3-23-797/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-797

Haldusasi

XXi

kaebus

Tallinna

Vangla

tekitatud

kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja XX

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.05.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.05.2023 määruse peale

haldusasjas nr 3-23-797.

2. Võtta

haldusasja

materjalide

juurde

XXi

08.02.2023

taotlus

nr 5-37/23/13-1.

3. Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.05.2023 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 3 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Menetlusabi

andmisest keeldumise osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119

lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas Tallinna Halduskohtule 11.04.2023 kaebuse, milles

ei nõustunud Tallinna Vangla 06.04.2023 vastusega nr 5-37/23/13-2. Selle vastusega jättis

Tallinna Vangla rahuldamata kaebaja 08.02.2023 taotluse nr 5-37/23/13-1 hüvitada kahju 25 900

eurot seoses avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise ja Tallinna Vangla 09.01.2023

vastusega nr 5-8/22/25023-2. Tallinna Vangla vastas viimati nimetatud vastusega kaebaja

14.12.2022 pöördumisele seoses avavanglasse paigutamisega. Kaebaja märkis kaebuses, et kahju

hüvitamisest keeldumine on õigusvastane ja loob eelduse, et teda hoitakse inimväärikust

alandavates tingimustes.

2. Tallinna Halduskohus võttis 20.04.2023 määrusega asja juurde haldusasja nr 3-23-65 toimiku,

jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

3-23-797

2(4)

Kaebajal tuli halduskohtu juhiste alusel selgitada, millist nõuet ta soovib esitada, kuidas talle

kahju tekitati ja mida on vangla valesti teinud.

3. Kaebaja märkis kirjalikus vastuses, et taotleb kahju hüvitamist. Ta jäeti 09.01.–10.04.2023

ilma avavanglas viibimise võimalusest, kuigi Justiitsministeerium muutis avavanglasse

ümberpaigutamise tingimusi. Kinnises vanglas teda alandati, tekitati füüsilist ja psüühilist valu

ja kannatusi ning diskrimineeriti. Samuti alandati tema inimväärikust. Sel põhjusel kaebas

kaebaja une puudumist ja muid terviseprobleeme. Kaebaja palus tõlkida kohtumäärused ja

menetlust lõpetav lahend vene keelde.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 02.05.2023 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning

jättis menetlusabi taotluse halduskohtu lahendite tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tallinna

Vangla selgitas kaebajale 09.01.2023 vastuses, et ta ei vasta avavanglasse ümberpaigutamise

tingimustele. Tallinna Ringkonnakohus oli 08.03.2023 määruses nr 3-23-65 seisukohal, et vangla

käsitas kaebaja 14.12.2022 taotlust õigesti selgitustaotlusena, mitte taotlusena haldusmenetluse

algatamiseks. Kohus ei kontrolli selgitustaotlusele vastamisel vastuse õigsust. Haldusorganil on

õigus otsustada, kuidas selgitustaotlusele vastata. Kuna kaebajale on vastatud, puudub vangla

õigusvastane tegevus, millega kaebajale saanuks kahju tekitada. Kaebaja õiguste riive on seega

väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Isegi kui kaebaja 14.12.2022 avaldus on

taotlus avavanglasse ümberpaigutamiseks, sõltub riive intensiivsus sellest, kas seda taotlust on

võimalik üldse rahuldada. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, et ta saaks kanda vangistust talle

sobival viisil. Kui imperatiivsed normid seaduses välistavad (vastamise ajal) ümberpaigutamise

avavanglasse, ei saa pidada ka kaebajale tekkinud riivet intensiivseks, sest avavanglasse

paigutamise tingimused on esmajärjekorras seadusandja ja täitevvõimu kujundada ning alles siis

haldusorgani poolt kaalutavad. Kaebajal avanes võimalus avavanglasse ümberpaigutamiseks

alles 14.04.2023, st pärast 09.01.2023 ja 06.04.2023 vastuste saamist. Samuti olid kaebajal sel

ajal kehtivad distsiplinaarkaristused töökohustuse täitmisest keeldumise eest (Tallinna

Ringkonnakohtu 07.02.2023 määrus nr 3-23-65, p 11). Seejuures tuleb avavanglasse

ümberpaigutamisel individuaalse täitmiskava kõrval arvestada ka vangistusseaduse (VangS)

§ 20 lg-s 1 nimetatud tingimusi (Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 19). Kuna kaebaja

ei vasta nendele tingimustele, on kaebajale tekkinud riive väheintensiivne ja kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlust

kaebaja vanglale ei esitanud ning see tuleks tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Terviseandmetest ei ole võimalik järeldada, et tema tervist kahjustati. Kaebaja kaebas

kõhuvalusid ja unepuudust juba enne 09.01.2023 vastuse saamist.

Kaebaja keeleoskus on piisav, et kohtumäärustest aru saada (vt Tallinna Ringkonnakohtu

06.04.2023 määrus nr 3-23-372 ja 17.04.2023 määrus nr 3-22-1894). Ta on käiguta jätmise

määrusele vastanud.

5. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 09.05.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada

Tallinna Halduskohtu 02.05.2023 määrus ja saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi

halduskohtule.

Määruses ei ole selgitatud, millisel õiguslikul alusel ja millisesse kohtusse peaks kaebaja

pöörduma. Kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse ning esitas kaebuse tähtaegselt.

Puudus alus tagastada kaebus Tallinna Vangla 06.04.2023 vastuse tühistamiseks. Kaebaja

õiguste riivet ei saa pidada väheintensiivseks, sest ta taotles kahjuhüvitist 25 900 eurot.

