2-21-14609/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohustada kostjat mittetulundusühingut Baltic Charity Foundation (registrikood Asendada vastav mittetulundusühingu Baltic Charity Foundation (registrikood
Legislator headnote
AI generated2-21-14609/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohustada kostjat mittetulundusühingut Baltic Charity Foundation (registrikood Asendada vastav mittetulundusühingu Baltic Charity Foundation (registrikood
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuli 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-14609
Tsiviilasi
Lopec&consorters osaühingu hagi mittetulundusühingu Baltic
Charity Foundation vastu tahteavalduse andmiseks
kohustamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja Lopec&consorters osaühing (registrikood 14303187,
asukoht Endla tn 4, 10142 Tallinn, e-post xxxx);
hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Aru,
vandeadvokaadi abi Rahel Behrsin (Advokaadibüroo TARK,
asukoht Roosikrantsi tn 2, 10119 Tallinn, e-post
allar.aru@tark.legal, rahel.behrsin@tark.legal);
kostja mittetulundusühing Baltic Charity Foundation
(registrikood 80415063, asukoht Suru tn 10, 11913 Tallinn, e-
post xxxx);
kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
(Advokaadibüroo HEED Entsik, asukoht F. R. Kreutzwaldi tn
3, 10120 Tallinn, e-post eerik.entsik@heedentsik.ee).
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagiavaldus tervikuna.
2. Kohustada kostjat mittetulundusühingut Baltic Charity Foundation (registrikood
80415063) (ja igakordset hüpoteegipidajat) andma tahteavaldused hüpoteegi
summas 120 000 eurot kustutamiseks järgmiste kinnistute kohta peetavast
kinnistusraamatu registriosa IV jaost „HÜPOTEEGID“:
2.1.
Suru tn 10, Tallinn kinnistult katastritunnusega 78402:205:0116 ja
registriosa numbritega 19547150 ja 19547250;
2.2.
Suru tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0109 ja registriosa
numbriga 25970301;
2.3.
Uneliblika tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0122 ja registriosa
numbriga 25971401.
2-21-14609
3. Asendada vastav mittetulundusühingu Baltic Charity Foundation (registrikood
80415063) (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas
tehtava kohtuotsusega.
4. Mõista kostjalt mittetulundusühingult Baltic Charity Foundation (registrikood
80415063) hageja Lopec&consorters osaühingu (registrikood 14303187) kasuks
välja
Lopec&consorters
osaühingu
poolt
kantud
menetluskulud.
Mittetulundusühingu Baltic Charity Foundation menetluskulud jätta tema enda
kanda.
5. Mõista kostjalt mittetulundusühingult Baltic Charity Foundation (registrikood
80415063) hageja Lopec&consorters osaühingu (registrikood 14303187) kasuks
välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike
1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord
Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni
korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil.
I Hageja nõue ja seisukohad
1. Harju Maakohtu menetluses on Lopec&consorters OÜ hagi MTÜ Baltic Charity Foundation
vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks.
Hagiavalduse kohaselt 01.12.2017 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS
Lopec&consorters OÜ-le (hageja) kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn, katastritunnusega
78402:205:0116, vana registriosa numbriga 25970901, mille osas on moodustatud
korteriomandid uute registriosa numbritega 19547150 ja 19547250 (ühiselt nimetatud Suru
kinnistud). 01.12.2017 müügilepingu punktis 1.1.4.1 nähtuvad hüpoteegiga koormatud mh
järgmised kinnistud: Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25971401 ja Uneliblika tänava
kinnistu registriosa numbriga 25970301.
20.02.2019 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS Suru tänava kinnistu registriosa
numbriga 25970301 ning Uneliblika tänava kinnistu registriosa numbriga 25970401 hagejale.
24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS, Lopec&consorters OÜ, Bestrade OÜ ja H. G.
notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kinnistuid registriosa
numbritega 19547150, 19547250, 25970301, 25971401 (ühiselt nimetatud Pirita kinnistud)
koormava hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku 120 000 eurot (punkt 4.1.). Seega, hüpoteek
summas 120 000 eurot on kantud hageja omandis olevatele kaaskoormatud Pirita kinnistutele.
2-21-14609
19.09.2019 kokkuleppega andis varasem hüpoteegipidaja H. G. Pirita kinnistute registriosadesse
kantud ühishüpoteegi summas 120 000 eurot üle uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity
Foundation (kostja), mille juhatuse liikmeks on samuti H. G.. Ka OÜ REBASE ARENDUS
juhatuse liikmeks on H. G., kes on hageja selgituste kohaselt vahetult seotud kõigi viidatud
osapooltega. Seega hageja juhib tähelepanu ka asjaolule, et H. G. on kõiki kolme osapoolt – OÜ
REBASE ARENDUS, varasemat hüpoteegipidajat ja uut hüpoteegipidajat ehk kostjat vahetult
kontrolliv isik, kes oma tegevusega põhjustab hagejale märkimisväärset kahju. Hageja tegeleb
kahjunõude täpse suuruse kindlaksmääramisega.
Hageja selgituste kohaselt Pirita kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 120 000 eurot on nn
„tühi“ hüpoteek ehk tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. Hageja toob välja, et seda on
hüpoteegipidaja ehk kostja ise hagejale kui Pirita kinnistute omanikule korduvalt kinnitanud.
Näiteks 09.09.2021 selgitas kostja hagejale, et Pirita kinnistutel olev hüpoteek ei taga mistahes
kohustusi, sest AÕS § 346 lõikest 2 tulenev notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega
määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, antud juhul puudub. Lisaks kinnitab kostja
viidatud kirjas ja toob eraldiseisvalt esile, et hüpoteek ei taga kindlasti ka Suru kinnistute
ostuhinna jäägi tasumise kohustust, sest vastasel juhul oleks müüja (OÜ REBASE ARENDUS)
juba 2021 jaanuaris pöördunud kohtutäituri poole hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks
Suru 10 kinnistute arvel.
Hageja toob välja, et samuti on kostja kinnitanud 10.09.2021 e-kirjas hagejale, et Pirita
kinnistuid koormab nn „tühi“ hüpoteek, märkides oma kirjas järgmiselt: „seni ei ole teie suutnud
osundada AÕS § 346 lg-s 2 sätestatud tagatud nõuete kokkuleppele, kuna sellist notariaalselt
tõestatud kokkulepet ei ole olemas.“ Samuti kinnitab hageja väidet hageja hinnangul kostja poolt
samas kirjas ka järgnevalt esile toodu: „Enamgi veel, Teie poolt viidatud MTÜ Baltic Charity
Foundation (edaspidi BCF), poolt 4. märtsil 2020. a allkirjastatud (dokumendis märgitud
kuupäev 29. veebruar 2020) kinnituses on sõnaselgelt pooled deklareerinud, et
Lopec&Consorters OÜ esimesel nõudmisel tehakse ka vastav muutus notariaalselt, kus Baltic
Charity MTÜ esindaja peab tulema notarisse ja andma vastavad kinnitused. Sellist muudatust
täna notariaalselt tõestatud ei ole. Sama kinnitab R. P. poolt nimetatud kinnitusele tuginemine,
et ta sai väga hästi aru, et Suru 10 koormav MTÜ BCF kasuks seatud hüpoteek ei taga Suru 10
müügihinna tasumise kohustust. Sest miks oli vaja R. P.l võtta H. G. selline kinnitus, kui selleks
ajaks oli Teie enda väitel (juba 2019 a veebruaris) juba sõlmitud AÕS § 246 lg-s 2 sätestatud
kokkulepe?“
Eeltootust tulenevalt leiab hageja, et kostja on korduvalt hagejale kinnitanud, et hageja omandis
olevatele Pirita kinnistutele kostja kasuks seatud hüpoteek summas 120 000 eurot on nn „tühi“
hüpoteek ning see ei taga mistahes nõudeid (sh ei taga see ka Suru kinnistute ostuhinna jäägi
tasumise nõuet), st tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga.
Hageja selgituste kohaselt on hageja pikema aja jooksul järjepidavalt nõudnud, et
hüpoteegipidaja (varasemalt H. G., hetkel kostja) annaks nõusoleku eelviidatud hüpoteegi
kustutamiseks Pirita kinnistutelt. Kostja (ja ka varasem hüpoteegipidaja H. G.) on hageja
hinnangul alusetult ja pahatahtlikult keeldunud viidatud hüpoteeki kustutamast. Hageja toob
välja, et viimati esitas hageja asjakohase lepingu projekti tutvumiseks 23.08.2021 e-kirjaga
seoses 25.08.2021 notar G. S. juurde planeeritud tehinguga, mille sisuks oli viidatud kinnistule
seatud kogu hüpoteegi kustutamine. OÜ REBASE ARENDUS ja kostja esindaja keeldusid
sellest 25.08.2021 notaris.
2-21-14609
Hageja leiab, et kuna kostja keeldub hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut andmast, takistab see
hagejal Pirita kinnistute võõrandamist, kuivõrd ostjatel puudub huvi soetada hüpoteegiga
koormatud kinnisasi. Hageja toob välja, et tal oli olemas ostja Xxxx kinnistule, kuid kuna kostja
keeldus hüpoteeki kustutamast, teatas ostja 10.09.2021 mh, et „Kahjuks pean tühistama
esmaspäevase notariaja. Notar ja pank ootasid teavitust kuni 8. septembrini. Hetkel tehingut ei
saa teha, kuna üks osapool ei ole nõus hüpoteegi kustutamisega ja see takistab tehingu
lõpetamist.“
Seega leiab hageja, et kostja keeldub Pirita kinnistutelt hüpoteeki kustutamast, kuigi kostja on
hagejale korduvalt kinnitanud, et viidatud hüpoteek ei taga mistahes nõudeid ehk on nn „tühi“
hüpoteek. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse kostja vastu Pirita
kinnistutelt hüpoteegi ja kinnistusraamatust vastavate hüpoteegikannete kustutamise nõudes.
Hageja toob välja, et erinevalt teistest pantidest peab tagatiskokkulepe hüpoteegi puhul olema
AÕS § 346 lõike 2 esimese lause järgi notariaalselt tõestatud
Hageja selgitab, et kostja poolt esitatud 11.02.2019 notariaalse lepingu punktis 6.5. toodud
kokkuleppe osapoolteks on OÜ REBASE ARENDUS (müüja), Hüpoteeklaen AS
(hüpoteegipidaja II) ja H. G. (Hüpoteegipidaja III). Hageja ehk kinnistu omanik ei ole
11.02.2019 lepingu punktis 6.5. kokkuleppe osapooleks. Seega leiab hageja, et hageja kui
kinnisasja omanik ei ole notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepet sõlminud, mistõttu ei taga
vaidlusalune hüpoteek mistahes nõudeid, sh väidetavat H. G.i laenunõuet.
Hageja märgib, et pole mistahes tagatiskokkuleppeid sõlminud. Tagatiskokkulepet pole sõlmitud
ka hüpoteegi loovutamisel. Hageja on selgitanud, et 19.09.2019 kokkuleppega andis varasem
hüpoteegipidaja H. G. Pirita kinnistute registriosadesse kantud ühishüpoteegi summas 120 000
eurot üle uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity Foundation. Seega, hüpoteegipidajaks on
tänase seisuga MTÜ Baltic Charity Foundation ehk kostja, mitte H. G..
Hageja leiab, et hüpoteegi loovutamisel saab tagatiskokkulepe hakata tagama uue
hüpoteegipidaja nõudeid (eriti enne hüpoteegi loovutamist tekkinud nõudeid) vaid juhul, kui
hüpoteegi omandaja sõlmib kinnisasja omanikuga vastava tagatiskokkuleppe muudatuse või uue
tagatiskokkuleppe.
