

tuleneb VRKS § 11 lg 2-st. Samal ajal ei ole aga PPA täitnud HMS § 6-st tulenevat

uurimispõhimõtet, mille alusel on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetlevas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kaebaja ei ole

VF-is sõjaväes teeninud, aga on VF-is sõjaväekohuslasena arvel. PPA ei pea võimalikuks, et isik,

kes ei ole sõjaväeteenistust läbinud, saab mobilisatsioonikutse.

26. Tallinna Ringkonnakohus (TlnRK) on 31. mai 2021. a lahendis nr 3-20-2159 märkinud, et

isiku rahvusvahelise kaitse vajadus võib tekkida ka pärast taotleja päritoluriigist lahkumist. Ka

VRKS § 19 lg 4 kohaselt võib tagakiusamise ja tõsise ohu kartus põhineda nendel sündmustel, mis

on leidnud taotleja päritoluriigis aset pärast taotleja sealt lahkumist. Kaebaja lahkus Ukrainast

Eestisse töötamise eesmärgil xx.xx.xxxx ning viibis Eestis tööviisa alusel. 24.02.2022 tungis

Venemaa Föderatsioon Ukrainasse, algas sõda. Sellest hetkest olukord nii Ukrainas kui ka

Venemaa Föderatsioonis on drastiliselt muutunud. Pole vaidlust selle üle, et kaebajal on VF

kodakondsus. Pole ka vaidlust selle üle, et terve oma täiskasvanud elu elas kaebaja Ukrainas (2013

- 2021). Kaebaja kuulub sotsiaalsesse gruppi, milleks on Ukraina kodanikust pereliige, kelle teised

pereliikmed elavad Ukrainas ning toetavad Ukraina režiimi, mis on VF-i režiimi vastane. Kaebaja

on terve täiskasvanu elu elanud Ukrainas ning peab ennast ukrainlaseks. Ta asus elama Ukrainasse,

kui ta oli alaealine laps. Kaebaja kodune keel ei ole tavapärane vene keel. Kui kaebaja vene keeles

räägib, kasutab ta ukrainakeelseid sõnu ja tema aktsendist on vene keele kõneleja jaoks selgelt aru

saada, et ta on Ukrainast pärit. Kaebaja pass on väljastatud Odessas (Ukraina), tema VF-i passis

on tempel, et ta elukoht on Ukraina. Kaebaja kardab tagakiusu EL direktiivi 2011/95/EL artikkel

10 lg 1 punkt C mõistes, milleks on rahvus: rahvuse mõiste ei piirdu ainult kodakondsuse või selle

puudumisega, vaid hõlmab eelkõige kuuluvust teatava kultuurilise, rahvusliku või keelelise

identiteediga, ühise geograafilise või poliitilise päritoluga rühma või suhet teise riigi

elanikkonnaga. Kaebaja kardab tagakiusu EL direktiivi 2011/95/EL artikkel 10 lg 1 punkt D

mõistes, ehk kuuluvus gruppi, milleks on pea 10 aastat Ukrainas elanud VF-i kodanik, kelle

sugulased on Ukraina kodanikud. PPA ei ole hinnanud kaebaja ülalpool mainutud sotsiaalsesse

gruppi kuuluvusest tulenevat ohtu talle VF-is. Pole vaidlust, et PPA oli teadlik, et kaebaja kuulub

sotsiaalsesse gruppi, otsuse p 1 selgelt sellele viitab: „Alates 2015. (siin on viga, peab olema

„2013“) aastast elab ta koos Ukraina kodanikust isaga Ukrainas, kuid omale ei ole tal õnnestunud

Ukraina kodakondsust saada“. Kaebaja viitas 08.03.2023 toimunud intervjuu p 11, et kohe kui ta

ületab piiri, nähakse kõiki tema dokumente ning saadakse teada tema Ukraina päritolust. Kaebaja

väljendas hirmu, et teda võidakse mingiks ajaks arestida – sellest ka tuleneb kaebaja hirm olla

päritoluriigis tagakiusatud rahvuse ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu. PPA on antud asjaolu

oma otsuses täielikult ignoreerinud. Tagakiusu, mis tuleneb rahvusest ja sotsiaalsesse gruppi

kuulumisest, ei ole üldse hinnatud.

27. TlnHK on asjas nr 3-22-2015 leidnud, et menetleja ülesanne on isikut küsimustega suunata

nii, et tekiks usaldus ja kõik oluline saaks ära räägitud, mitte nii, et menetlejal oleks lihtsam teha

keelduvat otsust. Praegu on võimalik jõuda järeldusele, et intervjuudel menetleja teadlikult ei

puuduta kaebaja rahvuse teemat ega hinda kaebaja RVK vajadust tema rahvusest ja sotsiaalsesse

gruppi kuuluvusest lähtuvalt. PPA ei too välja päritoluriigi infot, mis kirjeldaks olukorda VF-i

kodanike kohta, kes naasevad Ukraina territooriumilt. On teada, et piiril on FSB töötajad, kes

küsitlevad piiriületajaid süstemaatiliselt. On ka teada, et ukrainlased on kõrgendatud tähelepanu

all ning nende seast otsitakse Venemaale vaenulikke ja ohtlikke inimesi. Neid küsitletakse,

otsitakse läbi nende vara, vaadatakse läbi nende sidevahendeid, vahel ähvardatakse ja kasutatakse

ka vägivalda. Juba kaebaja kokkupuude piirivalvega paneb ta ohtu. Ta vene keel tugevalt erineb

sellest, kuidas VF-is venelased keelt kasutavad. Kaebaja vene keeles rääkides kasutab korraga nii

vene kui ka ukraina keele väljendeid. Venelasest piiri-valvurile saab koheselt teatavaks, et kaebaja

on ukrainlane. PPA ei ole arvesse võtnud, et kaebaja on elanud valdava osa oma elust Ukrainas,

kus praegu sõda VF-ga puudutab otseselt kui ka kaudselt tema lähedasi ja tuttavaid, kes tänaseni

viibivad Ukrainas.

