3-22-2659/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-2659

Haldusasi

OÜ Tõetera

kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 9. novembri 2022. a otsuse nr 13-

30.1/22/900 ja 20. jaanuari 2023. a vaideotsuse nr 13-

30.1/22/1147-1 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Tõetera, lepinguline esindaja Merike

Peterson

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Stefan Vingerfeld

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Tõetera kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. augustil 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Esialgse õiguskaitse tühistamine (kohtuotsuse resolutsiooni p 3) jõustub koos kohtuotsusega.

3-22-2659

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõetera OÜ esitas 1. septembril 2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) taotluse toetuse saamiseks maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ alusel (taotlustoimiku number

61002100122). Tõetera OÜ taotles toetust ratastraktori, poomniiduki, vaaluti, ruloonipressi,

viljakäru ja muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise tegevuste jaoks summas 40

000 eurot.

2. Tõetera OÜ-le määrati PRIA 15. novembri 2021. a otsuse nr 13-30.1/21/899 lisade 3 ja 4

alusel toetust 40 000 eurot. Samal alusel toimus ka esimese osa 30 000 eurot väljamaksmine.

3. PRIA otsustas 9. novembri 2022. a otsusega nr 13-30.1/22/900:

1) tunnistada kehtetuks PRIA 15. novembri 2021. a otsus nr 13-30.1/21/899 lisad 3 ja 4,

millega rahuldati toetustaotlus ja määrati toetus summas 40 000 eurot ja mille alusel toimus

ka esimese osa toetuse väljamaksmine summas 30 000 eurot;

2) jätta välja maksmata teine osa toetusest summas 10 000 eurot;

3) nõuda osaühingult Tõetera (registrikood 16300454) tagasi väljamakstud ratastraktori,

poomniiduki, vaaluti, ruloonipressi, viljakäru ja muude põllumajanduslike toodete tootmise

alustamise tegevuste jaoks summas 40 000 eurot.

PRIA asus kokkuvõtvalt seisukohale, et toetuse saamise tingimused ei ole täidetud: taotleja

ning temaga samal kinnistul ettevõtlusega tegeleva füüsilisest isikust ettevõtja

majandustegevus on omavahel põimunud ning on käsitatav ühise majandustegevusena;

taotleja on loonud toetuse saamise tingimused kunstlikult.

4. PRIA 11. novembri 2022. a õiendi nr 13-30.1/22/900-1 kohaselt on PRIA 9. novembri

2022. a otsuse nr 13-30.3/22/900 resolutsiooni punkti 3 õige lause järgmine: „nõuda

osaühingult Tõetera (registrikood 16300454) tagasi väljamakstud ratastraktori, poomniiduki,

vaaluti, ruloonipressi, viljakäru ja muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise

tegevuste jaoks summas 30 000 eurot.“

5. OÜ Tõetera esitas 9. detsembril 2022 PRIA-le vaide PRIA 9. novembri 2022. a otsuse nr

13-30.1/22/900 peale. PRIA jättis 20. jaanuari 2023. a vaideotsusega nr 13-30.1/22/1147-1

vaide rahuldamata.

6. OÜ Tõetera esitas 19. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

PRIA 9. novembri 2022. a otsuse nr 13-30.1/22/900 kehtivuse ja täitmise peatamiseks alates

9. novembrist 2022. Tartu Halduskohus rahuldas 22. detsembri 2022. a määrusega esialgse

õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas PRIA 9. novembri 2022. a otsuse nr 13-30.1/22/900

kehtivuse edasiulatuvalt alates 22. detsembrist 2022.

7. OÜ Tõetera esitas 20. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 9. novembri 2022. a otsuse nr 13-30.1/22/900 ja 20.

jaanuari 2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/22/1147-1 tühistamise nõudes.

8. Kohus võttis kaebuse 22. veebruari 2023. a määrusega menetlusse. Vastustaja esitas

vastuse kaebusele 21. märtsil 2023.

2(14)

3-22-2659

9. Kohus määras 22. märtsi 2023. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning

teatas asjas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kaebaja on esitanud kirjalikus

menetluses täiendava kirjaliku seisukoha 29. mail 2023. Vastustaja on esitanud vastuväited

kaebaja esitatule 12. juuni 2023. a menetlusdokumendis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja väidab järgmist:

10.1. Maksenõue on õigusvastane ning tuleb tühistada. Kaebaja puhul olid täidetud määruse

nr 53 §-des 2 ja 3 toetuse taotlejale sätestatud eeldused, sh vanus (kuni 40 aastat), noore

põllumajandusettevõtja 100 %-line osalus asutatud ettevõttes (OÜ Tõetera) ja staatus selle

ettevõtte juhatuse (ainsa) liikmena. Kaebaja on aastatel 2019 – 2021 omandanud Järvamaa

Kutsehariduskeskuses lambakasvatuse erialal lambakasvataja IV ja V taseme kutsed, et hakata

tegelema põllumajandusega intensiivsemalt. Kaebaja on sihikindlalt pikema aja vältel

liikunud oma ettevõtte loomise suunas, ettevõtte loomisele eelnevalt omandanud oskused,

teinud majandusarvutused, koostanud äriplaani ning arvestanud erinevate võimalustega

stardikapitali leidmiseks.

10.2. Kaebaja on täitnud määruse nr 53 §-de 14 ja 15 nõuded ning puudub asjaolu, mille

esinemisel on kaebaja usalduse kaitse otsuse kehtima jäämise suhtes ette teadvalt välistatud.

Kaebaja soetas PRIA-lt saadud toetuse eest ettevõttesse põhivahendid: ratastraktori Case

(32825,95 eurot), niiduki (5400 eurot) ja ruloonpressi (1080 eurot), mis põhivahenditesse

tehtud investeeringust moodustab rohkem kui 75% kavandatud investeeringute mahust

äriplaanis toodud tegevustesse. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et seaduslikult esindajalt

laenatud rahaliste vahendite eest on kaebaja soetanud 10 ristandlammast FIE-lt Armin Rudi

28. veebruaril 2022, millest alates on majandustegevus alanud. Juhatuse liikme laenu abil on

makstud traktori Eestisse toomise kulud, soetatud heinaseeme, ostetud söödakaera ning

soetatud traktorile vajaminevad varuosasid. Kaebaja on esimese majandusaasta kolmandaks

kvartaliks täitnud äriplaani tegevusest esimese majandusaasta müügitulu teravilja (kaer)

kasvatamiselt ja realiseerimine kavandatust (4050 eurot) suuremas summas (5315,51 eurot).

