2-23-102206/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-23-102206

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2023, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-102206

Tsiviilasi

Reval Trepid OÜ hagi Milcon OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5595.25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Reval Trepid OÜ (RK 12646997; asukoht Männiku tee

85-2, Tallinn 11213), lepinguline esindaja Tiia Raudmägi (e-post

tiia@iuring.ee)

Kostja: Milcon OÜ (RK 14548256; asukoht Veski, Koila küla,

Viru-Nigula

vald

44008,

Lääne-Viru

maakond,

e-post info@milcon.ee), seaduslik esindaja Guido Miller

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Reval Trepid OÜ loobumine põhivõlgnevuse summas 4500 eurot ja

alates 05.05.2023 lisanduva viivise nõudest seoses põhivõlgnevuse täitmisega ning

lõpetada nimetatud nõuete osas menetlus.

2. Jätta põhivõlgnevuse 4500 eurot ja alates 05.05.2023 lisanduva viivise nõuetega

seotud menetluskulud kostja kanda.

3. Tagastada käesoleva lahendi jõustumisel seoses hagist osalise loobumisega riigilõiv

summas 227.50 eurot Reval Trepid OÜ arveldusarvele nr XXXX Swedbank AS-s.

4. Rahuldada Reval Trepid OÜ hagi Milcon OÜ vastu 20.06.2022 ehituse

alltöövõtulepingust nr xxxx tuleneva viivise 452.35 eurot nõudes õigeksvõtul

põhineva otsusega.

5. Välja mõista Milcon OÜ-lt Reval Trepid OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivised perioodi 28.10.2022-05.05.2023 eest summas 452.35 eurot.

6. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud Milcon OÜ kanda.

8. Välja mõista Milcon OÜ-lt Reval Trepid OÜ kasuks menetluskulud 747.50 eurot,

millest on riigilõiv 367.50 eurot ja 380 eurot lepingulise esindaja kulu.

9. Välja mõista Milcon OÜ-lt Reval Trepid OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (747.50

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

2 (5)

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja

jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb

tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses

esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Reval Trepid OÜ esitas 16.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult Milcon OÜ 7437.27 euro saamiseks. Kuna võlgnik esitas 02.02.2023

makseettepanekule vastuväite, andis kohtunikuabi avaldaja nõude 20.02.2023 üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Viru Maakohus jättis 17.03.2023 määrusega Reval Trepid OÜ (hageja) 02.03.2023

(täiendatud 07.03.2023) hagi Milcon OÜ (kostja) vastu käiguta ja andis hagejale tähtaja

hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks.

3. Hageja esitas 31.03.2023 hagiavalduse tervikteksti, millega palub asendada eelneva

hagiavalduse ja arvesse võtta käesolevale hagiavaldusele lisatud tõendid. Hageja palub mõista

kostjalt välja põhivõlgnevus 4500 eurot, viivised 420.25 eurot 31.03.2023 seisuga ja lisanduva

viivise põhisummalt 4500 eurot alates 01.04.2023 viivisemääras 15% aastas.

4. Kohus võttis 12.04.2023 määrusega 31.03.2023 esitatud hagiavalduse menetlusse.

5. 05.05.2023 vastuses kostja tunnistab hageja Reval Trepid OÜ nõuet kostja vastu

põhivõlgnevuse 4500 eurot tasumiseks. Kostja ei ole hageja poolt esitatud arve nr. 22058-1

tasumisele vastu vaielnud, vaid on selgitanud, et antud objekti eest raha saamine viibib objektile

kasutusloa saamise viibimise tõttu, siis ei suuda kostja kogu arvet korraga tasuda, kuid kinnitas,

et tasub kogu võlgnetava summa ära perioodi märts – mai 2023 jooksul. Kostja sellekohast

lubadust kinnitab ka hageja esindaja hagiavalduse punktis 1.4. Kostja tasus võlgnetavast

summast hagejale 2500 eurot 04.04.2023 ja 2000 eurot 05.05.2023, seega on kostja lubatud

tähtaja jooksul võlgnevuse hagejale täielikult tasunud.

