3-23-430/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-430

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus anda luba vara käsutamise

piiramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2023. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK

Puudutatud isik – X, esindaja Aivari Olli

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Rahapesu Andmebüroole 4. aprilli 2023. a krüpteeritud vastus nr 1.2-

1/22-7 ning eemaldada see haldusasja nr 3-23-430 toimikust. Jätta läbi vaatamata

Rahapesu Andmebüroo taotlus piirata juurdepääsu nimetatud dokumendile.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2023. a määruse haldusasjas nr 3-

23-430 resolutsiooni punkt 2 toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas.

Saata Rahapesu Andmebüroo 28. veebruari 2023. a taotlus toimikuga tutvumise

õiguse piiramiseks Tallinna Halduskohtule uueks lahendamiseks.

4. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

5. Jätta rahuldamata Rahapesu Andmebüroo taotlus avaldada ringkonnakohtu

määrusest üksnes resolutsioon. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku

nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 175 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) esitas Tallinna Halduskohtule 27.02.2023 taotluse anda

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 6 alusel luba piirata

3-23-430

2(8)

X valduses olnud vara (350 000 Ukraina grivnat), mis on 30.11.2022 võetud Maksu- ja

Tolliameti (MTA) poolt hoiule, käsutamist alates 05.03.2023 kuni vara tegeliku omaniku

omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.

RAB-le sai teatavaks, et X üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt

Eestisse koos 350 000 Ukraina grivnaga (UAH). Tolliseaduse § 661 alusel võttis MTA

nimetatud sularaha Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2018 määruse (EL) 2018/1672 art 7

lg 1 rakendamiseks hoiule kuni 05.12.2022. RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-

1/916-6 tollikontrolli käigus hoiule võetud 350 000 UAH käsutuspiirangu 30 päevaks. Kuna X

ei esitanud RAB-le vara legaalset päritolu tõendavaid selgitusi või dokumente ning RAB-i

analüüsi ja toimingud ei lükanud ümber kahtlust, et X valduses olnud vara võis olla kuritegeliku

päritoluga, siis kehtestas RAB 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-4 X vara 350 000 UAH

suhtes käsutuspiirangu 60 päevaks, mis lõpeb 04.03.2023.

X esindaja edastas RAB-le 19.02.2023 selgitused ja dokumendid, mille kohaselt on isik

osaliselt töövõimetu ja elab koos emaga Narvas. Isik võttis ema nõusolekul tema kontolt

17.08.2022–09.10.2022 sularahas välja kokku 14 800 eurot, mida nad hoiustasid oma kodus,

kuna ema ei usalda pankasid. X-le tehti ettepanek vahetada eurod grivnade vastu ning ta arvas,

et suudab valuutavahetusest natuke teenida. Seega andis isik enda tuttavale umbes 7000 eurot

ja sai vastu grivnad, mille ta soovis Eestis vahetada tagasi eurodeks. X esindaja 23.02.2023

täiendavate selgituste kohaselt oli tegemist spontaanse nn „tehinguga“, mis isiku mälu järgi

toimus 2022. a novembri lõpus. Vahetus tehti Y-ga (perekonnanime ei tea), kes on X jaoks

„teretuttav“ ja kellega kohtuti juhuslikult ühes Narva baaris, kus tuli jutuks, et on grivnade

vahetuselt on võimalik teenida väikest lisaraha. Raha üleandmine toimus Narvas ja X ei küsinud

Y-lt raha päritolu kohta ega seda, kas tema käes võib olla veel grivnasid ja kas ta on teinud

sarnaseid tehinguid ka teiste isikutega. Varasemates selgitustes on X märkinud, et sai grivnad

Venemaal ja seda kinnitab MTA isiku läbivaatuse akt. Kuna RAB-i toimingud ja analüüs ei ole

hajutanud kahtlust vara kuritegelikust päritolust ning kõik asjaolud viitavad sellele, et vara ei

kuulu isikule, kelle valduses see enne MTA poolt hoiule võtmist oli, taotleb RAB halduskohtu

luba vara käsutamise piiramiseks kuni üheks aastaks või kuni vara omaniku tuvastamiseni. Vara

tagastamine võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isikutele või isikutele,

kellel puudub vara omandiõigus, ei ole põhjendatud ning seab ohtu Eesti õigussüsteemi

tervikuna.