Müügiarveid kokku oli 5655, 49 euro ulatuses (äriplaani kohaselt oli plaan 6300 eurot).

Loomade registris olevate andmete kohaselt oli soetatud äriplaaniga kooskõlas 12 ristandit,

käesolevaks ajaks on soetatud veel 3 kihnu maalamba tõugu lammast (seisuga 9. veebruar

2022 oli kaebaja 17 lamba omanik) ning seega tegevusest täidetud 47%. Koos muude

tegevuste (põhivahendite soetamine) oli täidetud 100 % ulatuses, müügitulu täitmise prognoos

täidetud 88% ulatuses ning äriplaan täidetud koondtulemusena rohkem kui 75% ulatuses.

Ettevõtte majandustegevuse algusest oli PRIA kontrollimise ajaks möödunud alles pool aastat

ning toetuse andmise otsusest 8 kuud. Ettevõtte esimene majandusaasta lõppes 31. detsembril

2022 ning maksenõude menetluse ajal kulges majandusaasta 7.-8. kuu.

10.3. Maksenõudes on jäetud tähelepanuta kõik kaebaja kasuks olevad (kaebaja

majandustegevuse jõudlust kinnitavad) asjaolud. Põhjendamatult suur kaal on omistatud

kaebaja ja FIE A. Rudi elukaaslaseks olemisele ning järelduste tegemisel ei ole järgitud

piisval määral uurimispõhimõtet. Kaebaja vastuväited on jäetud käsitlemata ning ettepanek

asjaolusid täiendavalt uurida, rahuldamata.

10.4. Ekslik ja ebaõige on kaebaja lammaste pidamise kohaks pidada FIE A. Rudi lammaste

asukohaks olevat ehitist temale kuuluval kinnisasjal. Kaebaja esitas PRIA-le tõendid, mille

kohaselt Hageri külas kaks külgnevat „Nõmme“ ja „Nõmmela“ kinnisasja on erinevate isikute

3(14)

3-22-2659

omandis ja kinnisasi „Nõmme“ kuulub A. Rudile, sellel asub ehitis nr EE26657, kus

paiknevad FIE A. Rudi lambad ning kinnisasi „Nõmmela“ kuulub M. Adamsonile ja sellel

kinnisasjal asub ehitis nr EE39936 (laut-garaaž), mida kasutab (suulise rendilepingu) alusel

kaebaja.

10.5. Kinnistul „Nõmmela“ asuva kõrvalhoone on kaebaja võtnud kasutusse suulise lepingu

alusel ning kinnisasja omanikul (M. Adamsonil) oli huvi saada vastutasuna abistamist

majapidamises. Kaebajal on kohustus tasuda elektri tarbimise eest, kuid märtsi kuni maikuu

eest oli maaomanikul elektri eest tehtud ettemaks, suvekuudel on elektritarbimine vähene ja

alla 5 euro jääva summa korral AS Eesti Energia arvet ei väljasta. Seetõttu ei olnud eelnõule

vastuväidete ajaks arvet, mille alusel elektri eest maksta ja maksmist tõendada.

10.6. Konto väljavõttel ei kajastu makseid kahe põllutööseadme (käru ja randaal) eest

põhjusel, et need anti kaebajale kasutada tasuta ning kokkuleppel FIE-ga A. Rudi. Kaebaja

tasub külvatud põldude eest, kui vilja müügist laekub raha.

10.7. Ratastraktori registreerimistunnistusele on kantud isikud põhivahendi kasutamiseks

kaebaja majandustegevuses. Kuna seadmega tuleb kaebaja kasutuses olevate põldude

paiknemise tõttu erinevates kohtades liigelda avalikul teel, siis peab ratastraktorit juhtiv isik

saama tõendada, et valdab vahendit selle omaniku loal ehk õiguspäraselt.

10.8. Tõend selle kohta, et A. Rudi juhib abistades kaebajat majandustegevuses vajalikel

põllutöödel ratastraktorit, ole ettevõtte juhtimine konkurentsiseaduse (KonkS) § 3 lg 4 p 1

tähenduses. Puuduvad tõendid, et kaebaja näeb ette ratastraktori kasutamist pereliikmete poolt

väljaspool kaebaja majandustegevust. FIE-l A. Rudi on olemas juba kõik majandustegevusega

tegelemiseks vajalikud põllutöömasinad ja seadmed ning vajadust kaebaja põhivahendeid

kasutada ei ole.

10.9. Kaebajale ei saa äriplaani olemuse tõttu olla etteheidetav, et ta soetas 28.veebruaril

2022 FIE-lt Armin Rudi 10 ristandlammast ning et 14. septembri 2022. a seisuga ei ole

loomade registris registreeritud kaebajal ühtegi KML tõugu lammast. Äriplaan on olemuselt

orientiir ettevõtjale tema alustatud tegevustes, mida on võimalik ka muuta.

10.10. Asjas ei oma tähtust, et kaebaja registrijärgne asukoht on A. Rudile kuuluval kinnistul.

Kaebaja majandustegevus leiab aset muudes asukohtades – renditud maadel, sh kaebaja

registrijärgse aadressiga külgneval Nõmmela kinnistul.

10.11. Kaebaja alles alustab majandustegevusega ja käibevahendeid napib. Külakogukonnas

ei saa ebatõenäoliseks pidada, et kaebaja on teinud väikese hinnaga tehingud lihtsas (suulises)

vormis ning tavapärane rahas maksmine on asendatud vastuteenega või tasu ei nõuta.

Kaebaja on tehingu kinnitamiseks esitanud vaide juurde kirjalikult vormistatud lepingu, mille

arvestamata jätmine viitab olulisele minetusele uurimispõhimõtte järgimisel.