Hüpoteegi loovutamisel H. G.i poolt uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity Foundation
kinnisasja omaniku ehk hagejaga mistahes notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepet sõlmitud ei
ole. Seega, vaidlusalune kostjale kuuluv hüpoteek ei taga mistahes nõudeid, kuna puudub
notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepe hagejaga. Asjaolu, et tagatiskokkulepet sõlmitud ei ole,
on varasemalt kinnitanud ja rõhutanud hagejale korduvalt ka kostja ise.
Hageja on seisukohal, et kostja poolt 19.01.2022 vastuse lisas esitatud käsitsi allkirjastatud
seotud osapooltega tehtud tehingud, mille kohta pole esitatud ka ühtegi rahalise ülekande tõendit,
ei muuda hageja eelnevat seisukohta, kuivõrd tagatiskokkulepe hageja kui kinnisasja omaniku ja
hüpoteegipidaja vahel endiselt puudub. Varasemalt toimunud tehingute jada ei muuda
tagatiskokkuleppe puudumise fakti. Hageja märgib täiendavalt, et ka tehingute jada algusest
nähtuv esmane väidetav F. P. rahaline kohustus oli mitmetes kohtuastmetes pikka aega vaidluse
all, st F. P. nõudis hüpoteegi kustutamist, kuivõrd hüpoteek oli tühi ja F. P. väitis, et polnud
kunagi saanud laenu, mida hüpoteek väidetavalt tagas. Kohtud tuvastasid, et konkreetse F. P.ga
sõlmitud laenulepingu alusel F. P.le mistahes laenu ei väljastatudki. Ka eeltoodu kinnitab üheselt
hageja seisukohta vaidlusaluse hüpoteegi rahatusest.
2-21-14609
Hageja märgib täiendavalt, et 01.12.2017 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS Suru
kinnistud hagejale. 24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS, hageja, Bestrade OÜ ja H. G.
notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt alandati varasemast
01.12.2017 lepingust tulenevat ostuhinda 120 000 eurole (punkt 3.4.1.), millest 13 936 eurot oli
ostja poolt tasutud müüjale enne 24.07.2019 lepingu sõlmimist (punkt 3.4.2.) ning 39 975.6 eurot
tasus hageja 2019. aasta jooksul. Hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku 120 000 eurot (punkt
4.1.).
Kokku on hageja Suru tn 10, Tallinn kinnistu eest tasunud juba 53 911.60 eurot (ostuhinna
tasumise jääk 66 088.40 eurot, mis sisaldab käibemaksu). OÜ REBASE ARENDUS seaduslik
esindaja on kirjalikult ka kinnitanud kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn (katastritunnusega
78402:205:0116) ostuhinna viidatud osas tasumist. Lisaks saab hageja täiendavate tõenditena
esitada kohtule vastavad maksekorraldused. Seega toob hageja välja, et suur osa ostuhinnast on
hageja poolt OÜ-le REBASE ARENDUS tasutud. Hageja selgitab, et ülejäänud ostuhinna
tasumise täitmine on viibinud ainsal põhjusel – OÜ REBASE ARENDUS juhatuse liikme H. G.i
poolt kontrollitav juriidiline isik ehk kostja (juhatuse liige samuti H. G.) keeldub alusetult ja
pahatahtlikult hüpoteeki summas 120 000 eurot Suru kinnistutelt kustutamast. Kostja on
29.02.2020 kirjalikult kinnitanud, et kostja hüpoteegipidajana kasutab tema kasuks Suru
kinnistutele seatud hüpoteeki ainult OÜ REBASE ARENDUS ja hageja vahel sõlmitud Suru
kinnistute notariaalsest müügilepingust tulenevate H. G.i nõuete tagamiseks. Samuti kinnitas
kostja viidatud kinnituses, et tal ei ole mistahes muid nõudeid, mida Suru kinnistu tagaks.
Olukorras, kus hageja on korduvalt pakkunud 01.12.2017 lepingust tulenevat ostuhinna täielikku
ja kohest tasumist tingimusel, et hüpoteek kustutatakse, asus kostja väitma, et hüpoteek ei taga
ostuhinna tasumise kohustust. Kostja on seejärel korduvalt kinnitanud hagejale, et kuna puudub
notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepe, ei saa hüpoteek ostuhinna tasumise kohustust tagada.
Seega, kuna kostja on hagejale ise kinnitanud, et vaidlusalune hüpoteek ei taga
tagatiskokkuleppe puudumise tõttu ostuhinna tasumise kohustust ning mistahes muid nõudeid
samuti, on leidnud tõendamist, et hüpoteek on „tühi“. Hageja toob välja, et vaatamata kostja
poolt varasemalt väidetule, mille kohaselt ei taga hüpoteek mistahes nõudeid, on kostja
vastuoluliselt, pärast käesoleva hagi esitamist, esitanud 19.01.2021 kostja vastuses väidatavate
seotud osapooltega käsitsi sõlmitud tehingute jada, millega kostja proovib nüüd vastupidiselt
varasemale väita, et hüpoteek siiski mingit nõuet tagab. Hageja hinnangul on leidnud tõendamist,
et kostjal puudub selge positsioon hüpoteegi osas ning tegelikkuses see mistahes nõudeid ei taga.
Küll aga soovib kostja jätkuvalt pahatahtlikult keelduda hüpoteeki kustutamisest, mistõttu on
asunud „välja mõtlema“, mis nõuet hüpoteek võiks tagada. Hageja leiab, et kostja muudab
menetluses oma seisukohti vastavalt sellele, mida hageja parasjagu väidab ning pole suutnud
tõendada hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu.
Eeltoodust tulenevalt palub hageja:
hagi rahuldada;
kohustada MTÜ-d Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) (ja igakordset
hüpoteegipidajat) andma tahteavaldused hüpoteegi summas 120 000 eurot kustutamiseks
järgmiste kinnistute kohta peetavast kinnistusraamatu registriosa IV jaost
„HÜPOTEEGID“:
Suru tn 10, Tallinn kinnistult katastritunnusega 78402:205:0116 ja registriosa
numbritega 19547150 ja 19547250;
Suru tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0109 ja registriosa numbriga
25970301;
Uneliblika tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0122 ja registriosa
numbriga 25971401;
2-21-14609
asendada vastav MTÜ Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) (ja igakordse
hüpoteegipidaja) tahteavaldus käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega;
määrata kindlaks menetluskulude jaotus;
mõista MTÜ-lt Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) Lopec&consorters
OÜ (registrikood 14303187) kasuks välja Lopec&consorters OÜ poolt kantud
menetluskulud. MTÜ Baltic Charity Foundation menetluskulud jätta tema enda kanda;
mõista MTÜ-lt Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) Lopec&consorters
OÜ (registrikood 14303187) kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni.
II Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt MTÜ Baltic Charity Foundation ei nõustu
mitte ühegi Lopec&consorters OÜ hagiavalduses esitatud faktiväite, seisukoha ega nõudega,
vaid peab neid kõiki täies ulatuses alusetuteks ja põhjendamatuteks. MTÜ Baltic Charity
Foundation leiab, et Lopec&consorters OÜ hagiavalduses on esitatud mitmeid eksitavaid ja
seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohtasid. MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul
on Lopec&consorters OÜ hagiavalduses MTÜ Baltic Charity Foundation vastu esitatud
hüpoteegi kustutamise nõue põhjendamatu ning väär.
Kostja on seisukohal, et põhjendamatu ja väär on hageja poolt hagi aluseks esitatud faktiväide, et
vaidlusalune hüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot on väidetavalt „tühi“, st see hüpoteek ei
taga mistahes nõudeid ja tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. MTÜ Baltic Charity
Foundation hinnangul ei ole veenvad ja eluliselt usutavad Lopec&consorters OÜ poolt oma
hagiavalduses esitatud paljasõnalised väited, et MTÜ Baltic Charity Foundation kasuks seatud
Pirita kinnisasju koormav ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot on väidetavalt „tühi“,
st see hüpoteek ei taga mistahes nõudeid.
Hüpoteegi seadmisega seotud sisulistes küsimustes selgitab MTÜ Baltic Charity Foundation, et
Pirita kinnisasju koormav hüpoteek seati ligikaudu 25 aastat tagasi, so 06.10.1997 ühelt poolt F.
P. kui omaniku ja teiselt poolt V. G. kui hüpoteegipidaja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise
lepingu alusel, mille kohaselt F. P. koormas V. G. kasuks temale kuuluva 445/1000 mõttelise osa
Tallinnas Pärnamäe tee 51 kinnisasjast. 06.10.1997 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti
2 kohaselt oli hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja V. G. nõuded, mis tulenevad
hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud laenulepingust, samuti kõik teised tulevikus tekkivad
hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu summas kuni neli miljonit viissada tuhat (4 500 000)
krooni, intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas.
Kostja selgituste kohaselt V. G. kasuks seatud hüpoteegiga oli tagatud V. G. nõue F. P. vastu
põhisummas 971 679.57 USD (mis võttes aluseks 14.06.2010 USD:EEK kursi 12,7978
moodustas Eesti kroonides ligikaudu 12 435 360.80 EEK) ja mis on tekkinud F. P. korraldusel
kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 144 000 USD laekus
24.11.1995, summas 250 000 USD laekus 15.12.1995, summas 150 000 USD laekus 21.12.1995,
summas 143 446.13 USD laekus 27.12.1995 ja summas 284 233.44 USD laekus 12.01.1996).
Samuti oli hüpoteegiga tagatud V. G. nõue F. P. vastu põhisummas 233 000 DEM (mis võttes
aluseks DEM:EEK kursi 8,0 moodustas Eesti kroonides 1 864 000 EEK) ja mis oli tekkinud F. P.
korraldusel kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 157 000 DEM
laekus 30.04.1996 ja summas 76 000 DEM laekus 03.05.1996).
2-21-14609
Kostja toob välja, et 17.06.2010 sõlmisid ühelt poolt V. G. kui loovutaja ja teiselt poolt H. G..
kui omandaja nõude loovutamise lepingu ning hüpoteegi üleandmise lepingu, asjaõiguslepingu ja
kinnistamisavalduse, millega V. G. loovutas ja H. G.. omandas V. G. nõude F. P. vastu summas
14 299 360.80 EEK, samuti kanti V. G. poolt omandajale H. G.. üle ülaltoodud rahalist nõuet
tagav ning 445/1000 mõttelist osa Tallinnas Pärnamäe tee 51 kinnisasjast koormav hüpoteek
hüpoteegisummaga neli miljonit viissada tuhat (4 500 000) krooni, intressimääraga viisteist
protsenti (15%) aastas.
Kostja selgituste kohaselt 17.06.2010 sõlmitud nõude loovutamise leping ning hüpoteegi
üleandmise leping esitati 01.09.2010 kaaskirjaga tsiviilasjas nr xxxx ka Tallinna
Ringkonnakohtule, kes lahendas F. P. apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 11.01.2010
kohtuotsusele, millega oli jäetud rahuldamata F. P. hagiavaldus V. G. vastu hüpoteegikande
kustutamiseks nõusoleku saamiseks.
Seoses tsiviilasjas nr xxxx selgitab kostja, et F. P. hagiavalduses V. G. vastu hüpoteegikande
kustutamiseks nõusoleku saamiseks poolte vahel kohtuvälisele kompromissile jõudmisega
sõlmisid 10.10.2011 ühelt poolt H. G.. kui loovutaja ja teiselt poolt OÜ REBASE ARENDUS
kui omandaja nõude loovutamise lepingu, millega H. G.. loovutas ja OÜ REBASE ARENDUS
omandas V. G. nõude F. P. vastu summas 913 895.72 EUR (so 14 299 360.80 Eesti krooni)
ostuhinna 113 000 EUR eest. 10.10.2011 sõlmisid ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja teiselt
poolt OÜ REBASE ARENDUS kui laenaja ka laenulepingu, millega pooled leppisid kokku
muuta OÜ REBASE ARENDUS poolt võetud kohustus H. G.. ees nõude ostuhinna suuruses 113
000 EUR tasumise osas ümber laenuks
Kostja toob välja, et 12.10.2011 sõlmiti muuhulgas F. P. kui Müüja, Oü REBASE ARENDUS
kui ostja ning H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 osavõtul väga mahukas notariaalselt tõestatud leping,
millega reguleeriti erinevaid poolte vahelisi õigussuhteid ja mis oma õiguslikult sisult oli
kohtuvaidluse lahendamiseks sõlmitud kohtuväline kompromissileping (so kohtu poolt
kinnitamisele mittekuuluv kompromissileping) ning millise lepingu punktis 5.3 lepiti käesoleva
tsiviilvaidlusega seonduvalt kokku, et H. G.. kasuks seatud hüpoteek jääb koormama Pärnamäe
tee 51 kinnisasja kui jagatavakinnistu jagamisel tekkivaid lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14.
ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistuid ning mille punktis 7.1 lepiti kokku, et F. P. müüb
jagatava kinnistu jagamisel tekkivad lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14. ning 5.1.16 ja 5.1.17
nimetatud kinnistud OÜ-le REBASE ARENDUS kui ostjale hinnaga kokku 3 000 eurot.
12.10.2011 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 14.1 oli poolte vahel muuhulgas kokku lepitud
alljärgnevas: „Müüja, Ostja ja Hüpoteegipidaja 2 on kokku leppinud, et alates Lepingu
sõlmimisest ei taga käesoleva lepingu punkti 1.1.4 alapunktis 3 nimetatud hüpoteek, mis
vastavalt Lepingu punktis 5.3. kokkulepitule jääb koormama Jagatava Kinnistu jagamise
tulemusel tekkivaid Lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14 ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistuid,
enam Hüpoteegipidaja 2 nõudeid Müüja vastu, vaid Hüpoteegipidaja 2 kõiki nõudeid Ostja
vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid mistahes nõudeid (sh lepingulisi nõudeid
ning lepinguväliseid nõudeid) Ostja vastu“. Järelikult oli kostja hinnangul 12.10.2011 tagatavate
nõuete muutmise lepingu punktis 14.1 sõlmitud poolte vahel muuhulgas notariaalselt tõestatud
hüpoteegi tagamiskokkuleppe muutmise kokkulepe selle kohta, et H. G.. kui hüpoteegipidaja 2
kasuks seatud hüpoteek tagab edaspidi H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 kõiki nõudeid OÜ REBASE
ARENDUS kui ostja vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid mistahes H. G..
nõudeid (sh lepingulisi nõudeid ning lepinguväliseid nõudeid) OÜ REBASE ARENDUS vastu.
Kostja selgituste kohaselt 03.04.2014 on ühelt poolt H. G.. kui loovutaja, teiselt poolt OÜ
REBASE ARENDUS kui uus omanik ning kolmandalt poolt Soomes registreeritud äriühing Oy
2-21-14609
Arctic Gold Mining & Explorations Ltd kui võlgnik sõlminud täiendavalt kirjalikus vormis
nõude loovutamise lepingu, mille punktidega 1-4 H. G.. kui loovutaja loovutas ja OÜ REBASE
ARENDUS kui uus omanik omandas H. G.. nõude Oy Arctic Gold Mining & Explorations Ltd
vastu summas 132 000 eurot (nõue oli tekkinud perioodil 2009-2012) ning millise nõude
loovutamise lepingu punktis 5 olid H. G.. kui loovutaja ja OÜ REBASE ARENDUS kui uus
omanik täiendavalt kokku leppinud, et OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik tasub nõude
loovutamise eest H. G.. kui loovutajale summa suuruses 132 000 eurot hiljemalt 01.05.2016.
Täiendavalt 31.12.2014 sõlmiti ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja OÜ REBASE ARENDUS
kui laenusaaja vahel täiendavalt laenuleping, mille punkti 1.1 kohaselt H. G.. ja OÜ REBASE
ARENDUS vormistasid H. G.., OÜ REBASE ARENDUS ja Oy Arctic Gold Mining &
Explorations Ltd vahel 03.04.2014 sõlmitud kahest nõuete loovutamise lepingust tulenevad
laenusaaja võlad laenuandjale kogusummas 245 000 eurot laenuna käesolevas lepingus
sätestatud tingimustel. Kostja toob välja, et sastavas punktis pooled avaldasid, et laenusaaja on
tagastanud laenuandjale lepingu sõlmimise päevaks 37 075.96 eurot ning et lepingu sõlmimisel
on laenu summa 207 924.04 eurot. MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul on oluline ka välja
tuua, et äriregistrile esitatud OÜ REBASE ARENDUS 2014. majandusaasta aruandes on
kajastatud OÜ REBASE ARENDUS kohustus H. G.. ees summas 207 924.04 eurot.
Kostja leiab, et Lopec&consorters OÜ on hagiavalduses õigesti välja toodud, et 19.09.2019 on
H. G.. ja MTÜ Baltic Charity Foundation poolt koostatud ja Tartu Maakohtule esitatud
ühishüpoteegi üleandmise kokkuleppe kohaselt andis H. G.. üle ja MTÜ Baltic Charity
Foundation võttis vastu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa number
25970901, 25970301 ja 25971401 koormava ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 120 000 eurot
koos kokkuleppega, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele
hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samal päeval, so 19.09.2019 on H. G.. kui loovutaja
ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui omandaja sõlminud ka nõude loovutamise lepingu, mille
punkti 1.1 kohaselt H. G.. kui loovutaja loovutas ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui
omandaja omandas kõik H. G.. kui loovutaja nõuded OÜ REBASE ARENDUS vastu.
Kostja toob välja, et kuivõrd kinnistusraamatust nähtuvalt oli vaidlusalune hüpoteek vahepeal
loovutatud kolmandale isikule, siis peab MTÜ Baltic Charity Foundation vajalikuks selgitada ka
seda, et enne 19.09.2019 toimunud nõude loovutamist ja ühishüpoteegi ülekandmist oli
hüpoteegipidajaks saanud uuesti H. G.. ning hüpoteek oli sõlmitud notariaalselt tõestatutud
tagamiskokkuleppe kohaselt hakanud uuesti tagama H. G.. võlaõiguslikke nõudeid OÜ REBASE
ARENDUS vastu. MTÜ Baltic Charity Foundation toob väljas, et Lopec&consorters OÜ
hagiavalduses on pahatahtlikult varjatud maakohtu ees asja õigeks ja seaduslikuks
lahendamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Kostja on seisukohal, et kuigi Lopec&consorters
OÜ hagiavaldusele oli lisatud erinevaid notariaalseid lepingud, siis jättis Lopec&consorters OÜ
oma hagiavaldusele lisamata 11.02.2019 Lopec&consorters OÜ kui kaaskoormatud kinnistu
omaniku ja H. G.. kui hüpoteegipidaja III osavõtul sõlmitud notariaalse lepingu (koostatud ja
tõestatud Tallinna notar L. V. poolt, notari ametitegevuse raamatu registri number 352), millises
lepingus oli lepingu esemeks III aadressil Suru tänav, Tallinn asuv kinnisasi, lepingu esemeks IV
aadressil Uneliblika tänav, Tallinn asuv kinnisasi ning lepingu esemeks V aadressil Suru tn 10,
Tallinn asuv kinnisasi.
Kostja selgituste kohaselt viidatud 11.02.2019 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 6.5 oli poolte
vahel muuhulgas kokku lepitud alljärgnevas: „Müüja, Hüpoteegipidaja II ja Hüpoteegipidaja III
lepivad kokku, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest ei taga Hüpoteegipidajale III loovutatud,
lepingu esemeid III, IV ja V koormama jääv ühishüpoteek enam Hüpoteegipidaja II nõudeid
Müüja, Kaaskoormatud kinnistu omaniku ega kolmandate isikute vastu, vaid loovutatava
2-21-14609
ühishüpoteegiga hüpoteegisummaga kolm miljonit ükssada seitsekümmend tuhat kolmkümmend
üheksa (3 170 039) krooni intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas on tagatud
Hüpoteegipidaja III (H. G., isikukood 36407210277) nõuded alljärgnevalt: 6.5.1. Kõik nõuded
Osaühing REBASE ARENDUS, registrikood 11808395, vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja
III ja Osaühing REBASE ARENDUS, registrikood 11808395, vahel sõlmitud laenulepingust ning
selle kõikidest lisadest ja muudatustest.“ Järelikult oli kostja hinnangul alates 11.02.2019
notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisest vaidlusalune ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120
000 eurot tagasi loovutatud H. G.. nimele ning muudetud hüpoteegi tagamiskokkuleppeid
selliseid, et ühishüpoteek tagab jätkuvalt kõiki H. G.. nõudeid OÜ REBASE ARENDUS vastu,
mis tulenevad H. G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vahel sõlmitud laenulepingust ning selle
kõikidest lisadest ja muudatustest. Kostja toob välja, et 19.09.2019 H. G.. ja MTÜ Baltic Charity
Foundation vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja hüpoteegi üleandmise kokkuleppe
alusel on nii ühishüpoteegi järgseks hüpoteegipidajaks kui ka ühishüpoteegiga tagatud nõude
järgseks võlausaldajaks alates nimetatud ajahetkest saanud MTÜ Baltic Charity Foundation.
Seega on kostja hinnangul Lopec&consorters OÜ teadlikult ja kuritahtlikult jätnud Harju
Maakohtu Tallinna kohtumajale esitamata tema osavõtul sõlmitud 11.02.2019 notariaalse
lepingu, millega Hüpoteeklaen AS kui Hüpoteegipidaja II loovutas tagasi MTÜ Baltic Charity
Foundation õiguseelnejale H. G.. kui Hüpoteegipidajale III lepingu esemeks III, IV ja V olevaid
(so aadressil Suru tänav, Uniliblika tänav ja Suru tn 10, Tallinn asuvaid) kinnisasju koormava
ühishüpoteegi summas 3 170 039 krooni ning millega muudeti hüpoteegi tagamiskokkuleppeid.
Kostja leiab, et 11.02.2019 notariaalses lepingus on selgelt kokku lepitud ülaltoodud olulistes
õigusmuudatustes, mis pidid Lopec&consorters OÜ-le kui 11.02.2019 lepingu allkirjastanud
lepingupoolele olema kindlasti teada, kusjuures toob kostja välja, et 11.02.2019 notariaalses
lepingus on kirjas alljärgnev notari selgitus Lopec&consorters OÜ-le kui kaaskoormatud
kinnistu omanikule: „Notariaalakti tõestaja on selgitanud Kaaskoormatud kinnistu omanikule
riske, mis on seotud sellega, et lepingu ese V on koormatud kolmanda isiku kohustusi tagava
ühishüpoteegiga. Osalejatele on selgitatud lepingu eset V koormava hüpoteegi kustutamise
võimalust ja korda, samuti hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise võimalust. Osalejad
kinnitavad, et selgitused on neile arusaadavad ja vaatamata sellele soovivad nad käesoleva
lepingu sõlmida selles toodud tingimustel.“
Järelikult on kostja seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas MTÜ Baltic Charity Foundation poolt
esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt väär ja tegelikkusele mittevastav Lopec&consorters OÜ
hagiavalduse põhistamiseks esitatud peamine faktiväide (so peamine Lopec&consorters OÜ hagi
aluseks toodud faktiline asjaolu), et MTÜ Baltic Charity Foundation kasuks seatud Pirita
kinnisasjadel olev ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot on väidetavalt „tühi“, st see ei
taga mistahes nõudeid ja tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. MTÜ Baltic Charity
Foundation hinnangul on Lopec&consorters OÜ käesolevas tsiviilasjas teadlikult, hea usu
põhimõtte vastaselt ja kuritahtlikult varjanud maakohtu ees asja õigeks ja seaduslikuks
lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid, mis on oluliselt vastuolus TsMS § 328 lg 1 tuleneva
olulise kohustusega.
Täiendavalt toob kostja välja, et Lopec&consorters OÜ ei ole hagiavalduses avaldatud, et
Lopec&consorters OÜ asutamine ning konkreetne tehing oleks pidanud olema H. G.. ja R. P.
vaheliseks ühiseks koostööprojektiks (so sisuliselt nende vahelisele seltsingulepingu sõlmimisele
ja seltsingu loomisele suunatud tehinguks), mille eesmärk pidi olema suunatud konkreetse Pirital
asuva kinnisasja omandamisele nende vahelise võrdse ühisosalusega äriühingule, sellele
kinnisasjale paariselamu ehitamisele, paarismaja võõrandamisele turuhinnaga ning kasumi
jagamisele. H. G.. poolne panus koostööprojekti kui sisuliselt seltsingusse pidi olema Pirital
asuva kinnisasja omandiõiguse ülekandmine ühisosalusega äriühingule, st pooled leppisid kokku,
2-21-14609
et H. G..’iga seotud OÜ REBASE ARENDUS võõrandab Pirital asuvad kinnisasjad
ühisosalusega äriühingule selle eest koheselt ostuhinda saamata. R. P. poolne panus pidi olema
kinnisasjale paariselamu ehitustööde teostamine ja ehitustööde finantseerimine koheselt
ehitustööde eest tasu saamata, kusjuures kinnisvaraprojekti kasum pidi kuuluma jagamisele
võrdsetes osades (50:50%).
Viidatuid kokkuleppeid tõendab kostja hinnangul muuhulgas Lopec&consorters OÜ äriregistri
üld- ja isikuandmete väljatrükk, mille kohaselt on Lopec&consorters OÜ osanikeks R. P. ja O.
A. G. (kelle isa on H. G..) ning ka Lopec&consorters OÜ juhatuse liikmeteks on R. P. ja O. A.
G., kuid kahjuks oli äriregistrisse kantud juhatuse liikmete esindusõiguse piirang, mille kohaselt
äriühingut esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik juhatuse liikmed ühiselt. Samas on kostja
hinnangul Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liige R. P. teadlikult, hea usu põhimõtte
vastaselt ja kuritahtlikult ära kasutanud Lopec&consorters OÜ osas äriregistrisse kantud juhatuse
liikmete esindusõiguse piirangut, mille kohaselt äriühingut esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik
juhatuse liikmed ühiselt, kuivõrd R. P. varjab teise Lopec&consorters OÜ osaniku ja juhatuse
liikme O. A. G. ees äriühingu majandustegevuse ja finantsilise olukorraga seotud dokumente ja
andmeid, R. P. poolt Lopec&consorters OÜ nimel sõlmitud lepingud ei ole sõlmitud
turutingimustel (sh läks paariselamu ehitus väidetavalt teadmata asjaoludel turuhinnast tunduvalt
kallimaks), samuti ei kohelda R. P. poolt Lopec&consorters OÜ osanikke sarnastel asjaoludel
võrdselt, kuivõrd erinevate osanikega seotud isikutega sõlmitud tehingud ei ole tehtud
võrdväärsetel tingimustel (nt on R. P. seotud äriühingu Bestrade OÜ antud laen tagatud
hüpoteegiga ja sellele laenule lisandub intress, samas kui OÜ REBASE ARENDUS kinnisasja
müügilepingust tulenev nõue Lopec&consorters OÜ vastu ei ole hüpoteegiga tagatud ning sellele
ei lisandu intressi).
Kostja toob välja, et Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud 01.12.2017 ühelt poolt OÜ
REBASE ARENDUS kui müüja ja teiselt poolt Lopec&consorters OÜ kui ostja vahel sõlmitud
kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari H. K. poolt,
notari ametitegevuse raamatu registri number 4322), mille alusel OÜ REBASE ARENDUS
müüs ja Lopec&consorters OÜ ostis Tallinnas Suru tn 10 asuva kinnisasja (kinnistusregistri
registriosa nr 25970901) hinnaga 150 000 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku hinnaga 180
000 eurot. Lepingu punktis 2.2 olid pooled kokku leppinud, et ostuhinna koos käibemaksuga
summas 180 000 eurot kohustub ostja tasuma vastavalt müüja poolt esitatud arvele arvel
näidatud kontole hiljemalt 01.12.2018. Lepingu punkt 2.3 sätestas, et tasumisega viivitamisel on
müüjal õigus nõuda ostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Samas jättis kostja seisukohal
Lopec&consorters OÜ nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda OÜ
REBASE ARENDUS hiljemalt 01.12.2018 summa suuruses 180 000 eurot.
Täiendavalt toob kostja välja, et Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud ka 24.07.2019
OÜ REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ osalemisel sõlmitud kinnistu müügilepingu
muutmise kokkulepe, hüpoteegikande muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe
järjekoha kohta ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari L. V. poolt, notari
ametitegevuse raamatu registri number 1929), millise lepinguga muuhulgas muudeti OÜ
REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ vahel 01.12.2017 sõlmitud notariaalselt lepingut
ning millise lepingu punktis 3.4.1. müüja ja ostja alandasid lepingu eseme ostuhinda 60 000 euro
võrra ning leppisid lepingu eseme uueks ostuhinnaks 120 000 eurot. Lepingu punktis 3.4.2.
pooled avaldasid, et ostuhinnast on tasutud 13 936 eurot ning lepingu punktis 3.4.3 leppisid
pooled kokku, et ostuhinnast 106 064 eurot kohustub ostja tasuma müüjale hiljemalt 31.12.2020.
Lepingu punktis 3.4.6 oli kokku lepitud, et nimetatud lepingu punktis 3.4.3 nimetatud summade
tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt
iga viivitatud päeva eest. Samas jättis kostja seisukohal Lopec&consorters OÜ ka seekord
2-21-14609
nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda OÜ-le REBASE ARENDUS
hiljemalt 31.12.2020 summa suuruses 106 064 eurot.
Kostja toob välja, et 12.10.2021 on OÜ REBASE ARENDUS edastanud Lopec&consorters OÜ-
le nõudekirja ja pankrotihoiatuse, milles OÜ REBASE ARENDUS kooskõlas kehtiva
seadusandlusega tegi Lopec&consorters OÜ-le ettepaneku tasuda võlgnevus OÜ REBASE
ARENDUS ees kokku summas 106 064 eurot OÜ REBASE ARENDUS arvelduskontole
hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva nõudekirja kättesaamisest. Samas jättis
Lopec&consorters OÜ ka seekord nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda
OÜ-le REBASE ARENDUS summa suuruses 106 064 eurot hiljemalt OÜ REBASE ARENDUS
12.10.2021 nõudekirjas palutud 10- päevase tähtaja jooksul.
Ülaltoodud faktilised ja õiguslikud asjaolud kinnitavad MTÜ Baltic Charity Foundation
hinnangul üheselt ja vastuvaidlematult, et Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liikme
R. P. kuritarvitab oma õigusi Lopec&consorters OÜ osaniku ja ainsa ainuesindusõigusega
juhatuse liikmena ning et R. P. tegevuse ainsaks kuritahtlikuks eesmärgiks on kahjustada teist
Lopec&consorters OÜ osanikku ja juhatuse liiget O. A. G. (kelle isa on H. G.., kelle osalusega
OÜ REBASE ARENDUS võõrandas Lopec&consorters OÜ-le vaidlusalused Pirita kinnisasjad,
mille eest ei ole Lopec&consorters OÜ tasunud kuni käesoleva hetkeni). Kokkuvõtteks MTÜ
Baltic Charity Foundation leiab, et ülaltoodud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest tulenevalt on
täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega Lopec&consorters OÜ
hagiavaldus MTÜ Baltic Charity Foundation vastu hüpoteegi kustutamise nõudes.
Juhindudes eeltoodust palub kostja jätta rahuldamata Lopec&consorters OÜ hagi MTÜ Baltic
Charity Foundation vastu MTÜ Baltic Charity Foundation kohustamiseks andma tahteavaldused
hüpoteegi summas 120 000 eurot kinnistusraamatust kustutamiseks ja tahteavalduste
asendamiseks kohtuotsusega ja jätta menetluskulude jaotamisel kõik menetluskulud (sealhulgas
kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud) täies ulatuses Lopec&consorters
OÜ kanda, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõista Lopec&consorters OÜ
välja MTÜ Baltic Charity Foundation kasuks MTÜ Baltic Charity Foundation põhjendatud ja
vajalik menetluskulu.
III Kohtu põhjendused
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause
kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele
tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest
juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232
lg 1 kohaselt.
4. Harju Maakohtu menetluses on Lopec&consorters OÜ hagi MTÜ Baltic Charity Foundation
vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks.
5. Hagiavalduse kohaselt 01.12.2017 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS
Lopec&consorters OÜ-le (hageja) kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn, katastritunnusega
78402:205:0116, vana registriosa numbriga 25970901, mille osas on moodustatud
2-21-14609
korteriomandid uute registriosa numbritega 19547150 ja 19547250 (ühiselt nimetatud Suru
kinnistud). 01.12.2017 müügilepingu punktis 1.1.4.1 nähtuvad hüpoteegiga koormatud mh
järgmised kinnistud: Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25971401 ja Uneliblika tänava
kinnistu registriosa numbriga 25970301. 20.02.2019 müügilepinguga müüs OÜ REBASE
ARENDUS Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25970301 ning Uneliblika tänava kinnistu
registriosa numbriga 25970401 hagejale. 24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS,
Lopec&consorters OÜ, Bestrade OÜ ja H. G. notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise
kokkuleppe, mille kohaselt kinnistuid registriosa numbritega 19547150, 19547250, 25970301,
25971401 (ühiselt nimetatud Pirita kinnistud) koormava hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku
120 000 eurot (punkt 4.1.). Seega, hüpoteek summas 120 000 eurot on kantud hageja omandis
olevatele kaaskoormatud Pirita kinnistutele. Hageja leiab, et kostja keeldub alusetult Pirita
kinnistutelt hüpoteeki kustutamast, kuigi kostja on hagejale korduvalt kinnitanud, et viidatud
hüpoteek ei taga mistahes nõudeid ehk on nn „tühi“ hüpoteek. Seetõttu oli hageja sunnitud
pöörduma hagiavaldusega kohtusse kostja vastu Pirita kinnistutelt hüpoteegi ja
kinnistusraamatust vastavate hüpoteegikannete kustutamise nõudes.
6. Kostja hagi ei tunnista. MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul on üheselt ja
vastuvaidlematult leidnud kinnitamist, et Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liikme R.
P. kuritarvitab oma õigusi Lopec&consorters OÜ osaniku ja ainsa ainuesindusõigusega juhatuse
liikmena ning et R. P. tegevuse ainsaks kuritahtlikuks eesmärgiks on kahjustada teist
Lopec&consorters OÜ osanikku ja juhatuse liiget O. A. G. (kelle isa on H. G.., kelle osalusega
OÜ REBASE ARENDUS võõrandas Lopec&consorters OÜ-le vaidlusalused Pirita kinnisasjad,
mille eest ei ole Lopec&consorters OÜ tasunud kuni käesoleva hetkeni). MTÜ Baltic Charity
Foundation leiab, et Lopec&consorters OÜ hagiavaldus MTÜ Baltic Charity Foundation vastu
hüpoteegi kustutamise nõudes on täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega.
7. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et
hagiavaldus kuulub rahuldamisele tervikuna.
Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 349 lõike 1 kohaselt juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõue
rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda
hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
„Tühi“ hüpoteek võib kinnisasja omanikule tähendada tarbetut koormist ega paku ka
hüpoteegipidajale varalist väärtust. Säte annab kinnisasja omanikule võimaluse hüpoteegiga
tagatud kohustuse täitmise korral vabaneda ka hüpoteegist, vältimaks hüpoteegipidaja poolt selle
kuritarvitamise võimalust nt alusetu täitemenetluse alustamiseks ja tagamaks järgmise järjekoha
õiguste omajale kindlus nende õiguste püsimajäämiseks. Samuti annab see kinnisasja omanikule
võimaluse kasutada tagasisaadud hüpoteeki nt uue krediidi saamiseks muult krediidiandjalt või
pakkuda tagatisena hüpoteegist nö puhastatud kinnisasja (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi,
T. Puri. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. §§ 172 – 365. Tallinn 2014. § 349,
punkt 3.1.1.a), lk 605, 606).
Kohus selgitab, et Riigikohus on andnud AÕS § 349 lg 1 tõlgendamise ja kohaldamise osas
juhiseid ja selgitusi, et AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vajalik
tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist suurust, küll tuleb need selgeks teha
hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude pööramiseks. Riigikohus on märkinud, et:
„Pooled ei vaidle, et raha kostja hagejale laenulepingu alusel ei andnud. Küll on vaidlus selles,
kas pooled vormistasid TsK § 272 lg 3 järgi laenulepinguks hageja varasema võimaliku võla
kostjale. Kui kostja tõendab laenulepingu olemasolu, pöördub mh ümber tõendamiskoormis ja
hageja peab omakorda tõendama, et laenulepingu alusel tagatud võlga tegelikult ei ole (vt ka nt
2-21-14609
Riigikohtu 10.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-02, p 9, 26.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-
2-1-83-05, p 14, 23.01.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-05, p 12). Seega on
tõendamiskoormis poolte vahel jagatud. Kolleegium märgib, et AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud
nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vajalik tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist
suurust. Küll tuleb need selgeks teha hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude
pööramiseks“ (Riigikohtu 05.11.2008 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 16).
Hageja palub kohtul asendada Pirita kinnistutele seatud hüpoteegi summas 120 000 eurot
kustutamiseks vajalikud kostja (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldused kohtuotsusega.
Hageja leiab, et kuna kostja on kohustatud andma hüpoteegi lõpetamiseks (sh kinnistusraamatust
kustutamiseks) nõusoleku (st kuna AÕS § 349 lõike 1 eeldused on täidetud), saab vajalikud
nõusolekud asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lõike 5,
täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 184 lõike 1 ja kinnistusraamatuseaduse (edaspidi
KRS) § 341 lõike 8 alusel.
TsÜS § 68 lõike 5 kohaselt on võimalik asendada tahteavaldus kohtulahendiga, kui isik on
kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse. KRS § 342 lõike 8 järgi võib ka kinnistusraamatu
kande tegemiseks vajamineva tahteavalduse asendada kohtulahendiga. KRS § 342 lõike 1, lõike 2
punkti 2 ning lõigete 5 ja 51 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik kostja
kui hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek.
Hageja leiab, et kuna hagejal on AÕS § 349 lõike 1 järgi kostja vastu hüpoteegi kustutamise
nõue, võib hageja nõuda kostjalt selleks vajalike tahteavalduste tegemist ning lähtudes TsÜS §
68 lõikest 5, TMS § 184 lõikest 1 ja KRS § 341 lõikest 8 ka nende asendamist kohtuotsusega
(Riigikohtu 25.11.2004 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-04, p 13; 23.09.2005 otsust tsiviilasjas nr
3-2-1-80-05, p 28).
Eeltoodule tuginedes palub hageja, et kohus asendaks kostja (ja igakordse hüpoteegipidaja)
tahteavaldused Pirita kinnistutelt kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks ning selleks
vajaliku käsutustehingu tegemiseks.
8. Kohus selgitab, et kui hüpoteegipidaja vastavaid tahteavaldusi vabatahtlikult ei tee, peabki
kinnisasja omanik nõude maksmapanekuks esitama hagi hüpoteegipidaja vastu hüpoteegi
üleandmiseks või lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks vajalike tahteavalduste
andmiseks. Kohus selgitab, et see nõue ei ole § 65 lg 1 järgne kinnistusraamatu parandamise
nõue, kuna hüpoteegi kanne ei ole ebaõige. Nõude maksmapanekule saab kostja esitada
põhimõtteliselt vaid vastuväited, et ta ei ole hüpoteegipidaja või et hüpoteek siiski tagab mingeid
nõudeid. Kinnisasja omaniku tõendamiskoormis tagatud nõuete puudumise tõendamiseks on
piiratud, eelkõige peab nõude olemasolu tõendama hüpoteegipidaja. Paragrahvi 349 lg 1 alusel
esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vaja tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende
täpset suurust, piisab, kui kõik tagatud nõuded ei ole lõppenud (see ei välista aga nõude
rahuldamist § 349 lg 2 alusel). Raske on leida selle nõudega seotud vastunõudeid, mis annaks
aluse nõude rahuldamisest keelduda VÕS § 110 alusel, vastastikuse lepingu puudumise tõttu on
kindlasti välistatud VÕS §-le 111 tuginemine. Hagi rahuldava kohtulahendi jõustumisega
loetakse hagetud tahteavaldused TsÜS § 68 lg 5, TMS § 184 lg 1 ja KRS § 341 lg 8 alusel
kohtulahendiga asendatuks ja nende alusel tehakse hüpoteegi üleandmise kanne või kustutatakse
hüpoteek kinnistusraamatust. Kui kinnisasi või hüpoteek võõrandatakse pärast kohtuotsuse
tegemist, kehtib kohtuotsus TsMS § 460 lg 3 alusel omandaja suhtes sõltumata tema
teadlikkusest vaidluse osas.
9. Poolte vahel puudub vaidlus, et:
2-21-14609
01.12.2017 müügilepinguga (17.09.2021 hagiavalduse lisa 1) müüs OÜ REBASE
ARENDUS (17.09.2021 hagiavalduse lisa 2) Lopec&consorters OÜ-le kinnistu
asukohaga Suru tn 10, Tallinn, katastritunnusega 78402:205:0116, vana registriosa
numbriga 25970901 (17.09.2021 hagiavalduse lisa 3), mille osas on moodustatud
korteriomandid uute registriosa numbritega 19547150 (lisa 4) ja 19547250 (edaspidi koos
Suru kinnistud; 17.09.2021 hagiavalduse lisa 5). 01.12.2017 müügilepingu punktis
1.1.4.1) nähtuvad hüpoteegiga koormatud mh järgmised kinnistud: Suru tänava kinnistu
registriosa numbriga 25971401 (17.09.2021 hagiavalduse lisa 6) ja Uneliblika tänava
kinnistu registriosa numbriga 25970301 (17.09.2021 hagiavalduse lisa 7);
20.02.2019 müügilepinguga (17.09.2021 hagiavalduse lisa 8) müüs OÜ REBASE
ARENDUS Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25970301 (17.09.2021
hagiavalduse lisa 6) ning Uneliblika tänava kinnistu registriosa numbriga 25970401
(17.09.2021 hagiavalduse lisa 7) Lopec&consorters OÜ-le;
24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS, Lopec&consorters OÜ, Bestrade OÜ ja
H. G. notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe (17.09.2021 hagiavalduse
lisa 9), mille kohaselt kinnistuid registriosa numbritega 19547150, 19547250; 25970301;
25971401 (edaspidi koos Pirita kinnistud) koormava hüpoteegisumma suuruseks lepiti
kokku 120 000 eurot (punkt 4.1.);
19.09.2019 kokkuleppega (17.09.2021 hagiavalduse lisa 10) andis varasem
hüpoteegipidaja H. G. Pirita kinnistute registriosadesse kantud ühishüpoteegi summas
120 000 eurot üle uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity Foundation (17.09.2021
hagiavalduse lisa 11), mille juhatuse liikmeks on samuti H. G.. Ka OÜ REBASE
ARENDUS juhatuse liikmeks on H. G., kes on vahetult seotud kõigi viidatud
osapooltega.
Hageja on juhtinud ka kohtu tähelepanu asjaolule, et H. G. on kõiki kolme osapoolt – OÜ
REBASE ARENDUS (17.09.2021 hagiavalduse lisa 2), varasemat hüpoteegipidajat ja uut
hüpoteegipidajat ehk kostjat (17.09.2021 hagiavalduse lisa 11) vahetult kontrolliv isik
(17.09.2021 hagiavalduse lisa 12), kes oma tegevusega põhjustab Lopec&consorters OÜ-le
märkimisväärset kahju.
Hageja leiab, et Pirita kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 120 000 eurot on nn „tühi“
hüpoteek ehk tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. Seda on hüpoteegipidaja ehk kostja ise
hagejale kui Pirita kinnistute omanikule korduvalt kinnitanud. Näiteks, 09.09.2021 selgitas
kostja hagejale, et Pirita kinnistutel olev hüpoteek ei taga mistahes kohustusi, sest AÕS § 346
lõikest 2 tulenev notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on
hüpoteegiga tagatud, antud juhul puudub (17.09.2021 hagiavalduse lisa 13). Lisaks kinnitab
kostja viidatud kirjas ja toob eraldiseisvalt esile, et hüpoteek ei taga kindlasti ka Suru kinnistute
ostuhinna jäägi tasumise kohustust, sest vastasel juhul oleks müüja (OÜ REBASE ARENDUS)
juba käesoleva aasta jaanuaris pöördunud kohtutäituri poole hüpoteegiga tagatud nõude
rahuldamiseks Suru 10 kinnistute arvel.
Samuti on kostja kinnitanud 10.10.2021 e-kirjas hagejale, et Pirita kinnistuid koormab nn „tühi“
hüpoteek, märkides oma kirjas järgmiselt (17.09.2021 hagiavalduse lisa 14): „seni ei ole teie
suutnud osundada AÕS § 346 lg-s 2 sätestatud tagatud nõuete kokkuleppele, kuna sellist
notariaalselt tõestatud kokkulepet ei ole olemas.“ Samuti kinnitab hageja väidet kostja poolt
samas kirjas näiteks ka järgnevalt esile toodu: „Enamgi veel, Teie poolt viidatud MTÜ Baltic
Charity Foundation (edaspidi BCF), poolt 4. märtsil 2020. a allkirjastatud (dokumendis
märgitud kuupäev 29. veebruar 2020) kinnituses on sõnaselgelt pooled deklareerinud, et
Lopec&Consorters OÜ esimesel nõudmisel tehakse ka vastav muutus notariaalselt, kus Baltic
Charity MTÜ esindaja peab tulema notarisse ja andma vastavad kinnitused. Sellist muudatust
2-21-14609
täna notariaalselt tõestatud ei ole. Sama kinnitab R. P. poolt nimetatud kinnitusele tuginemine,
et ta sai väga hästi aru, et Suru 10 koormav MTÜ BCF kasuks seatud hüpoteek ei taga Suru 10
müügihinna tasumise kohustust. Sest miks oli vaja R. P.l võtta H. G. selline kinnitus, kui selleks
ajaks oli Teie enda väitel (juba 2019 a veebruaris) juba sõlmitud AÕS § 246 lg-s 2 sätestatud
kokkulepe?“ Eeltootust tulenevalt on kostja korduvalt hagejale kinnitanud, et hageja omandis
olevatele Pirita kinnistutele kostja kasuks seatud hüpoteek summas 120 000 eurot on nn „tühi“
hüpoteek ning see ei taga mistahes nõudeid (sh ei taga see kindlasti ka Suru kinnistute ostuhinna
jäägi tasumise nõuet), st tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga.
Kohtule esitatud tõendite kohaselt on Lopec&consorters OÜ pikema aja jooksul järjepidavalt
nõudnud, et hüpoteegipidaja (varasemalt H. G., tänase seisuga kostja ehk BCF) annaks
nõusoleku eelviidatud hüpoteegi kustutamiseks Pirita kinnistutelt (17.09.2021 hagiavalduse lisa
15). Kostja (ja ka varasem hüpoteegipidaja H. G.) on keeldunud viidatud hüpoteeki kustutamast.
Viimati esitas Lopec&consorters OÜ asjakohase lepingu projekti tutvumiseks 23.08.2021 e-
kirjaga seoses 25.08.2021 notar G. S. juurde planeeritud tehinguga, mille sisuks oli viidatud
kinnistule seatud kogu hüpoteegi kustutamine. OÜ REBASE ARENDUS ja kostja esindaja
keeldusid sellest 25.08.2021 notaris. Hageja selgituste kohaselt takistab asjaolu, et kostja keeldub
hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut andmast, hagejal Pirita kinnistute võõrandamist, kuivõrd
ostjatel puudub huvi soetada hüpoteegiga koormatud kinnisasi. Hagejal oli olemas ostja Xxxx
kinnistule, kuid kuna kostja keeldus hüpoteeki kustutamast, teatas ostja 10.09.2021 mh, et
„Kahjuks pean tühistama esmaspäevase notariaja. Notar ja pank ootasid teavitust kuni 8.
septembrini. Hetkel tehingut ei saa teha, kuna üks osapool ei ole nõus hüpoteegi kustutamisega
ja see takistab tehingu lõpetamist“ (17.09.2021 hagiavalduse lisa 16).
10. Kohtu hinnangul puudub eeltoodust tulenevalt vaidlus, et hüpoteek ei taga ostuhinna
tasumist. Kohus analüüsib järgnevalt, kas on tõendatud, et ühishüpoteek tagab täiendavaid
nõudeid ehk jätkuvalt nõudeid H. G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vahel sõlmitud
laenulepingutest ning nende lisadest.
11. Hüpoteegi seadmisega seotud sisulistes küsimustes on MTÜ Baltic Charity Foundation
selgitanud, et Pirita kinnisasju koormav hüpoteek seati ligikaudu 25 aastat tagasi, so 06.10.1997
ühelt poolt F. P. kui omaniku ja teiselt poolt V. G. kui hüpoteegipidaja vahel sõlmitud hüpoteegi
seadmise lepingu alusel, mille kohaselt F. P. koormas V. G. kasuks temale kuuluva 445/1000
mõttelise osa Tallinnas Pärnamäe tee 51 kinnisasjast. 06.10.1997 sõlmitud hüpoteegi seadmise
lepingu punkti 2 kohaselt oli hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja V. G. nõuded, mis
tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud laenulepingust, samuti kõik teised
tulevikus tekkivad hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu summas kuni neli miljonit viissada
tuhat (4 500 000) krooni, intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas (19.01.2022 kostja
vastuse lisa 1).
Kostja selgituste kohaselt oli V. G. kasuks seatud hüpoteegiga tagatud V. G. nõue F. P. vastu
põhisummas 971 679.57 USD (mis võttes aluseks 14.06.2010 USD:EEK kursi 12.7978
moodustas Eesti kroonides ligikaudu 12 435 360.80 EEK) ja mis on tekkinud F. P. korraldusel
kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 144 000 USD laekus
24.11.1995, summas 250 000 USD laekus 15.12.1995 summas 150 000 USD laekus 21.12.1995,
summas 143 446.13 USD laekus 27.12.1995 ja summas 284 233.44 USD laekus 12.01.1996).
Samuti oli hüpoteegiga tagatud V. G. nõue F. P. vastu põhisummas 233 000 DEM (mis võttes
aluseks DEM:EEK kursi 8.0 moodustas Eesti kroonides 1 864 000 EEK) ja mis oli tekkinud F. P.
korraldusel kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 157 000 DEM
laekus 30.04.1996 ja summas 76 000 DEM laekus 03.05.1996).
2-21-14609
Kohtule esitatud tõendite kohaselt sõlmisid ühelt poolt V. G. kui loovutaja ja teiselt poolt H. G..
kui omandaja 17.06.2010 nõude loovutamise lepingu ning hüpoteegi üleandmise lepingu,
asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, millega V. G. loovutas ja H. G.. omandas V. G. nõude
F. P. vastu summas 14 299 360.80 EEK, samuti kanti V. G. poolt omandajale H. G.. üle
ülaltoodud rahalist nõuet tagav ning 445/1000 mõttelist osa Tallinnas Pärnamäe tee 51
kinnisasjast koormav hüpoteek hüpoteegisummaga neli miljonit viissada tuhat (4 500 000)
krooni, intressimääraga 15% aastas. 17.07.2010 sõlmitud nõude loovutamise leping ning
hüpoteegi üleandmise leping esitati 01.09.2010 kaaskirjaga tsiviilasjas nr xxxx ka Tallinna
Ringkonnakohtule, kes lahendas F. P. apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 11.01.2010
kohtuotsusele, millega oli jäetud rahuldamata F. P. hagiavaldus V. G. vastu hüpoteegikande
kustutamiseks nõusoleku saamiseks (19.01.2022 kostja vastuse lisa 2-4).
Kohus on tuvastanud, et seoses tsiviilasjas nr xxxx F. P. hagiavalduses V. G. vastu
hüpoteegikande kustutamiseks nõusoleku saamiseks poolte vahel kohtuvälisele kompromissile
jõudmisega sõlmisid 10.10.2011 ühelt poolt H. G.. kui loovutaja ja teiselt poolt OÜ REBASE
ARENDUS kui omandaja nõude loovutamise lepingu, millega H. G.. loovutas ja OÜ REBASE
ARENDUS omandas V. G. nõude F. P. vastu summas 913 895.72 EUR (so 14 299 360.80 Eesti
krooni) ostuhinna 113 000 euro eest. 10.10.2011 sõlmisid ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja
teiselt poolt OÜ REBASE ARENDUS kui laenaja ka laenulepingu, millega pooled leppisid
kokku muuta OÜ REBASE ARENDUS poolt võetud kohustus H. G.. ees nõude ostuhinna
suuruses 113 000 euro tasumise osas ümber laenuks (19.01.2022 kostja vastuse lisa 5-6).
12.10.2011 sõlmiti muuhulgas F. P. kui müüja, OÜ REBASE ARENDUS kui ostja ning H. G..
kui hüpoteegipidaja 2 osavõtul väga mahukas notariaalselt tõestatud leping, millega reguleeriti
erinevaid poolte vahelisi õigussuhteid ja mis oma õiguslikult sisult oli kohtuvaidluse
lahendamiseks sõlmitud kohtuväline kompromissileping (so kohtu poolt kinnitamisele
mittekuuluv kompromissileping) ning millise lepingu punktis 5.3 lepiti käesoleva
tsiviilvaidlusega seonduvalt kokku, et H. G.. kasuks seatud hüpoteek jääb koormama Pärnamäe
tee 51 kinnisasja kui jagatava kinnistu jagamisel tekkivaid lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14.
ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistuid ning mille punktis 7.1 lepiti kokku, et F. P. müüb
jagatava kinnistu jagamisel tekkivad lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14. ning 5.1.16 ja 5.1.17
nimetatud kinnistud OÜ-le REBASE ARENDUS kui ostjale hinnaga kokku kolm tuhat (3 000)
eurot (19.01.2022 kostja vastuse lisa 7). 12.10.2011 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 14.1 oli
poolte vahel muuhulgas kokku lepitud alljärgnevas: „Müüja, Ostja ja Hüpoteegipidaja 2 on
kokku leppinud, et alates Lepingu sõlmimisest ei taga käesoleva lepingu punkti 1.1.4 alapunktis
3 nimetatud hüpoteek, mis vastavalt Lepingu punktis 5.3. kokkulepitule jääb koormama Jagatava
Kinnistu jagamise tulemusel tekkivaid Lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14 ning 5.1.16 ja 5.1.17
nimetatud kinnistuid, enam Hüpoteegipidaja 2 nõudeid Müüja vastu, vaid Hüpoteegipidaja 2
kõiki nõudeid Ostja vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid mistahes nõudeid (sh
lepingulisi nõudeid ning lepinguväliseid nõudeid) Ostja vastu“. Järelikult oli kostja hinnangul
12.10.2011 tagatavate nõuete muutmise lepingu punktis 14.1 sõlmitud poolte vahel muuhulgas
notariaalselt tõestatud hüpoteegi tagamiskokkuleppe muutmise kokkulepe selle kohta, et H. G..
kui hüpoteegipidaja 2 kasuks seatud hüpoteek tagab edaspidi H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 kõiki
nõudeid OÜ REBASE ARENDUS kui ostja vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus
tekkivaid mistahes H. G.. nõudeid (sh lepingulisi nõudeid ning lepinguväliseid nõudeid) OÜ
REBASE ARENDUS vastu.
Täiendavalt on 03.04.2014 ühelt poolt H. G.. kui loovutaja, teiselt poolt OÜ REBASE
ARENDUS kui uus omanik ning kolmandalt poolt Soomes registreeritud äriühing Oy Arctic
Gold Mining & Explorations Ltd kui võlgnik sõlminud täiendavalt kirjalikus vormis nõude
loovutamise lepingu, mille punktidega 1-4 H. G.. kui loovutaja loovutas ja OÜ REBASE
ARENDUS kui uus omanik omandas H. G.. nõude Oy Arctic Gold Mining & Explorations Ltd
2-21-14609
vastu summas 132 000 eurot (nõue oli tekkinud perioodil 2009-2012) ning millise nõude
loovutamise lepingu punktis 5 olid H. G.. kui loovutaja ja OÜ REBASE ARENDUS kui uus
omanik täiendavalt kokku leppinud, et OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik tasub nõude
loovutamise eest H. G.. kui loovutajale summa suuruses 132 000 eurot hiljemalt 01.05.2016
(19.01.2022 kostja vastuse lisa 8).
Kohtule esitatud tõendite kohaselt sõlmiti 31.12.2014 ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja OÜ
REBASE ARENDUS kui laenusaaja vahel täiendavalt laenuleping, mille punkti 1.1 kohaselt H.
G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vormistasid H. G.., OÜ REBASE ARENDUS ja Oy Arctic
Gold Mining & Explorations Ltd vahel 03.04.2014 sõlmitud kahest nõuete loovutamise lepingust
tulenevad laenusaaja võlad laenuandjale kogusummas 245 000 eurot laenuna käesolevas
lepingus sätestatud tingimustel. Vastavas punktis pooled avaldasid, et laenusaaja on tagastanud
laenuandjale lepingu sõlmimise päevaks 37 075.96 eurot ning et lepingu sõlmimisel on laenu
summa 207 924.04 eurot (19.01.2022 kostja vastuse lisa 9). MTÜ Baltic Charity Foundation
hinnangul on oluline ka välja tuua, et äriregistrile esitatud OÜ REBASE ARENDUS 2014.
majandusaasta aruandes on kajastatud OÜ REBASE ARENDUS kohustus H. G.. ees summas
207 924.04 eurot (19.01.2022 kostja vastuse lisa 10).
Kostja seisukohal Lopec&consorters OÜ hagiavalduses on õigesti välja toodud, et 19.09.2019 on
H. G.. ja MTÜ Baltic Charity Foundation poolt koostatud ja Tartu Maakohtule esitatud
ühishüpoteegi üleandmise kokkuleppe kohaselt andis H. G.. üle ja MTÜ Baltic Charity
Foundation võttis vastu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa number
25970901, 25970301 ja 25971401 koormava ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 120 000 eurot
koos kokkuleppega, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele
hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samal päeval, so 19.09.2019 on H. G.. kui loovutaja
ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui omandaja sõlminud ka nõude loovutamise lepingu, mille
punkti 1.1 kohaselt H. G.. kui loovutaja loovutas ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui
omandaja omandas kõik H. G.. kui loovutaja nõuded OÜ REBASE ARENDUS vastu
(19.01.2022 kostja vastuse lisa 11).
Kuivõrd kinnistusraamatust nähtuvalt oli vaidlusalune hüpoteek vahepeal loovutatud kolmandale
isikule, siis pidas MTÜ Baltic Charity Foundation vajalikuks selgitada et ka seda, et enne
19.09.2019 toimunud nõude loovutamist ja ühishüpoteegi ülekandmist oli hüpoteegipidajaks
saanud uuesti H. G.. ning hüpoteek oli sõlmitud notariaalselt tõestatutud tagamiskokkuleppe
kohaselt hakanud uuesti tagama H. G.. võlaõiguslikke nõudeid OÜ REBASE ARENDUS vastu.
MTÜ Baltic Charity Foundation leiab, et Lopec&consorters OÜ hagiavalduses on pahatahtlikult
varjatud kohtu ees asja õigeks ja seaduslikuks lahendamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Kuigi
Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud erinevaid notariaalseid lepingud, siis jättis
Lopec&consorters OÜ oma hagiavaldusele lisamata 11.02.2019 Lopec&consorters OÜ kui
kaaskoormatud kinnistu omaniku ja H. G.. kui hüpoteegipidaja III osavõtul sõlmitud notariaalse
lepingu (koostatud ja tõestatud Tallinna notar L. V. poolt, notari ametitegevuse raamatu registri
number 352), millises lepingus oli lepingu esemeks III aadressil Suru tänav, Tallinn asuv
kinnisasi, lepingu esemeks IV aadressil Uneliblika tänav, Tallinn asuv kinnisasi ning lepingu
esemeks V aadressil Suru tn 10, Tallinn asuv kinnisasi ning millise lepingu punktis 6.5 oli kokku
lepitud alljärgnevas: „Müüja, Hüpoteegipidaja II ja Hüpoteegipidaja III lepivad kokku, et alates
käesoleva lepingu sõlmimisest ei taga Hüpoteegipidajale III loovutatud, lepingu esemeid III, IV
ja V koormama jääv ühishüpoteek enam Hüpoteegipidaja II nõudeid Müüja, Kaaskoormatud
kinnistu omaniku ega kolmandate isikute vastu, vaid loovutatava ühishüpoteegiga
hüpoteegisummaga kolm miljonit ükssada seitsekümmend tuhat kolmkümmend üheksa (3 170
039) krooni intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas on tagatud Hüpoteegipidaja III (H.
G., isikukood 36407210277) nõuded alljärgnevalt: 6.5.1. Kõik nõuded Osaühing REBASE
2-21-14609
ARENDUS, registrikood 11808395, vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja III ja Osaühing
REBASE ARENDUS, registrikood 11808395, vahel sõlmitud laenulepingust ning selle kõikidest
lisadest ja muudatustest“ (15.10.2021 kostja taotluse lisa 1). Järelikult oli kostja selgituste
kohaselt alates 11.02.2019 notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisest vaidlusalune ühishüpoteek
hüpoteegisummaga 120 000 eurot tagasi loovutatud H. G.. nimele ning muudetud hüpoteegi
tagamiskokkuleppeid selliseid, et ühishüpoteek tagab jätkuvalt kõiki H. G.. nõudeid OÜ
REBASE ARENDUS vastu, mis tulenevad H. G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vahel sõlmitud
laenulepingust ning selle kõikidest lisadest ja muudatustest. 19.09.2019 H. G.. ja MTÜ Baltic
Charity Foundation vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja hüpoteegi üleandmise
kokkuleppe alusel on nii ühishüpoteegi järgseks hüpoteegipidajaks kui ka ühishüpoteegiga
tagatud nõude järgseks võlausaldajaks alates nimetatud ajahetkest saanud MTÜ Baltic Charity
Foundation.
Seega on kostja hinnangul Lopec&consorters OÜ teadlikult ja kuritahtlikult jätnud Harju
Maakohtu Tallinna kohtumajale esitamata tema osavõtul sõlmitud 11.02.2019 notariaalse
lepingu 19.01.2022 kostja vastuse lisa 12), millega Hüpoteeklaen AS kui hüpoteegipidaja II
loovutas tagasi MTÜ Baltic Charity Foundation õiguseelnejale H. G.. kui hüpoteegipidajale III
lepingu esemeks III, IV ja V olevaid (so aadressil Suru tänav, Uniliblika tänav ja Suru tn 10,
Tallinn asuvaid) kinnisasju koormava ühishüpoteegi summas 3 170 039 krooni ning millega
muudeti hüpoteegi tagamiskokkuleppeid. 11.02.2019 notariaalses lepingus on selgelt kokku
lepitud ülaltoodud olulistes õigusmuudatustes, mis pidid kostja hinnangul Lopec&consorters
OÜ-le kui 11.02.2019 lepingu allkirjastanud lepingupoolele olema kindlasti teada, kusjuures
11.02.2019 notariaalses lepingus on kirjas alljärgnev notari selgitus Lopec&consorters OÜ-le kui
kaaskoormatud kinnistu omanikule: „Notariaalakti tõestaja on selgitanud Kaaskoormatud
kinnistu omanikule riske, mis on seotud sellega, et lepingu ese V on koormatud kolmanda isiku
kohustusi tagava ühishüpoteegiga. Osalejatele on selgitatud lepingu eset V koormava hüpoteegi
kustutamise võimalust ja korda, samuti hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise võimalust.
Osalejad kinnitavad, et selgitused on neile arusaadavad ja vaatamata sellele soovivad nad
käesoleva lepingu sõlmida selles toodud tingimustel“. Järelikult on käesolevas tsiviilasjas MTÜ
Baltic Charity Foundation poolt esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt väär ja tegelikkusele
mittevastav Lopec&consorters OÜ hagiavalduse põhistamiseks esitatud peamine faktiväide (so
peamine Lopec&consorters OÜ hagi aluseks toodud faktiline asjaolu), et MTÜ Baltic Charity
Foundation kasuks seatud Pirita kinnisasjadel olev ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120 000
eurot on väidetavalt „tühi“, st see ei taga mistahes nõudeid ja tegemist on tagatava nõudeta
hüpoteegiga.
Kostja selgituste kohaselt oleks Lopec&consorters OÜ asutamine ja konkreetne tehing pidanud
olema H. G.. ja R. P. vaheliseks ühiseks koostööprojektiks (so sisuliselt nende vahelisele
seltsingulepingu sõlmimisele ja seltsingu loomisele suunatud tehinguks), mille eesmärk pidi
olema suunatud konkreetse Pirital asuva kinnisasja omandamisele nende vahelise võrdse
ühisosalusega äriühingule, sellele kinnisasjale paariselamu ehitamisele, paarismaja
võõrandamisele turuhinnaga ning kasumi jagamisele. H. G.. poolne panus koostööprojekti kui
sisuliselt seltsingusse pidi olema Pirital asuva kinnisasja omandiõiguse ülekandmine
ühisosalusega äriühingule, st pooled leppisid kokku, et H. G..’iga seotud OÜ REBASE
ARENDUS võõrandab Pirital asuvad kinnisasjad ühisosalusega äriühingule selle eest koheselt
ostuhinda saamata. R. P. poolne panus pidi olema kinnisasjale paariselamu ehitustööde
teostamine ja ehitustööde finantseerimine koheselt ehitustööde eest tasu saamata, kusjuures
kinnisvaraprojekti kasum pidi kuuluma jagamisele võrdsetes osades (50:50%).
Ülaltoodud kokkuleppeid tõendab kostja hinnangul muuhulgas Lopec&consorters OÜ äriregistri
üld- ja isikuandmete väljatrükk, mille kohaselt on Lopec&consorters OÜ osanikeks R. P. ja O.
2-21-14609
A. G. (kelle isa on H. G..) ning ka Lopec&consorters OÜ juhatuse liikmeteks on R. P. ja O. A.
G., kuid äriregistrisse kantud juhatuse liikmete esindusõiguse piirang, mille kohaselt äriühingut
esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik juhatuse liikmed ühiselt. Kostja toob välja, et samas on
Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liige R. P. teadlikult, hea usu põhimõtte vastaselt ja
kuritahtlikult ära kasutanud Lopec&consorters OÜ osas äriregistrisse kantud juhatuse liikmete
esindusõiguse piirangut, mille kohaselt äriühingut esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik juhatuse
liikmed ühiselt, kuivõrd R. P. varjab teise Lopec&consorters OÜ osaniku ja juhatuse liikme O.
A. G. ees äriühingu majandustegevuse ja finantsilise olukorraga seotud dokumente ja andmeid,
R. P. poolt Lopec&consorters OÜ nimel sõlmitud lepingud ei ole sõlmitud turutingimustel (sh
läks paariselamu ehitus väidetavalt teadmata asjaoludel turuhinnast tunduvalt kallimaks), samuti
ei kohelda R. P. poolt Lopec&consorters OÜ osanikke sarnastel asjaoludel võrdselt, kuivõrd
erinevate osanikega seotud isikutega sõlmitud tehingud ei ole tehtud võrdväärsetel tingimustel
(nt on R. P. seotud äriühingu Bestrade OÜ antud laen tagatud hüpoteegiga ja sellele laenule
lisandub intress, samas kui OÜ REBASE ARENDUS kinnisasja müügilepingust tulenev nõue
Lopec&consorters OÜ vastu ei ole hüpoteegiga tagatud ning sellele ei lisandu intressi)
(19.01.2022 kostja vastuse lisa 13).
Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele on lisatud 01.12.2017. ühelt poolt OÜ REBASE
ARENDUS kui müüja ja teiselt poolt Lopec&consorters OÜ kui ostja vahel sõlmitud kinnistu
müügileping ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari H. K. poolt, notari
ametitegevuse raamatu registri number 4322), mille alusel OÜ REBASE ARENDUS müüs ja
Lopec&consorters OÜ ostis Tallinnas Suru tn 10 asuva kinnisasja (kinnistusregistri registriosa nr
25970901) hinnaga ükssada viiskümmend tuhat (150 000) eurot, millele lisandus käibemaks,
kokku hinnaga ükssada kaheksakümmend tuhat (180 000) eurot. Lepingu punktis 2.2 olid pooled
kokku leppinud, et ostuhinna koos käibemaksuga summas 180 000 eurot kohustub ostja tasuma
vastavalt müüja poolt esitatud arvele arvel näidatud kontole hiljemalt 01.12.2018. Lepingu punkt
2.3 sätestas, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist seaduses sätestatud
määras. Samas jättis Lopec&consorters OÜ nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse
tasuda OÜ REBASE ARENDUS hiljemalt 01.12.2018 summa suuruses 180 000 eurot.
Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud ka 24.07.2019 OÜ REBASE ARENDUS ja
Lopec&consorters OÜ osalemisel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise kokkulepe,
hüpoteegikande muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe järjekoha kohta ja
asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari L. V. poolt, notari ametitegevuse raamatu
registri number 1929), millise lepinguga muuhulgas muudeti OÜ REBASE ARENDUS ja
Lopec&consorters OÜ vahel 01.12.2017 sõlmitud notariaalselt lepingut ning millise lepingu
punktis 3.4.1. müüja ja ostja alandasid lepingu eseme ostuhinda 60 000 euro võrra ning leppisid
lepingu eseme uueks ostuhinnaks ükssada kakskümmend tuhat 120 000 eurot. Lepingu punktis
3.4.2. pooled avaldasid, et ostuhinnast on tasutud 13 936 eurot ning lepingu punktis 3.4.3
leppisid pooled kokku, et ostuhinnast 106 064 eurot kohustub ostja tasuma müüjale hiljemalt
31.12.2020. Lepingu punktis 3.4.6 oli kokku lepitud, et nimetatud lepingu punktis 3.4.3
nimetatud summade tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022%
tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Samas jättis Lopec&consorters OÜ ka
seekord nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda OÜ REBASE ARENDUS
hiljemalt 31.12.2020 summa suuruses 106 064 eurot.
12. Kohtule nähtavalt kostja poolt esitatud 11.02.2019 notariaalse lepingu punktis 6.5. toodud
kokkuleppe osapoolteks on OÜ REBASE ARENDUS (müüja), Hüpoteeklaen AS
(hüpoteegipidaja II) ja H. G. (hüpoteegipidaja III). Hageja ehk kinnistu omanik ei ole 11.02.2019
lepingu punktis 6.5. kokkuleppe osapooleks. Seega tulenevalt asjaolust, et hageja kui kinnisasja
2-21-14609
omanik, ei ole notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepet sõlminud, leiab kohus, et vaidlusalune
hüpoteek ei taga mistahes nõudeid, sh väidetavat H. G.i laenunõuet.
Täiendavalt ei muuda kostja poolt 19.01.2022 vastuse lisas esitatud käsitsi allkirjastatud seotud
osapooltega tehtud tehingud, mille kohta pole esitatud ühtegi rahalise ülekande tõendit,eeltoodud
seisukohta, kuivõrd tagatiskokkulepe puudub endiselt hageja kui kinnisasja omaniku ja
hüpoteegipidaja vahel. Kohus on seisukohal, et varasemalt toimunud tehingute jada ei muuda
tagatiskokkuleppe puudumise fakti. Hageja selgituste kohaselt täiendavalt tehingute jada algusest
nähtuv esmane väidetav F. P. rahaline kohustus oli mitmetes kohtuastmetes pikka aega vaidluse
all, st F. P. nõudis hüpoteegi kustutamist, kuivõrd hüpoteek oli tühi ja F. P. väitis, et polnud
kunagi saanud laenu, mida hüpoteek väidetavalt tagas. Kohtud tuvastasid, et konkreetse F. P.ga
sõlmitud laenulepingu alusel F. P.le mistahes laenu ei väljastatudki. Ka eeltoodu kinnitab üheselt
hageja seisukohta vaidlusaluse hüpoteegi rahatusest.
13. Kohus on varasemalt tuvastanud, et hüpoteek ei taga ostuhinna tasumist, kuid kohus peab
vajalikuks täiendavalt välja tuua, et kokku on Lopec&consorters OÜ Suru tn 10, Tallinn kinnistu
eest tasunud juba 53 911.60 eurot (ostuhinna tasumise jääk 66 088.40 eurot, mis sisaldab
käibemaksu). OÜ REBASE ARENDUS seaduslik esindaja on kirjalikult ka kinnitanud kinnistu
asukohaga Suru tn 10, Tallinn (katastritunnusega 78402:205:0116) ostuhinna viidatud osas
tasumist (18.10.2021 hageja seisukoha lisa 1). Seega, suur osa ostuhinnast on hageja poolt OÜ-le
REBASE ARENDUS tänase seisuga tasutud.
14. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt täidetud AÕS § 349 lg 1 nõude eeldused.
Asjaõigusseaduse kommentaarides on selgitatud, et viidatud sätte kohaldamise eeldusteks on:
tagatav nõue ei ole tekkinud:
a) tagatavaid nõudeid ei teki, kui tagatavaid nõudeid ei olegi algusest peale kokku lepitud, st
kui tagatiskokkulepet ei ole sõlmitud või kui selles ei ole kokku lepitud konkreetses või
vähemalt piisavalt määratletavas nõudes, mida hüpoteek peaks tagama või selles nimetatud
nõuded ei ole tekkinud. Samuti ei teki tagatavaid nõudeid, kui tagatiskokkulepe on tühine,
tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Tagatavaid nõudeid ei teki ka siis, kui leping, millest
tulenevaid nõudeid tagati, on tühine, tühistatud või kehtetuks tunnistatud ja tagatud ei ole
tagasitäitmisnõudeid. Edasilükkava tingimusega nõude tagamisel saab nõude tekkimata
jäämisest rääkida siis, kui tingimuse saabumine on muutunud võimatuks;
b) tulevase nõude tagamisel saab nõude tekkimata jäämisest rääkida siis, kui on kindel, et
nõue tekkida ei saa. Eriti pikaajaliste ärisidemete ja laiaulatuslike tagatiskokkulepete puhul
võib hüpoteegipidaja aga reeglina tugineda sellele, et küllap võib edaspidi tagamist vajavaid
nõudeid tekkida. Sel juhul tuleb pooltevahelist suhet tõlgendada ja selgeks teha, kas
hüpoteegipidajal on kohustus jätkuvalt tagatis säilitada. Iseäranis tekib küsimus panga puhul,
kui hüpoteegipidaja ei pruugi nõustuda hüpoteegi lõpetamisega või kinnisasja omanikule
loovutamisega, kui põhiline tagatud võlg on tagasi makstud, nt eluasemelaen on tagastatud,
kuid laenuvõtjal on ka hüpoteegipidajaga krediitkaardi-, arveldus- vms suhted. Riigikohus on
leidnud, et hüpoteegipidaja keeldumine hüpoteegi kustutamisest § 349 lg 1 järgi võib olla
vastuolus hea usu põhimõttega ja seega keelatud juhul, kui hüpoteegiga on tagatud mh
tulevased nõuded ning rahuldatud on pandiga tagatud olemasolevad nõuded ja tagatud
tulevased nõuded ei muutu ilmselt lähiajal sissenõutavaks, on muul viisil piisavalt tagatud
või moodustavad täidetud kohustustega võrreldes väikese osa;
tagatud nõue rahuldatakse: tagatud nõude rahuldamisega (kohase täitmisega) lõpeb ka
nõue (VÕS § 186 p 1). Tagatud nõude rahuldamisega võrdne on nõude lõppemine
tasaarvestusega (VÕS § 186 p 2, § 197).
sätte kohaldamine muudel juhtudel: lisaks selgetele juhtumitele tuleb § 349 lg 1 mõttes
nõude tekkimata jäämise või rahuldamisega võrdsustada ka juhtumid, kui nõue lõpeb
2-21-14609
muul viisil. Nii kohaldatakse sätet vähemalt eelduslikult ka tagatud nõude lõppemisel
võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega (VÕS § 186 p 3, § 206), võlasuhte
lõpetamisega kokkuleppel (nõudest loobumisega) (VÕS § 186 p 4, § 207), aga ka
äramuutva tingimuse saabumisel (TsÜS § 105 lg 1). Tagatud nõue lõpeb ka tagatud
lepingust taganemise või selle ülesütlemisega, kui tagatud ei ole tagasitäitmisnõudeid,
hüvitisnõudeid vm lepingust tulenevaid nõudeid (sellist tagatuse tahet tuleks aga
eeldada). Kuna tagatakse vaid rahaliselt hinnatavaid nõudeid, ei tule nõude lõppemine
kõne alla füüsilisest isikust võlgniku surma või juriidilisest isikust võlgniku lõppemisega
ega registrist kustutamisega (pealegi tagab § 325 lg 5 ka siis hüpoteegi realiseerimise
õiguse jätkumise). Samuti ei lõpeta nõuet ega anna § 349 lg 1 järgset nõudeõigust tagatud
põhinõude aegumine (vt ka TsÜS § 1451 lg 1) ega kohustuse täitmisest keeldumise õigus
VÕS § 110 või 111 alusel. [618] Paragrahvi 349 lg 1 ei kohaldata, kui hüpoteegiga
tagatud solidaarkohustuse täidab muu isik kui võlgnik (nt käendaja või kaaskoormatud
kinnisasja omanik), kellel on VÕS § 69 lg 7 järgi tagasinõudeõigus hüpoteegiga
koormatud kinnisasja omaniku vastu, mille täitmise tagamiseks võib nõuda VÕS § 167 lg
1 järgi ka hüpoteegi loovutamist.
15. Kohus selgitab, et AÕS 349 lg 1 järgi võib kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi endale
loovutamise asemel ka hüpoteegi kustutamist. Kustutamist ei saa mõista tehnilises tähenduses, st
kinnistusraamat ei ole ebaõige ning sisuliselt on hüpoteegipidajal nõudeõigus kinnisasja omaniku
vastu omandatud hüpoteegi kui asjaõiguse lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmiseks. See
tähendab §-de 642 ja 330 koostoimes nõuet hüpoteegi lõpetamiseks vajaliku avalduse andmiseks
(käsutuse tegemiseks) kui ka KRS § 34 lg 1 ja § 341 lg 2 p 2 ja lg 4 järgi hüpoteegi
kinnistusraamatust kustutamiseks vajaliku kinnistamisavalduse (mis sisaldab KRS § 341 lg 3
järgi ka vajalikke nõusolekuid) andmiseks. Nõue kuulub kinnisasja igakordsele omanikule.
Hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik ka seda koormava õiguse (nt eelmärge, pant) omaja nõusolek,
§ 349 lg 1 ei anna kinnisasja omanikule nõudeõiguste tema vastu.
16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb tervikuna rahuldada ja
kohustada kostjat MTÜ-d Baltic Charity Foundation (ja igakordset hüpoteegipidajat) andma
tahteavaldused hüpoteegi summas 120 000 eurot kustutamiseks järgmiste kinnistute kohta
peetavast kinnistusraamatu registriosa IV jaost „HÜPOTEEGID“: Suru tn 10, Tallinn kinnistult
katastritunnusega 78402:205:0116 ja registriosa numbritega 19547150 ja 19547250; Suru tänava
kinnistult katastritunnusega 78402:205:0109 ja registriosa numbriga 25970301; Uneliblika
tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0122 ja registriosa numbriga 25971401. Asendada
vastav MTÜ Baltic Charity Foundation (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldus käesolevas
tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega.
Menetluskulude jaotus
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste
kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
2-21-14609
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude
kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174
lg 2).
Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi tervikuna, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb nii
hageja kui kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Varusk
kohtunik