28. Direktiiv 2011/95/EL artikkel 4 lg 1 teise lause kohaselt koostöös taotlejaga on liikmesriigi

kohus hinnata taotluse asjaomaseid andmeid. Sama direktiivi art 4 lg 3 p a kohaselt rahvusvahelise

kaitse taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ning selle käigus arvestatakse kõiki asjaomaseid

fakte, mis on seotud päritoluriigiga taotluse kohta otsuse tegemise ajal, sealhulgas päritoluriigi

õigusnormid ja nende kohaldamise viis; punkt c alusel taotleja individuaalne seisund ja isiklikud

asjaolud, sealhulgas sellised tegurid nagu taust, sugu ja vanus, et hinnata, kas taotleja suhtes toime

pandud teod või võimalikud teod võiksid taotleja isiklikest asjaoludest lähtudes osutuda

tagakiusamiseks või tekitada suurt kahju. PPA otsuses aga ei nähtu kaebajaga seotud asjaolude

kumulatiivset hindamist. Tema rahvuse ja sotsiaalsesse gruppi kuuluvuse põhjal tagakiusu

võimalikkust pole üldse hinnatud. PPA ei ole kaebaja profiili hinnanud kogumahus vaid

pinnapealselt. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kaebaja, et PPA ei ole hinnanud õigesti tagakiusu aluseid.

Samuti leiab kaebaja, et päritoluriigi info on vastuoluline ja puudulik, seega eksis PPA HMS § 6

vastu.

29. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ning erinevate riikide kohtupraktika on kinnitanud, et

varjupaigataotlejad ei pea tõendama kardetava kahju tekkimist sajaprotsendilise kindlusega

(TlnHKo 3-19-681, p 39). Minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida

tulevikus aset leida võivaid sündmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma

päritoluriiki. Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste

ränka ja/või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski

vältimiseks (direktiivi 2011/95 art 4 – faktide ja asjaolude hindamine). Pagulase staatuse

omamiseks ei pea isik olema kriminaalmenetluses kahtlustav või sellise staatuse omandamine

selgelt ettenähtav (TlnRKo 3-19-2090, p 14). Kaebajaga seonduvad faktilised asjaolud selgelt

viitavad sellele, et piiriületusel ta sattub koheselt VF-i võimuorganite huviorbiiti ja on tõenäoline,

et teda hakatakse taga kiusama.

30. Kaebaja ei pea tõenäoliseks, et arvestades haldusmenetluses ja käesolevas kaebuses

esitatud tõendeid, faktilisi asjaolusid ja päritoluriigi infot, jääb kaebus rahuldamata, kuid siiski

kaebaja vaidleb eraldiseisvalt sissesõidukeelu kohaldamise vastu. Kui kaebus jääb rahuldamata,

palub kaebaja kohustada PPA-d kaalumast sissesõidukeelu mittekohaldamist või selle

vähendamist. Kolmeaastane sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne ja ei ole objektiivsete

asjaoludega põhjendatud. Kaebaja isa elab Ukrainas. Kaebajal endal on võimalik Ukrainas

elamisluba taastada. Kui kaebaja sooviks minna tagasi Ukrainasse, saab seda teha ainult läbi EL

territooriumi. VF ründas Ukrainat ning toimub sõjaline tegevus, mille tõttu ei ole kaebajal

võimalik läbi VF-i territooriumi Ukrainasse turvaliselt naasta. Ukraina suuremas osas piirneb EL

territooriumiga ja VF-iga ehk teekond VF-ist Ukrainasse oleks võimalik läbi EL territooriumi.

Sissesõidukeeld takistaks kaebajal oma isa juurde Ukrainasse naasta.

Vastustaja seisukohad

31. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise

otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. PPA on seisukohal, et kaebaja

rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole tehtud taolisi menetluslike vigu, mille alusel peaks lugema

vaidlustava otsuse seadusvastaseks.

32. Kaebaja väited tõlke ja protokollija tõttu tekitatud ebakõlade kohta ei ole veenvad. PPA

kahtlus tekkis mitte ainult põhjusel, et kaebaja ise ei teadnud, kus kohas sõjaväekommisariaat käis

teda otsimas. Mis puudutab aga kaebaja ütlustes esinevaid ebakõlasid, mis on tingitud vestluse

läbiviimisest tõlgi vahendusel, siis on see välja tulnud juba vestluste ajal. Nii nagu kaebaja esindaja

ise seda välja toob, sai kaebaja ise täpsustada, et nt sõjaväekomissariaat ei käinud ukse taga teda

otsimas. Selline möödarääkimine ei tinginud kahtlusi konkreetse tõendi osas. Siin on olulisem nö

„mobilisatsioonikutse“ kui sellise saamise asjaolu ning põhjendamatu viivitamine selle

esitamisega. Kaebaja selgitus, et tal ei ole kõige paremad suhted emaga ning seetõttu ei ole ema

kohe talle saabunud kutse kohta infot andnud samuti ei ole veenvad. Ei ole loogiline, et kaebaja

ema hoiatab teda, et ei tasu tulla Venemaale, sest sõjakomissariaat käis kaebajat otsimas, kuid info

kaebaja nimele tulnud kutse kohta otsustab jätta mainimata. PPA on põhjendatult välja toonud, et

ei ole arusaadav, miks kaebaja sai kutse „mobilisatsiooni küsimuses“ mitte aga ajateenistusse

võtmist puudutavas küsimuses. PPA on seisukohal, et ilma sõjaväelise väljaõppeta isiku

mobiliseerimiseks edastataks talle kõigepealt kutse ajateenistusse, kus talle antakse esmane

sõjaline väljaõpe ning seejärel üritatakse tegevteenistusse värvata/lahingutegevusse kaasata.

Päritoluriigiinfo ei kinnita, et Venemaa eelisaks rindele saata inimesi, kellel puudub sõjaline

väljaõpe.

33. PPA ei ole väitnud mobilisatsiooni täielikku lõppemist. PPA arvestas otsuse p-s 5 lk 7

sellega, et olenemata mobilisatsiooni ametlikust lõppemisest, ei saa väita, et kedagi enam rindele

või tugiülesandeid täitma ei saadeta. PPA möönis VF kodanike edasist värbamist.

34. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et kogu PPA ja kaebaja vahelisest

vestlustest võis jõuda järelduse, et PPA on meelestatud kaebaja vastu, sest tema ema töötab VF

politseis. Otsuses on üheseltmõistavalt välja toodud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkava

otsuse põhjendused ning kaebaja ema VF politseis töötamise asjaolu mitte kuidagi ei mõjutatud

PPA otsust. Kaebaja väide, justkui PPA oleks meelestatud kaebaja vastu põhjusel, et tema ema

töötab Venemaa politseis on oletuslik, põhistamata ning ilmselgelt ebakohane.