Menetlusabi taotlust ei ole sisuliselt lahendatud ning tõlketa satub ohtu kaebaja subjektiivsete

õiguste kaitse.

3-23-797

3(4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab XXi määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud minimaalsetele nõuetele.

7. Tallinna Vangla esitas ringkonnakohtu nõudel kaebaja 08.02.2023 taotluse

nr 5-37/23/13-1. Ringkonnakohus võtab selle määruskaebuse õigemaks lahendamiseks asja

materjalide juurde (HKMS § 203 lg 2, § 198 lg 2).

8. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 02.05.2023 määruse muutmiseks või

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Halduskohus tegi õigesti kindlaks, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobiv

hüvitamisnõue. Seda märkis ka kaebaja oma kirjalikus vastuses käiguta jätmise määrusele.

Seetõttu on põhjendamatu määruskaebuses tehtud etteheide, et puudus alus tagastada

tühistamiskaebus Tallinna Vangla 06.04.2023 vastuse peale. Riigivastutuse seaduse (RVastS)

§ 18 lg 2 annab kannatanule võimaluse esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks,

kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, mitte kaebus haldusorgani

vastuse tühistamiseks (Riigikohtu 17.06.2021 otsus nr 3-19-1416, p 17). Halduskohus

kontrollib kaebuse saamisel selle lubatavust, sh kas esineb aluseid kaebuse tagastamiseks või

käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kui esineb mõni HKMS § 121 lg-tes 1 või 2

sätestatud kaebuse tagastamise alustest, siis kaebus tagastatakse. Tähtsust ei ole sellel, et mõni

kaebuse lubatavuse eeldus võib olla täidetud.

10. Kaebaja nõudis kaebuses Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 25 900 eurot hüvitamist

seoses sellega, et ta oli ajavahemikul 09.01.–10.04.2023 paigutatud kinnisesse vanglasse, mitte

avavanglasse. Seejuures oli vangla tema hinnangul keeldunud 09.01.2023 vastusega

õigusvastaselt tema avavanglasse paigutamisest. Kaebaja sõnul kahjustas vangla tegevus tema

tervist.

11. Ringkonnakohus on varem leidnud, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib

õiguste riivet pidada väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui

mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt

välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures ei ole riive intensiivsuse hindamisel tähtsust

sellel, kas taotletud hüvitis ületab HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära või

kui suur hüvitis konkreetse õigushüve rikkumise eest tavaliselt välja mõistetakse, vaid

arvestada tuleb konkreetse õigushüve kaalukust ja sellesse sekkumise raskust (Riigikohtu

26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12; 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; vt viimati Tallinna

Ringkonnakohtu 20.04.2023 määrus nr 3-22-2021, p 23 ja sealsed viited).

12. Siinsel juhul olid HKMS § 121 lg 2 p-i 21 kohaldamise tingimused täidetud. Halduskohus

on asjakohaselt Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusele nr 3-23-65 viidates selgitanud,

et Tallinna Vangla 09.01.2023 vastus oli vastus kaebaja selgitustaotlusele, mitte 14.12.2022

taotlust lahendav haldusakt. Kaebaja õigus piirdub seega vastuse saamisega selgitustaotlusele,

kuid kohus ei kontrolli sellise vastuse sisulist õigsust. Kuna kaebaja sai vastuse

selgitustaotlusele, võib riivet pidada väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks.

Kohtueelses menetluses tugines kaebaja tervise kahjustamisele, mitte inimväärikuse

alandamisele, samuti väitis ta õiguste kahjustamist perioodil 09.01.–05.02.2023. Seega selles

osas on tal läbimata ka kohustuslik kohtueelne menetlus VangS § 11 lg 8 mõistes. Isegi kui

kaebaja taotles 14.12.2022 avavanglasse paigutamist, siis taotluse lahendamise ajaks

(09.01.2023) ei olnud tal tekkinud võimalust olla avavanglasse paigutatud, sest ta ei täitnud

3-23-797

4(4)

VangS § 20 lg-s 1 nimetatud tingimusi. Karistusajast tulenevalt tekkis tal võimalus

avavanglasse paigutamiseks 14.04.2023. Seega selgi juhul piirdus kaebaja õigus üksnes

hinnangu saamisega. Kuna kaebajale vastati õigesti, et ta ei vasta avavanglasse paigutamise

tingimustele, võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist

ebatõenäoliseks. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses kinnise vangla kinnipidamise tingimusi

eraldiseisvalt vaidlustanud, vaid on seostanud õiguste rikkumise selgelt avavanglasse

paigutamata jätmisega. Asja materjalidest ei nähtu ka, et kaebaja 08.02.2023 avaldust oleks

tulnud käsitada taotlusena avavanglasse paigutamiseks.

13. Halduskohus lahendas menetlusabi taotluse sisuliselt, jättes selle rahuldamata.

Ringkonnakohus on kaebaja keeleoskust hinnanud 06.04.2023 määruses nr 3-23-372 ja

17.04.2023 määruses nr 3-22-1894 ning jääb varem väljendatud seisukohale. Kaebaja

keeleoskus on ka praeguses asjas tehtud kohtulahendite lugemiseks ja mõistmiseks piisav.

Asjas tehtud lahendid ei ole pikad ega keerulised. Kaebaja keeleoskust praeguses asjas kinnitab

see, et ta on esitanud eestikeelse taotluse vanglale ning vangla eestikeelsele vastusele kaebuse,

vastanud asjakohaselt käiguta jätmise määrusele ning esitanud määruskaebuse.

14. Halduskohus määrus on seega seaduslik ja põhjendatud. XXi määruskaebus jääb

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)