3-21-1682/78 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1682

Haldusasi

Mittetulundusühingu Eesti Roheline Rist kaebus Jõelähtme

Vallavalitsuse 01.07.2021 korralduse nr 581 ja selle alusel

08.07.2021 väljastatud ehitusloa nr 2112271/23144

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Roheline Rist (registrikood 80136206),

volitatud esindaja Sandra Sillaots

Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja Tuulikki

Laesson

Kolmas isik I – AS Tallinna Sadam (registrikood 10137319),

volitatud esindajad Martti Peetsalu ja Merli Mäesalu

Kolmas isik II – MPG AgroProduction OÜ (registrikood

14395640), volitatud esindajad Margus Reiland ja Ksenia

Kravtšenko

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta kohtuasja juurde Muuga sadama idaosa

laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

2. Rahuldada kaebus.

3. Tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 01.07.2021

korraldus nr 581 ja selle alusel väljastatud ehitusluba.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud

summas 7000 eurot.

5. Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.08.2023 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Vallavalitsus andis 01.07.2021 korralduse nr 581 (dtl 21 jj), mille alusel väljastati

ehitusluba nr 2112271/23144 (dtl 31 jj) Uusküla Nuudi tee 83 kinnistule sojaubade

ümbertöötlemistehase püstitamiseks (p 1). Sama korraldusega jäeti algatamata keskkonnamõju

hindamine (p 2).

-

Ehitusprojekti on kooskõlastanud Päästeamet ja TTJA. Viimane seadis tingimusi seoses raudtee

kaitsevööndiga.

1(15)

-

Ehitusloa menetluses esitas oma seisukohad MTÜ Eesti Roheline Rist (kaebaja).

-

Enne ehitusloa väljastamist ei tule läbi viia planeerimismenetlust koos PSH-ga. Maa-alal on kehtiv

detailplaneering. Detailplaneeringu algatamine peab olema põhjendatud, ratsionaalne ja

eesmärgipärane. Välja ei ole toodud ühtegi probleemkohta, mis eeldaksid planeerimismenetluse

või muu avaliku menetluse läbiviimist. Kehtiv DP näeb ette sadamategevusega seotud äri- ja

tootmisüksuste ehitamise võimaluse. Loogiline koht äri- ja tootmisüksustele on seal, kus sellist

tegevust toetav infrastruktuur on olemas. DP ei muutu iseenesest kehtetuks ega realiseerimatuks,

mistõttu ei tingi üksnes aja möödumine uue DP koostamist. Planeeringu seletuskirjas ei pidanus

ära näitama kõiki võimalikke tegevusvaldkondi, kuid planeering näeb ette tootmis- ja

transporditegevust, mis eeldab sadama infrastruktuuri olemasolu.

-

Kavandatava ehitise näol on tegemist B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, kuid tegemist

ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitisega õigusaktide tähenduses. Tehases käideldakse tuleohtlikke

vedelikke, mitte plahvatusohtlikke aineid.

-

Nii TTJA kui ka Keskkonnaamet on pidanud KSH eelhinnangut piisavaks. Ka on AS Tallinna

Sadam tellimisel koostatud kogu sadama ala hõlmav riskianalüüs, sh on koostamisel uus.

-

Tulevikus võib olla otstarbekas koostada ühtne suurõnnetuste riskide hindamise metoodika, aga

see ei välista ehitusloa andmist.

-

Enne tehase kasutuselevõttu tuleb taotleda keskkonnakompleksluba ning võimalike

lõhnahäiringute osas seisukoha võtmine kuulub sinna menetlusse. Selles menetluses saab

haldusorgan väljastada kasutusloa ka asjakohaste kõrvaltingimustega. Etteheited keskkonnamõju

eelhindamisele on üldsõnalised.

-

Sojaubade ümbertöötlemistehas on tavapärane kaubasadama terminal, mille üht kompleksi osa ei

ole võimalik teisest eraldada ilma kompleksi kasutuskõlbmatuks muutmata. Seega kehtib LKS §

38 lg 5 punkti 2 kohane erisus ranna ehituskeeluvööndi osas.

-

Kavandatav ei kuulu tegevuste nimekirja, mille korral oleks keskkonnamõju hindamine

kohustuslik. Valdav osa mõjutegureid avaldab toimet tehase käitlemise ajal ja lakkab tehase

tegevuse lõpetamisel. Käitist kavandatakse olemasoleva sadama territooriumile ja samas asukohas

asus tegevuse lõpetanud söeterminal. Avariiliste juhtumitega kaasnevad mõjud on valdavalt

pöörduvad, leevendamist vajav mõju jääb käitise piiridesse. Kavandataval tegevusel puudub

piiriülene ja NAtrura 2000 võrgustikku puudutav mõju. Tegemist on tootmismaaga, sh tavapärase

kaubasadama terminaliga.

-

Võimalikest mõjudest on kõige olulisemad võimalike avariiliste sündmuste tagajärjed. Arvestades

õlitehase tsehhide paigutust, ei ulatu võimalike avariiliste sündmuste mõjud ehitistele väljapoole

õlitehase territooriumi (ehitistele ohtlik tsoon jääb ca 100 m kaugusele selle tekkekohast).

Põhimõtteliselt on võimalik, et naabrusse kavandatavasse rajatistes toimuv sündmus mõjutab

õlitehase seadmeid, kuid sellega ei kaasne doominoefekti, mis kanduks õlitehasest edasi. Tehas on

projekteeritud parima võimaliku tehnika nõudeid arvestades.

-

Kõige suurema suhtelise mõjuga on saasteainete heide välisõhku. Tehtud hajumisarvutused

näitavad, et maksimaalsed koosmõju saastetasemed väljapool Muuga sadama territooriumi on ca

10 % piirväärtustest. Käitisest ei teki ka olulist lõhnaheidet ega mürahäiringut. Tehase

tehnoloogiliste sõlmede ja õlimahutite vahetus läheduses on tunda teatud määral bensiinlaadset

lõhna ja taimeõli lõhna, kuid teiste tehaste kogemuse põhjal ei ole see enam tajutav 150—200 m

kaugusel. Sellel kaugusel tehasest puuduvad lõhnatundlikud objektid. Tehase arendaja on

avaldanud valmisolekut rakendada täiendavaid meetmeid lõhna vähendamiseks. Kuna käitis ei ole

olulise keskkonnamõju allikaks, puudub vajadus KMH algatamiseks. Keskkonnaamet on asunud

seisukohale, et KMH algatamine ei ole vajalik.

2. MTÜ Eesti Roheline Rist esitas 23.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme

Vallavalitsuse 01.07.2021 korralduse nr 581 ja selle alusel 08.07.2021 väljastatud ehitusloa nr

2112271/23144 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. Õlitehase ehitusloa menetlusele oleks pidanud eelnema avalik ja huvigruppe kaasav

planeerimismenetlus. KOVil on kohustus korraliselt hinnata, kas planeeringud on ajakohased. Kui

2(15)

piirkonda soovitakse rajada õlitehas ning kehtiv DP seda ette ei näe, tuleb läbi viia uus

planeerimismenetlus, mille raames tuleb läbi viia riskihinnang. Viimase kolme aasta jooksul

(kaebuse esitamisest) on olnud sojaõlitehastega seonduvalt õnnetusi. Võib vaid spekuleerida,

millise doominoefekti põhjustaks selline õnnetus Muuga sadamas. Üldplaneeringusse on esitatud

ka ettepanek õlitehase kõrvalt vesiniku transpordiks gaasitrassi rajamiseks. Avalikkusel on huvi

uue planeeringu menetlemiseks, sh et avalikkus saaks asukohavalikus ja kumulatiivses mõjus

kaasa rääkida. DP menetluse tulemusele on võimalik esitada kohtule populaarkaebus, sh on

puudutatud isikuteks ümberkaudsed elanikud. Ka võivad kaasa rääkida soovida teised

keskkonnaorganisatsioonid. Muuga piirkonda on lisandunud erinevaid ohtlikke käitisi, sh tööstusi.

Just planeerimismenetluses tuleks kaaluda erinevate ehitiste lisandumist terviklikku

ruumilahendusse, sealjuures arvestades juurdepääsuteid ja võimalikke tegutsemisstsenaariumeid.

2. Õlitehase ehitusprojekt ei vasta kehtivale DP-le, sest DP ei näe ette õlitehase rajamise võimalust.