10.12. Kuna kõik kaebaja esimese majandusaasta kohta kogutud asjaolud on maksenõudes

ebaõiged või on neile antud ebaõigeid hinnaguid, ei saa ka neile tuginevad järeldused olla

õiged.

10.13. Tõendamist ei ole leidnud, et FIE A. Rudi kasutab või käsutab olulist osa kaebaja

varadest või et ta on mõjutanud kaebaja osanikku ja seaduslikku esindajat oma

majandustegevuses otsuste tegemisel. Kaebaja korraldusel ettevõttesse töiselt panustamine ei

ole kaebaja vara ega selle olulise osa käsutamine ega kasutamine teise isiku huvides.

4(14)

3-22-2659

10.14. Määrav on kaebaja ainuosanikul huvi oma ettevõtte (loomise) vastu. Tal on

lambakasvatamiseks vajalik kõrge kvalifikatsioon ja omandatud kõrgharidus lambakasvatuse

käigus tekkiva saaduse (villa) töötlemise ja kasutamise valdkonnas. Vastustaja on jätnud

andmata õigusliku hinnangu huvile olla oma erialal majanduslikult iseseisev.

10.16. Haldusorgani tuvastamispädevus ei saa olla piiratud teabe hankimisega üksnes

informatiivse tähendusega peetavatest registritest.

Kaebaja asutamine noore

põllumajandusettevõtja meetmest toetusvooru avamise tõttu ei ole tõendatud.

10.17. Pelgalt elukaaslasteks olemine ei ole kindel tõend valitseva mõju olemasolust. Selleks,

et tuvastada, kas ettevõtja määrab oma tegevuse turul kindlaks iseseisvalt, tuleb üldjuhul võtta

arvesse kogu asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta,

mis seda ettevõtjat teiste ettevõtjatega ühendavad ja mis võivad sõltuvalt olukorrast muutuda.

Ettevõtete valitseva mõju tõenäosuse üle saab otsustada kogutud asjaolude alusel, mida tuleb

hinnata kogumis ja omavahelises seoses.

11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, väites järgmist.

11.1. Tõetera OÜ ja FIE Armin Rudi on käsitatavad ühe majandusüksusena. Määruse nr 53 §

3 lg 6 sätestab, et toetust ei saa taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab KonkS § 2

lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt on oluline valitseva mõju avaldamise võimalus, mistõttu ei ole vaja

tõendada, kas valitsevat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse kasutama.

11.2. Toetustaotluse menetlemisel oli teada, et toetustaotlusel on märgitud kavandatava

tegevuse asukohaks kinnistu (katastritunnus 31701:001:0159), mis kuulub Armin Rudi FIE-

le. Tuvastatud oli mõlema ettevõtte tegevuskoha kattumine samal kinnistul (katastritunnus

31701:001:0159) Nii kaebaja kui ka FIE Armin Rudi tegevusalaks on märgitud lamba- ja

kitsekasvatus. Ka toetustaotlus ise sisaldas viiteid varasemale koostööle FIE-ga Armin Rudi

(Tõetera OÜ juhatuse liige töötas vabatahtlikult FIE Armin Rudi juures ning samal ajal omas

täielikku esindusõigust e-PRIA-s). Kaebaja lubas saada iseseisvamaks aja planeerimisel ning

olla ise ettevõtja. FIE-l Armin Rudi on oluline osa kaebaja igapäevases majandustegevuses,

toetades teda tööga ning andes maad ja lambaid majandustegevuseks. On ilmne, et mõlema

ettevõttega seotud füüsilised isikud panustavad üksteise majandustegevusse. Seda on ka

kaebaja ise väitnud. Füüsilised isikud on abikaasad, nad elavad samal kinnistul ja on ühe

leibkonna liikmed. Nende majandustegevuste tegelik eristamine ja iseseisvus ei ole eluliselt

usutav. Kaebaja toetusest saadav kasu kandub ka FIE-le Armin Rudi.

11.3. Mõlema äriühingu tegevusalane kattuvus ja asukoht jätab kolmandate isikute vaates

kahest äriühingust mulje kui ühest majandusüksusest. Kaebaja ja FIE Armin Rudi on

omavahel tihedalt seotud ja teinud vastastikuselt majandustehinguid. Kaebaja juhatuse liige

teostas PRIA infosüsteemis FIE Armin Rudi eest täielikku esindusõigust nii toetuse

taotlemisel kui ka määramise järel (13. november 2017 – 4. juuni 2022), mis kinnitab ühist

tegevust ja teise tegevuse üle ülevaate omamist.

11.4. Kaebaja ja FIE Armin Rudi panustavad füüsilise isikuna tööga üksteise

majandustegevusse. Ühtsele majandusüksusele ja koostegemistele on viidatud järelepärimise

vastuses (reg. nr 13-30.1/22/331-2).

5(14)

3-22-2659

11.5. Kaebaja lõi äriühingu umbes üks kuu enne toetustaotluse esitamist. Toetustaotluse

menetlemise ajal ei olnud veel piisavalt asjaolusid käsitamaks kaebajat ja FIE-t Armin Rudi

ühe majandusüksusena. Maksetaotluse menetlemisel ilmnesid täpsustamist vajavad asjaolud.

Vastustaja soovis järelepärimisega kaebajale veenduda, et kaebaja on iseseisev ettevõte ning

toetuse saamine ja maksmine on õigustatud vastavalt määruse nr 53 § 14 lg 6 alusel.

11.6. Esitatud ortofotodel ei ole märgitud kohas loomapidamishoonet.

11.7. Kaebaja ei ole suutnud tõendada või piisavalt selgitada, lammaste pidamise lahusust

FIE-ga Armin Rudi. Vaidemenetluses esitatud fotod ei tõenda lammaste pidamist hoones

EE39936 ning ei ole välistatud, et loomade pidamine FIE-ga Armin Rudi ei ole eristatud ning

mõlema ettevõtte loomi peetakse ühiselt. Esitatud elektriarve tõendab elektritarbimist

Nõmmela, Hageri küla Kohila vald Rapla maakond mõõtepunktis 38ZEE-00456448-Q, kuid

ei tõenda, et tarbitud elektrit ja hoonet EE39936 on kasutatud lammaste pidamiseks. Ka

kaebusest ei ilmne, et kaebaja oleks täiendavalt tõendanud või isegi põhjendanud lammaste

pidamise lahusust ning enda ja FIE Armin Rudi majandustegevuse lahusust.