35. Pelgalt soovimatus teenida VF sõjaväes või vastumeelsus Venemaa valitseva poliitika vastu

ei anna alust tunnistada isikut pagulasena. Euroopa Kohus on samuti asunud seisukohale, et

sõjaväeteenistusest keelduv isik ei saa kvalifitseeruda pagulasseisundi saamiseks direktiivi

2004/83 art 9 lg 2 p e alusel, kui ta ei ole tema jaoks võimalikes menetlustes enne seda edutult

keeldunud sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu või kui sellised menetlused ei ole tema

jaoks mõistlikult võimalikud. Ka Riigikohus (RK) on selgitanud 15.02.2023 lahendis nr 3-20-

1115, et VRKS § 19 lg 2 punkti 5 tagakiusu jaatamiseks peaks olema, et isikule on saadetud

mobilisatsioonikäsk või –kutse ning hinnata tuleks, kas ja millised on isiku keeldumise võimalused

ning kas tal on võimalik neid kasutada. Samuti tuleks hinnata, milliseid teenistusülesandeid isik

täitma peaks. Vastustaja toob siinkohal päritoluriigiinformatsiooni, mis puudutab sõjaväeteenistust

VF-s. „Õigus mitte võidelda on sätestatud Venemaa Föderatsiooni põhiseaduses. Põhiseaduse

artiklis 59 on sätestatud: "Vene Föderatsiooni kodanikul on õigus asendada sõjaväeteenistus

alternatiivse tsiviilteenistusega juhul, kui tema veendumused või usulised tõekspidamised on

vastuolus sõjaväeteenistusega, samuti muudel föderaalseadusega kehtestatud juhtudel. Kuid see ei

toimi alati. Kuid proovida tasub ikkagi - siis saab kodanikust "kohusetundlik keelduja", kes "ei

põgene, ei peida, vaid deklareerib oma põhiseaduslikku õigust," ütleb Elena Popova,

kohusetundlike keeldujate liikumise koordinaator. Elena Popova selgitab samuti, et kõik, millele

sõjaväeteenistus on üles ehitatud, on hirmutamine ja ähvardused. „Te peate mõistma, et on

erinevus

käsu

täitmisest

keeldumise,

mida

võib

käsitleda

kriminaal-kuriteona,

ja

sõjaväeteenistusest keeldumise vahel. Kui te nõuate teenistuse asendamist asendusteenistusega,

püüate te kasutada oma õigusi," ütleb Popova. - Te kirjutate oma üksuse ülemale aruande, milles

teatate, et teil on tekkinud veendumus sõjaväeteenistuse vastu. Väga sageli sunnivad traagilised

sündmused meid mõningaid asju ümber hindama. Te peate saatma oma avalduse tähitud kirjaga

sõjaväeüksusele, sõjaväe prokuratuurile. Nad lõhuvad teie aruande ära - kirjutage rohkem. Kui

üksuse ülem ei reageeri, võite minna sõjaväekomandatuuri. Peamine kaitse on siin avalikkus. Kui

nad saavad aru, et olukord on väljunud suletud kogukonnast, muutuvad asjad kohe. Ja te peate

olema järjekindel ja kindel oma veendumustes. Siis ei kardeta mingeid ähvardusi “. Leningradi

oblasti Gatšina kohus otsustas 2022 novembris, et linna elaniku Pavel Mushumanski

mobilisatsiooni korras sõjaväeteenistusse kutsumine on ebaseaduslik. Mobiliseeritava advokaat

Aleksandr Peredruk ütles, et Mushumanski on praegu veel sõjaväeosas nimekirjas. Advokaat ei

kommenteeri veel oma kliendi lähituleviku väljavaateid: "Me peame kõigepealt ootama ära selle

otsuse jõustumise. Tema suhtes on võetud esialgsed kaitsemeetmed, kuid ta on endiselt üksuses.

Ta osaleb kohtuistungitel, kuid tegelikult on ta ikka veel üksuses". Pavel Mushumanski esitas hagi

pärast

seda,

kui

talle

keelduti

asendusteenistusest.

Kohus

peatas

seejärel

mehe

mobiliseerimisotsuse kuni asja sisulise arutamiseni ja rahuldas 30. novembril hagi.

36. Pavel Mushumanski sai teise võidu kohtus 16.03.2022, millega jäeti jõusse esimene

kohtuotsus. Peterburist pärit 23-aastane Pavel Mushumanski võeti 2022. aasta septembris

teenistusse, kuid keeldus relva kandmisest. Tema kristlik usk ei luba tema sõnul tapmist ega

lahingutegevuses osalemist. Neid argumente kuuldes langetasid kaks Venemaa kohut tema kasuks

otsuse. Paar aastat tagasi lõpetas Mushumanski Peterburi tööstustehnoloogia, finants- ja juriidilise

kolledži. 2019. aastal kutsuti ta kohustuslikku ajateenistusse. Olles eelnevalt esitanud taotluse

asendusteenistuseks, määrati Mushumanski selle asemel tööle vaimuhaigla pesumajja, kus ta

veetis järgmised 22 kuud. 2022. aasta septembris oli Mushumanski üks sadadest tuhandetest

venelastest, kes sai. Selle asemel, et üritada korraldusest kõrvale hiilida, vaidlustas ta selle

juriidiliselt, väites oma õigust sõjaväelase südametunnistusest tulenevale keeldumisele. Venemaa

duuma on vastu võtnud uued seadusemuudatused, mis muudavad mobilisatsioonist pääsemise

raskemaks. Kui Putin seaduse allkirjastab, siis saab hakata saatma mobilisatsiooni-kutseid

elektrooniliselt; mobilisatsiooni alla minevad inimesed ei saa riigist lahkuda; mobilisatsiooni

eirajate autojuhiload tehakse kehtetuteks; nad ei tohi müüa ja osta kinnisvara või taotleda laenu.

Võimalike kutsealuste kohta luuakse keskne andmebaas. Meduzaga rääkis sellest teemaga

tegeleva advokaadiga. Mobilisatsioon on teistsugune kui kohustuslikku ajateenistusse võtmine.

Mobilisatsioon peaks teoorias hõlmama mehi, kellel on minevikust sõjaalane kogemus ning nad

on reservis mingi spetsialiseerumisega. Ajateenistusse võetud meeste puhul eeldatakse, et neil ei

ole mingit sõjaväelist kogemust.

