3-23-440/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-440

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus anda luba vara käsutamise

piiramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2023. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK

Puudutatud isik – X, esindaja Aivari Olli

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Rahapesu Andmebüroole 6. aprilli 2023. a krüpteeritud vastus nr 1.2-

1/49-4 ning eemaldada see haldusasja nr 3-23-440 toimikust. Jätta läbi vaatamata

Rahapesu Andmebüroo taotlus piirata juurdepääsu nimetatud dokumendile.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2023. a määruse haldusasjas nr 3-

23-440 resolutsiooni punkt 2 toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas.

Saata Rahapesu Andmebüroo 28. veebruari 2023. a taotlus toimikuga tutvumise

õiguse piiramiseks Tallinna Halduskohtule uueks lahendamiseks.

4. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

5. Jätta rahuldamata Rahapesu Andmebüroo taotlus avaldada ringkonnakohtu

määrusest üksnes resolutsioon. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku

nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 175 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) esitas Tallinna Halduskohtule 27.02.2023 taotluse anda

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 6 alusel luba piirata

3-23-440

2(8)

X valduses olnud vara (350 000 Ukraina grivnat), mis on 30.11.2022 võetud Maksu- ja

Tolliameti (MTA) poolt hoiule, käsutamist alates 05.03.2023 kuni vara tegeliku omaniku

omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.

RAB-le sai teatavaks, et X üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt

Eestisse koos 350 000 Ukraina grivnaga (UAH). Tolliseaduse § 661 alusel võttis MTA sularaha

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2018 määruse (EL) 2018/1672 art 7 lg 1 rakendamiseks

hoiule kuni 05.12.2022. RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-14 tollikontrolli

käigus hoiule võetud 350 000 UAH käsutuspiirangu 30 päevaks. Kuna X ei esitanud RAB-le

vara legaalset päritolu tõendavaid selgitusi või dokumente ning RAB-i analüüsi ja toimingud ei

lükanud ümber kahtlust, et X valduses olnud vara võis olla kuritegeliku päritoluga, siis

kehtestas RAB 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-3 X vara 350 000 UAH suhtes

käsutuspiirangu 60 päevaks, mis lõpeb 04.03.2023.

X esindaja edastas RAB-le 19.02.2023 selgitused ja dokumendid, mille kohaselt töötas isik

Rootsi ettevõttes, mis maksis talle töötasu Rootsi kroonides (SEK). X on teinud 2020. ja 2021.

a jooksul enda töökaaslastest ukrainlastega valuutavahetust tema jaoks soodsa kursiga (st X

andis ukrainlastele eurod ja nemad andsid vastu grivnad). Kuna töö oli perioodiline, sai X käia

suhteliselt tihti kodus Eestis. X on kõik aastate jooksul kogutud summad hoiustanud Ukraina

grivnades oma kodus Narvas, kontrollides aeg-ajalt vahetuskursse, lootuses saada suuremat

kasu. X ei võtnud Rootsi arvelduskontolt raha välja SEK-des, sest ei soovinud rahavahetusega

kaotada, vaid kandis SEK-des saadud palga Eesti arvelduskontole ning võttis selle siin

sularahas välja eurodes. Selle sularahaga sõitis X tagasi Rootsi tööle. X ei oska täpselt öelda,

kui palju ta on aastate jooksul eurosid grivnade vastu vahetanud, kuid arvab, et see võis olla

400 000 UAH ringis. Osa grivnasid on X eri aegadel vahetatud eurodeks ja 30.11.2022 kaasas

olnud sularaha oli jääk aastate jooksul kogutud summast. Kuna X oli 2022. a lõpus töötu ja

vajas raha eurodes, otsustas ta grivnad ümber vahetada, kuid see ei olnud Narvas võimalik ja

Tallinnasse sõitmine nõuab aega, mistõttu otsustas isik teha vahetust Venemaal, kuid suure

järjekorra tõttu see ei õnnestunud ja ta otsustas naasta Eestisse, deklareerides pahaaimamatult

kaasas olnud rahalised vahendid. X esindaja 23.02.2023 täiendavate selgituste kohaselt vahetas

isik aastate jooksul ukrainlastest kolleegidega Ukraina grivnasid kursiga 32–35 UAH ühe euro

kohta, kui ametlik kurss võis olla 29–31 UAH ühe euro kohta. Ukrainlased vahetasid valuutat

X-ga, sest Rootsi Kiruna ja Haparanda linnades, kus ta töötas, ei olnud valuutavahetuspunkte.