Õlitehas ei ole ühelgi tingimusel käsitletav sadama teenindamiseks vajaliku hoone või rajatisega.

Tegemist on söeterminaliga võrreldes täiesti erineva ehitisega. Õlitehase asjakohaseid riske ei ole

DP-s hinnatud. Tootmis- ja transporditegevus ei ole DP-s piisav, lubamaks ehitada mistahes

otstarbega hooneid. Praegu Muuga sadamale langevat koormust arvestades ei ole silmas peetud

õigust turvalisele ja puhtale töö- ja elukeskkonnale.

3. Piirkonna välisõhu saastatus on kõrgema saastatuse tasemega ja kumulatiivne vähitekke risk on

aktsepteritavast kuni 6 korda kõrgem. Sadama lääneosa KMH aruandes märgitakse, et suurõnnetus

oleks halvim võimalik ohustsenaarium, mida suurendab veoste info puudulikkus.

4. Õlitehas on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mistõttu võib olla vajalik kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine. Õlitehases käideldakse heksaani, mille lekke korral

võib moodustuda plahvatusohtlik aurupilv.

5. Keskkonnamõju hindamine on õigusvastaselt jäetud algatamata. Korralduses on ilma mis tahes

võrdlusandmete, analüüsi ja põhjendusteta asutud järeldusele, et kavandatava tegevuse iseloom ei

ületa vastavaid künnisvõimsusi vm parameetreid. Tegemist on vähemalt B-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Tegemist on tegevusega, millega kaasneb KeHJS § 6 lg 1 p 33

mõttes oluline keskkonnamõju. Igal juhul oli nõutav eelhinnangu andmine KeHJS § 6 lg-te 2 ja 4

kohaselt. Lisaks andmete ebapiisavusele ja puudulikkusele on hindamata kumulatiivne mõju.

Vastustaja haldusterritooriumile on väljastatud 16 õhusaasteluba, piirkonnas on esitatud palju

kaebuseid leviva ebameeldiva lõhna kohta. KMH aruandes on leitud, et kumulatiivses aspektis

tuleb arvestada nii vedelkütuse käitlemisest lähtuvate orgaaniliste süsivesinike ja tahkekaupade

töötlemisest tulenevate tahkete osakeste emissiooni koosmõju kui ka asjaolu, et aromaatsete

orgaaniliste lenduvate ühendite hulgas on kantserogeene. Mürahäiring võib sellele lisada

omapoolse impulsi. Lisaks DP-s toodule on kavandamisel LNG terminal. Ka Harju

maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb vältida piirkonnas elamualade laiendamist. Kaaluda tuleb,

kas positiivsed mõjud kaaluvad üles negatiivsed mõjud. Eksperthinnangus on aga kitsalt lähtutud

söeterminali piirkonnast. Ka on analüüsimata doominoefekt. Kuigi eksperthinnangu kohaselt on

LNG tehase rajatistes toimuda võivate sündmustel mõju ka Õlitehase seadmetele, ei ole

Eksperthinnangus analüüsitud ega selgitatud, milles täpsemalt vastav mõju seisneb ning kui

ulatuslik vastav mõju on (sh miks tekib mõju vaid seadmetele; kuidas on välistatud muu mõju; kas

seadmetele tekkiv mõju võib siiski tekitada Õlitehases tule- või plahvatusohu vm mõju jne).

Järelduse õigsuses ei ole võimalik veenduda. Samuti kavandatakse vesiniku tootmis- ja

hoiukompleksi rajamist, mis on täielikult analüüsimata. Arvestamata on ka väetiseterminali

ohuala.

6. Õlitehas püstitatakse ranna ehituskeeluvööndisse. Hoonete ehitamine on võimalik vaid siis, kui

tegemist on sadama teenindamiseks vajalike ehitistega. Ei ole eluliselt usutav, et lossimine ja

lastimine ei ole võimalik ilma tootmistehase rajamiseta; sh et tootmistehas on sadamateenuse

osutamiseks lahutamatult vajalik osa.

7. Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on seega ära hoida olukord, kus ehitusloa kehtima jäämisel

lubatakse asjakohaseid riske nõuetekohaselt kaalumata ja analüüsimata rajada märkimisväärse

3(15)

keskkonnamõjuga tehas, mis samal ajal koormab niigi kriitilist piirkonda veelgi suurema

potentsiaaliga suurõnnetuseks.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja ei ole kõrvaldanud ringkonnakohtu määruses toodud

puuduseid.

2. Kinnistul on olemas kehtiv detailplaneering. Kehtiv ja koostamisel olev ÜP näeb ette, et Muuga

sadama otstarve on tootmisala. Muuga sadama idaosa DP on jätkuvalt ajakohane. DP on suures

osas veel realiseerimata. Kinnistu on tootmismaa ja ehitusloaga kavandatav ehitis vastab

tootmismaa sihtotstarbele. DP kasutusotstarbed ei ole siduvad. DP ei näinud ette üksnes

söeterminali rajamise, vaid tegemist oli näitega. Ehitusloa ese on ilmselgelt kooskõlas DP järgse

sadama maa sihtotstarbega. DP kehtestamise ajal kehtinud sadamaseaduse kohaselt oli sadamaala

mh, mida kasutatakse kauba töötlemiseks. Seda lubab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

nr 2017/352. Sadama teenindamise näol tuleb mõista ka sadamale majandusliku kasu toomist.

Kaubasadama korral on äärmisel oluline, et sadamateenusena pakutaks ka lasti töötlemist laiemas

mõttes.

3. Kaebaja ei ole tõendanud sojatehasega tekkida võivaid riske. Eksperdid on keskkonnamõju

eksperthinnangus analüüsinud, kas tehasega kaasneb keskkonnamõju ning ehitusloa on

kooskõlastanud ka Keskkonnaamet. Ka Päästeamet on andnud oma heakskiidu. Eksperthinnangus

on arvestatud, et võimalike sündmuste mõjud ei ulatu väljapoole sojatehase territooriumi.

Kavandatud ehitises ei käidelda plahvatusohtlikke aineid. Kaebaja etteheited on seotud ehitise

kasutamisega. Eelprojekti täpsusaste ei võimalda teha, kas ja millised ohud ehitise kasutamine

endaga kaasa võib tuua. Täismahus riskianalüüsi koostamine on kohustuslik mõistliku aja jooksul

enne tegevuse alustamist. Võimalikud ümberehitustööd on kolmanda isiku riskiks. Vastustajal ei

ole aga õigust täiemahulist riskianalüüsi ehitusloa raames nõuda. Vesiniku tootmiskompleksi

rajamine on alles hüpoteetiline idee. KSH vajalikkuse eelhinnangu tegemise kohustus ei tulene

seadusest.

4. Kaebusele lisatud kaart ei kajasta ehitiste asukohti täpselt. Vastustaja on esitanud omapoolse

kaardi veekaitseliste kitsendustega. KeA on Jõelähtme valla üldplaneeringu menetluses

vähendanud Muuga sadama ehituskeeluvööndit 0 meetrini. Kavandatud ehitis on tervikuna

sadamaehitis. Kõik tegevused, mis on seotud veesõiduki lastimise ja lossimisega on käsitletavad

sadamateenuse osutamisena. Nii on sojajahu ladu otseselt seotud veesõiduki lastimisega. Ehitiste

alusest pindalast on ca 86% seotud ladustamise, lastimise ja lossimisega. Ehituskeeld ei laiene

varem väljakujunenud ehitusjoones maismaasuunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise

püstitamisele. Sojatehas on kavandatud teise ehitise ehk sadamaki peale. Antud asukohas ei

paiknenud varem ka maismaad. Sellises olukorras ei ole randa, mida ehituskeeluvööndiga

kaitstaks.

4. Kolmas isik I, Tallinna Sadam, vaidleb kaebusele vastu.

1. Kaebuse aluseks olevad argumendid ei ole suuresti seotud kaebaja keskkonnakaitseliste

eesmärkidega. Ringkonnakohus on jaatanud kaebaja põhikirjalist ja faktilist tegevust

riskijuhtimissüsteemide väljatöötamisel ja suurõnnetuste ohu ärahoidmisel. Selle eesmärgiga ei

seondu DP ja eriplaneeringu läbiviimine, ehitusprojekti vastavus DP-le ega ehituskeeluvöönd.

Ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õiguseid.