37. PPA, olles tutvunud nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses päritoluriiki käsitleva

teabega asus põhjendatult asunud seisukohale, et kuna aga kaebaja ei ole saanud sõjaväelist

väljaõpet, siis ei ole ka eluliselt usutav, et käesoleval hetkel teda Venemaal mobiliseeritaks ning

saadetaks sõtta. Olukord VF-s ei liigu küll paranemise suunas, kuid sellest ei järeldu kaebaja suhtes

personaalselt esinev tõsine oht. Praegusel juhul ei ole kaebaja veenvalt põhistanud, et temale on

väljastatud mobilisatsioonikäsk. Kaebaja samuti ei ole veenvalt põhistanud, et Venemaal puuduks

tal võimalus sõjaväeteenistusest keelduda või taotleda alternatiivteenistust. PPA-le on teada

juhtumid, kus ka elukutselised sõjaväelased on Venemaal keeldunud sõjast osa võtmast, kuid

sellele ei järgnenud tagakiusu. Praegusel juhul pole olukorra hüpoteetilisuse tõttu võimalik

tuvastada, milliseid teenistusülesandeid kaebaja mobiliseerituna täita võiks. Vastustaja märgib, et

Venemaa kodanikuna on kaebaja alati teadlik olnud sellest, et ühel või teisel ajahetkel saabub aeg

kui ta peab kohustusliku ajateenistuse läbima. PPA on seisukohal ajateenistus Venemaal ei ole

midagi sellist mille eest isik automaatselt võiks kvalifitseeruda rahvusvahelisele kaitsele. COI

kinnitab, et kuigi alternatiivteenistuse saamine Venemaal on oluliselt keerulisem kui

demokraatlikes riikides, ei ole selle saamine siiski välistatud. Kui algselt esines juhtumeid, kus

ajateenijaid saadeti Ukrainasse rindejoone lähedale, siis pärast selle ilmsiks tulekut lubati selline

praktika lõpetada. Ajateenijad saavad peale kolme kuud sõjaväeteenistust sõlmida Vene armeega

töölepingu. Need, kes keelduvad lepingut sõlmimast tegelevad ülejäänud teenistusaja

sõjaväeüksuse igapäevase elu korraldamisega: ollakse autojuhid, valvatakse objekte, töötatakse

köögis ja tehakse erinevaid hooldetöid. Peale sõjaväeteenistuse lõpetamist pannakse ajateenijad

reservi. Seega, kui taotleja ise ei soovi vabatahtlikuna sõjategevuses ülesse astuda, siis käesoleval

hetkel puudub alus arvata, et teda värvataks relvakonflikti.

38. Piiriületusel toimuva kohta on endiselt piiratud hulk informatsiooni. Eriti käib see selle

kohta, mis saab osaks Ukraina rahvusest VF kodanikele kui nad VF tagasi lähevad. PPA-le

teadaolevalt külastavad Ukraina sõjapõgenikud agressorriiki nii transiidi kui sihtkohana, naastes

seejuures Eestisse, ilma et neile oleks osaks saanud tagakiusuna käsitlev VF esindajate poolne

tegevus. Vastustaja märgib, et ka asjaolu, et VF piiri ületades võidakse uurida kaebajalt

põhjalikumalt tema sõjaväekohustuse täitmise kohta ei jaata rahvusvahelise kaitse vajadust.

39. Kaebaja väljendas tagakiusu hirmu mobilisatsiooni alla sattumise ees oma rahvuse tõttu,

mitte aga üldist hirmu olla tagakiusatud oma rahvuse tõttu ning PPA-l oligi vaja sellest lähtuda.

PPA märgib, et sõjaväekohustus on seotud ikkagi inimese kodakondsuse mitte aga rahvusega. PPA

toob siiski välja, et päritoluriigi info ei kinnita, et pelgalt varasem Ukrainas elamine võiks VF-i

kodaniku suhtes VF-s kaasa tuua riikliku tagakiusu. COI infost nähtub, et Ukraina diasporaa sõnul

on Venemaa võimud aastaid töötanud eesmärgiga vähendada riigis elavate ukrainlaste arvu,

põhiliselt heidutades ukrainlaste identiteedi väljendusi ja sulgedes organisatsioone, mis esindavad

ukrainlaste huve Venemaal. Näiteks 2000ndate keskpaigaks ei olnud Venemaal enam võimalik

ukraina keelt õppida. Kui Ukrainas oli palju koole, kus õpetati vene keelt, siis Venemaal ei olnud

2 miljonil Ukraina diasporaa esindajal võimalik ukraina keelt õppida. Venemaal puuduvad

võimalused ukraina keeles suhtlemiseks – puuduvad ukrainakeelsed koolid ja raamatukogud.

2010ndal ja 2012ndal aastal pandi Venemaal kinni kaks organisatsiooni, mis tegelesid Ukraina

kultuuri säilitamise ja jagamisega Venemaal. 2018ndal aastal pandi kinni Ukraina kirjanduse

Moskva raamatukogu, kuna väideti, et selle juht oli jaganud ekstremistlikke materjale. 2019ndal

aastal pandi „ebasoovitava organisatsioonina“ kinni väljaspool Ukrainat asunud suurim

ukrainlaste ühendus – Ukraina Maailma Kongress. Eeltoodust nähtub, et ukrainlaste arvu

vähendamine ning ukraina identiteedi väljenduste heidutamine on Venemaal toimunud aastaid ega

ole suunatud personaalselt kaebaja vastu. PPA märgib, et eeltoodu diskrimineerimine pole veel ka

tagakius konventsiooni mõttes.

40. PPA hindab igal üksikjuhtumil sissesõidukeelu proportsionaalsust. Sissesõidukeelu

proportsionaalsus toimub selliselt, et kontrollitakse, kas esineb asjaolusid, mis võimaldavad

vähendada seadusest tulenevat kolmeaastast sissesõidukeeldu. See, et VF kodanikel on võimalik

praegu Ukraina viisa või elamisluba saada on vägagi hüpoteetiline. Õigusnormist lühema

sissesõidukeelu kohaldamine ei saa olla põhjendatud võimaliku mõjuga isiku hüpoteetilistele ja

oletuslikele tulevikuplaanidele.

KOHTU PÕHJENDUSED

41. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, vaidlustatud haldusakt tuleb

tühistada ning PPA-d tuleb kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

42. Kohus nõustub kaebajaga, et tema taotluse läbivaatamisel on PPA jätnud tõendid ja

päritoluriigi info arvestamata ning asjakohase päritoluriigiinfo kogumata. Otsuse järeldused pole

kooskõlas ka kogutud teabega ning PPA kahtlus kaebaja esitatud tõendi ehtsuse osas on küsitav

ega ole veenvalt põhjendatud. Samuti on PPA jätnud olulistele asjaoludele hinnangu andmata ning

eeltoodu toob kaasa vaidlustatud otsuste õigusvastasuse ja tühistamise. VRKS § 18 lg-st 2 tuleneb,

et PPA vaatab iga rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollib

esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks

vajalikke menetlustoiminguid. Kohtu hinnangul on PPA jätnud praegusel juhul välja selgitamata,

aga ka arvestamata olulised asjaolud (sh asjakohase päritoluriigi info).

43. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või

kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja

eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena

tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda

füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates

meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt

VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu

võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine,

et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh

inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud

p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus

elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt.

Euroopa Kohus on sellesse loetellu lisanud EIÕK art-s 9 nimetatud usuvabaduse (liidetud asjad

C71/11 ja C-99/11, p 57). Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist

õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes

rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt RK 01.10.2018 otsus nr 317-

1026, p 13). Tagakiusamise allikatena käsitatakse muu hulgas mitteriiklikke ühendusi, kui riik ei

saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5).

44. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa

tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või

tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise

(p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute

kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava

kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab

tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa

Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk

tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

45. Niisiis ei ole mitte igasugune negatiivne sündmus või kartus käsitatav tagakiusuna või

tõsise ohuna, vaid tagakiusu teod või oht täiendava kaitse mõttes peavad ületama teatud künnise.

Nagu nähtub Riigikohtu otsusest 3-17-1026, siis peavad tagakiusamise teod olema piisavalt

tõsised või kogumina mõjutama isikut tõsiselt. Tõsise ohu osas on aga välja toodud, et tegemist

peab olema reaalse ohuga (Euroopa Kohtu 10.06.2021 otsus nr C-901/19). Seega peavad nii

tagakius kui ka hirm selle ees ning tõsine oht või hirm selle ees, olema reaalsed, mitte

hüpoteetilised. Tagakiusu ja tõsise ohu tuvastamisel on kesksel kohal päritoluriigi info ning selle

alusel järelduste tegemine, arvestades konkreetse taotlejaga seotud asjaolusid.

46. PPA

hinnang

kaebaja

poliitilisest

meelsusest

lähtuva

tagakiusamise

kartuse

põhjendamatuse kohta ei ole kooskõlas asjas esitatud tõendite ja faktiliste asjaoludega, aga ka

päritoluriigi infoga.

47. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on 26-aastane VF kodanik, kes saabus xx.xx.xxxx

töötamise eesmärgil Eestisse. Ka pole vaidlust selles, et kaebaja on rahvuselt ukrainlane ning

elanud elamisloa alusel Ukraina kodanikust isa juures Ukrainas alates 2013. aastast. Ühtlasi ei

vaidle pooled selle üle, et kaebaja ei ole kohustuslikku sõjaväeteenistust läbinud, ta ei kuulu ühtegi

ühingusse ega liikumisse, ta ei ole VF-s tagaotsitav ning teda pole seal ka kunagi kinni peetud,

samuti, et kaebaja passis on markeering tema sõjaväekohuslaseks olemise kohta. Kaebaja on

Ukrainas toimuva sõja vastu ega soovi osaleda sõjategevuses Ukraina ja oma sugulaste vastu ning

tagasipöördumisel VF-i keelduks ta sõjategevuses osalemast. Ka ei ole vaidlust selle üle, et

sõjaväekomissariaat käis teda ema juurest VF-s otsimas, kuid PPA hinnangul ei ole PPA-le esitatud

kaebaja mobilisatsioonikutse ehtne, sest kaebaja esitas selle PPA-le alles siis kui PPA teavitas

kaebajat tema taotluse rahuldamise aluste puudumisest. Kaebajal on hirm, et ta vangistatakse kui

ta keeldub sõjategevuses osalemast.

48. Ehkki seni pole VF võimuorganid kaebaja suhtes võtnud meetmeid, veelgi enam meetmeid,

mis ületaks oma raskuselt või korduvuselt tingimata tagakiusamise künnise, piisab kaebaja

pagulase staatuse jaatamiseks siiski üksnes kahtlusest, et sellised rasked tagajärjed võivad VF-i

naasmisel kaasneda ehk hinnata tuleb ka isiku suhtes rakendada võidavate meetmete ja karistuste

raskust. Direktiivi 2011/95/EL art 9 järgi võib tagakius esineda mitte üksnes juhul, kui rikutakse

raskelt isiku olulisi, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 15 lg-

s 2 loetletud põhiõigusi, vaid ka juhul, kui päritoluriigi käitumine on kogum mitmesugustest

meetmetest, hõlmates inimõiguste rikkumist, mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut

samasugusel viisil nagu eelnimetatud põhiõiguste rasked rikkumised. Art 9 lg 2 p-de b ja c järgi

võib tagakius eksisteerida ka õigus-, haldus-, politsei- ja/või kohtumeetmete kujul, mis on

olemuselt diskrimineerivad või mida rakendatakse diskrimineerival viisil, ning süüdimõistmise ja

karistamise kujul, mis on ebaproportsionaalne või diskrimineeriv. Sellest sättest nähtuvalt ei ole

pagulase staatuse omandamise eelduseks põhjendatud kartus, et taotleja mõistetakse

kriminaalkorras süüdi. Tagakius võib seisneda ka sellega järjepidevas ähvardamises,

kriminaalmenetluse alustamises ja selle käigus isiku õiguste pikemaajalises raskes rikkumises, nt

koduaresti kohaldamises, läbiotsimistes ja nende käigus ähvardamistes jm ähvardava iseloomuga

menetlustoimingutes. Tähelepanuta ei saa jätta ka art 9 lg 2 p e, mille järgi võib tagakiusamine

seisneda ka süüdimõistmises või karistamises sõjaväeteenistusest keeldumise korral kokkupõrkes,

mille puhul sõjaväeteenistus hõlmaks kuritegusid.

49. Tuleb ka arvestada, et päritoluriigi ametivõimude käitumise hindamisel tagakiusuks

tagajärgede raskuse järgi ei ole oluline, et senised ametivõimude ähvardused või tegevus ei ole

sundinud isikut poliitiliste vaadete avaldamisest loobuma. Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu

praktikast (05.09.2012 otsus liidetud kohtuasjades nr C-71/11 ja C-99/11), et varjupaigataotluse

tagasilükkamise põhjuseks ei või olla usulise tagakiusu korral isiku võimalus loobuda

päritoluriigis teatud usuliste toimingute tegemisest. Euroopa Kohus käsitles seda küsimust

kolmandale eelotsuse küsimusele vastamisel (p 73 jj) ja selgitas, et kui on tõendatud, et pärast

tagasipöördumist teeb isik usulisi toiminguid, mille tõttu esineb tegelik tagakiusamise oht, tuleb

talle anda pagulasseisund. Üldjuhul ei ole oluline asjaolu, et ta võib ohtu vältida, loobudes teatud

usuliste toimingute tegemisest (p 79). Need seisukohad on laiendatavad ka muudele juhtudele

peale usulise tagakiusamise, sh poliitiliste vaadete tõttu tagakiusamisele.