11.8. Ettevõtete otsustuspädevate isikute (osanike, juhatuse liikmete, nõukogu liikmete jne)

vaheline seotus lihtsustab ajada asju koostöös selliselt, et toetust taotlev ettevõte oleks

näiliselt iseseisev ja vastaks toetuse saamise tingimustele. Tegutsemist ühe majandusüksusena

läbi isikutevahelise seose tuvastamiseks on vastustaja kasutanud analoogia korras

tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 p 1 käsitlust, mis hõlmab ka abikaasasid. Tuvastatud

ettevõtete kõrvuti asumine, isikulised ja tehingulised seosed on piisavad, et lugeda mõlemaid

äriühinguid seotud isikuteks, mistõttu kaebaja ei vasta määruse nr 53 § 3 lg 6 nõudele.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema seisukohti ja tõendaksid, et kaebaja on

iseseisvalt tegutsev ettevõte, mis on võimeline tegutsema ilma kõrvaliste isikuteta (sh FIE

Armin Rudi).

11.9. Traktori registreerimistunnistusele kasutajatena registreeritud isikud, sh Armin Rudi,

viitab sellele, et kaebaja on võimaldanud traktori kasutamist väljaspool enda

majandustegevust FIE-le Armin Rudi.

11.10. Isikulised, asukohalised ning tehingulised asjaolud (ärisuhted seotud ettevõtete vahel,

otsustuspädevad isikud on lähikondsed ning tegutsevad samas asukohas, hooajatöödel

vastastikku abistamine) viitavad toetuse saamise tingimuste kunstlikule täitmisele, eesmärgiga

saada toetust rohkem, kui meetme määrus oleks võimaldanud.

11.11. Kaebajaga seotud isik FIE Armin Rudi on saanud 2017. aastal toetust meetmest

„Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus“, mille toel soetati kaarutaja, lammaste

sorteerimisaiad, tõulambad, sõnnikulaotaja ja põllumaa kinnistu. Kaebaja on loodud selleks,

et taotleda toetust ratastraktorile ja muudele investeeringutele, mida saab kasutada ühes

majapidamises koos FIE-ga Armin Rudi, kellel on olemas loomapidamishoone, põllumaa

lammaste pidamiseks ja kasvatamiseks. Juba toetustaotluse menetlemisel esines kaebaja

toetustingimustele mittevastavus, sest määruse § 3 lg 5 välistab toetuse taotlemise meetmest

6.1 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“. Kaebaja puhul on

maksetaotluse menetlemisel ilmsiks tulnud asjaolud, mis oleksid pidanud välistama

toetustaotluse rahuldamise.

11.12. Kaebuses mainitud rendisuhte tõendamine kirjaliku lepinguga omab asjas vähe

tähtsust. Kaebajale ei ole ette heidetud, et lepingud teiste isikutega (v.a FIE-ga Armin Rudi) ei

oleks tehtud tavapärastes majandustingimustes või on näilikud.

6(14)

3-22-2659

11.13. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kuni 31. detsembrini

2022 kehtinud redaktsiooni (ELÜPS2014) § 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt tunnistatakse maaelu

arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust

ei ole rahuldatud või kui toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas

seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi. Sellele tuginedes

otsustas vastustaja jätta maksetaotluse rahuldamata ja tunnistada taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks.

11.14. Tõetera OÜ on loonud kunstlikud tingimused vastamaks toetustingimustele. PRIA

otsus nõuda kaebajalt toetus tagasi tugineb määruse (EL) nr 1306/2013 art-le 60. Selle artikli

järgi ei või toetust anda isikutele, kes küll täidavad formaalselt toetuse saamise nõudeid, ent

on nõuetele vastavuse tekitanud kunstlikult – st toetuse saaja tegevuses on toimunud

muutused, mis ilma vajaduseta vastata konkreetse toetuse saamise nõuetele ei oleks suure

tõenäosusega aset leidnud.

11.15. Perekonnale täiendava toetuse saamise eesmärgil on loodud uus ettevõte, sest seni

tegutsenud FIE-l Armin Rudi puudus võimalus käesolevast meetmest toetust saada.

Toetustaotluse esitatud andmed ei ole kooskõlas kaebaja senise tegevusega. Toetuse

taotlemisel jäeti mulje, et seni tegutsenud FIE Armin Rudi kujundab oma tegevuse ümber, sh

vähendab lambakasvatust vähem väärtuslike loomadega, ristanditega ja teiste tõugudega ning

kaebaja hakkab tegelema kihnu maalamba aretamise ja müügiga.

11.16. Kaebaja ettevõte on seotud FIE-ga Armin Rudi, toetades viimase majandustegevust nii

tööga kui varaga. Otsuse nimetatud asjaolud kogumis – ettevõtte eraldamine, isikutevahelised

seosed, lähestikused katastrid ja loomapidamishooned, soetatud ratastraktori

registreerimistunnistus ja kaebaja ning FIE Armin Rudi vahelised tehingud – kinnitavad

tingimuste kunstlikku loomist eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele, st.

vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid need on täidetud lubamatul viisil või

tegelikkuses

on

tingimused

täitmata.

11.17. Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist saab järeldada ka kaudsete tõendite kogumi

pinnalt. Haldusmenetluse jooksul kogutud dokumentaalsed tõendid, kaebaja selgitused ja

muud asjaolud kogumis kinnitavad kunstlike tingimuste loomist toetuse saamise eesmärgil.