X selgituste kohaselt on ta viimase kuue kuu jooksul ületanud Eesti ja Venemaa vahelist piiri

viiel korral ning vara või kaupa ei ole tal kaasas olnud. Samas on RAB-le teada, et X saabus

09.12.2022 Narva piiripunkti 350 000 Ukraina grivnaga. RAB-i toimingud ja analüüs ei ole

hajutanud kahtlust vara kuritegelikust päritolust ning kõik asjaolud viitavad sellele, et vara ei

kuulu isikule, kelle valduses see enne MTA poolt hoiule võtmist oli, mistõttu taotleb RAB

halduskohtu luba piirata vara käsutamist kuni üheks aastaks või kuni vara omaniku

tuvastamiseni. Vara tagastamine võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud

isikutele või isikutele, kellel puudub vara omandiõigus, ei ole põhjendatud ning seab ohtu Eesti

õigussüsteemi tervikuna.

RAB palus ühtlasi HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg

1 p-de 3 ja 19 ning RahaPTS § 53 lg 4, § 60 lg 1 ja § 55 lg 1 p-de 1–3 alusel piirata puudutatud

isiku ja kolmandate isikute juurdepääsu vara käsutamise piiramise (sh RAB-i 05.12.2022 ja

03.01.2023 ettekirjutuste) aluseks olevatele faktilistele asjaoludele ning avaldada määrusest

üksnes resolutsioon, asendades isikute nimed (v.a RAB) tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5).

Faktilistes asjaoludes toodu ei ole varaga seotud isikule ega ühelegi kolmandale isikule teada,

mistõttu ei ole lubatud neid ühelegi kolmandale isikule, sh varaga seotud isikule avaldada. Asjas

esinevad kõik RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu alused.

3-23-440

3(8)

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2023 määrusega RAB-i taotluse ning andis loa

X valduses olnud vara, mis on MTA poolt hoiule võetud, käsutamise edaspidiseks piiramiseks

kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Samuti

piiras halduskohus X ja tema esindaja ning kolmandate isikute õigust tutvuda RAB-i

28.02.2023 taotlusega nr 1.2-1/32-2, RAB-i 05.12.2022 dokumendiga nr 3-1/916-1 ja

03.01.2023 dokumendiga nr 3-1/2-1 (ettekirjutusi põhistavad faktilised asjaolud) ning määras,

et kohtulahendi avalikustamisel avaldada üksnes määruse resolutsioon ja asendada varaga

seotud isikute nimed tähemärgiga.

RAB-i taotlus vastab RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 ja 6 kehtestatud nõuetele ning on vajalikul

määral põhistatud. RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusest tuleneb, et käsutuspiirangu seadmine on

vajalik seoses vara legaalse päritolu tõendamisega, ning RAB-i 03.01.2023 ettekirjutusest

tuleneb, et puudutatud isik ei ole jätkuvalt tõendanud vara legaalset päritolu. Täidetud on ka

eeldus, et esinema peab kahtlus, et piiratav raha on seotud rahapesuga. RAB on 27.02.2023

taotluses selgitanud kahtluse aluseks olevaid ja puudutatud isikuga seotud olulisi asjaolusid.

RAB-i analüüs ja toimingud ei ole hajutanud kahtlust vara kuritegeliku päritolu osas. Seega ei

saa pidada alusetuks RAB-i kahtlust võimalikust rahapesust ja põhjendamatuks soovi selgitada

täiendavalt välja raha päritolu. RahaPTS § 57 lg 10 kohaselt on RAB kohustatud varale seatud

piirangud vara legaalse omandiõiguse tuvastamisel viivitamatult lõpetada.

RAB on materjalidega tutvumise piiramise taotluses tuginenud RahaPTS § 53 lg-le 4, § 55 lg 3

p-dele 1–3 ja § 60 lg-le 1. Kohus nõustub, et RAB-i redigeerimata taotluses ja selle lisades

toodud andmed võivad sisaldada teavet, mille avaldamine võib kriminaalmenetluse läbiviimist

ohustada. Tegemist on prognoosotsusega. Puudutatud isikul on võimalik kaitsta oma õigusi,

tutvudes RAB-i taotluse ja tõenditega juurdepääsupiiranguteta osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X palub 20.03.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätta RAB-i

27.02.2023 taotlus rahuldamata. RAB-i väide, et puudutatud isik ei ole jätkuvalt tõendanud vara

legaalset päritolu, on ebaõige ja eksitav. Määruskaebuse esitaja esindaja edastas nõutud tõendid

19.02.2023 ja andis 23.02.2023 ka RAB-i täiendavatele küsimustele põhjalikud selgitused.

Puudutatud isiku hinnangul on raha päritolu kirjalike ja dokumentaalsete tõenditega piisaval

määral tõendanud ning seda juba enne RAB-i 27.02.2023 taotluse esitamist. RAB on

pahatahtlikult esitanud ebaõige faktiväite, et puudutatud isik ei ole jätkuvalt tõendanud vara

legaalset päritolu. Toimikuga tutvumist puudutavas osas ei ole määruskaebuse esitaja õiguste

kaalumisel võetud arvesse Riigikohtu 09.06.2017 otsuses nr 3-3-1-8-17 (p 19) toodud nõudeid.

Tutvumisõigust on piiratud üldsõnalise väitega, et seda õigustavad teabe iseloom ja RAB-le

pandud kohustused. Põhjenduste avaldamisest keeldumist õigustavad vaid RahaPTS § 55 lg 3

p-des 1–3 sätestatud asjaolud. Seejuures ei piisa viitest juurdepääsu piiramise võimalikule

õiguslikule alusele, vaid viide peab olema seostatud konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p-d 9, 12–13, 16). Puudutatud

isikul on kaalukas huvi tutvuda ettekirjutuse põhjendustega, millega on piiratud tema võimalust

käsutada isiklikke sääste. Halduskohtu määruse õiguspärasus ei ole sisuliselt kontrollitav.

4. Rahapesu Andmebüroo palub 06.04.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata. RAB-i 27.02.2023 taotlus ei sisalda ebaõigeid ja eksitavaid

väiteid. X esindaja selgitused ja dokumendid ei ole RAB-i hinnangul tõendanud vara legaalset

päritolu. RahaPTS § 57 lg-d 1 ja 3 näevad ette ümberpööratud tõendamiskoormuse ja

puudutatud isik peaks ise kõige paremini teadma, millised tema valduses olevad tõendid võiksid

tõendada vara legaalset päritolu. RAB hindab esitatud tõendeid kogumis faktiliste asjaoludega

3-23-440

4(8)

ja annab hinnangu, kas esitatud tõendid tõendavad vara legaalset päritolu või mitte. Ainuüksi

andmete esitamisest ei saa järeldada, et vara legaalne päritolu on tõendatud. Isiku selgitused

tehingu asjaolude kohta ei ole veenvad, vaid süvendavad veelgi tekkinud kahtlusi. Esitatud

kontoväljavõtted ja tööleping tõendavad küll rahaliste vahendite eurodes olemasolu, kuid ei

tõenda Ukraina grivnade päritolu. Kolmandad isikud teevad küll kontodele suhteliselt tihedalt

ülekandeid, kuid raha liikumine (sh ülekannete selgitused) ei anna mingit usutavat selgitust

grivnade päritolu kohta ega tõenda nende legaalset omandamist. Ukraina grivnade vahetamine

kasu saamise eesmärgil ei tundu usutav, arvestades Ukrainas toimuvat ja selle mõju grivna

väärtusele. Ebaloogiline on valida säästude kogumiseks nõrgem valuuta, mida saab kasutada

üksnes piiratud alal (Ukrainas). Kontoväljavõtetest jääb ka mulje, et isik on pannud kogu raha

kõrvale ning tal ei ole mingeid väljaminekuid ja kohustusi. Puudub ka loogiline selgitus, miks

soovis X vahetada grivnad eurodeks just Venemaal. Piirang ongi seatud selleks, et vara

(350 000 UAH) säiliks kuni selle legaalse omandiõiguse tuvastamiseni. Isikul on jätkuvalt

võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja dokumente, mis kinnitaksid vara legaalset päritolu,

kuid selliseid tõendeid ei ole lisatud ka määruskaebusele. Rahapesu tõkestamise üks eesmärke

on ka tõkestada kuritegeliku tulu legaliseerimist. Vara on võimalik vabastada üksnes siis, kui

puudutatud isik tõendab vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 10). Kahtlusi süvendab mh

puudutatud isiku tegevusetus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 määrus nr 3-19-1973, p

9). RAB-l on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et vara ei kuulu määruskaebuse esitajale ning vara

tegelik omanik vajab endiselt tuvastamist.

RahaPTS § 55 lg 3 esimene lause sätestab üldreegli, millest teevad erandi sama sätte teine lause

koos p-dega 1–3. RAB-l on RahaPTS § 55 lg 3 p 1 järgi õigus keelduda dokumendiga tutvumise

võimaldamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist. Teabega

tutvumine võiks aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või korraldada tegevusi

ümber viisil, mis võib takistada rahapesu tõkestamist ning seeläbi oleks ohustatud avalik kord

ja Eesti majandusruum tervikuna. Dokumentide tutvustamisest RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel

keeldumiseks ei pea kriminaalmenetlust olema alustatud ja kriminaalmenetlus ei pea toimuma

Eestis, vaid kriminaalmenetluse alustamine peaks olema ettenähtav või tõenäoline (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 09.11.2022 määrus nr 3-22-1061, p 13; 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p

15). RAB-i ettekirjutuste faktilisi asjaolusid sisaldav teave on tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 19 ning RahaPTS § 53 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel ning see info ei

ole saanud teatavaks varaga seotud isikule. Avalik huvi teabe saladuses hoidmiseks on teabe

iseloomu ning RahaPTS §-st 521, § 55 lg 3 p-dest 1–3 ja §-st 60 tulenevat saladuse hoidmise

kohustust arvestades kaalukam kui puudutatud isiku huvi kontrollida haldusaktide faktilist

põhistust. Dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek võib nõrgestada rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise süsteemi ning raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes.

Puudutatud isiku õigused on piisavalt tagatud sellega, et faktilisi asjaolusid sisaldava teabega

tutvub kohus. RAB palub avaldada kohtumäärusest üksnes resolutsioon ja asendada isikute

nimed (v.a RAB) tähemärkidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. RAB-i 27.02.2023 taotlus X valduses olnud ja MTA poolt 30.11.2022 hoiule võetud vara

(350 000 UAH) käsutamise piiramiseks tugines RahaPTS § 57 lg-le 6, mis näeb mh ette, et kui

vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara

käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte rohkem kui üheks

aastaks. RahaPTS § 57 lg 10 sätestab, et kui vara legaalne päritolu leiab tõendamist enne

RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara

käsutamise piirangud viivitamata lõpetama.

3-23-440

5(8)

6. Kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-

tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ning vara ei ole

arestitud kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt

täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu

seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi

rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks

(RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole

RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise

kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi

rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et RAB-l

endal või kriminaalasja menetlejal pole samuti õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või

kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.

7. Praegusel juhul kehtestas RAB 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-14 puudutatud

isiku varale käsutuspiirangu 30 päevaks ja pikendas seda 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-3

veel 60 päevaks. Ettekirjutuste kohaselt kontrollib RAB rahapesukahtlusega seotud teavet

vastavalt RahaPTS § 54 lg-le 3 ning puudutatud isik ei ole tõendanud vara legaalset päritolu.

8. RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine,

mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude

tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB

vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel

materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas rahapesu

kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes

kriminaalmenetluses. RAB ei otsusta, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (nt

Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13).

9. Ringkonnakohtu hinnangul on RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused jätkuvalt

täidetud. RahaPTS § 4 lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud

tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning RahaPTS § 4 lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga

tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara,

toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks

tehtud. RAB-i 27.02.2023 taotluses ja selle lisades on selgitatud, et vara võib olla omandatud

ebaseaduslikult ehk raha võib olla kuritegeliku päritoluga. Dokumentides välja toodud asjaolud

on sellise kahtluse tekitamiseks piisavad. Kuna esineb kahtlus vara seotusest rahapesuga, võib

kahelda, et see säiliks ka ilma käsutuspiiranguid seadmata. Puudutatud isiku määruskaebuses

toodud seisukohad ei lükka ümber RAB-i hinnangut, et vara legaalne päritolu on tõendamata.

Seejuures ei ole RAB väitnud, et puudutatud isik ei oleks üldse esitanud mingeid selgitusi või

dokumente vara päritolu kohta, vaid andnud üksnes hinnangu, et need ei ole piisavad, et lugeda

teda kõnealuse vara omanikuks. Juurdepääsupiiranguga RAB-i 28.02.2023 taotlusest nr 1.2-

1/32-2 ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad toimingud, mida RAB on teinud vara tegeliku

omaniku tuvastamiseks, kuid vara tegelikku omanikku ei ole püüdlustele vaatamata õnnestunud

kindlaks teha.

10. Ringkonnakohus nõustub RAB-i hinnanguga, et puudutatud isiku selgitused, et ta vahetas

Rootsis töötades ukrainlastest töökaaslastega aastatel 2020–2021 soodsa kursiga raha ja lootis

valuutavahetusest teenida ning hoiustas kõik oma säästud Ukraina grivnades, ei ole usutavad.

Puudub loogiline seletus, miks oli töökaaslastel üldse tarvis vahetada grivnasid eurode vastu,

kui nad said samuti töötasu SEK-des. Tavaliselt hoitakse sääste võimalikult stabiilses valuutas,

kuid Venemaa sõjategevuse tõttu on Ukraina grivna euro suhtes pidevalt nõrgenenud (eriti

alates 2022. a juulist) ning kui väidetavalt kontrollis X aeg-ajalt valuutavahetuskursse, ei saanud

3-23-440

6(8)

see jääda temale märkamata. Samuti on Ukraina grivnade eurode vastu vahetamise võimalused

väga piiratud. Väide, et isik naasis 30.11.2022 Venemaalt Eestisse koos 350 000 grivnaga, sest

tal ei õnnestunud neid Venemaal eurode vastu vahetada, on paljasõnaline.

11. Kokkuvõttes oli puudutatud isiku vara käsutamise piiramine maksimaalselt üheks aastaks

õiguspärane. Piirangu seadmiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud tingimused.

Ehkki vara käsutamise piiramine riivab vara väidetava omaniku õigusi intensiivselt, tagab

käsutuspiirang vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Määruskaebuse

esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab

tema õigusi ebaproportsionaalselt.

12. RahaPTS § 55 lg 3 sissejuhatav lause näeb ette üldise reegli, mille kohaselt võib isik,

kelle õigusi RAB-i ettekirjutus riivab, tutvuda ettekirjutuse põhjendustega. RahaPTS 60 lg-s 3

sätestatud piirangu eesmärk ei ole samuti varjata isiku eest ettekirjutuse põhjendusi, vaid kaitsta

vastastikuse usalduse säilitamiseks teavitamiskohustusega isikuid ning äri- ja pangasaladust (vt

RahaPTS §-d 49, 51 ja 521; Riigikogu XIII koosseisu 459 SE seletuskiri, lk 53–54). RAB-i

haldusakti põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis mitte seepärast, et neid isiku eest varjata,

vaid isiku õiguste kaitseks, vältimaks kahtluste teatavaks tegemist ettekirjutuse adressaadile

(praegusel juhul MTA-le). Ettekirjutuste põhjenduste puudutatud isikule avaldamata jätmiseks

on RAB-l küll üsna laialdased võimalused, kuid keeldumist saavad õigustada üksnes RahaPTS

§ 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud asjaolud. Dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa

seejuures viitest juurdepääsu piiramise õiguslikule alusele, vaid viide tuleb seostada konkreetse

juhtumi faktiliste asjaoludega. Puudutatud isikul on samas kaalukas huvi tutvuda ettekirjutuse

põhjendustega, sest sellega on piiratud tema valduses olnud raha käsutamist. Sellele vastandub

oluline avalik huvi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tõhusa toimimise

vastu. Kohus peab igal konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma,

et huvi saladuse hoidmise vastu on puudutatud isiku õigustest kaalukam, selgitades ühtlasi

sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr

3-21-2882, p-d 12–13, 16).

13. RAB-i 27.02.2023 taotluses on toodud välja hulgaliselt õiguslikke aluseid tutvumisõiguse

piiramiseks (AvTS § 35 lg 1 p-d 3 ja 19, RahaPTS § 53 lg 4, § 55 lg 3 p-d 1–3 ja § 60 lg 1),

kuid ei ole põhjendanud, kuidas need normiviited seostuvad taotluses ja selle lisades kajastatud

faktiliste asjaoludega. Piisavaks ei saa pidada põhjendust, et kuna faktilised asjaolud ei ole

puudutatud isikule (või kolmandatele isikutele) teada, siis ei saa neid temale (ega kellelegi) ka

avaldada. RAB-l tuleks selgitada, missuguse konkreetse teabe isikule avaldamine ja kuidas võib

kahjustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist. RAB-i 28.02.2023 taotluses nr 1.2-

1/32-2 on viidatud ka rahvusvahelistele ja Euroopa Liidu õiguse rahapesu tõkestamise alastele

allikatele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.05.2015 direktiiv (EL) 2015/849 ning seda

täpsustav 30.05.2018 direktiiv (EL) 2018/843), samuti RahaPTS § 63 lg-le 8, kuid ei ole neid

viiteid millegagi sisustanud. RahaPTS § 55 lg 3 p 2 ja § 63 lg 8 alusel välisriigi rahapesu

andmebüroolt saadud teabele juurdepääsu piiramiseks tuleks RAB-l põhistada, et välisriigi

rahapesu andmebüroo ei ole selleks luba andnud. Selliseid andmeid ei ole esitatud. Taotluste

põhjendused on üldistavad ja teoreetilised ning halduskohus on põhjendamatult leidnud, et need

on piisavad, et õigustada toimikuga tutvumise piiramist (vrd Riigikohtu 15.05.2014 määrus nr

3-3-1-36-14, p 6). Määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks hinnanud tutvumisõiguse piiramise

vajalikkust ning kaalunud vastanduvaid õigusi ja huve. RAB-i taotluse põhjal ei olnudki see

ringkonnakohtu hinnangul võimalik.

14. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei saa RAB-i 27.02.2023 ja 28.02.2023 taotlustes toodud

argumendid õigustada puudutatud isiku ja tema esindaja toimikuga tutvumise õiguse piiramist,

3-23-440

7(8)

siis võttes arvesse, et ringkonnakohtu määruse peale ei saaks HKMS § 88 lg 5 teise lause järgi

edasi kaevata isegi juhul, kui ringkonnakohus juurdepääsupiirangu tühistaks, ja samas ei saa

välistada, et vähemasti teatud ulatuses peab juurdepääsupiirang säilima, ei pea ringkonnakohus

võimalikuks asuda ise hindama, kas RAB-i 28.02.2023 taotluses nr 1.2-1/32-2, 05.12.2022

dokumendis nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 dokumendis nr 3-1/2-1 kajastatud faktilistest

asjaoludest, mida RAB-i juurdepääsupiiranguta dokumendid ei sisalda, oleks puudutatud isikul

võimalik teha sellist laadi järeldusi, mis võiksid ohustada rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise süsteemi toimimist, rikkuda rahvusvahelise teabevahetuse nõudeid või takistada

kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist. Sellised põhjendused peab esmalt välja tooma RAB

ja halduskohtul tuleb neid seejärel sisuliselt hinnata. Kuigi dokumendid sisaldavad andmeid

mitmete isikute kohta, ei õigusta see dokumentide tervikuna avaldamata jätmist, vaid välja võib

jätta näiteks konkreetse isikute nimed ja muud andmed ning isikute koguarvu ja rahasummad.

Muus osas tugineb RAB-i 05.12.2022 dokument avalikele andmetele, mille varjamise vajadus

jääb väga küsitavaks. RAB-i 03.01.2023 dokumendis võib lisaks eeltoodud andmetele olla

põhjendatud varjata p-d 5–6, mis kajastavad välisriigi rahapesu andmebüroolt saadud teavet ja

andmeid teiste isikute kohta, kuid muus osas on samuti tuginetud avalikele allikatele. RAB-i

28.02.2023 taotluse varjamine võib olla põhjendatud, sest andmed on põhiosas leitavad RAB-i

27.02.2023 juurdepääsupiiranguta taotlusest ja muus osas (RAB-i konkreetsed toimingud) võib

juurdepääsu piiramist pidada vajalikuks.

15. Halduskohtu määruses on lisaks põhjendamatult piiratud kolmandate isikute juurdepääsu

haldusasja toimikule. RAB-i 28.02.2023 taotluses on peetud kolmandate isikute all silmas

menetlusväliseid isikuid, kelle juurdepääsu haldusasja toimikule reguleerib HKMS § 89 ning

kelle toimikuga tutvumise õiguse piiramine ei toimu HKMS §-de 79 ja 88 alusel.

16. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu

28.02.2023 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles kohus piiras X ja tema esindaja õigust tutvuda

toimikus olevate materjalidega. Ringkonnakohus saadab nimetatud osas RAB-i taotluse

halduskohtule uueks lahendamiseks. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu

määrus muutmata.

17. RAB on täiendavalt palunud piirata puudutatud isiku ja kolmandate isikute õigust tutvuda

krüpteeritud vastusega määruskaebusele (06.04.2023 dokument nr 1.2-1/49-4), mis sisaldab

juurdepääsupiiranguga teavet. RAB-i juurdepääsupiiranguta vastuses (06.04.2023 dokument nr

1.2-1/49-3) on asjaolusid käsitletud piisava põhjalikkusega ning muud olulised andmed on

leitavad halduskohtule esitatud materjalidest. Seetõttu puudub vajadus 06.04.2023 krüpteeritud

vastuse toimikusse võtmiseks ning RAB-i taotlus sellele juurdepääsu piiramiseks jääb läbi

vaatamata.

18. RAB-i taotlus piirata ringkonnakohtu määruse avaldamist selliselt, et avaldatakse üksnes

määruse resolutsioon ja isikute nimed (v.a RAB) asendatakse tähemärkidega, jääb rahuldamata.

HKMS § 265 lg 4 kohaselt avaldatakse jõustunud määrus haldustoiminguks loa andmise kohta

vastavalt HKMS §-le 175. Praktikas avaldatakse ka ringkonnakohtu määrused, mis on tehtud

toimikule juurdepääsu piiramise määruse (HKMS § 88 lg 5) peale esitatud määruskaebuse

lahendamise kohta. Tegemist ei ole pelgalt korralduslike määrustega ja võib eeldada avalikkuse

huvi nendega tutvumise vastu. Avalikkuse juurdepääs aitab omakorda tagada kohtumenetluse

avalikkust ja läbipaistvust ning kohtupraktika ühtsust. Määruse avaldamisel tuleb leida tasakaal

juurdepääsu piiramise eesmärgi ja kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte vahel. Eelistada tuleb

lahendust, kus andmete varjamisega tagatakse ühelt poolt kaitstav huvi ning samas on võimalik

kohtulahend avaldada võimalikult suures ulatuses (nt Riigikohtu 04.04.2022 määrus nr 3-21-

2196, p-d 12–13; Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2023 määrus nr 3-22-1771, p-d 21–22).

3-23-440

8(8)

Praegune määrus ei sisalda teavet, mille avalikuks tulek võib kahjustada HKMS § 79 lg 1 p-s 1

ja RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärke. Tasakaal konkureerivate huvide vahel on

tagatud, kui määruse avaldamisel asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)