50. Ehkki kaebajal pole seni ametivõimudega probleeme olnud, ta ei kuulu ühtegi ühingusse

ega liikumistesse ja oma poliitilise meelsuse tõttu pole kaebajal Venemaal probleeme olnud, ei

tähenda see automaatselt, et riiki naasmisel kaebaja selliste probleemidega silmitsi ei seisa,

arvestades

muuhulgas

kaebajaga

seotud

individuaalseid

asjaolusid

(kaebaja

on

mobilisatsioonikohustuslikus eas, tema passis on sõjaväekohuslase markeering, ta on rahvuselt

ukrainlane, isa elab Ukrainas, ema Venemaal, kaebaja ise on Venemaa kodakondsusega, teda on

otsinud sõjaväekomissariaat ning kaebaja väidab olevat saanud ka mobilisatsioonikutse ja on selle

ka PPA-le esitanud). PPA on järeldanud ennatlikult ja vastuolus päritoluriigiinfoga tagakiusuohu

puudumist üksnes seniste probleemide puudumise tõttu ja kaebaja sõjaväe-kohustuse läbimata

jätmise tõttu.

51. Kohtu hinnangul ei ole PPA järeldused kooskõlas juba kogutud päritoluriigi

informatsiooniga ning ühtlasi on jäetud oluline päritoluriigi informatsioon kogumata ja arvesse

võtmata. PPA on arvestanud küll asjaolu, et ametlikult kuulutati 21.09.2022 välja osaline

mobilisatsioon, mis puudutab vaid ajateenistuse läbinud sõjalise väljaõppega isikuid. Samas on

PPA ka ise välja toonud info, et Venemaa opositsiooni hinnangul on tegemist täieliku

mobilisatsiooniga ning VF võimud võivad mobiliseerida ükskõik keda, hoolimata nende vanusest

ja tervislikust seisundist. Jääb arusaamatuks, kuidas PPA selle teabe valguses peab

vähetõenäoliseks kaebaja värbamist. Seejuures kinnitavad avalikud allikad, et mobilisatsioon

puudutab ka eakaid ja vahetult ka noori isikuid, kel puudub sõjaline väljaõpe.1 Samuti on teada, et

väljaõppeta sõdurid saadetakse sõdima ka eesliinile.2 Seega, isegi kui kaebajat ei ohustaks koheselt

sõjategevusse kaasamine, peaks ta astuma ajateenistusse, mis iseenesest ei tähenda automaatselt

tagakiusamist, ent ka vastustaja enda viidatud allikast nähtub selgelt, et saabuvad teated

ajateenijate ja nende pereliikmete poolt ajateenijate sõtta saatmisest. 3 Sõjalise väljaõppeta

sõjategevuses osalemise kohustus on käsitletav aga tagakiusuna riigivõimu poolt. Lisaks on hiljuti

ja käesoleva aasta aprillis avaldatud infot selle kohta, et mobilisatsiooni puudutavalt on vastu

võetud ka uued normid ning uue seaduse kohaselt tuleb mobilisatsioonile alluda elektroonilise

teate väljasaatmisel, personaalselt kutse väljastamine pole vajalik – ühtlasi rakendub kutse

saajatele automaatselt ka riigist lahkumise keeld ning nende suhtes, kes värbamisbüroosse kohale

ei ilmu, rakendatakse erinevaid piiranguid, mis puudutavad nende kinnisvaraga tehingute tegemise

keelamist, pangateenuseid aga ka juhtimisõigust.4 Kaebaja on esile toonud ka andmeid, et VF

1 Russia drafted an old man with diabetes, a 17-year-old, and people with no training to fight in Ukraine, reports

say — a sign of desperation. https://www.businessinsider.com/russians-being-drafted-war-despite-not-

beingeligible-reports-say-2022-9; Ukraine war: 'I will break my arm, my leg... anything to avoid the

draft.https://www.bbc.com/news/world-europe-62992365

2 Putin's

New

Military Decree To

Push

Untrained

Recruits

To

The

Frontline. https://worldcrunch.com/focus/untrained-russian-soldiers

3 Our entire society is built on threats’ How Russia’s military enlistment offices intimidate conscripts who seek

alternative service https://meduza.io/en/feature/2022/07/25/our-entire-society-is-built-on-threats

4 Putin

signs

a

tough

new

military

draft

law,

banning

conscripts

from

fleeing

Russia

-

https://www.npr.org/2023/04/13/1169464889/russia-military-draft-ukraine-war; A new law allows Putin to draft

Russians via an online portal — even if they don't have an account. It 'brings the digital Gulag much, much closer,'

critics say https://www.businessinsider.com/russia-online-draft-notices-conscripted-soldiers-akin-to-digitalgulag-

2023-5;

Putin

Signs

Law

On

Electronic

Military

Enlistment

Aimed

At

Draft

Dodgers-

https://www.rferl.org/a/russia-putin-law-electronic-military-enlistment/32364349.html; Russia rushes through law

plaanib mobiliseerida veel 500 000 inimest.5 Seega ei ole kaebaja sõjaväeteenistusse värbamine ja

sõjategevusse kaasamine kuidagi vähetõenäoline. Seejuures tagajärjed kutse saajatele toovad

kaasa erinevad põhiõiguste piirangud (piiratud saab olema õigus riigist lahkuda) ning

värbamisbüroodesse mitteilmujate suhtes rakendatakse ka muid meetmeid (tehingud varaga

piiratud, pangateenuste kasutamine jms) ning sõjalise väljaõpeta eesliinile saatmine olulised

põhiõiguste rikkumised ja ohu. Kaebaja on aga esitanud vastustajale mobilisatsioonikutse, mis

omakorda kinnitab ohtu, et kaebaja kaasatakse sõjategevusse ilma sõjalise väljaõppeta. Seejuures

PPA on kaebaja esitatud dokumendi ehtsuse seadnud kahtluse alla üksnes põhjusel, et kaebaja ei

esitanud seda PPA-le koheselt esimesel vestlusel ja rääkis vaid sellest, et teda on käidud

komissariaadist otsimas. Kaebaja on aga vastustajale selgitanud, et sel hetkel ta ei teadnudki kutse

olemasolust ning saigi sellest teada alles hiljem, kui võttis emaga uuesti ühendust. Kohtule ei ole

PPA põhjenduste alusel veenev, et mobilisatsioonikutse pole ehtne ning selle ehtsuse kahtlust ei

kinnita piisavalt PPA esile toodud asjaolud ehk põhjus, et kaebaja ei ole algselt kutset PPA-le

esitanud. Siiski ja isegi kui kaebajale ei oleks saadetud mobilisatsioonikutset, ei ole välistatud, et

kaebaja mobiliseeritakse VF-i naasmisel, arvestades päritoluriigiinfot ja seni rakendatud praktikat.

Kohus nõustub, et ajateenistuskohustus ega ka mobilisatsioonikohustus üksinda ei too kaasa

automaatselt pagulase staatuse jaatamist, ent arvestades, et VF-s on juba saadetud rindele

väljaõppeta isikuid ja ajateenistujaid, ei saa tagakiusu ohtu eitada. Seejuures ei saa jätta

arvestamata ka tagajärgi, mida on sõdimisest keeldujate suhtes rakendatud.

52. Kohus juhib ka tähelepanu, et Euroopa kohusetundlike vastuväidete büroo (EBCO) on

avaldanud sõjaväeteenistusest keeldujatele juba kohaldatud tagajärgi - väeteenistusest keeldujaid

on paigutatud ebaseaduslikesse kinnipidamiskeskustesse ning neid peetakse kinni sageli piinavates

ja inimväärikust alandavates tingimustes.

6 Büroo avaldas, et pärast mobilisatsiooni

väljakuulutamist teavitasid inimõiguste kaitsjad inimeste massilistest röövimistest hostelitest,

metroodest, kodutute varjupaikadest ja elamute sissepääsudest. Ka on välja toodud, et Venemaa

võimud kasutavad ähvardusi, psühholoogilist väärkohtlemist ja piinamist, et sundida kinnipeetud

isikuid rindele.7 EBCO rõhutas, et sõjaväeteenistusest keeldumise õiguse piiramine on mõtte-,

südametunnistuse-

ja

usuvabaduse

inimõiguse

(millega

on

omane

õigus

keelduda

sõjaväeteenistusest) räige rikkumine ning kutsus VF üles vabastama kõik need sõdurid ja

mobiliseeritud tsiviilisikud, kes on vastu sõjas osalemisele ja keda peetakse ebaseaduslikult kinni

mitmetes keskustes Ukraina Venemaa kontrolli all olevatel aladel. Ühtlasi on EBCO samas välja

toonud ka hiljutised, 2023. aasta aprillis riigiduuma vastu võetud muudatused, mis legaliseerisid

teenistusse kutsumise elektrooniliste kutsete kaudu virtuaalses süsteemis Gosuslugis. EBCO

avaldas muret kodanike õiguste ja liikumisvabaduse piirangute pärast, märkides, et karistused

värbamiskeskusesse kindlaksmääratud päeval ilmumata jätmise eest on karmid ning tagajärjed

võivad mõjutada inimese edaspidist suutlikkust ennast ja oma perekonda ülal pidada. Ühtlasi on

ka teada ning mitmetes avalikes allikates on avaldatud, et mobilisatsioonikohustust mittetäitnud

isikutele rakendatud karistused on ranged ulatudes kuni 10-aastase vangistuse rakendamise

võimalikkuseni.8 Seejuures ei ole PPA järeldused, justkui ajateenijaid enam rindele ei saadeta ega

to tighten military conscription - https://www.theguardian.com/world/2023/apr/12/russia-militaryconscription-

law-kremlin

5 Politico, Moscow to mobilize 500,000 new conscripts, Kyiv military intelligence say. Kättesaadav:

https://www.politico.eu/article/russia-mobilize-new-conscript-military-intelligence-war-ukraine/

6 Focus on the situation in Russia - independent report by the "Russian Movement of Conscientious Objectors"

(frequently updated) https://www.ebco-beoc.org/node/566

7 https://worldbeyondwar.org/et/euroopa-s%C3%BC%C3%BCmelistel-p%C3%B5hjustel-

keeldumiseb%C3%BCroo-m%C3%B5istis-Ukrainal-hukka-inim%C3%B5iguse-peatamise-

s%C3%BCdametunnistusestkeelduda/

8 They

Refused

to

Fight

for

Russia.

The

Law

Did

Not

Treat

Them

Kindly

-

https://www.nytimes.com/2023/04/30/world/europe/russia-military-deserters-ukraine.html; Russia soldier jailed

sinna karistusähvardusel või ebainimlikul moel kohtlemisega ei sunnita, kuidagi kooskõlas

eelviidatud EPCO allikatega, mis on avaldatud ka käesoleval aastal, sh 11.04.2023.9 Seejuures,

võimalike sõjakuritegudes osalemise soovimatuse puhul ei oma tähtsust asjaolu, et sõjategevuses

oleks teenistujal üksnes abistav roll (vt käesoleva otsuse p-s 54 osundatud kohtupraktika).

53. PPA on praegusel juhul heitnud kaebajale ette, et kaebaja pole esile toonud, miks pole

võimalik sõjaväeteenistusest keelduda, kuid pole seejuures ise selgitanud välja ja arvestanud

päritoluriigi vastavat informatsiooni ja reaalset keeldumise võimalikkust ja selle tegelikku

rakendamise praktikat. Üksikud edukad juhtumid, millele PPA osundab, ei väära kuidagi, kuidas

VF riigivõim üldiselt sõjaväeteenistusest ja sõjas osalemisest keeldujatesse suhtub ja milliseid

meetmeid rakendatakse. Liiatigi on teada, et uue seaduse valguses rakendatakse piiranguid

liikumisele (riigist lahkumisele), aga ka kinnisvara tehinguteks, automaatselt neile isikutele, kes

värbamisbüroodesse elektroonilise teate saamise järgselt ei ilmu. Vaatamata sellele, et Venemaa

põhiseadusest tuleneb õigus mittevõidelda, on siiski avaldatud avalikes allikates teavet, et

mobilisatsiooni ajal ei ole asendusteenistus Venemaal võimalik ning alternatiivteenistust taotlenud

isikud on saanud keelduvad otsused ja nad on siiski kohustatud liituma armeega.10 Sama allika

kohaselt on 2022 aasta lõpu seisuga teada vaid üks isik, kelle puhul mobilisatsioonikäsk tühistati.

Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka Euroopa Kohtu seisukohale kohtuasjas C-238/19,11 mille

kohaselt ei saa sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjalt nõuda, et ta oma keeldumise konkreetse

menetluse kohaselt ametlikult vormistaks, kui päritoluriigi õigus ei näe ette võimalust

sõjaväeteenistusest keelduda ja kui vastav menetlus puudub. Kohus on seisukohal, et võimatust

keelduda ilmestab ka tegelik keeldumisõiguse rakendamispraktika ning keeldujate senine

väärkohtlemine. Samuti on kohus samas asjas rõhutanud, et kui selline keeldumine on päritoluriigi

õiguse kohaselt ebaseaduslik ning et sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjale võidakse esitada

süüdistus või teda karistada, ei saa sellises olukorras viimaselt mõistlikult oodata, et ta oma

keeldumise sõjaväevõimudele teatavaks teeks. Ühtlasi on Euroopa Kohus samas asjas sedastanud,

et sõjaväeteenistusest keeldumine, iseäranis kui see on karmilt karistatav, annab põhjust oletada,

et asjaomase isiku ja päritoluriigi ametivõimude väärtuste ning poliitiliste ja usuliste veendumuste

vahel on tugev konflikt, samuti, et juhul, kui sõjaväekohustusest pääsemiseks seaduslik võimalus

puudub, on ülimalt tõenäoline, et ametivõimud tõlgendavad sõjaväeteenistusest keeldumist

poliitilise vastasseisuna, sõltumata asjaomase isiku võimalikest komplitseeritumatest isiklikest

põhjustest. Seega ei saa ka sel põhjusel välistada võimalikkust, et VF-i naasmisel saab kaebaja

poliitiline meelsus võimustruktuuridele teatavaks ja selline vastuseis toob kaasa tagakiusamise.

54. Ühtlasi tuleb osundada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole pagulase staatuse

jaatamisel niivõrd oluline fakt, kas sõjaväekohustuse täitmisest keelduja osaleb sõjakuritegudes

otseselt või kaudselt. Kohus rõhutas, et põhimõtteliselt ei ole välistatud olukorrad, kus taotleja

osaleb vaid kaudselt niisuguste kuritegude toimepanemises, kuna ta ei kuulu lahinguüksusesse,

vaid on teenistuses näiteks logistika- või abiüksuses (vt selle kohta kohtuasja C-238/19 p 36, aga

for refusing to join Ukraine war -https://www.aljazeera.com/news/2023/1/12/russian-soldier-jailed-for-refusingto-

fight-in-ukraine;

Ukraine

war:

The

Russians

locked

up

for

refusing

to

fight

-

https://www.bbc.com/news/worldeurope-63916810 Russia jailing, beating its own soldiers who refuse to fight in

Ukraine: Report - https://www.hindustantimes.com/world-news/russiaukraine-war-russia-jailing-beating-its-own-

soldiers-whorefuse-to-fight-in-ukraine-report-101670902395441.html;

9 When soldiers say no. Hundreds of Russian servicemen face trial in defiance of Ukraine deployment, Mediazona

study reveals - When soldiers say no. Hundreds of Russian servicemen face trial in defiance of Ukraine

deployment, Mediazona study reveals

10 Russia: No legal provision for alternative civilian service during mobilisation -

https://wriirg.org/en/story/2022/russia-no-legal-provision-alternative-civilian-service-during-mobilisation

11 EUROOPA

KOHTU

OTSUS

19. november

2020

Kohtuasjas

C-238/19

-

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=233922&pageIndex=0&doclang=ET&mode=l

st&dir=&occ=first&part=1&cid=7424

ka 26.02.2015 otsus kohtuasjas C-472/13, p 37). Praegusel juhul on üldteada fakt, et VF sõjavägi

ning sõjaväekohustuslastest koosnevad üksused on pannud korduvalt ja süstemaatiliselt toime

sõjakuritegusid, 12 mida on laialdaselt dokumenteeritud, mistõttu on väga tõenäoline, et

sõjaväekohustuslane on armeega liitumisel sunnitud, olenemata tema väeliigist, otseselt või

kaudselt osalema kõnesolevate kuritegude toimepanemises.

55. Kohtu hinnangul ainuüksi eeltoodud asjaolud annavad alust arvata kaebaja

tagakiusukartuse põhjendatust tema pärioluriigis.

56. Kaebaja viitab põhjendatult, et PPA on jätnud täielikult arvestamata ja hindamata kaebaja

tagakiusamise võimalikkuse tulenevalt tema rahvusest, aga ka kuuluvusest Ukrainas 10 aastat

elanud isikute hulka, kelle sugulased elavad Ukrainas, mis koosmõjus sõjaväeteenistusest

keeldumisega võib võimendada kaebajale kaasnevaid negatiivseid tagajärgi ning võimendada ka

tagakiusamise ohu võimalikkust. Seejuures märgib kaebaja põhjendatult, et on PPA-le vestlusel

avaldanud, et kardab, et juba piiriületusel saadakse teada tema Ukraina päritolust. Ühtlasi on jätnud

PPA arvestamata, et kaebaja ainuüksi oma rahvuse tõttu ei soovi osaleda sõjategevuses Ukraina

vastu, kuid mobilisatsiooni korral tuleks kaebajal astuda sõjategevusse oma rahvuskaaslaste vastu

oma kodakondsusjärgse riigi nimel. PPA ei ole kogunud mistahes teavet ka võimuorganite

võimalike suhtumise ja meetmete kohta, mida rakendatakse ukraina rahvusest, ent VF

kodakondsusega isikute suhtes. Seejuures on küll PPA nentinud, et puudub info selle selle kohta,

mis saab osaks Ukraina rahvusest VF kodanikele kui nad Venemaale tagasi lähevad, ent info

puudumine ei tähenda, et sellega saab automaatselt välistada tagakiusamise ohu rahvuse tõttu.

Kaebaja on esitanud viiteid allikatele, mis kinnitavad, et ukrainlased on VF-s kõrgendatud

tähelepanu all, nende seast otsitakse VF-le vaenulikke ja ohtlikke inimesi. Neid küsitletakse,

otsitakse läbi nende vara, vaadatakse läbi nende sidevahendeid, vahel ähvardatakse ja kasutatakse

ka vägivalda.13

57. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste

võimalikud kulud nende enda kanda.

58. Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb avaldatavas

kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Andreas Paukštys

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega.

12 Riigikogu

avaldus Venemaa

Föderatsiooni

sõjakuritegudest ja

genotsiidist

Ukrainas

https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2023/02/584XIV_RK_a_25042022.pdf

13 ERR, FSB

proovib süsteemselt sõjapõgenikke

koostööle

värvata. Kättesaadav:

https://www.err.ee/1608944471/fsb-proovib-susteemselt-sojapogenikke-koostoole-varvata