11.18. Taotlustoimiku nr 61002100122 puhul esinevad asjaolud toetuse täielikuks

tagasinõudmiseks. Eeskirjade eiramise tõttu alusetult saadud soodustuse tagastamise kohustus

ei ole mitte karistus, vaid tagajärg, et EL õigusnormide alusel soodustuse saamiseks vajalikud

tingimused on täitmata, mistõttu saadud soodustus on alusetu. Kui on tuvastatud, et liidu

õigusnormidest tuleneva soodustuse saamiseks vajalikud tingimused olid loodud kunstlikult,

on saadud soodustus igal juhul alusetu ja selle tagastamise kohustus on põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kaebaja on taotlenud maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53) alusel toetust

ratastraktori, poomniiduki, vaaluti, ruloonipressi, viljakäru ja muude põllumajanduslike

toodete tootmise alustamise tegevuste jaoks summas 40 000 eurot. Kaebaja esitas 4. juunil

2022. a toetustaotluse muudatustaotluse (tl 59-72), milles loobus algsest kahest tegevusest:

vaaluti (abikõlbliku brutomaksumusega 3600 eurot) ja viljakäru (abikõlbliku

7(14)

3-22-2659

brutomaksumusega 8808 eurot). Muudatuse järgselt ei muutunud esialgsega võrrelduna

kogumaksumus ega toetuse summa. PRIA aktsepteeris muudatustaotluse.

13. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega otsuse (tl 15-20), millega PRIA jättis

kaebajale välja maksmata teise osa toetusest (10 000 eurot), tunnistas kehtetuks enda

varasema 15. novembri 2021. a otsuse nr 13-30.1/21/899 lisad 3 ja 4 toetuse 40 000 eurot

määramise kohta, mille alusel toimus ka esimese toetuse osa (30 000 eurot) väljamaksmine,

ning nõudis kaebajalt tagasi väljamakstud toetuse (30 000 eurot1).

14. Määruse nr 53 § 11 lg 1 järgi kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja

selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu

õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas

ja määruses sätestatud nõuetele.

15. Vastustaja on vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse kohaselt jõudnud kokkuvõtvalt

järeldusele, et ettevõtjaid OÜ Tõetera ja FIE Armin Rudi saab vaadelda ühtselt toimiva

põllumajandusliku majapidamisena, kuigi formaalselt on tegemist erinevate ettevõtjatega,

ning et kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda toetuse saajana

vastavalt määruses nr 53 sätestatud nõuetele.

16. Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldustega tema ja FIE Armin Rudi seotuse ja

toetusetingimuste kunstliku täitmise ning FIE Armin Rudi valitseva mõju kohta kaebaja

ettevõttes. Seega on pooled neis küsimustes erineval arvamusel.

17. Määruse 53 § 3 lg 6 järgi ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab

konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju teise

põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju

võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt

teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil

otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada

teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada

teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (p 2).

17.1. Valitsev mõju on algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille puhul loetakse

formaalselt erinevad ettevõtjad sisuliselt üheks ettevõtjaks (Riigikohtu halduskollegiumi 18.

märts 2021. a otsus kohtuasjas 3-18-1287, p 24).

17.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 2 lg 1 p d kohaselt

on põllumajandusliku majapidamise mõiste avatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1307/2013 artiklis 4. Nimetatud artikli kohaselt moodustavad ühe põllumajandusliku

majapidamine kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks

kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil.

17.3. Vastustaja on, tuvastades ühe majandusüksusena tegutsemise läbi isikutevahelise seose,

tuginenud analoogia korras tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 käsitlusele, mille kohaselt on

isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle

valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse- või

külgjoones sugulasi (TuMS § 8 lg 1 p 1). Kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja

1 PRIA korrigeeris algselt ekslikult märgitud summat (40 000 eurot) PRIA 11. novembri 2022. a õiendiga nr 13-

30.1/22/900-1 (tl 129-130) ning taotleja nime ja taotlustoimiku numbrit 9. jaanuari 2023. a õiendiga nr 13-

30.1/22/900-2 (tl 131-132).

8(14)

3-22-2659

kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid

ei oleks analoogia korras kohaldatavad (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a otsus

kohtuasjas nr 3-19-1474, p 24).

17.4. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja seaduslik esindaja ja FIE A. Rudi kui füüsiline isik on

elukaaslased ning ühe leibkonna liikmed. Kaebaja arvates on elukaaslaseks olemisele

omistatud põhjendamatult suur kaal ning elukaaslasteks olemine ei ole kindel tõend valitseva

mõju olemasolust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastustaja on ettevõtte ühtsust hinnates

tuginenud erinevatele tõenditele ja argumentidele.

17.5. Vastustaja on, tehes järelduse isikute seotusest, viidanud muuhulgas järgmistele

asjaoludele:

1) Maris Rosenthal asutas Tõetera OÜ augustis 2021 (umbes üks kuu enne toetusvoorus

taotluste esitamise tähtaega);

2) toetustaotluse kohaselt on kavandatava tegevuse asukohaks kinnistu katastritunnusega

31701:001:0159, mis kuulub FIE-le Armin Rudi;

3) äriregistri andmetel on nii Tõetera OÜ kui ka FIE Armin Rudi tegevuskoha aadress

Nõmme, Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond;

4) nii Tõetera OÜ kui ka FIE Armin Rudi tegevusalaks on märgitud lamba- ja kitsekasvatus;

5) toetustaotlus sisaldas viiteid varasemale koostööle FIE-ga Armin Rudi (Tõetera OÜ

juhatuse liige töötas vabatahtlikult Armin Rudi FIE juures ning omas samal ajal tema

täielikku esindusõigust e-PRIA-s);

6) 14. septembri 2022. a seisuga ei olnud Tõetera OÜ-l ühtegi Kihnu maalamba tõugu

lammast. Tõetera OÜ soetas ainsa tehinguga ristandlambaid FIE-lt Armin Rudi;

7) esitatud ortofotodel ei ole märgitud kohas loomapidamishoonet;

8) taotleja pangakonto väljavõttelt ei nähtu tasumisi Maie Adamsoni nimelisele isikule

(elektrienergia eest) ning ehitisregistri andmetel ei ole kummaski katastriüksuse

31701:001:2781 abihoones elektrivoolu;

9) toetuse eest ostetud ratastraktori registreerimistunnistusel on märgitud muude isikute seas

ka Armin Rudi.