6. 05.05.2023 esitas hageja kohtule avalduse hagist osaliseks loobumiseks. Hageja loeb

põhinõude kostja poolt 04.04.2023 ja 05.05.2023 maksetega tasutuks ja loobub põhinõudest

4500 eurot. Hageja jääb viivisenõude juurde. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 452.35

eurot 05.05.2023 seisuga: 1) põhinõudelt 7000 eurot perioodi 28.10.2022-07.03.2023 eest 375.97

eurot, 2) põhinõudelt 4500 eurot perioodi 08.03.-04.04.2023 eest 51.78 eurot, 3) põhinõudelt

2000 eurot perioodi 05.04.-05.05.2023 eest 24.60 eurot. Hageja palub tagastada seoses hagist

osalise loobumisega riigilõiv pooles summas 227.50 eurot, arvestades loobutud nõude suurust.

Hageja palub jätta menetluskulud 747.50 eurot (riigilõiv 367.50 eurot, lepingulise esindaja kulud

380 eurot) koos lisanduva viivisega kostja kanda.

7. Vastuseks 18.05.2023 kohtunõudele (loobumise kohta seisukoha esitamiseks) kostja teatas

12.06.2023, et on nõus tasuma hageja nõutud viivise, aga ei ole nõus hageja menetluskulude

jätmisega kostja kanda. Kostja tasus oma võlgnevuse hageja ees vastavalt lubatud

maksegraafikule, s.o. perioodil märts – mai 2023. Seega ei oleks hagejal olnud üldse põhjust

kohtu poole pöörduda ning sellega seotud kulusid kanda. Kostja palub jätta menetluskulud poolte

endi kanda.

8. Kohus andis kostjale 07.07.2023 tähtaja hageja menetluskulude nimekirjale seisukoha

esitamiseks kuni 12.07.2023. Kostja kinnitas kirja kättesaamist 11.07.2023, kohtule tähtaegselt

3 (5)

seisukohta ei ole esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hagist osaline loobumine ja riigilõivu tagastamine

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit,

teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates

kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta

seda vastuses märkima.

Kostja ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud.

Kohus märgib, et hagist osalise loobumise avalduses väljatoodud arvestuse põhjal on hageja

seoses põhivõlgnevuse täieliku tasumisega sisuliselt loobunud ka lisanduva viivise nõudest

(arvestades seda mh tagastatava riigilõivu suuruse kujunemisel). Kohus arvestab seda hagist

loobumise vastuvõtmisel.

Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi.

Kohus võtab vastu hagist osalise loobumise põhivõlgnevuse nõudes summas 4500 eurot ja

lisanduva viivise nõudes ning lõpetab antud nõuete osas menetluse.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

10. Hageja taotles seoses hagist osalise loobumisega loobutud nõudelt poole riigilõivu

tagastamist summas 227.50 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist.

Kohus tuvastas, et hageja 31.03.2023 hagiavalduses esitatud nõuete hagihind on 5595.25 eurot

(4500 + 420.25 + (viivised arvestatuna ühe aasta eest) 675), millelt on tasutud riigilõiv 595 eurot.

Pärast hagist osalist loobumist on hageja nõudeks viivised summas 452.35 eurot, millelt

riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulub tasumisele riigilõiv 140 eurot. Seega kuuluks hagejale

tagastamisele riigilõiv summas 227.50 eurot ((595-140) : 2).

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus seoses hagist osalise loobumisega riigilõivu 227.50 eurot

hageja pangakontole XXXX Swedbank AS-s.