2. Eelprojekti raames on koostatud keskkonnamõju eksperthinnang, mille kohaselt ei ole käitis

olulise keskkonnamõju allikas. Täismahus riskianalüüsi koostamine ei ole kohustuslik ja see

kohustus on enne tegevusloa andmist. Doominoefekti on hinnatud. Eelprojekt sisaldab ka

tuleohutuse osa. Riske hinnatakse ka keskkonnakompleksloa raames. Koostatud on summaarne

riskianalüüs, mida täiendatakse hetkel (vastuse esitamise ajal). Sellise riskianalüüsi koostamine oli

kolmandale isikule vabatahtlik. Riskianalüüsis on sedastatud: LNG rajatistega on võimalik mõju

õlitehase seadmetele, kuid nendega ei kaasne edasikanduvat efekti; endine söeterminali ala on AS

DBT ohualast väljas.

4(15)

3. Kahjuliku tagajärje saabumise oht puudub. Eestis ei ole ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele

ühtset riskianalüüsi koostamise metoodikat. Tulevikus võib-olla rajatavate objektide mõju ei saa

ega pea hindama õlitehase ehitusloa menetluses.

4. Ehitusluba vastab detailplaneeringule. Tegemist on põhilises osas mere täitmisel moodustatud

territooriumiga. Seletuskirja kohaselt nähakse ette erinevad terminalid, kuid eesmärgiks ole olnud

piirata terminalide kasutusfunktsioone. DP-st ei tulene, et lubatud on rajada üksnes söeterminal

või teatud kasutamisotstarbega teenindushooneid. DP näeb ette sadamategevusega seotud äri- ja

tootmisüksuste ehitamise võimaluse, arvestades krundi tootmismaa kasutamise otstarvet. Muuga

sadama alal on nii enne kui ka pärast DP kehtestamist toiminud osaliselt ka toomistegevus, mis on

Muuga sadama kui tööstuspargi olemuseks. Sadamterminalide kasutus hõlmab oma olemuselt nii

toodete ladustamist, kui ka töötlemist. DP näeb ette sadamategevusega seotud äri- ja

tootmisüksuste ehitamise võimaluse, arvestades krundi tootmismaa kasutamise otstarvet. Eeltoodu

on kooskõlas DP kehtestamise ajal kehtinud sadamaseadusega, mis võimaldas sadamas nii kauba

töötlemist kui ka ladustamist. Töötlemine toimub ka nt veeldatud maagaasi ja söe osas.

5. DP on kehtiv haldusakt, mille järgimine on haldusorganile kohustuslik. DP ei muutu aja

möödumisega kehtetuks. Detailplaneeringut ei pea aja möödumisel kehtetus tunnistama, et üldsus

saaks osalemisõiguse. DP on üle vaadatud üldplaneeringu menetluses ja jäetud sellisena kehtima.

6. Sojaõlitehas ei ole olulise keskkonnamõjuga objekt. Tegemist on B-kategooria suurõnnetuse

ohuga ettevõttega. Tehase rajamise riske on nõuetekohaselt hinnatud. Kaebaja ei ole välja toonud

ühtegi asjaolu, mille osas oleks ära näidatud vastuolu õigusakti või valdkonna standardiga.

7. Terminalile ei kehti ehituskeeluvöönd. Nuudi tee 83 kinnistu koosneb suures osas merre rajatud

sadamakaist. Olemasoleva ehitise peal ei saa olla ehituskeeluvööndit. Tegemist on tavapärase

kaubasadama terminaliga, millele rakendub LKS § 38 lg 5 p-s 2 toodud erand.

5. Kolmas isik, MPG AgroProduction OÜ palub jätta kaebus rahuldamata.

1. Kaebaja ei ole keskkonnaorganisatsioon. Kaebaja ei ole oma äriregistrist nähtuvaid andmeid

korrastanud ning kaebuse esitamisega on seotud konkureeriva arendusega seotud isik. Kaebaja ei

ole näidanud ära oma subjektiivsete õiguste riivet ega puutumust ehitusloaga. Ehitusluba ei ole

seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkidega ega tegevusvaldkonnaga, kuivõrd kaebaja

senine tegevus suurõnnetuste riskide hindamise valdkonnas ei ole tõendatud.

2. Kaebaja argumendid ei ole keskkonnakaitsega seotud, nt ehitusloa vastavus detailplaneeringule ja

detailplaneeringu vananemine. Kaebuseha ei ole võimalik saavutada eesmärki, sest pelgalt tehase

ehitamisele ei järgne võimalikud tehase käitamisega kaasnevad keskkonnamõjud.

3. Uue planeerimismenetluse läbiviimine ei olnud vajalik. Hoone otstarbe määratlemine ei ole DP

ülesanne. DP seletuskirjas eeldusliku otstarbe (söeterminal) välja toomine ei välista õlitehase

rajamist samas mahus. Ehitusluba on kooskõlas ka kõrgemate tasemete planeeringutega. DP

kehtib ja on täitmiseks kohustuslik.

4. Eriplaneeringu koostamine ei ole vajalik, kuna tegemist on B-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõttega, kus ei käidelda plahvatusohtlikke aineid.

5. Eelhinnang on õige ja vastab nõuetele. Kaebaja väited vastupidise kohta ei ole tõendatud.

Eelhinnangus on käsitletud etapiviisiliselt nii künniskoguseid, ohtliku

kemikaali

käsitlemistingimusi, töötlemistingimusi ning teostatud kontrollarvutus. Eelhinnangus on

arvestatud kumulatiivse mõjuga, sh LNG terminali arvestades. Tulevikus toimuvate tegevustega ei

ole võimalik arvestada; va kehtestatud planeeringud ja väljastatud ehitusload. Eelhinnang on

kooskõlastatud asjakohaste haldusorganitega. Riskianalüüsi koostamine toimub kompleksloa

raames.

6. Ranna ehituskeeluvööndit ei ole rikutud, kuna ehituskeeluvöönd ei laiene sadamaehitisele.

Sojaõlitehas kavatsetakse püstitada DP alusel rajatud sadamakaile, mis ei ole enam LKS erinõuete

kohaselt kasutatav maismaavöönd.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(15)

6. Kohus käsitleb esmalt kaebeõiguse küsimust (I), seejärel asja läbivaatamise sisulisi küsimusi (II)

ning lahendab lõpuks kaebuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise (III).

I

7. Tallinna Halduskohus asus 03.12.2021 määruses seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus, sh

kuna on kahtlusi nii kaebaja põhikirjalise eesmärgi seotusega kaebuse esemega kui ka kaebaja

võimes oma põhikirjalisi eesmärke täita.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 16.09.2022 määruses:

-

Haldusasja materjalidest järeldub, et kaebaja keskkonnaalane tegevus, millele tema kaebeõigus

tugineb, on eelkõige seotud suurõnnetuste ohu vältimise ja selle tarbeks riskijuhtimise süsteemi

arendamisega. Ka kaebaja ise on selgitanud, et viimasel ajal on tema tähelepanu koondunud

peaasjalikult nimetatud temaatikale (p 17).

-

Kaebaja tegevus riskijuhtimissüsteemide väljatöötamisel ja suurõnnetuste ohu ärahoidmisel on

koondunud peaasjalikult Muuga sadama alale ning seal tegutsevatele ettevõtetele, sh nende

koostoimele võimalike suurõnnetuste riskide tekkel. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse

eelduseks ei ole tegutsemine paljudes asukohtades või eripalgeliste keskkonnariskide vähendamise

nimel tegutsemine. Nii võib organisatsioon tegeleda mõne kitsama keskkonnakaitse valdkonnaga.

Riskijuhtimissüsteemid ja suurõnnetuste ohu ärahoidmine on seostatavad keskkonnakaitsega (p

19).

-

Kuigi kaebaja organisatsiooniline tegevus pole toimiku materjalidest nähtuvalt korrektne, ei saa

selle pinnalt väita, et kaebaja ei ole tegutsev keskkonnaorganisatsioon või ta ei edenda

keskkonnakaitset. Nagu eelnevalt selgitatud, on kaebaja – kuigi hõlmates vähemaktiivsemaid

perioode – tegutsenud sama keskkonnaalase eesmärgi saavutamise suunal aastaid ja seda

hoolimata organisatsioonilistest puudujääkidest. Kaebajal on võimalik edaspidi kõrvaldada tema

tegevuses esinevad organisatsioonilised puudused. [halduskohtu rõhutus] Need puudused ei ole

sellised, mille kõrvaldamine ei oleks hõlpsasti võimalik. Seega puudub alus arvata, et vastustaja

ning kolmandate isikute välja toodud organisatoorsed puudused takistavad kaebajal enda

keskkonnakaitselisi eesmärke ellu viia samal määral, nagu ta on teinud seda praeguseni (p 21).

8. Tallinna Halduskohus märkis 03.12.2021 määruses organisatoorsete puuduste kohta järgmist:

Kaebaja struktuur, majandusandmed ja muud avalikud andmed tekitavad kahtluse, kas kaebaja on

üldse vahepealsel ajal aktiivselt tegutsenud ja kas tal on üldse võime oma eesmärke ellu viia.

-

Kaebaja selgitas ise, et vaatamata põhikirjas nõutud kolmele liikmele (p 25) on kaebaja juhatus

üle 10 aasta kaheliikmeline. Viimane üldkoosolek toimus 2015. aastal ning vaatamata põhikirja

kohaselt juhatuse volituste tähtaja lõppemisele (p 26) ei ole kaebaja juhatus uut üldkoosolekut

kokku kutsunud. Kaebaja on esitanud kohtule ilmselgelt aegunud liikmete nimekirja, kuhu on

märgitud ka aastaid tagasi surnud isikud ja mitu isikut, kes enam 2015. aasta üldkoosoleku

seisuga liikmeks ei olnud. Selline passiivsus organisatsiooni sees seab tõsise kahtluse alla ka, kas

kaebaja on üldse aktiivne ka väljapoole, teiste isikutega suheldes.

-

Kaebaja majandusaasta aruanded ei kajasta majandustegevust ega ka sisulist tegevust (vastustaja

27.10.2021 vastuse lisad). Aruannetes on läbivalt kinnitatud, et kaebajal (majandus)tegevus

vähemalt 2012. aastast puudub. Sisulise tegevuse kohta täiendav teave aruannetest puudub.

Vaatamata ringkonnakohtu suunistele nähtub kohtule äriregistrist:

-

Juhatus on jätkuvalt kaheliikmeline, sh viimati oli juhatus kolmeliikmeline 2010. aastal.

-

Kaebaja ei ole esitanud 2021. ega 2022. aasta majandusaasta aruannet.

6(15)

Kaebaja käibeks ja kasumiks on seni, alates 2009. aastast olnud 0 eurot. Kaebaja on menetluskulude

väljamõistmise taotluse kohaselt kandnud menetluskulusid rohkem kui 26 000 eurot ulatuses. Kuigi

kohtule ei ole esitatud maksekorraldusi (mis ei ole alates 2018. aasta HKMSi muudatustest nõutav)

ning kulusid võib kanda ka muu isik (HKMS § 109 lg 5), on kohtul jätkuvalt kahtlus, kas eeltoodust

tulenevalt on tegemist kaebajaga, kes suudab oma põhikirjalisi eesmärke ise täita. Ringkonnakohtu

poolt nimetatud hõlpsasti kõrvaldatavad puudused on kõrvaldamata, mis loob selles jätkuva kahtluse.

Kaebaja väide (dtl 1377), et liikmed on hõivatud oma akadeemilise tegevusega, ei ole äriseadustiku

mõttes juriidilise isiku tegevusetuse kontekstis vabandav asjaolu.

9. Halduskohus jääb ka 03.12.2021 määruse punktis 8 toodu juurde, et kaebaja ei tegutse oma

peamise põhikirjalise eesmärgi nimel – s.o ühendada Eesti looduskaitseorganisatsioone loodus- ja

keskkonnaalases tegevuses, olles Rahvusvahelise Rohelise Risti rahvuslik organisatsioon. Kaebaja

muud põhikirjalised tegevused on peamiselt tugitegevused (kaebuse lisa 3, punkt 6) ning kaebaja

tegutsemist saab täheldada üksnes suurõnnetuste ohu vältimise ja selle tarbeks riskijuhtimise

süsteemi arendamisega puutuvalt Muuga sadamas. Samas ei ole kaebaja oma põhikirja täpsustanud

ega muutnud.

10. Olukorras, kus ringkonnakohus on halduskohtu määruse kaebeõiguse puudumise tõttu

tagastamise osas tühistanud ja uuesti arutamiseks saatnud, ei ole põhimõtteliselt, ilma täiesti uute

asjaolude avaldumiseta jätta kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata; samuti jätta üksnes

kaebeõiguse puudumise tõttu kohtuotsusega rahuldamata. Halduskohus leiab, et sisulisi argumente

tuleb analüüsida, sh ka siis kui halduskohus sedastaks kaebajal kaebeõiguse puudumise. Nii on

võimalik kõrgema astme kohtul küll anda kaebeõiguse puudumisele teistsugune hinnang, kuid see ei

peaks kaasa tooma asja tervikuna esimeses astmes uuesti arutamise.

II

11. Kaebajal ei ole kaebeõigust argumendi või huvi osas, et vastustaja oleks läbi viinud uue

detailplaneeringu või mistahes muu planeeringu (kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vms)

menetluse. Kaebaja ei esinda keskkonnaorganisatsioonina kohaliku kogukonna huve (kohalik seltsing

vms), vaid kaebaja keskkonnaalane tegevus seondub suurõnnetuste ohu vältimise ja selle tarbeks

riskijuhtimise süsteemide arendamisega. Käsitledes kaebajat keskkonnaorganisatsioonina, on

kaebajal kaebeõigus, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni

keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga (KeÜS § 30 lg

2). Seega on kaebajat keskkonnaorganisatsioonina käsitledes õigus vaidlustada ehitusluba,

kasutusluba, keskkonnaluba vms. Ainuüksi avalikkusele suurema vaidlustamisvõimaluse andmine ei

ole seotud kaebaja keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Selline vaidlustusõigus on ka teistel

keskkonnaorganisatsioonidel. Kui sedastada õlitehasest piisavat mõju naabruskonnale, s.o püsivat

negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada

(EhS § 44 lg 4), ei pruugi olla välistatud ka elanike õigust esitada kaebust ehitusloale või

kasutusloale; samuti keskkonnalubadele KeÜS § 30 lg 1 alusel, kui riivatud on õigust tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.

Detailplaneering on haldusakt. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja

lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus

ei sätesta teisiti. EhSRS § 2 sätestab sõnaselgelt, et enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud

planeering jääb kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist. Seega on vaidlusalune planeering

jätkuvalt kehtiv. Kehtiv planeering kui haldusakt on lähtumiseks kohustuslik igaühele, sh vastustajale

endale.

Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Vastustajal on kaalutlusõigus

detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on

7(15)

möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima (PlanS § 140 lg 1 p 1).

Tegemist on vastustaja kujundusõigusega piirkondliku arengu suunamisel, mille aluseks võivad olla

nii poliitilised kui ka otstarbekusest tulenevad kaalutlused. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

võib olla ka üldplaneeringu ülevaatamise tulemus, kui selle käigus on kontrollitud kehtivate

detailplaneeringute vastavust üldplaneeringule ja vajadusel algatatud nende muutmise või kehtetuks

tunnistamise menetlus (PlanS § 92 lg 2 p 5). Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna

territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine (PlanS § 74 lg

1). Kohus märgib, et osas, milles kohalik omavalitsus seab üldised põhimõtted ja suundumused, ei

pruugi üldplaneering olla täies mahus kohtulikult kontrollitav. Seetõttu on ka üldplaneeringu

ülevaatamise tulemusel või muul põhjusel ainuüksi 5 aasta möödumisel detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamine otstarbekuse ja poliitiliste valikute küsimus. Käesoleval juhul ei ole kaebajal ega ka

ühelgi muul isikul tekkinud subjektiivset õigust, et algatataks detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise menetlus. Ainuüksi, et see võib tunduda mõistlik, ei ole vastustaja kaalutlusõigusesse

sekkumiseks või ka vastustajalt põhjenduste nõudmiseks piisav.

Vastustaja on ka selgitanud, et on korraliselt kehtiva planeeringu üle vaadanud ja see vastab laiemalt

nii kehtivale üldplaneeringule (p 2.3, dtl 1147). Detailplaneering on kooskõlas ka

maakonnaplaneeringuga (vastus kaebusele, p 32, dtl 1083). Kohus ei pea vajalikuks neid seisukohti

HKMS§ 165 lg 2 alusel korrata.

12. Kaebaja on õlitehases kasutavate ainete alusel esitanud kaks seisukohta:

-

ehitise rajamine võib nõuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut;

-

ehitis eelduseks võib olla kohustuslik KMH.

Kohus leiab, et toodud argumendid on seotud kaebaja keskkonnakaitselise tegevusega suurõnnetuse

ohu ärahoidmisel.

12.1 Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks,

kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud (PlanS § 95 lg 1).

Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (lg 2). Vabariigi

Valitsuse 01.10.2015 määruse1 nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 2 kohaselt on

olulise ruumilise mõjuga ehitised ohtlikud, A- või B-kategooria ettevõtted, milles käideldakse

mürgiseid gaase alates 10 tonnist, või A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles

käideldakse plahvatusohtlikke aineid, segusid või tooteid.

Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse2 nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ § 4 lg 1 kohaselt on

B-kategooria ettevõte on suurõnnetuse ohuga ettevõte, milles käideldakse vähemalt ühte ohtlikku

kemikaali, mille kogus on võrdne või ületab käesoleva määruse lisa tabeli 2 veerus 2 etteantud

künniskogust QkB, või sama ohukategooria kemikaali, mille summaarne kogus on võrdne või ületab

käesoleva määruse lisa tabeli 1 veerus 2 etteantud künniskogust QkB, aga käideldav kogus on

väiksem käesoleva määruse § 3 lõike 1 kohaselt arvutatud künniskogustest. Paragrahvis 3 on toodud

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte määratlemise tingimused.

Muuga sojaõli tehase rajamise võimalik keskkonnamõju eksperthinnangus (dtl 65 jj) on toodud, et

õlitehases käideldakse ohtlikuks klassifitseeritud ainetest heksaani (dtl 92), mille ohualused on

erinevad kahjulikud tagajärjed tähisega H225, H304, H315, H373, H336, H361f ja H411. Samuti

võidakse kasutada ortofosforhapet, mis on klassifitseeritud ohualustega H314, H290, H318 ja H302.

Eelnevalt toodud määruse 10 lisa „Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja

künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks“ kohaselt ei kuulu heksaan ega

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018

8(15)

ortoforforhape ühegi plahvatusohtliku ohulause kategooriasse (H200-H205). Heksaan on küll

ohulausega “tuleohtlikud vedelikud“, kuid teda ei käsitleta plahvatusohtlikuna. Samale järeldusele on

jõudnud ka kolmanda isiku poolt esitatud ekspertarvamuses (dtl 1357). Seega puudub vastustajal

kohustus eriplaneeringu koostamiseks PlanS § 95 lg 1 alusel.

12.2. Vastustaja on läbivalt leidnud, et tegemist on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega.

Samas KeHJS § 6 lg 1 p 33 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks ohtlikke kemikaale

käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõte.

Ekspertarvamuses on kooskõlas eelnevalt viidatud määruse 10 lisaga käsitletud, miks jääb heksaani

kogus üle B-kategooria suurõnnetusega ohuga ettevõtte künniskoguse, kuid alla A-kategooria.

Toodud arvutuskäigud on koostoimes määruse nr 10 lisaga arusaadavad (dtl 93-94, ekspertarvamuse

lk-d 29-30) ning kohus ei korda neid arvutuskäike. Kaebaja on leidnud, et järeldus on tehtud

võrdlusandmete, analüüsi ja põhjendusteta, kuid ei ole välja toonud, mis toodus on ekslik või valesti

arvestatud, klassifitseeritud vms. Kohus märgib, et asjas on nii Päästeameti (dtl 21) kui ka

Keskkonnaameti kooskõlastus (dtl 512), kus ei ole leitud, et tegemist oleks ekslike arvutustega.

Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule ja kaebaja ei ole ka tõendanud, et KMH oleks kohustuslik.

13. Asjas on koostatud eelhinnang koostoimes KeHJS § 6 lg-tega 2 ja 4 (kaebuse lisa 7) ning leitud,

et kuna käitis ei ole olulise keskkonnamõju allikaks, puudub ka sisuline vajadus keskkonnamõju

hindamise algatamiseks (dtl 100). Kaebaja leiab läbivalt, et eelhinnang on puudulik. Kaebaja väited

seonduvad doominoefektiga suurõnnetuse korral, samas ka erinevate kumulatiivsete mõjudega

välisõhusaaste ja müra lisandumisel.

Kohus leiab, et doominoefektiga seonduv suurõnnetuse korral on seotud kaebaja keskkonnakaitseliste

eesmärkidega. Samas aga kumulatiivne mõju välisõhu kvaliteedile ja müra lisandumisel ei ole seotud

suurõnnetuse ohuga. Kahtlemata võib suurõnnetusega tekkida täiendav keskkonnahäiring nii välis-

õhus kui ka mürahäiringuid, kuid see ei ole seotud igapäevaste võimalike või väidetavate

häiringutega. Selliste häiringutega tegelemist ei ole kaebaja enda keskkonnaalaste eesmärkidena

käsitlenud, mistõttu puudub kaebajal selles osas kaebeõigus. Ainult suurõnnetuse ohuga on seostanud

kaebaja oma kaebeõigust ka pärast kohtu eelistungit (08.05.2023 seisukoht, dtl 1379).

Kohus leiab, et kaebuse väited on ka sedavõrd üldsõnalised, et nende alusel on keeruline kui mitte

võimatu sedastada eelhinnangu puuduseid. Kaebajal keskkonnaorganisatsioonina on kohustus nii

oma väiteid tõendada kui ka täpsustada, milles konkreetne eksimus seisneb, eeldades kaebajal ka

vastavaid erialateadmisi. Näiteks on kaebaja ette heitnud, et lenduvate ühendite seas on ka

kantserogeene (p 3.2.2.12) või lahendamata on küsimus, kas seadmetele tekkiv mõju võib siiski

tekitada Õlitehases tule- või plahvatusohu vm mõju (p 3.2.2.20). Küll aga ei ole kaebaja välja toonud,

millised kantserogeenid õlitehasest lenduda võiksid või miks kaebaja leiab, et seadmetele tekkiv

mõju tekitab tule- või plahvatusohu. Ainuüksi küsimuste tõstatamine viitega, et ehk ei ole ikka

hinnang õige, on hinnangu ebaõigsuse tõendamiseks ebapiisav.

13.1. Kuigi kohus leidis eelnevalt, et kaebajal ei ole tavaolukorra välisõhku saasteainete paiskamise,

müra- ja lõhnahäiringute osas kaebeõigust, sest sellist tegevust kaebaja põhikirjalistest eesmärkidest

ei nähtu, peab kohus vajalikuks tuua välja eelhinnangust järgmine:

-

Müra (p 3.3.4):

Muuga sadama piirkonnas on põhiliseks müraallikaks sadamat teenindav raudtee-

ja autotransport. Käitises ei ole olulist müra tekitavaid seadmeid, mille müratase leviks oluliselt

hoonest välja ja ulatuks üle tootmisterritooriumi piiri määral, mis põhjustaks müranormide

ületamise. Lisaks asuvad õlitehase allikad sadama piirist kaugel, mistõttu võib järeldada, et

õlitehase panus sadama lähiümbruse mürafooni ei ole oluline. Piirkonna müratase võib suureneda

lühiajaliselt ehitustööde ajal, nt suureneb autotranspordi liikumine. Muul ajal on autotranspordi

9(15)

osatähtsus Muuga sadama idaosa kaubakäibes suhteliselt väike (5-10%). Ehitusmüra

vähendamiseks tuleb ööseks ehitustegevus kindlasti peatada. Samas ei kavandata tehase 1.

arendusetapil raudteeveoseid. Ka 2. arendusetapil, kui luuakse laadimisvõimalused raudteele,

toimuvad põhiosa tegevusi muude transpordi-liikidega.

-

Lõhn:

Tehase tehnoloogiliste sõlmede ja õlimahutite vahetus läheduses on tunda teatud määral

bensiinlaadset lõhna ja taimeõli lõhna, kuid teiste tehaste kogemuse põhjal ei ole see enam tajutav

150—200 m kaugusel. Sellel kaugusel tehasest puuduvad lõhnatundlikud objektid. Sama on

pikemalt analüüsitud lk-del 23-25, sh lk-l 18 toodud leevendusmeetmetega.

-

Välisõhk

: õlitehase osakeste heide ei ole olulise keskkonnamõju allikas, maksimaalsed koosmõju

saastetasemed väljapool Muuga sadama territooriumi on ca 10 % piirväärtustest (lk 22).

Maksimaalsed koosmõju saastetasemed tootmisterritooriumi piiril 2. arendusetapi käivitamise

järgselt (kui on rajatud ka teine katlamaja)l on ca 50 % 1-h keskmisest ja 15 % aastakeskmisest (lk

26).

Kaebaja etteheited selles osas piirduvad üksnes nendinguga, et 2019. aastal

Keskkonnainspektsioonile kokku 135 kaebust Muuga sadama piirkonnas leviva ebameeldiva lõhna

kohta (p 3.2.2.8) ning mürahäiring võib sellele lisada omapoolse impulsi (p 3.2.2.12). Samuti on

piirkonnas kõrge välisõhu saastatus. Sisulisi eelhinnangut kumutavaid väiteid esitatud ei ole.

13.2. Suurõnnetuse ohu osas leiab kohus, et vastustajal ei ole kohustust arvestada tegevusega, mis on

alles arendajal endal kavandamisfaasis (vesiniku tootmis- ja hoiukompleks). Ainuüksi äriplaanis vms

sisalduvaid plaane ei pea vastustaja välja selgitama ega neile ka hinnangut andma. Vastustajat on

teavitatud 5 nädalat enne ehitusloa andmist soovist lisada gaasitrass koostamisel olevasse

üldplaneeringusse (dtl 57), mida ei saa pidada veel avaliku võimu poolseks heakskiiduks ega ka

täpsemaks teavitamiseks äriplaanis kavandatust. Selliseid üldisi teavitusi, mille aktsepteerimine ka

üldplaneeringu tasandil, sh arutelude algatamiseks, on teadmata, ei pea ehitusloa andmisel arvestama.

Suurõnnetuse ohuhinnangut saab kohtu hinnangul käsitleda kahest vaatepunktist: (1) õlitehase enda

rikke korral tekkiv oht teistele ning (2) mõnest muust käitisest tuleneva suurõnnetuse korral

õlitehaseni jõudmisel tekkivad tagajärjed. Kummalgi juhul saab siinkohal analüüsida ka

doominoefekti.

Eksperthinnangus on toodud erinevad avariilased sündmused, mis tehases tekkida võivad (lk-d 30-

31), mille pinnalt on selgitatud, et üldiselt piirduvad eeltoodud sündmused töötlemisseadmete

kahjustamise või hävimisega, võivad kaasneda tööliste vigastused ja ka surmajuhtumid. Heksaani

lekke korral on hinnatud erinevate ohtlike piirkondade teket (lk 31) ning on loetud maksimaalseks

ohualaks 100m, mis jääb endise söeterminali ehk praegu vaidlusalase piirkonna sisse (joonis 7, lk

32). Kaebuses on toodud, et eksperthinnangus on kitsalt lähtutud söeterminali piirkonnast, kuid ei ole

ära näidatud, kuidas õlitehase mõni õnnetus võiks ulatuda kaugemale kui 100 meetrit ja seega

söeterminali ohualast väljapoole. Võrreldes lähima doominoefekti potentsiaaliga objektiga – LNG

laadimine või mahut (joonised 8 ja 9) – nähtub neist, et ekstrahheerimistsehhi plahvatusliku

sündmuse ohtliku mõju tsoon ei ulatu ei kaini ega mahutini, vaid jääb veel ohualaga võrreldava

läbimõõduga puhverala. Kaebaja ei ole ära näidanud, et õlitehase mõne avariilise sündmuse ohuala

võiks ulatuda kaugemale kui 100 meetrit. Ka kolmanda isiku täiendavalt esitatud ekspertarvamuses

on toodud, et kuna sojaõli tehase ohualad ei ulatu õlitehase territooriumilt välja, siis ei ole õlitehasest

lähtuv mõju LNG terminalile võimalik (dtl 1359).

Sama on järeldatud ka vastupidise osas – õlitehase naabrusse jääb LNG bunkerterminal ning kogu

sadama ala asub ammooniumnitraadi käitlemise Ro alas. Ekspertarvamuses on tehtud järeldus, et

põhimõtteliselt on võimalik, et nendes rajatistes toimub sündmus mõjutab õlitehase seadmeid, kuid

sellega ei kaasne doominoefekti, mis kanduks õlitehasest edasi (lk 32). Eeltoodu on kooskõlas algse

hinnanguga õlitehase endas tekkiva võiva avarii osas: kui LNG terminalist kanduks avarii õlitehase

10(15)

alale edasi, siis arvestades ohuala (joonis 7), puudub objekt, millele see saaks edasi kanduda

(doominoefekti mõttes). Ka vastupidi – mõne muu käitise mõjust õlitehasele ei nähtu jooniste 7-9

koosmõjus, et see ulatuks LNG terminalini. Kaebaja küsimused, kas siiski võib tekkida mingi

täpsustamata muu mõju, ei ole täpsusega, millega saaks eksperthinnangu kahtluse alla seada.

Eksperthinnangu lk-del 30-31 on toodud välja ka kõik tootmisprotsessi osad (samuti lk 38 jj, tehase

tegevuse detailsem kirjeldus) ning kaebaja ei ole vaatamata detailsele kirjeldusele ära näidanud, et

mõni mõju seadmetele või käideldavatele ainete võiks ulatuda 100m ohualast kaugemale.

14. Ehituskeeluvööndi osas on kaebaja argumendi seos kaebaja kaitstava keskkonnavaldkonnaga

kaudne ja vähene. Üheski eelhinnangus ei ole väidetud, et õlitehasest võib tekkida oht

veekeskkonnale, sh Läänemere floorale või faunale. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või

kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna

või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine

(LKS § 34).

Kohus nõustub kalda ja ranna ehituskeeluvööndi puudumise osas vastustaja ja kolmandate isikutega

(HKMS § 165 lg 2).

Endise söeterminali alal, kuhu plaanitakse õlitehast, puuduvad LKS §-s 34 nimetatud

looduskooslused. Tegemist on juba varem piirkonna arendamise käigus juurde ehitatud kaiga, mis

ulatub merre (vrdl DP põhijoonisele kantud looduslik piir, dtl 553, samuti dtl 1187-1188 ortofotod).

Seega puudub piirkonnas looduslik rand või kai, mille eripära arvestatavat asustust tuleks suunata.

Sama nähtub ka vastustaja esitatud kitsenduste kaardist (dtl 1185), kust nähtub, et õlitehas ja selle

eeldatav ehitusala (vasakul sinise viirutusega) ei ulatu kunagise loodusliku rannajooneni (kollane

joon), mille kaitseks on ehituskeeluvöönd seatud. Kuivõrd tegemist on sadama alaga, ei tule kõne alla

ka rannas vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, kuivõrd avalikult kasutataval veekogul puudub

sadamas kallasrada (KeÜS § 391 lg 1 p 1).

Eeltoodust tulenevalt, konkreetset asukohta arvestades leiab kohus, et ehituskeeluvöönd ei laiene juba

valmisehitatud kaile kui tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest

maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele (LKS § 38 lg 4 p 11); kalda

kindlustusrajatisele (p 2), kuivõrd on ebamõistlik järeldada, et kindlustusrajatise peal olevale ehitisele

samas ehituskeeluvöönd laieneb; olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui

juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (p 5) ning ka

sadama ehitisele (lg 5 p 2).

15. Viimaks lahendab kohus küsimuse, kas ehitusluba on kooskõlas detailplaneeringuga. Kohus

leiab, et kaebaja toodud argument seondub kaebaja kaebeõiguse ja keskkonnakaitselise tegevusega.

Vaidlust ei ole eelnevast tulenevalt selles, et õlitehas on suurõnnetuse ohuga ettevõte. Küsimus ongi

selles, kas kehtiv detailplaneering sellise ettevõtte ehitamist planeeringualale võimaldab.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel krundil kehtib Jõelähtme Vallavolikogu poolt

22.08.2003 otsusega nr 57 kehtestatud Muuga sadama idaosa detailplaneering (dtl 552).

Detailplaneeringu põhijoonise (dtl 553) ja seletuskirja (dtl 554) kohaselt on tegemist aadressiga

Hoidla tee 15, põhijoonisel märkega 2.6 ning seletuskirjas tsooniga H (dtl 567). Üldistatuna on kõigil

kaardimaterjalidel tegemist kõige parempoolsema kaiga, mis on ehitatud kaldajoonest merre (vrdl

põhijoonisel kaldajoon oranžiga ja DP ala).

15.1. Kohus leiab, et detailplaneeringus sätestatud sadamamaa ja tootmismaa sihtotstarvet tuleb

tõlgendada DP kehtestamise ajal kehtinud sadamaseaduse järgi.

11(15)

Maakatastriseaduse § 181 lg 3 sätestab, et tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa, sh (p 2)

sadamaehitiste maa, välja arvatud reisijate teenindamisega seotud ehitiste maa. Kehtiv sadamaseadus

nimetab sadamaehitisteks sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitisi (§ 2 p 1). Sadama

sihtotstarbelist kasutamist tuleb sisustada ennekõike sadamateenuste abil. SadS § 3 lg 1 loetleb

erinevaid sadamateenuseid, mis on seotud kauba ja reisijate transportimisega ning veeliikluse

korraldamisega. Kehtiv sadamaseadus ei näe ette sadama alal tootmistegevust sadamateenusena.

Seega ei saa kehtiva seaduse järgi sadamaehitiseks SadS ja maakatastriseaduse alusel lugeda kauba

töötlemist.

DP kehtestamise ajal kehtinud sadamaseaduse3 § 3 aga sätestas, et sadamaala on maa, mida

kasutatakse mh kauba töötlemiseks. Sadamateenuste loetelu eraldi ei nimetatud, küll aga kauba

töötlemisele viitab veel § 7 lg 1 – Kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadamaks on sadam, kus

toimub kauba ümberlaadimine, ladustamine ja töötlemine – ning § 14 - Riiklikku järelevalvet ohtliku

kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise üle teostab Veeteede Amet.

Nõuded ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise kohta kehtestab

teede- ja sideminister kooskõlastatult keskkonnaministriga. 2003. aastal kehtinud maakatastriseaduse

redaktsioon4 andis sihtostarvete liikide ja nende määramise korra Vabariigi Valitsusele ning vastav

Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrus5 nr 36 sätestas tootmismaana üldisena sadamate maa (p

0030), seal olevaid ehitisi täpsustamata.

Eeltoodust tuleneb, et DP kehtestamise ajal kehtinud sadamaseadus lubas sadama maa-alal ka kauba

töötlemisega tegeleda, st sadamamaa sihtotstarve on kauba töötlemise eesmärgiga kooskõlas. Seega

lubab maa-ala DP kohane sihtotstarve; DP kehtestamise aega arvestades iseseisvalt käsitledes

õlitehase rajamist kauba töötlemise eesmärgil.

15.2. Samas leiab kohus, et detailplaneering võib siiski planeeringuala edasist ehitustegevust piirata.

Näitlikult, ka siis, kui tegemist on ärimaaga, ei saa planeeringualale ehitada mistahes ärimaa

eesmärgile vastavat ehitist, kui planeeringuga on kitsamalt ette nähtud üksnes nt toitlustusasutus,

haridusasutus või bussijaam. Kuigi sadamamaa on tootmismaa alaliik, ei tähenda tootmismaa

sihtotstarve, et võib ehitada esmalt mistahes tootmisehitist, mis ei kuulu sadamamaa liigi alla (nt

jäätmekäitlusehitis, jahimajandusehitis vms, vt MaaKatS § 181 lg 3 p-d 1 ja 5). Ka võib piirang

tuleneda detailplaneeringust endast – kui konkreetsele krundile on nt planeeritud sadamatöötajate

toitlustamine, ei pruugi sinna olla lubatav jäätmete suuremahuline ladustamine, st teisel eesmärgil

tegevus. Nii tuleb kontrollida, mis oli konkreetsel juhul DP-ga Hoidla tee 15 (koos 15a ja 15b-ga) ja

tsooni H planeeritavad ehitised.

Muuga sadama idaosa DP seletuskirjast tuleneb järgmist (dtl 554 jj):

-

DP annab sadama idaossa planeeritavate terminalide võimaliku paigutuse (p 2.1, lk 8).

-

Planeeritava maa-ala lääneosas on ehitusjärgus konteinerterminal, samuti tehakse

ettevalmistustöid kaubaterminaliks (p 2.3.1 lk 10).

-

Maa-ala idapoolne osa Tahkumäe neemel – käesoleval ajal on alustatud nimetatud alale

söeterminali projekteerimist (p 2.3.5, lk 12).

-

Planeerimislahendus (p 3):

o

Hoidla tee 5 – konteinerterminal (planeeritav); Hoidla tee 7 – üldkaupade terminal

(teraseterminal) (planeeritav); Hoidla tee 9 – puiduterminal (planeeritav); Hoidla tee 13 –

väetiseterminal (planeeritav) (lk 14).

o

1.46 – vedelkeemiaterminal (planeeritav, lk 15)

o

AS Tallinna Sadam hoonestusõigusega krundid – Hoidla tee 15, 15A ja 15B – Coal Terminal

(projekteeritav) (p 2, lk 15).

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/194214

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/228320

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/23557

12(15)

-

Planeeritavad uued terminalid (p 3.1). Uute terminalide iseloomustus on antud alljärgnevas tabelis

– konteinerterminal; üldkaupade terminal; väetiseterminal; söeterminal; puiduterminal,

vedelkeemiaterminal. Vedelkeemiaterminali juures on märge „paikneb väljapool planeeritavat

ala“.

-

Tsoneerimisskeemi kohaselt paikneb endise söeterminali ala, kuhu kavandatakse õlitehast, tsoonis

H. Tsooni H kohta on toodud lk-l 17: Planeerimisega on lahendatud kõigi lähteandmetes esitatud

terminalide paigutu, millele järgneb eelnev terminalide loetelu. Loetelu järel on toodud, et

planeeringus tehakse ettepanek paigaldada vedelkemikaalide terminali mahutipark väljapoole

planeeritavat ala, et mitte tekitada kailähedases tsoonis kasutuspiiranguid kemikaalide terminali

kaitsetsooni tõttu.

-

Samas: Planeeritud terminalide ligikaudsed pindalad on esitatud põhijoonisel, kuid nad on

tinglikud, sest planeering ei määra lõplikult kai-rinde lahendust. Olenevalt terminalide

projektlahendusest tuleb kaide paigutus lahendada eraldi projektiga.

-

Keskkonnatingimuste seadmine (p 3.7): Käesoleva planeeringu elluviimiseks tuleb iga planeeritud

uue terminali projekti koostamisel läbi viia detailne keskkonnamõjude hinnangu.

-

Raudteetransport (p 4.1), autotransport (p 4.2.), terminalide veekulude andmed (p 6.1.2), välise

tulekustutuse arvutuslikud vooluhulgad (p 6.2.1), olmereovee arvutuslikud vooluhulgad (p 6.3.1),

kanalisatsiooni süsteem (p 6.3.2) ja planeeritavate terminalide elektrikoormused (p 6.10.2)

kajastavad üksnes eelnevalt loetletud terminale.

Tegemist on samade terminalidega, mis olid loetletud DP lähteandmetes (dtl 61) ning terminalide

loetelu ei ole muutunud.

Kaebuses on viidatud ka kolmanda isiku, AS Tallinna Sadam veebilehel kättesaadavale Muuga

sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruandele (märts 2006) (kaebuse p 3.2.2.12,

allmärkus 14, dtl 14). Kuigi see on kõigile osapooltele kättesaadav, võtab kohus selle selguse mõttes

kohtuasja juurde. Aruande lähtematerjaliks on mh eelviidatud 2003. a detailplaneering (aruande lk 9,

p 1.5). Aruandes on toodud järgmist:

-

3.3. Terminalid - Loodud territooriumile nähakse võimalust laiendatavale alale rajada kõikide

alternatiivide puhul eeldatavalt järgmised terminalid: puistekaupade (väetised) terminal,

metalliterminal, üldkaupade terminal ja laiendada konteinerterminali (tabel 3.2) (lk 34).

-

Tabel 3.3. Muuga sadama laiendatava idaosa rajatavate terminalide prognoositavad kaubakäibed

2010-2025, milj tonni /eeltoodud terminalide loetelu/ (lk 36).

-

Veestikule ja välisõhu seisundile võib omada ennekõike mõju kemikaal (väetisetolm) (p 4.1, lk

38).

-

Kemikaalide käitlemiskoht (väetiseterminal) peab olema põhjaveest eraldatud kemikaali- ja

veekindla tõkkekihiga ja pinnalt, kuhu kemikaal võib sattuda, peab olema seda lihtne kokku

koguda. (p 4.7, lk 58)

-

Käesoleva keskkonnamõju hindamise käigus teostati õhukaitse eksperthinnang, mille eesmärgiks

oli arvutada Muuga sadama idaosa territooriumile planeeritava väetiseterminali õhusaasteallikate

poolt õhku suunatavad saasteainete aastakogused [t/a] ja hetkkogused [g/s] ning hinnata nende

mõju välisõhu seisundile. Teisi kavandatavaid idaosa terminale (konteiner-, metalli-, üldkaubad)

arvesse ei võetud, sest nendest saasteainete emissioone ei esine. (p 4.10, lk 61).

-

Välisõhukaitse alaste probleemide osas on arvestatud väetise käitlemise ja söeterminaliga (lk 72).

Väetiseterminal võib põhjustada lõhna tekkimist (lk 87). Õhusaaste kumulatiivse koormuse

allikana on arvestatud tahkeid osakesi väetiseterminalist, söeterminalist, teistest puistekaupadest

ning metalli ja metallikaupade terminalist (lk 94).

Ka kokkuvõttes ja järeldustes ning ettepanekutes (lk 119-124) on läbivalt käsitletud samu terminale

ja nendega kaasnevat mõju.

13(15)

15.3. Kohus leiab, et eeltoodust tuleneb üheselt, et sadama idaosa detailplaneering käsitles üksnes

varem loetletud terminale – konteinerterminal; üldkaupade terminal; väetiseterminal; söeterminal;

puiduterminal ja vedelkeemiaterminal. Sealjuures keemiaõnnetuse ohuga terminalidest on:

-

vedelkeemiaterminal paigutatud väljapoole planeeritavat ala;

-

väetiseterminalist tulenevaid ohte ja nende leevendusmeetmeid arvesse võetud KMH hindamises

erinevate keskkonnamõjude kontrollimisel.

Muude terminalide osas on valdavalt leitud, et kas saaste puudub või siis on arvestatud söeterminali

osas konkreetset tegevust kirjeldavat keskkonnamõju (vt söe ladustamine lk 66). Muude mõjude osas,

mis olid olulised detailplaneeringu koostamisel – asukohad kail, veekulu, elektrikulu,

transpordiarvutused sõltuvalt terminali kaubakogustest ja transpordiliigist – lähtuvad eeltoodud

terminalidest.

Kohus ei välista, et 2003. aasta SadS alusel võinuks olla võimalik planeerida sadama-alale ka

õlitehast, sh arvestades ladustamise ja töötlemise osakaale. Siiski ei ole sellise tegevusega, mille toob

kaasa õlitehas, detailplaneeringus arendustegevust kavandatud. Detailplaneeringu koostamisest on

möödunud arvestatav aeg, mis võib mõnel juhul võimaldada detailplaneeringut ajakohasemalt

tõlgendada, st kui varasema terminali on asendanud samal eesmärgil muu sarnane terminal. Küll aga

ei nähtu käesoleval juhul, et ükski kuuest terminalist oleks sarnane sojaõlitehasele, ka siis kui seda

käsitleda ennekõike terminali kui ladustamiskohana, mitte tehasena. DP seletuskirjas on toodud, et

vanim terminal sadama lääneosas on teraviljaterminal; kuid analoogne terminal sadama idaosa DP

lahenduses puudub.

Idaosa DP lahendusest tervikuna nähtub, et kolmandate isikute soovitud sojaõlitehasele sarnast

lahendust ei ole DP koostamisel ühelgi viisil planeeritud ega silmas peetud. DP ei näe ette ka muude,

täpsustamata terminalide paigutust, võimalikke transpordimahte ega nendega kaasnevat koormust

keskkonnale, taristule või muul viisil sadama toimimisele. Seega ei näe sadama idaosa planeering

soovitud sojaõlitehase rajamist üldse ette ning seda ei ole võimalik detailplaneeringuga kokku viia ei

tõlgendamise ega edasiarendamise teel. Detailplaneeringuga on ette nähtud terminalide suletud

loetelu, mille laiendamist kohus detailplaneeringut tõlgendades sojaõlitehast lubavana võimalikuks ei

pea. Detailplaneering on võimalik koostada ka viisil, et terminale või tootmisüksuseid täpsustatakse

tulevikus (täites siiski DP ülesandeid), kuid käesoleval juhul DP lahendusest ei nähtu, et tegemist

oleks avatud, muutmist või täiendamist võimaldava planeeringulahendusega.

Lisaks tuleb arvestada, et KMH hindamisel arvestati samade terminalidega ning neist kaasnevate

keskkonnaohtudega. Käesolevas asjas on selgunud, et sojaõlitehast reguleerib mh KemS ning

tegemist on suurõnnetuse ohuga käitisega. Sojaõlitehases käideldakse tuleohtlikke vedelikke, samas

DP-s on ettenähtud, et vedelkeemiaterminalid paiknevad väljapool planeeritavat ala. Isegi siis, kui

vedelkeemiaterminalide korral on silmas peetud suuremaid koguseid, ei nähtu DPst, et oleks

arvestatud täiendava suurõnnetuse ohuga, keemiat töötleva käitise lisandumisega lisaks

väetiseterminalile. Seega ei saanud keskmine mõistlik naabruskonna elanik ega

keskkonnaorganisatsioon juba DP kehtestamise ajal järeldada, et loetletud terminalidele lisaks või

nende asemel lisandub kolmandate isikute soovitud sojaubade ladustamise ja töötlemise võimalus,

koos nendega kaasnevate riskidega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ehitusluba ei ole kooskõlas detailplaneeringuga ning tühistab

ehitusloa. Konkreetne argument on seotud ka kaebaja keskkonnakaitselise tegevusega, mistõttu,

vaatamata kaebaja kaebeõiguse osas tekkinud küsitavustele, tuleb kaebus lahendada kaebaja kasuks.

III

14(15)

16. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb otsustada kaebaja menetluskulude väljamõistmine

vastustajalt ning kolmandate isikute menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja

8).

Kohtule on esitatud kaebaja nimele väljastatud arve. HKMS § 109 lg 11 ja lg 5 alusel ei kontrolli

kohus kulude reaalset kandmist ega kes oli kulude kandjaks. Küll aga leiab kohus, et kaebaja

taotletud kulud – kokku üle 26 tuhande euro kokku 112 tunni eest on ilmselgelt ülepaisutatud.

Vaidlus on olnud kogupikkuselt keskmiselt pikem, sh kuni novembrini 2022 toimus

määruskaebemenetlus kaebeõiguse üle. Sealt edasi ei saa ei menetluse pikkuse ega ka mahukuse

pinnalt teha järeldusi, et tegemist oleks keskmisest ehitus- või keskkonnaõiguseasjast märgatavalt

keerukama asjaga. Ka siis kui lugeda keskmisest mõnevõrra keerukama ehitus- või keskkonnaasja

põhjendatuks esindajakuluks esimeses kohtuastmes ligikaudu 10 000 eurot, leiab kohus, et käesoleval

juhul tuleb kaalumisel arvestada ka kaebaja kohtumenetluses esitatud argumente. Kohus sedastas

eelnevalt, et kaebajal ei ole kaebeõigust küsimuses, kas varasema DPst möödunud aja tõttu tulnuks

läbi viia uus DP menetlus, samuti ka välisõhusaaste ja müra teemal. Kaebaja väited, et tegu võib

siiski olla A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega (kaebuse punktid 3.2.1.2-3) või tekkida võiks

doominoefekt, sh alles avalikule võimule põhjalikumalt selgitamata kavandatava arenduse osas

(3.2.2.19), on olnud ilmselgelt põhistamata. Kohus ei pea õiglaseks jätta nimetatud osas kulutusi

vastustaja kanda. Eeltoodust tulenevalt, võttes lähtekohaks ka mõistliku menetluskulu suurusena ühes

esimeses kohtuastmes asja keerukust arvestades kuni 10 000 eurot, mõistab kohus vastustajalt

kaebaja kasuks välja 7000 eurot. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Sullin

15(15)