17.6. Seoses PRIA järeldusega, et tõendatud pole kaebaja ja FIE Armin Rudi

majandustegevuse eraldatus lammaste kasvatamisel, on kaebaja selgitanud järgmist. Hageri

külas asuvad külgnevad „Nõmme“ ja „Nõmmela“ kinnisasjad on erinevate isikute omandis:

kinnisasi „Nõmme“ kuulub A. Rudile ning sellel asub ehitis nr EE26657, kus paiknevad FIE

A. Rudi lambad; kinnisasi „Nõmmela“ kuulub M. Adamsonile ja sellel kinnisasjal asub ehitis

nr EE39936 (laut-garaaž), mida kasutab suulise rendilepingu alusel kaebaja.

Vastustaja arvamuse kohaselt ei ole välistatud, et loomade pidamine FIE-ga Armin Rudi pole

eristatud ja mõlema ettevõtte loomi peetakse ühiselt. Kohus nõustub vastustajaga, et esitatud

fotod (tl 54)ei tõenda lammaste pidamist hoones EE39936. Rendilepingu (sõltumata selle

vormist ja tasulisusest) olemasolu ei tõenda lammaste pidamist hoones. Ka väide elektriarvete

tasumise kohustusest või vastustasuks abistamisest majapidmistöödes ei kinnita erinevate

ettevõtjate lammaste eristamist. Kohus nõustub vastustajaga, et esitatud elektriarve võib

tõendada küll elektritarbimist mõõtepunktis, kuid mitte seda, et tarbitud elektrit ja hoonet

EE39936 on kasutatud lammaste pidamiseks ega eristada erinevate ettevõtjate lamamste

pidamisele tehtud kulutusi.

Vastustaja rõhutab, et esitatud ortofotodel ei ole neil märgitud kohas loomapidamishoonet.

PRIA peab ebaõigeks kaebaja selgitust, et loomade registris ettevõtte tegevuskoha kandmisel

PRIA kaardile ei võimalda registrilahendus ühele kinnisasjale märkida rohkem kui ühe

9(14)

3-22-2659

asukoha, ning selgitab järgmist. Teatamiskohustusega tegevusaladel tegutseval ettevõtjal või

füüsilisel isikul, kes soovib tegeleda loomade pidamisega muul eesmärgil kui

majandustegevus (s.o kodumajapidamises loomade pidamine), tuleb oma tegevusest teavitada

põllumajandusloomade registrit. Igal ettevõtjal ja füüsilisel isikul tuleb enda tegevuskoha

andmed registrisse kanda. Asjaolu, et tegemist on juba registrisse kantud tegevuskohaga, ei

takista igal seal tegutseval isikul endaga seotud andmete registrisse kandmist. Kohus leiab, et

kui kaebajal oli tõepoolest takistusi registrisse andmete esitamisel, tuleks sellest PRIA-t

viivituseta teavitada. Praeguse haldusasja tõenditest ei selgu, et kaebaja oleks seda teinud.

Kaebaja väide planeeritud kihnu maalammaste ostu mittetoimumisest aretustegevuse

valdkonnas toimuva ebaselguse ja takistuste tõttu (täiendavad seisukohad p, tl 148p-149) ei

veena kohut. ELÜPS2014 § 76 lg 3 p-st 2 tuleneb taotlejale kohustus teavitada menetlevat

asutust viivitamata ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse

tegemist. Haldusasja toimikust ei ilmne, et kaebaja oleks teavitanud vastustajat põhjustest,

miks planeeritud kihnu maalammaste asemel soetab kaebaja hoopis ristandid enda füüsilisest

isiksust ettevõtjana tegutsevalt elukaaslaselt.

17.7. Kaebaja sõnul võttis ta üle Armin Rudi FIE-lt külvatud seemnega põllud, mis tähendab,

et sisendkulu on teostanud teine juriidiline isik ilma kasu saamata. Kaebaja ei ole pangakonto

väljavõtte kohaselt teinud kulutusi ega tasunud Armin Rudile nende põldude ülevõtmise eest.

Vastustaja on ühe asjaoluna ettevõtjate tegevuse läbipõimumist järeldades tuginenud toetuse

eest ostetud ratastraktori registreerimistunnistusele, kus muude isikute hulgas on kasutajana

märgitud ka Armin Rudi. Kaebaja on selgitanud, et kuna kinnistute vahel liikumiseks on vaja

juhtida traktorit avalikel teedel, on selle kasutajatena registreerimistunnistusel märgitud kõik

kaebaja ettevõttele tööd tegevad isikud. See selgitus ei kummuta aga vastustaja terviklikku

järeldust ühisest majapidamisest ning kaebaja ja FIE seost, mis võimaldab viimasel kasutada

tasuta kaebaja vara. Tõendite kogumi hindamise tulemusena saab järeldada valitsevat mõju ka

põhjusel, et ettevõtjatel oli võimalik otsustada vara kasutamise üle ja seda ka reaalselt

kasutada.

17.8. Kohus on arvamusel, et isikutevahelisi seoseid ühise majapidamise tuvastamise

kontekstis tuleb hinnata väiteid ja tõendeid kogumis arvestades ning vastustaja on seda ka

teinud. Kohtu hinnangul viitavad eeltoodud asjaolud – Tõetera OÜ asutamise aeg võrrelduna

toetusvoorus taotluste esitamise tähtaega; tegevuskoha aadress ja seotus kõrvalkinnistuga;

põhitegevusalaga seotud lammaste ostu asjaolud; ühine tegutsemine FIE Armin Rudi

ettevõtluses (tasuta töö, esindusseosed); tõendamata on eristatus loomade pidamisel; külvatud

põldude ülevõtmine – kogumis sellisele seotusele ettevõtjate vahel, mis võimaldab järeldust,

et Tõetera OÜ ja FIE Armin Rudi majandustegevus ei ole eristatavad.

17.9. Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud andmata õigusliku hinnangu kaebaja seadusliku

esindaja huvile olla oma erialal majanduslikult iseseisev ning tema selgitusi ei ole peetud

asjas tähtsust omavaks.

Kaebaja on PRIA järelpärimisele 18. juuli 2022. a nr 13-30.1/22/331-1 vastuskirjas

(tsiteeritud PRIA 19. septembri 2022. a kirjas nr 13-30.1/22/331-3; tl 81-83p) selgitanud

järgmist: „Igapäevane töötegevus Tõetera OÜ toimub praegu ettevõtte käivitamisel

vabatahtliku töö vormis. Edaspidi on kavas kujundada ettevõte, mis teenib omanikule tulu

ning see kavatsus kajastub ka esitatud äriplaanis. Juhatuse liikmena võtan vastu otsuseid ning

kontrollin ainuisikuliselt finantse (sh teen raamatupidamist). Samuti teostan töid põllul, laudas

ja karjamaadel. Kuna tegemist on väikse peretaluga, siis teatud määral on panustamine

10(14)

3-22-2659

mõlema elukaaslase poolt. Teise poole nõuanded on teretulnud ja soovituslikud, osaühingut

puudutavaid otsuseid langetan aga mina, seda ikkagi minu omaduses oleva ettevõtte huvides,

olenemata liigselt mõjutatud, rääkimata minu üle domineerimisest. Veelkord - asjaajamist

korraldan ja otsuseid võtan vastu ainuisikuliselt, jooksvaid töid teostame ühiselt nii nagu

talumajapidamistes tavaline. Antud situatsioon – mõlema pereliikme panustamine – sai lahti

kirjeldatud ka äriplaanis ja järelpärimises, kus on väljatoodud ka kummagi ettevõtte

planeeritav spetsialiseerumine kitsamale valdkonnale.“ [---] „Kuna rahalisi vahendeid napib ja

tegemist on alustava ettevõttega, siis korraldasin asja nii, et võtsin üle FIE Armin Rudilt

külvatud seemnega põllud. Nii säästsin ettevõte raha ja ei läinud vastuollu mahetootmisele

sätestatud nõuetega. Tõetera OÜ laut on registreeritud ehitisena EE39936. FIE Armin Rudi

laut on registreeritud ehitisena EE26657. Need on reaalselt maastikul erinevad hooned. Maade

kasutamine, sh karjatamine on näha mõlema ettevõte esitatud pindala- ja loomatoetuse

taotlustel. Suvisel karjatamisel mitme ettevõtte loomade kooskarjatamine pole keelatud.“

17.10. Kohus möönab, et külakogukonnas ja talumajapidamises võib esineda ka vastastikkust

mitterahalist ja dokumentaalselt (lepingutega või arvetega) tõendamata koostööd ja

abistamist, kuid kaebaja vastavad väited ei veena praegusel juhul selles, et tema enda

ettevõtlus toimus lahutatult FIE Armin Rudi omast. Kaebaja väited ja selgitused tema

püüdluste kohta saavutada oma ettevõtluses tulevikus suurem iseseisvus ning säästa oma

ettevõtte vara vastastikku tasuta koostööd tehes ning FIE Armin Rudi põlde tasuta üle võttes,

pigem kinnitavad vastustaja järeldust kahe ettevõtja majandustegevuse ühtsusest.

Majandustegevuse segunemisele viitab ka äriplaanis kirjeldatud koostöö, mille kohaselt on

kaebaja juhatuse ainus liige teinud seni vabatahtlikku tööd enda füüsilisest isikust ettevõtjast

elukaasalase ettevõtluses ning näeb sarnaselt vastastikust vabatahtlikku panustamist ka enda

loodavas ettevõttes (toetustaotluse lk 19; tl 43).

17.11. Eelnevat kokku võttes nõustub kohus vastustaja hinnanguga, et kaebaja ja FIE Armin

Rudi, kuigi formaalselt erinevate ettevõtjate äriseadustiku § 1 tähenduses tegevus on käsitatav

ühe ettevõtjana tegutsemisena.

18. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kuni 31. detsembrini

2022 kehtinud redaktsiooni (ELÜPS2014) § 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt tunnistatakse maaelu

arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu,

mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides

või ELÜP-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

19. Vastustaja möönab, et juba toetustaotlus sisaldas viiteid Tõetera OÜ ja FIE Armin Rudi

majandustegevuse omavahelise põimumise ja varasema koostöö kohta. Samuti oli märgitud

kavandatava tegevuse asukohaks kinnistu, mis kuulus Armin Rudi FIE-le. Vastustaja on aga

selgitanud, et kuna kaebaja lõi äriühingu umbes üks kuu enne toetustaotluse esitamist, ei

olnud vastustajal toetustaotluse menetlemise ajal veel piisavalt asjaolusid väitmaks, et kaebaja

ja FIE Armin Rudi majandustegevus on käsitatav ühe majandusüksusena ning soovis

veenduda, et kaebaja on iseseisev ettevõte ning toetuse saamine ja maksmine on õigustatud

vastavalt määruse § 14 lg-le 6. Seega ei saa vastustajale ette heita, et vastustaja ei jõudnud

juba toetustaotlust lahendades ja toetust määrates arusaamale, et taotleja tegevust on alust

käsitada teise ettevõtjaga ühise majandustegevusena.

20. Käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohase Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega

ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et

11(14)

3-22-2659

nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt

kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

20.1. Toetuse saamise tingimuste kunstliku loomise all ei mõista PRIA mitte määrustes

toodud nõuete mittetäitmist, vaid kohustuslike nõuete kunstlikku täitmist eesmärgil saada

toetus, mida ilma tingimuste kunstlikku loomist poleks alust saada. Toetuse saamise nõuete

kunstlikku täitmist saab järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt (Tartu

Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a otsus kohtuasjas nr 3-19-1474, p 29).

20.2. Vastustaja on tuvastanud, et FIE Armin Rudi on varem saanud meetmest 6.3 „Väikeste

põllumajandusettevõtete arendamine“ PRIA-lt toetust 15 000 eurot. Määruse nr 53 § 3 lg 5

välistab toetuse taotlemise meetmest 6.1 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore

ettevõtja toetus“, sätestades nõude, et toetuse taotleja kohta ei oleks varem „Eesti maaelu

arengukava 2014–2020” meetme 6 tegevuse liigi 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete

arendamine” raames tehtud taotluse rahuldamise otsust (välja arvatud § 2 lõikes 8 nimetatud

taotleja puhul). Vaidlust pole selle üle, et FIE Armin Rudi tegeles lambakasvatusega juba

enne kaebaja asutamist ning et kaebaja on äriühinguna registreeritud 26. augustil 2021, st

vahetult enne toetusvoorus taotluste esitamise tähtaega. Seega on veenev vastustaja järeldus,

et kaebaja loomise üheks eesmärgiks on olnud taotleda toetust, mis võimaldaks kaebajal

alustada oma ettevõtlust ja samas kasutada ühist ressurssi juba toimiva ettevõtjaga, kellel

endal puudus võimalus sellest meetmest toetust saada.

20.3. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et toetuse taotlemisel jäeti mulje, et seni

tegutsenud FIE Armin Rudi kujundab oma tegevuse ümber, sh vähendab lambakasvatust

vähem väärtuslike loomadega (ristanditega ja teiste tõugudega) ning Tõetera OÜ hakkab

tegelema KLM aretamise ja müügiga. On aga ilmnenud, et 18. oktoobri 2022. a seisuga on

loomade registris registreeritud FIE Armin Rudi 87 lammast ning kaebajale kuuluvaid

lambaid, mida ta äriplaani kohaselt pidi soetama, ei ole registrisse kantud. Kohus ei nõustu

kaebaja käsitlusega, et toetustaotluses esitatud äriplaani saab pidada pigem orientiiriks.

20.4. Kohus on eelnevalt nõustunud vastustaja järeldustega kaebaja ja FIE Armin Rudi

majandustegeveuse segunemisest ning käsitlusest neist kui ühest ettevõtjast. Kohtupraktikas

on leitud, et juba tegutsemine viisil, mis kolmandatele isikutele jätab mulje kahest äriühingust

kui ühest majandusüksusest, on piisav, et lugeda neid seotud isikuteks (viidatud otsus asjas nr

3-19-1474, p 25). Seega on PRIA õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et kaebaja on loonud

kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele.

20.5. Tingimuste kunstlik täitmine tähendabki olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise

tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus

tingimuste täitmisest. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ainult toetuste saamise

eesmärgil loodud näiliselt sõltumatute, kuid majanduslikult siiski ühise majapidamisena

toimetavatele ettevõtetele jagatav toetusraha seab ebavõrdsemasse olukorda need taotlejad,

kes on samuti õigustatud toetust saama, aga kes selliseid kunstlikke ärivõrgustikke ei loo ja

kes seetõttu toetust ei saa.

21. Vastustaja on otsustanud taotluse nr 61002100122 osas kehtetuks tunnistada toetuse

määramise 15. novembri 2021. a otsuse nr 13-30.1/21/899 lisad 3 ja 4, mille tulemusena jääb

välja maksmata toetuse osa 10 000 eurot, ning juba välja makstud toetussumma 30 000 eurot

nõutakse tagasi.

22. ELÜPS2014 § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on

eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud

12(14)

3-22-2659

sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud

toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL)

nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes

sätestatud alustel ja tähtaegadel.

Sama seaduse § 79 lg 3 p-de 1 ja 3 järgi lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja,

taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale,

taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või

taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. ELÜPS2014 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt maaelu

arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui

ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa

Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

Määruse (EL) 1306/2013 art 60 kohaselt, ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta

põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega

juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks

vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Määrust

(EL) nr 1306/2013 täiendati ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu

arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise

ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud

halduskaristuste osas Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014. Määruse

(EL) nr 640/2014 art 35 reguleerib maaelu arengu toetuste meetmete toetuskõlblikkuse

kriteeriumide (v.a pindala suurus või loomade arv) ning sellekohaste või muude kohustuste

täitmata jätmisel sanktsioonide rakendamise korda. Sätte järgi taotletud toetust ei maksta või

see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta (lg 1).

Seega viib nii siseriiklik kui asjakohane Euroopa Liidu õigus järeldusele, et nii toetuse

saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui toetuskõlblikkuse tingimuste

rikkumise korral tuli PRIA-l keelduda kaebajale maksenõude alusel toetuse väljamaksmisest

ja tühistada kaebajale toetuse määramise otsus, kuna sellises olukorras ei ole lubatud anda

isikule Euroopa Liidu vahendite arvel finantseeliseid ( vt nt Tartu Ringkonna viidatud lahend

asjas nr 3-19-1474, p 20).

Toetuse taotlejal ei saa tekkida õiguspärast ootust toetuse väljamaksmise suhtes olukorras, kus

ta ei ole täitnud talle taotlejana kehtivaid kohustusi.

23. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane

nii toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise, viimase toetuseosa välja maksmata

jätmise kui ka toetuse tagasinõudmise osas ning puuduvad alused selle otsuse tühistamiseks.

Vaidlustatud otsuse andmisel ei ilmne ka vormi- ega menetlusnõuete rikkumisi, mis võiksid

kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Vastustaja on taganud kaebajale õiguse anda

menetluses selgitusi vastates PRIA järelepärimistele (tl 133-141) ning esitada vastuväiteid

kavandatava otsuse eelnõule (tl 136-141).

Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kaebaja pole väitnud, et selle peale esitatud vaide

lahendamisel tehtud vaideotsus tema õigusi iseseisvalt rikuks, puuduvad ka alused

vaideotsuse tühistamiseks.

13(14)

3-22-2659

Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

24. Tartu Halduskohus rahuldas 22. detsembri 2022. a määrusega Tõetera OÜ esialgse

õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas PRIA 9. novembri 2022. a otsuse nr 13-30.1/22/900

kehtivuse edasiulatuvalt alates 22. detsembrist 2022. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata Tõetera

OÜ esialgse õiguskaitse taotluse osas, mis puudutas PRIA 9. novembri 2022. a otsuse nr 13

30.1/22/900 alusel tehtud tasaarvestuste kehtetuks tunnistamise nõuet (kehtivuse peatamine

tagasiulatuvalt). Sellest tulenevalt tühistab kohus ka Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2022. a

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos

kohtuotsusega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 253 lg 3).

25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

tema enda kanda.

Vastustaja menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti

tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

14(14)