RAB palus ühtlasi HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg

1 p-de 3 ja 19 ning RahaPTS § 53 lg 4, § 60 lg 1 ja § 55 lg 1 p-de 1–3 alusel piirata puudutatud

isiku ja kolmandate isikute juurdepääsu vara käsutamise piiramise (sh RAB-i 05.12.2022 ja

03.01.2023 ettekirjutuste) aluseks olevatele faktilistele asjaoludele ning avaldada määrusest

üksnes resolutsioon, asendades isikute nimed (v.a RAB) tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5).

Faktilistes asjaoludes toodu ei ole varaga seotud isikule ega ühelegi kolmandale isikule teada,

mistõttu ei ole lubatud neid ühelegi kolmandale isikule, sh varaga seotud isikule avaldada. Asjas

esinevad kõik RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu alused.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2023 määrusega RAB-i taotluse ning andis loa

X valduses olnud vara, mis on MTA poolt hoiule võetud, käsutamise edaspidiseks piiramiseks

kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Samuti

piiras halduskohus X ja tema esindaja ning kolmandate isikute õigust tutvuda RAB-i

28.02.2023 taotlusega nr 1.2-1/22-2, RAB-i 05.12.2022 dokumendiga nr 3-1/916-1 ja

03.01.2023 dokumendiga nr 3-1/2-1 (ettekirjutusi põhistavad faktilised asjaolud) ning määras,

et kohtulahendi avalikustamisel avaldada üksnes määruse resolutsioon ja asendada varaga

seotud isikute nimed tähemärgiga.

3-23-430

3(8)

RAB-i taotlus vastab RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 ja 6 kehtestatud nõuetele ning on vajalikul

määral põhistatud. RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusest tuleneb, et käsutuspiirangu seadmine on

vajalik seoses vara legaalse päritolu tõendamisega, ning RAB-i 03.01.2023 ettekirjutusest

tuleneb, et puudutatud isik ei ole jätkuvalt tõendanud vara legaalset päritolu. Täidetud on ka

eeldus, et esinema peab kahtlus, et piiratav raha on seotud rahapesuga. RAB on 27.02.2023

taotluses selgitanud kahtluse aluseks olevaid ja puudutatud isikuga seotud olulisi asjaolusid.

RAB-i analüüs ja toimingud ei ole hajutanud kahtlust vara kuritegeliku päritolu osas. Seega ei

saa pidada alusetuks RAB-i kahtlust võimalikust rahapesust ja põhjendamatuks soovi selgitada

täiendavalt välja raha päritolu. RahaPTS § 57 lg 10 kohaselt on RAB kohustatud varale seatud

piirangud vara legaalse omandiõiguse tuvastamisel viivitamatult lõpetada.

RAB on materjalidega tutvumise piiramise taotluses tuginenud RahaPTS § 53 lg-le 4, § 55 lg 3

p-dele 1–3 ja § 60 lg-le 1. Kohus nõustub, et RAB-i redigeerimata taotluses ja selle lisades

toodud andmed võivad sisaldada teavet, mille avaldamine võib kriminaalmenetluse läbiviimist

ohustada. Tegemist on prognoosotsusega. Puudutatud isikul on võimalik kaitsta oma õigusi,

tutvudes RAB-i taotluse ja tõenditega juurdepääsupiiranguteta osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X palub 15.03.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätta RAB-i

27.02.2023 taotlus rahuldamata. RAB-i väide, et puudutatud isik ei ole jätkuvalt tõendanud vara

legaalset päritolu, on ebaõige ja eksitav. Määruskaebuse esitaja esindaja edastas nõutud tõendid

19.02.2023 ja andis 23.02.2023 ka RAB-i täiendavatele küsimustele põhjalikud selgitused.

Puudutatud isiku hinnangul on raha päritolu kirjalike ja dokumentaalsete tõenditega piisaval

määral tõendanud ning seda juba enne RAB-i 27.02.2023 taotluse esitamist. RAB on

pahatahtlikult esitanud ebaõige faktiväite, et puudutatud isik ei ole jätkuvalt tõendanud vara

legaalset päritolu. Toimikuga tutvumist puudutavas osas ei ole määruskaebuse esitaja õiguste

kaalumisel võetud arvesse Riigikohtu 09.06.2017 otsuses nr 3-3-1-8-17 (p 19) toodud nõudeid.

Tutvumisõigust on piiratud üldsõnalise väitega, et seda õigustavad teabe iseloom ja RAB-le

pandud kohustused. Põhjenduste avaldamisest keeldumist õigustavad vaid RahaPTS § 55 lg 3

p-des 1–3 sätestatud asjaolud. Seejuures ei piisa viitest juurdepääsu piiramise võimalikule

õiguslikule alusele, vaid viide peab olema seostatud konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p-d 9, 12–13, 16). Puudutatud

isikul on kaalukas huvi tutvuda ettekirjutuse põhjendustega, millega on piiratud tema võimalust

käsutada isiklikke sääste. Halduskohtu määruse õiguspärasus ei ole sisuliselt kontrollitav.

4. Rahapesu Andmebüroo palub 04.04.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata. RAB-i 27.02.2023 taotlus ei sisalda ebaõigeid ja eksitavaid

väiteid. X esindaja selgitused ja dokumendid ei tõendanud RAB-i hinnangul vara legaalset

päritolu. RahaPTS § 57 lg-d 1 ja 3 näevad ette ümberpööratud tõendamiskoormuse ja

puudutatud isik peaks ise kõige paremini teadma, millised tema valduses olevad tõendid võiksid

tõendada vara legaalset päritolu. RAB hindab esitatud tõendeid kogumis faktiliste asjaoludega

ja annab hinnangu, kas esitatud tõendid tõendavad vara legaalset päritolu või mitte. Ainuüksi

andmete esitamisest ei saa järeldada, et vara legaalne päritolu on tõendatud. Isiku selgitused

tehingu asjaolude kohta ei ole veenvad, vaid süvendavad veelgi tekkinud kahtlusi. Esitatud

kontoväljavõtted tõendavad küll rahaliste vahendite eurodes olemasolu, kuid ei tõenda Ukraina

grivnade päritolu. Pole ka arusaadav, kuidas isik, kelle sissetuleku moodustab Eesti Töötukassa

makstav töövõimetoetus, saab anda võlgu teistele isikutele. Väljavõttest nähtub, et kolmandad

isikud on järjepidevalt teinud nii puudutatud isikult kui ka tema emale ülekandeid selgitustega

„võlg“, „viin“, „sahker-mahker“ jne. Piirang ongi seatud selleks, et vara (350 000 UAH) säiliks

kuni selle legaalse omandiõiguse tuvastamiseni. Isikul on jätkuvalt võimalik esitada täiendavaid

3-23-430

4(8)

tõendeid ja dokumente, mis kinnitaksid vara legaalset päritolu, kuid selliseid tõendeid ei ole

lisatud ka määruskaebusele. Rahapesu tõkestamise üks eesmärke on ka tõkestada kuritegeliku

tulu legaliseerimist. Vara on võimalik vabastada üksnes siis, kui puudutatud isik tõendab vara

legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 10). Kahtlusi süvendab mh puudutatud isiku tegevusetus

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 määrus nr 3-19-1973, p 9). RAB-l on jätkuvalt

põhjendatud kahtlus, et vara ei kuulu määruskaebuse esitajale ning vara tegelik omanik vajab

endiselt tuvastamist.

RahaPTS § 55 lg 3 esimene lause sätestab üldreegli, millest teevad erandi sama sätte teine lause

koos p-dega 1–3. RAB-l on RahaPTS § 55 lg 3 p 1 järgi õigus keelduda dokumendiga tutvumise

võimaldamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist. Teabega

tutvumine võiks aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või korraldada tegevusi

ümber viisil, mis võib takistada rahapesu tõkestamist ning seeläbi oleks ohustatud avalik kord

ja Eesti majandusruum tervikuna. Dokumentide tutvustamisest RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel

keeldumiseks ei pea kriminaalmenetlust olema alustatud ja kriminaalmenetlus ei pea toimuma

Eestis, vaid kriminaalmenetluse alustamine peaks olema ettenähtav või tõenäoline (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 09.11.2022 määrus nr 3-22-1061, p 13; 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p

15). RAB-i ettekirjutuste faktilisi asjaolusid sisaldav teave on tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 19 ning RahaPTS § 53 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel ning see info ei

ole saanud teatavaks varaga seotud isikule. Avalik huvi teabe saladuses hoidmiseks on teabe

iseloomu ning RahaPTS §-st 521, § 55 lg 3 p-dest 1–3 ja §-st 60 tulenevat saladuse hoidmise

kohustust arvestades kaalukam kui puudutatud isiku huvi kontrollida haldusaktide faktilist

põhistust. Dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek võib nõrgestada rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise süsteemi ning raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes.

Puudutatud isiku õigused on piisavalt tagatud sellega, et faktilisi asjaolusid sisaldava teabega

tutvub kohus. RAB palub avaldada kohtumäärusest üksnes resolutsioon ja asendada isikute

nimed (v.a RAB) tähemärkidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. RAB-i 27.02.2023 taotlus X valduses olnud ja MTA poolt 30.11.2022 hoiule võetud vara

(350 000 UAH) käsutamise piiramiseks tugines RahaPTS § 57 lg-le 6, mis näeb mh ette, et kui

vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara

käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte rohkem kui üheks

aastaks. RahaPTS § 57 lg 10 sätestab, et kui vara legaalne päritolu leiab tõendamist enne

RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara

käsutamise piirangud viivitamata lõpetama.

6. Kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-

tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ning vara ei ole

arestitud kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt

täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu

seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi

rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks

(RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole

RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise

kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi

rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et RAB-l

endal või kriminaalasja menetlejal pole samuti õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või

kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.

3-23-430

5(8)

7. Praegusel juhul kehtestas RAB 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-6 puudutatud isiku

varale käsutuspiirangu 30 päevaks ja pikendas seda 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-4 veel

60 päevaks. Ettekirjutuste kohaselt kontrollib RAB rahapesukahtlusega seotud teavet vastavalt

RahaPTS § 54 lg-le 3 ning puudutatud isik ei ole tõendanud vara legaalset päritolu.

8. RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine,

mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude

tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB

vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel

materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas rahapesu

kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes

kriminaalmenetluses. RAB ei otsusta, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (nt

Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13).

9. Ringkonnakohtu hinnangul on RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused jätkuvalt

täidetud. RahaPTS § 4 lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud

tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning RahaPTS § 4 lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga

tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara,

toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks

tehtud. RAB-i 27.02.2023 taotluses ja selle lisades on selgitatud, et vara võib olla omandatud

ebaseaduslikult ehk raha võib olla kuritegeliku päritoluga. Dokumentides välja toodud asjaolud

on sellise kahtluse tekitamiseks piisavad. Kuna esineb kahtlus vara seotusest rahapesuga, võib

kahelda, et see säiliks ka ilma käsutuspiiranguid seadmata. Puudutatud isiku määruskaebuses

toodud seisukohad ei lükka ümber RAB-i hinnangut, et vara legaalne päritolu on tõendamata.

Seejuures ei ole RAB väitnud, et puudutatud isik ei oleks üldse esitanud mingeid selgitusi või

dokumente vara päritolu kohta, vaid andnud üksnes hinnangu, et need ei ole piisavad, et lugeda

teda kõnealuse vara omanikuks. Juurdepääsupiiranguga RAB-i 28.02.2023 taotlusest nr 1.2-

1/22-2 ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad toimingud, mida RAB on teinud vara tegeliku

omaniku tuvastamiseks, kuid vara tegelikku omanikku ei ole püüdlustele vaatamata õnnestunud

kindlaks teha.

10. Ringkonnakohus nõustub RAB-i hinnanguga, et puudutatud isiku selgitused, et ta kasutas

emalt saadud raha, lootes valuutavahetusega teenida, ei ole usutavad. Isiku väitel anti grivnad

temale üle Narvas, kuid pidades silmas, et grivnad võeti tollikontrollis hoiule, kui isik saabus

Venemaalt Eestisse, jääb arusaamatuks, miks pidi ta nendega eelnevalt Venemaale minema, kui

ta on samas väitnud, et nad hoiustasid emaga sularaha oma kodus Narvas. Puudutatud isikul on

tuvastatud osaline töövõime ja tema n-ö ametlike sissetulekutena kajastavad pangakontode

väljavõtted üksnes Eesti Töötukassa makstavaid hüvitisi. Muus osas nähtub kontoväljavõtetest

hulgaliselt väiksemates summades ja umbmääraste selgitustega (nt „makse“, „võlg“, „vodka“)

laekumisi füüsilistelt isikutelt. Puudutatud isik on tõendanud ema pangakontolt (kuhu laekuvad

ka puudutatud isikule makstavad toetused) 06.08.2022–29.10.2022 üle 15 000 euro sularahas

välja võtmise kohta, kuid esitatud ei ole mingeid tõendeid perekonna kulutuste kohta samal

ajavahemikul. Tõenäoliseks ei saa pidada, et puudutatud isik ja tema ema on kogu sissetuleku

saanud säästudena kõrvale panna, sest millestki pidid nad kandma ka igapäevaseid kulutusi (nt

eluasemele, toidule, transpordile, sideteenustele). X on väitnud, et andis grivnade eest ligikaudu

7000 eurot, kuid pole selgitanud, mille põhjal ta arvas, et saab rahavahetusest teenida. Eesti

suuremad valuutavahetused (Tavid, Eurex) ostavad praegu Ukraina grivnasid kursiga ligikaudu

51–52 grivnat = 1 euro. See tähendab, et 350 000 UAH eest saab ca 6731–6863 eurot. Kuna

ametlik vahetuskurss ei ole väga oluliselt muutunud (30.11.2022 seisuga 38,36 UAH = 1 euro;

09.07.2023 seisuga 40,23 UAH = 1 euro), siis ei ole usutav, et puudutatud isik võis loota

grivnad müüa eespool märgitud ostuhinnast (alla 7000 euro) oluliselt kallimalt. Seda enam

3-23-430

6(8)

olukorras, kus pidi olema selge, et Ukrainas toimuv sõjategevus kestab vähemalt mõnda aega

ja raha tugevnemist ei ole niipea oodata.

11. Kokkuvõttes oli puudutatud isiku vara käsutamise piiramine maksimaalselt üheks aastaks

õiguspärane. Piirangu seadmiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud tingimused.

Ehkki vara käsutamise piiramine riivab vara väidetava omaniku õigusi intensiivselt, tagab

käsutuspiirang vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Määruskaebuse

esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab

tema õigusi ebaproportsionaalselt.

12. RahaPTS § 55 lg 3 sissejuhatav lause näeb ette üldise reegli, mille kohaselt võib isik,

kelle õigusi RAB-i ettekirjutus riivab, tutvuda ettekirjutuse põhjendustega. RahaPTS 60 lg-s 3

sätestatud piirangu eesmärk ei ole samuti varjata isiku eest ettekirjutuse põhjendusi, vaid kaitsta

vastastikuse usalduse säilitamiseks teavitamiskohustusega isikuid ning äri- ja pangasaladust (vt

RahaPTS §-d 49, 51 ja 521; Riigikogu XII koosseisu 459 SE seletuskiri, lk 53–54). RAB-i

haldusakti põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis mitte seepärast, et neid isiku eest varjata,

vaid isiku õiguste kaitseks, vältimaks kahtluste teatavaks tegemist ettekirjutuse adressaadile

(praegusel juhul MTA-le). Ettekirjutuste põhjenduste puudutatud isikule avaldamata jätmiseks

on RAB-l küll üsna laialdased võimalused, kuid keeldumist saavad õigustada üksnes RahaPTS

§ 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud asjaolud. Dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa

seejuures viitest juurdepääsu piiramise õiguslikule alusele, vaid viide tuleb seostada konkreetse

juhtumi faktiliste asjaoludega. Puudutatud isikul on samas kaalukas huvi tutvuda ettekirjutuse

põhjendustega, sest sellega on piiratud tema valduses olnud raha käsutamist. Sellele vastandub

oluline avalik huvi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tõhusa toimimise

vastu. Kohus peab igal konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma,

et huvi saladuse hoidmise vastu on puudutatud isiku õigustest kaalukam, selgitades ühtlasi

sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr

3-21-2882, p-d 12–13, 16).

13. RAB-i 27.02.2023 taotluses on toodud välja hulgaliselt õiguslikke aluseid tutvumisõiguse

piiramiseks (AvTS § 35 lg 1 p-d 3 ja 19, RahaPTS § 53 lg 4, § 55 lg 3 p-d 1–3 ja § 60 lg 1),

kuid ei ole põhjendanud, kuidas need normiviited seostuvad taotluses ja selle lisades kajastatud

faktiliste asjaoludega. Piisavaks ei saa pidada põhjendust, et kuna faktilised asjaolud ei ole

puudutatud isikule (või kolmandatele isikutele) teada, siis ei saa neid temale (ega kellelegi) ka

avaldada. Samuti on üldsõnaline seisukoht, et isikud võiksid teha teabe põhjal järeldusi RAB-i

taktika ja meetodite kohta ning kasutada seda teavet andmete moonutamiseks või varjamiseks

või oma tegevuse ümberkorraldamiseks viisil, mis võiks takistada rahapesu tõkestamist. RAB-l

tuleks selgitada, missuguse konkreetse teabe isikule avaldamine ja mil viisil võib kahjustada

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist. RAB-i 28.02.2023 taotluses nr 1.2-1/22-2 on

viidatud ka rahvusvahelistele ja Euroopa Liidu õiguse rahapesu tõkestamise alastele allikatele

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.05.2015 direktiiv (EL) 2015/849 ning seda täpsustav

30.05.2018 direktiiv (EL) 2018/843), samuti RahaPTS § 63 lg-le 8, kuid ei ole neid viiteid

millegagi sisustanud. RahaPTS § 55 lg 3 p 2 ja § 63 lg 8 alusel välisriigi rahapesu andmebüroolt

saadud teabele juurdepääsu piiramiseks tuleks RAB-l põhistada seda, et välisriigi rahapesu

andmebüroo ei ole selleks luba andnud. Sellised andmed puuduvad. Taotluste põhjendused on

jäänud üldistavaks ja teoreetiliseks ning halduskohus on põhjendamatult leidnud, et need on

piisavad, et õigustada toimikuga tutvumise piiramist (vrd Riigikohtu 15.05.2014 määrus nr 3-

3-1-36-14, p 6). Määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks hinnanud tutvumisõiguse piiramise

vajalikkust ning kaalunud vastanduvaid õigusi ja huve. RAB-i taotluse põhjal ei olnudki see

ringkonnakohtu hinnangul võimalik.

3-23-430

7(8)

14. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei saa RAB-i 27.02.2023 ja 28.02.2023 taotlustes toodud

argumendid õigustada puudutatud isiku ja tema esindaja toimikuga tutvumise õiguse piiramist,

siis võttes arvesse, et ringkonnakohtu määruse peale ei saaks HKMS § 88 lg 5 teise lause järgi

edasi kaevata isegi juhul, kui ringkonnakohus juurdepääsupiirangu tühistaks, ja samas ei saa

välistada, et vähemasti teatud ulatuses peab juurdepääsupiirang säilima, ei pea ringkonnakohus

võimalikuks asuda ise hindama, kas RAB-i 28.02.2023 taotluses nr 1.2-1/22-2, 05.12.2022

dokumendis nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 dokumendis nr 3-1/2-1 kajastatud faktilistest

asjaoludest, mida RAB-i juurdepääsupiiranguta dokumendid ei sisalda, oleks puudutatud isikul

võimalik teha sellist laadi järeldusi, mis võiksid ohustada rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise süsteemi toimimist, rikkuda rahvusvahelise teabevahetuse nõudeid või takistada

kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist. Sellised põhjendused peab esmalt välja tooma RAB

ja halduskohtul tuleb neid seejärel sisuliselt hinnata. Kuigi dokumendid sisaldavad andmeid

mitmete isikute kohta, ei õigusta see dokumentide tervikuna avaldamata jätmist, vaid välja võib

jätta näiteks konkreetse isikute nimed ja muud andmed ning isikute koguarvu ja rahasummad.