Hagi lahendamine õigeksvõtul põhineva otsusega

11. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus piirdub kirjeldavas osas

vaid asjaolude kokkuvõtliku väljatoomisega.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 teise lause järgi lahendab kohus asja

kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

Kohtu hinnangul saab kostja 12.06.2023 vastusest üheselt järeldada, et kostjal puuduvad

viivisenõudele vastuväited ja ta võtab seega hagi ka selle nõude osas õigeks. Kuna kohus võttis

vastu hageja loobumise põhivõlgnevuse ja lisanduva viivise nõudest ning kostja võttis hagi

viivisenõudes õigeks, siis tuleb hagi viivisenõudes rahuldada vastavalt hageja haginõude

täpsustuses esitatule. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised

4 (5)

perioodi 28.10.2022-05.05.2023 eest summas 452.35 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

13. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud.

Kohus, tutvudes poolte seisukohtade ja toimikumaterjalidega, asub seisukohale, et

menetluskulud seoses hagist osalise loobumisega tuleb jätta kostja kanda.

02.03.2023 esitatud hagiavalduses toodud selgituse põhjal pooled otsisid kompromissilahendust,

kuid seda ei saavutatud (dtl 34). 31.03.2023 hagiavalduse tervikteksti (p 1.4., dtl 166) kohaselt

on kostja pakkunud, et tasub võlgnevuse märts-mai jooksul kolme osamaksena. Hagiavaldusest

(p 1.7.) nähtub samas ka, et kostja on korduvalt hagejale andnud lubadusi võlgnevus tasuda, kuid

ei ole võlgnevust hagejale täies ulatuses tasunud. Kohtu hinnangul ei nähtu poolte esitatust, et

nad oleksid pärast kostja tehtud tasumise ettepanekuid sõlminud kokkuleppe võlgnevuse

tasumiseks osamaksetena, milline asjaolu võiks anda aluse menetluskulude jätmiseks poolte endi

kanda TsMS § 162 lg 4 järgi, s.o juhul, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik (antud säte on

kohaldatav ka asja lõpetamisel hagist loobumise korral). Antud juhul puudub vaidlus selles, et

kostja on rahuldanud hageja (põhivõlgnevuse) nõude pärast hagi esitamist, seega tuleb jätta

loobutud haginõudega seotud menetluskulud kostja kanda.

14. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui

kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohus leiab, et hagi (viivisenõude) õigeksvõtuga seotud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1

alusel jätta samuti kostja kanda, kuivõrd kostja on võlgnevuse tähtaegselt tasumata jätmisega

andnud ise põhjuse hagi esitamiseks. Nagu kohus eelpool selgitas, ei tulene poolte esitatust, et

nad leppisid kokku võlgnevuse osade kaupa tasumises, mille tõttu oleks hageja poolt hagi

esitamine olnud ennatlik või pahatahtlik ning seega puudub alus jätta TsMS § 168 lg 6 alusel

menetluskulud hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel hageja 05.05.2023 esitatud menetluskulude

nimekirjast ja avaldusest. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna välja mõista 747.50 eurot,

millest on riigilõiv 367.50 eurot (140 + 227.50, s.h arvestades hagist osalisel loobumisel

tagastamisele kuuluvat riigilõivu) eurot ja 380 eurot (4 tundi tunnihinnaga 95 eurot

käibemaksuta) õigusabikuludena.

Kostja hageja menetluskuludele tähtaegselt vastuväiteid esitanud ei ole.

16. Kohus leiab, et kuna riigilõivu tasumise kohustus ja suurus tuleneb seadusest ja makstakse

lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 367.50

eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

5 (5)

17. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud hagi materjalidega tutvumiseks,

komplekteerimiseks, hagi koostamiseks ja esitamiseks 3 tundi ning suhtluseks kliendiga,

haginõude vähendamiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks 1 tund.

Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab kohus hageja esindaja toimingutele

kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks.

Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-

115-13, p 25). Kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot

(tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)). Kohus leiab, et hageja

esindaja tunnihind 95 eurot jääb keskmise tunnitasu piiridesse ning on tsiviilasja mahtu ja

keerukust põhjendatud.

Hageja õigusabikulu on seega 380 eurot 4 tunni eest.

18. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 747.50 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusele tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik