3-23-26/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-26

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 4. novembri

2022. a otsuse nr ERESID-176063 ja 5. detsembri

2022. a vaideotsuse nr 15.3-24/86-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin

Randoja

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu

27. aprilli 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-26 resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveamet määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-26

resolutsiooni punkt 2.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Läti Vabariigi kodanik X omas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 27.03.2019 otsusega nr

1046422207/EDID välja antud e-residendi digitaalset isikutunnistust kehtivusega 27.03.2019–

27.03.2024.

2. PPA peatas 04.11.2022 otsusega nr ERESID-176063 isikut tõendavate dokumentide

seaduse (ITDS) § 206 lg 2 p 1 ning lg-te 4 ja 5 alusel Xi e-residendi digitaalse isikutunnistuse

sertifikaadid alates 04.11.2022 ning tunnistas Xi e-residendi digitaalse isikutunnistuse

kehtetuks alates 04.12.2022, sest ta ohustab avaliku korda või riigi julgeolekut. ITDS § 207 lg

4 kohaselt on otsuses märgitud vaid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1

sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev õiguslik alus.

3-23-26

2(6)

3. PPA jättis 05.12.2022 vaideotsusega nr 15.3-24/86-2 rahuldamata Xi vaide 04.11.2022

otsuse kehtetuks tunnistamiseks. ITDS § 207 lg 5 kohaselt ei märgita vaideotsuses neid

asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 04.01.2023 kaebuse PPA 04.11.2022 otsuse nr ERESID-

176063 ja 05.12.2022 vaideotsuse nr 15.3-24/86-2 tühistamiseks. Kaebaja ei ohusta avalikku

korda ega riigi julgeolekut. Kuna kaebajale ei ole avaldatud otsuse aluseks olevaid asjaolusid,

siis saab ta selles osas üksnes spekuleerida. Ajal, mil kaebaja töötas laevade valdusettevõttes,

pidasid Kreeka ametivõimud kinni ühe hallatava laeva väitega, et selle pardal oli ebaseaduslik

relvalast, mis rikkus Sudaani suhtes kehtestatud ÜRO Julgeolekunõukogu embargot. Sellega

seotud kriminaalmenetluses oli kahtlustatavaks mh kaebaja, kuid teda ega ka seotud ettevõtet

ei ole juhtumiga seoses süüdi mõistetud. Kaebaja osas on süüdistusest loobutud ning Kreeka

kohus on tuvastanud, et laeva kinnipidamine oli ebaseaduslik ja tegemist ei olnud

rahvusvahelist sanktsiooni rikkuva lastiga. Kreeka kohus ei leidnud süüd ühelgi asjaosalisel ega

tuvastanud õigusvastast tegu. Sama juhtumiga seoses on Hispaania võimud kaebajat ka hiljem

põhjendamatult uurinud ning kaebaja on nende ebaseadusliku tegevuse kohtus vaidlustanud.

Kaebajat ei ole kunagi kriminaalkorras karistatud ja ta ei ole pannud toime ühtegi karistatavat

tegu. Kaebaja ei soovigi teada, kuidas on tema kohta andmeid kogutud või analüüsitud, vaid ta

soovib üksnes teada, mida talle faktiliselt ette heidetakse.

5. PPA palus 09.02.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata ja piirata kaebaja juurdepääsu

PPA 09.02.2023 menetlusdokumendile nr 1.2-2/21-3 koos lisadega. ITDS § 207 lg-test 4 ja 5

tulenevalt ei laiene e-residendi digitaalse isikutunnistusega seonduvale haldusmenetlusele kõik

HMS-s sätestatud reeglid ning vaidlustatud otsuste aluseks olnud põhjenduste (sh faktiliste

asjaolude) kaebajale avaldamata jätmine ja kaebaja ärakuulamata jätmine olnud õiguspärane.

Kaebaja e-residendi digitaalne isikutunnistus tunnistati kehtetuks ITDS § 206 lg 2 p 1 ja lg 4

alusel, kuna PPA-le teada olev informatsioon annab alust kahtluseks, et kaebaja võib olla ohuks

avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Tekkinud kahtluste tõttu ei ole kaebaja e-residendina

usaldusväärne ning ebausaldusväärsele isikule e-residentsuse kui hüve jätkuv võimaldamine

kahjustab e-residentsuse programmi mainet ning tervikuna Eesti riigi mainet ja selle kaudu ka

majandust. Kuna e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole Eestis ettevõtlusega

tegelemise eelduseks, vaid muudab selle üksnes mugavamaks, võimaldades teha tehinguid ka

Eestist eemal asudes, siis ei ole otsuse mõju kaebajale üleliia koormav, võrreldes vajadusega

kaitsta Eesti riigi huve ja mainet ning avalikku korda ja julgeolekut.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg-st 51 ja ITDS § 207 lg 3 p-st 4 tulenevalt on sarnaselt

viisamenetlusele ka e-residentsuse menetluses kogu PPA otsuse aluseks olev teave tunnistatud

asutusesiseseks kasutamiseks. ITDS § 207 lg 3 järgi on PPA-l kohustus kaitsta asjakohast teavet

nii menetluse käigus kui ka pärast otsuse jõustumist. Ka seadusandja tahe on olnud, et taotluse

rahuldamisest keeldumise või e-residentsuse kehtetuks tunnistamise alused oleks taotlejate ja

e-residentide eest varjatud, sest nendes menetlustes analüüsitakse andmeid, mille välisriigi

kodanikele teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda (vt Riigikogu XII koosseisu 699

SE seletuskiri). Kuigi alates 15.03.2019 kehtivast ITDS § 207 lg 3 sõnastusest näib, et piirang

ei ole enam absoluutne, nähtub isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (vt

Riigikogu XIII koosseisu 778 SE) seletuskirjast, et absoluutne piirang on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus,

IKÜM) art 23 lg-ga 1 ning alates 15.03.2019 kehtiv ITDS § 207 lg 3 sõnastus täiendab üksnes

sätet tulenevalt IKÜM-i tekstist. E-residentsuse menetlustes isikuandmete töötlemise viisi ja

meetodi avalikustamine ohustab avalikku korda, mistõttu on piirangu rakendamine kaalutletud

ja õiguspärane (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määrus nr 3-19-206, p 15). Teavet

PPA meetodite ja taktika kohta sisaldavad ka dokumendid, millele juurdepääsu piiramist

3-23-26

3(6)

taotletakse. Vajadus teabe saladuses hoidmiseks ei ole kohtumenetluses ära langenud ning PPA

huvi dokumente varjata on ilmselgelt kaalukam kui kaebaja huvi nendega tutvuda. Vajadus

kaitsta avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust välismaalase poolt Eesti avalike teenuste

kasutamisest tingitud võimaliku ohu eest kaalub üles kaebaja õiguse saada üksikasjalikku teavet

vaidlustatud otsuste andmise põhjuste kohta.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.04.2023 määrusega vastustaja 09.02.2023 taotluse

osaliselt ning piiras kaebaja juurdepääsu PPA 09.02.2023 menetlusdokumendile nr 1.2-2/21-3

ja selle lisadele 1–4 tervikuna (resolutsiooni p 1), kuid kohustas PPA-d kolme tööpäeva jooksul

alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates avaldama kaebajale 04.11.2022 otsuse nr

ERESID-176063 põhimotiivid ehk vähemalt viidatud otsuse 4. punkti 6. lõigu 2. lausest nähtuv

põhjus (resolutsiooni p 2). Ühtlasi kuulutas halduskohus asja menetluse määruse resolutsiooni

p-s 1 nimetatud dokumentide osas kinniseks (resolutsiooni p 3).

Tallinna Ringkonnakohus on juurdepääsupiirangu küsimuse otsustamist e-residentsuse asjades

korduvalt selgitanud (nt 18.11.2022 määrus nr 3-22-950, p-d 10–12). Dokumendid, millele PPA

juurdepääsu piiramist taotleb, on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p-

de 51, 12 ja 19 ning ITDS § 207 lg 3 p 4 alusel. Kohus rahuldab taotluse osaliselt, piirates küll

juurdepääsu dokumentidele, kuid kohustades PPA-d samal ajal esitama vähemalt põhimotiivid.

Piirangu seadmine HKMS § 79 lg 1 p 1, AvTS § 35 lg 1 p 51 ja ITDS § 207 lg 3 p 4 alusel on

avaliku korra tagamiseks põhjendatud ja vajalik, sest dokumendid sisaldavad või neist saab teha

järeldusi PPA meetodite ja taktika kohta e-residentsuse asjades. Teisalt on PPA 09.02.2023

vastuses kaebajale andmeid teatud ulatuses avaldatud (nt otsuse aluseks olid ITDS § 206 lg 2

p 1 mõlemad alternatiivid, kaebaja ei ole e-residendina usaldusväärne). Kaebajal on võimalik

esitada oma põhjendused ja tõendid nende asjaolude kohta, mis tema oletuste kohaselt tingisid

04.11.2022 otsuse andmise. Kohus kontrollib PPA otsuse õiguspärasust kõigi asjas esitatud

materjalide pinnalt ning halduskohtumenetluses kehtivat uurimispõhimõtet arvestades ei jää

kaebaja õigused kaitseta ka siis, kui tal on vaid piiratud õigus toimikuga tutvuda. Kokkuvõttes

on riigi huvi teabe saladuses hoidmiseks praegusel juhul kaalukam kaebaja õigusest tutvuda

kõigi asja materjalidega.

Kuigi kohus ei pea põhjendatuks avaldada kaebajale otseselt PPA materjale, on kaebajal siiski

kaebeõiguse teostamiseks õigus vähemalt minimaalses ulatuses teada peamisi asjaolusid, miks

teda peetakse ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule, et tal oleks võimalik esitada oma

vastuväiteid (vt ka Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39). Kohtu hinnangul on piisav,

kui avaldada kaebajale 04.11.2022 otsuse 4. punkti 6. lõigu 2. lause või vähemalt sealt nähtuv

otsuse alus/ajend (st kui lause algust pole põhjendatud avaldada). See oleks kooskõlas kaebaja

seisukohaga, et ta soovib üksnes teada otsuse faktilist alust. Ainuüksi see, et PPA-le on teada

mingi asjaolu, millele otsuse tuginetakse, ei ole kohtu hinnangul hõlmatud AvTS § 35 lg 1 p-ga

51, kui kaebajale ei avaldata selle asjaolu teadasaamise allikaid või meetodeid. ITDS § 207 lg 3

p 4 kohaldamine eeldab samuti hinnangut avaliku korra kaitse ohustatusele. Äratuntav ei ole,

et otsuse faktilise aluse mainimine kaebajale ohustaks avaliku korra kaitset. Isegi kui otsuse

faktilise aluse avaldamine tekitaks kauge ja hüpoteetilise ohu, mis on PPA-le nähtav, siis on

HKMS § 88 lg 2 kohaselt kaebaja õiguseid ja saladuse hoidmise huvi kaaludes halduskohtu

arvates kaalukam kaebaja õigus saada teada e-residendi isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise

põhjus. Kokkuvõttes seisneb PPA taotluse osaline rahuldamine selles, et kohus ei avalda

kaebajale PPA esitatud materjale, kuid PPA-l tuleb siiski osaliselt avada kaebajale 04.11.2022

otsuse sisu. Vastustaja võib avaldada ka rohkem kui see, mida kohus minimaalselt vajalikuks

pidas. HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel tuleb

haldusasja menetlus kuulutada PPA taotluses nimetatud dokumentide osas kinniseks.

3-23-26

4(6)

7. Politsei- ja Piirivalveamet palub 23.05.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu

määrus osas, milles PPA 09.02.2023 taotluse jäeti rahuldamata ning kohustati PPA-d avaldama

kaebajale 04.11.2022 otsuse põhimotiivid (vähemalt 4. punkti 6. lõigu 2. lausest nähtuv põhjus).

Kohus on teinud Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 ja 22.12.2022 määrustest haldusasjas nr

3-22-950 ebaõiged järeldused. Selles asjas saadeti juurdepääsupiirangu taotlus halduskohtule

uueks lahendamiseks põhjusel, et halduskohus ei olnud määrust põhjendanud. Halduskohus tegi

02.12.2022 uue määruse, millega jättis PPA otsust põhistavad üksikasjad kaebajale avaldamata

ja ringkonnakohus jättis selle määruse muutmata. Tallinna Ringkonnakohus pidas 22.12.2022

määruses nr 3-22-950 piisavaks seda, kui kaebajale on avaldatud vaidlustatud otsuse õiguslik

alus ja PPA viide kaebaja ebausaldusväärsusele. Ringkonnakohus ei pidanud kaebaja õiguste

ja huvide tagamiseks vajalikuks avaldada temale vaidlustatud haldusakti faktilist alust, vaid

ringkonnakohus pidas piisavaks, kui see on avaldatud kohtule. Riigikohus jättis 21.03.2023

määrusega nr 3-22-950 kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.

Halduskohus tugines lisaks Riigikohtu 01.10.2018 otsusele nr 3-17-1026, milles oli vaidluse all

oluliselt suurema kaaluga õigushüve ehk isiku õigus saada rahvusvahelist kaitset, mis on kaitse

saamise tingimustele vastava isiku rahvusvaheliselt tunnustatud subjektiivne õigus. E-residendi

digitaalse isikutunnistuse saamine ei ole seevastu isiku õigus, vaid üksnes Eesti Vabariigi poolt

usaldusväärsele välismaalasele pakutav hüve, mis tagab ligipääsu kõigile Eesti e-teenustele.

Ühelgi välismaalasel ei ole subjektiivset õigust nõuda endale e-residendi staatuse andmist ning

sellise hüve andmise otsustamisel on riigil (PPA kaudu) ulatuslik kaalumisruum. Seetõttu ei saa

kaebaja huvi vaidlustatud otsuse aluseks olnud asjaoludega tutvumiseks olla kaalukam kui PPA

huvi hoida kaebaja suhtes tehtud otsuse faktiline alus avaliku korra kaitseks saladuses. PPA-l

on ITDS § 207 lg-st 3 tulenevalt kohustus kaitsta asjaomast teavet ja seda mitte avalikustada nii

menetluse käigus kui ka pärast otsuse jõustumist. Seadusandja tahe on olnud kõrvaldada kõik

võimalikud viisid, kuidas võiks isik välja uurida tema e-residentsuse taotluse rahuldamisest

keeldumise või e-residendi isikutunnistuse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise

põhjuse (vt Riigikogu XII koosseisu 699 SE ja XIII koosseisu 778 SE seletuskirjad; vt lisaks

Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määrus nr 3-19-206, p 15).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga

ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel

(sh avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitset – TsMS § 38 lg 1 p 1; HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks

on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate

ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa

andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise

eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise

põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures, mille piiramist saab õigustada üksnes vajadus

kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib

piirata vaid eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab

3-23-26

5(6)

meetmeid piirangu tasakaalustamiseks. Kaaluda tuleb ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja

selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste

tõhus kaitse (nt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29; 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026,

p 39; 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24).

10. Kuigi ITDS § 207 lg-d 4 ja 5 näevad ette, et mh e-residendi digitaalse isikutunnistuse

kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse ja selle peale esitatud vaide lahendamisel

tehtud vaideotsuse kohta avaldatakse menetlusosalisele üksnes haldusakti rekvisiidid, õiguslik

alus ja vaidlustamisviide, kuid mitte otsuste aluseks olnud asjaolusid ja tõendeid, ei sätesta

ITDS § 207 lg 3 absoluutset keeldu tutvuda asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga (sh

tervikotsusega), vaid võimaldab üksnes seda õigust vajaduse korral piirata. ITDS § 207 lg 3 p 4

kohaselt võib materjalidele juurdepääsu piirata, kui see võiks ohustada avaliku korra kaitset.

ITDS § 207 lg-st 31 tulenevalt on sisuliselt võimalik piirata kõiki isikuandmetega seotud õigusi.

Pidades silmas, et ITDS § 207 lg 3 sissejuhatav lauseosa jätab haldusorganile selgelt õiguse

juurdepääsu piiramise vajalikkust kaaluda, ei saa ITDS § 207 lg 3 p-i 4 tõlgendada viisil, et kui

haldusorgani prognoosi kohaselt võiks andmete avaldamine ohustada avaliku korra kaitset, siis

tuleb tal andmete avaldamisest igal juhul keelduda. Kui andmete avaldamine ei saagi ohustada

avaliku korra kaitset, siis ei oleks neile ITDS § 207 lg 3 p 4 alusel juurdepääsu piiramine üldse

võimalik. Kui andmete avaldamine võiks ohustada avaliku korra kaitset, siis tuleb haldusorganil

kaaluda, kas avaliku korra kaitse vajadus on konkreetsel juhul tungivam menetlusosalise huvist

tutvuda otsuse põhjendustega ja otsuse aluseks olnud tõenditega. Halduskohtul tuleb HKMS §

88 alusel toimikuga tutvumise piiramise taotluse lahendamisel teostada samasugune kaalumine.

11. Kuna asjas on esitatud üksnes PPA määruskaebus, ei hinda ringkonnakohus halduskohtu

27.04.2023 määruse põhjendatust osas, milles PPA 09.02.2023 taotlus rahuldati. Muu hulgas ei

saa ringkonnakohus PPA määruskaebuse alusel kontrollida, kas kaebaja õiguste kaitseks võiks

olla põhjendatud toimikule juurdepääsu võimaldamine mingis muus ulatuses kui halduskohtu

määruse resolutsiooni p-s 2 märgitud. Seega võtab ringkonnakohus seisukoha vaid küsimuses,

kas vastustajal tuleb kaebajale avaldada vähemalt PPA 04.11.2022 otsuse nr ERESID-176063

punkti 4 kuuenda lõigu teise lause lõpuosa, mis kajastab PPA-le edastatud teabe sisu.

12. PPA 09.02.2023 menetlusdokumendist nr 1.2-2/21-3 saab järeldada, et vastustaja ei ole

pidanud võimalikuks avaldada menetlusosalisele teavet, millest võiks teha järeldusi e-residendi

usaldusväärsuse kontrollimiseks kasutatud meetodite ja taktika kohta (sh kontrolli põhjalikkus,

kontrollitavad andmed ja nende allikad). Halduskohus on sellega põhimõtteliselt ka nõustunud,

pidades samas vajalikuks avaldada kaebajale vähemalt sisuline põhjus, miks PPA kahtleb tema

usaldusväärsuses. Ringkonnakohtu hinnangul saaks siiski ka otsuse 4. punkti 6. lõigu 2. lauses

välja toodud asjaolust teha järeldusi selle kohta, kust PPA teave pärineb (st milliseid päringuid

on vastustaja teinud). Vastustajaga tuleb ka nõustuda, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse

omamine, mis võimaldab kasutada Eesti e-teenuseid (ITDS § 205 lg 2), ei ole eriliselt kaalukas

õigushüve (võrreldes nt põhiõigustega kaitstud õigushüvedega), mistõttu ei pea isikutunnistuse

kehtivuse peatamist või kehtetuks tunnistamist põhistavale teabele juurdepääsu piiramiseks

esinema n-ö kvalifitseeritud ega vahetut ohtu avalikule korrale. Siiski ei saa PPA-ga nõustuda,

et e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole üldse välismaalase õigus. ITDS § 205

lg 1 ja § 206 tingimustele vastaval välismaalasel (st kelle puhul ei esine e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise

aluseid) on õigus vastavat dokumenti omada. Ehkki ITDS § 206 lg-d 3–5 jätavad vastustajale

ulatusliku kaalutlusõiguse, ei muuda see seadusest tulenevat subjektiivset õigust olematuks ega

anna vastustajale võimalust teha suvaotsust. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb lähtuda volituse

piiridest, kaalutlusõiguse eesmärgist ja õiguse üldpõhimõtetest ning arvestada olulisi asjaolusid

ja kaaluda põhjendatud huve (vt ITDS § 1 lg 2; HMS § 4 lg 2).

3-23-26

6(6)

13. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul võimaldaks PPA meetodite ja taktika kohta järeldusi

teha ka teave, mille kaebajale avaldamiseks on halduskohus vastustajat kohustanud, ning samas

esineb kaalukas vajadus avaliku korra kaitsmiseks tagada PPA-le võimalus teha e-residentsuse

programmi üle tõhusat järelevalvet (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 määrus nr 3-

22-950, p 17), siis tuleb vaidlusaluse teabe saladuses hoidmises pidada kaalukamaks kaebaja

huvist selles osas asja materjalidega tutvuda. Ehkki see piirab kaebaja võimalust esitada sisulisi

vastuväiteid vaidlustatud otsusele, on tema õiguste kaitseks piisav, et dokumentidega tutvub

kohus, kes peab kontrollima vaidlustatud haldusakti seaduslikkust kõigist asja lahendamisel

olulistest materiaalõiguslikest, menetluslikest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes

(vt HKMS § 158).

14. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus PPA määruskaebuse ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 27.04.2023 määruse resolutsiooni p-i 2.

(allkirjastatud digitaalselt)