Muus osas tugineb RAB-i 05.12.2022 dokument avalikele andmetele, mille varjamise vajadus

jääb väga küsitavaks. RAB-i 03.01.2023 dokumendis võib lisaks eeltoodud andmetele olla

põhjendatud varjata p-d 5–6, mis kajastavad välisriigi rahapesu andmebüroolt saadud teavet ja

andmeid teiste isikute kohta, kuid muus osas on samuti tuginetud avalikele allikatele. RAB-i

28.02.2023 taotluse varjamine võib olla põhjendatud, sest andmed on põhiosas leitavad RAB-i

27.02.2023 juurdepääsupiiranguta taotlusest ja muus osas (RAB-i konkreetsed toimingud) võib

juurdepääsu piiramist pidada vajalikuks.

15. Halduskohtu määruses on lisaks põhjendamatult piiratud kolmandate isikute juurdepääsu

haldusasja toimikule. RAB-i 28.02.2023 taotluses on peetud kolmandate isikute all silmas

menetlusväliseid isikuid, kelle juurdepääsu haldusasja toimikule reguleerib HKMS § 89 ning

kelle toimikuga tutvumise õiguse piiramine ei toimu HKMS §-de 79 ja 88 alusel.

16. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu

28.02.2023 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles kohus piiras X ja tema esindaja õigust tutvuda

toimikus olevate materjalidega. Ringkonnakohus saadab nimetatud osas RAB-i taotluse

halduskohtule uueks lahendamiseks. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata.

17. RAB on täiendavalt palunud piirata puudutatud isiku ja kolmandate isikute õigust tutvuda

krüpteeritud vastusega määruskaebusele (04.04.2023 dokument nr 1.2-1/22-7), mis sisaldab

juurdepääsupiiranguga teavet. RAB-i juurdepääsupiiranguta vastuses (04.04.2023 dokument nr

1.2-1/22-6) on asjaolusid käsitletud piisava põhjalikkusega ning muud andmed on leitavad

halduskohtule esitatud materjalidest. Seetõttu puudub vajadus 04.04.2023 krüpteeritud vastuse

toimikusse võtmiseks ja RAB-i taotlus sellele juurdepääsu piiramiseks jääb läbi vaatamata.

18. RAB-i taotlus piirata ringkonnakohtu määruse avaldamist selliselt, et avaldatakse üksnes

määruse resolutsioon ja isikute nimed (v.a RAB) asendatakse tähemärkidega, jääb rahuldamata.

HKMS § 265 lg 4 kohaselt avaldatakse jõustunud määrus haldustoiminguks loa andmise kohta

vastavalt HKMS §-le 175. Praktikas avaldatakse ka ringkonnakohtu määrused, mis on tehtud

toimikule juurdepääsu piiramise määruse (HKMS § 88 lg 5) peale esitatud määruskaebuse

lahendamise kohta. Tegemist ei ole pelgalt korralduslike määrustega ja võib eeldada avalikkuse

huvi nendega tutvumise vastu. Avalikkuse juurdepääs aitab omakorda tagada kohtumenetluse

avalikkust ja läbipaistvust ning kohtupraktika ühtsust. Määruse avaldamisel tuleb leida tasakaal

juurdepääsu piiramise eesmärgi ja kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte vahel. Eelistada tuleb

lahendust, kus andmete varjamisega tagatakse ühelt poolt kaitstav huvi ning samas on võimalik

kohtulahend avaldada võimalikult suures ulatuses (nt Riigikohtu 04.04.2022 määrus nr 3-21-

3-23-430

8(8)

2196, p-d 12–13; Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2023 määrus nr 3-22-1771, p-d 21–22).

Praegune määrus ei sisalda teavet, mille avalikuks tulek võib kahjustada HKMS § 79 lg 1 p-s 1

ja RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärke. Tasakaal konkureerivate huvide vahel on

tagatud, kui määruse avaldamisel asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)