Legislator Case Law & Legislation
2-21-14609/37 AI generated

2-21-14609/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-14609/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohustada kostjat mittetulundusühingut Baltic Charity Foundation (registrikood Asendada vastav mittetulundusühingu Baltic Charity Foundation (registrikood

Legislator headnote

AI generated

2-21-14609/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohustada kostjat mittetulundusühingut Baltic Charity Foundation (registrikood Asendada vastav mittetulundusühingu Baltic Charity Foundation (registrikood

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-14609

Tsiviilasi

Lopec&consorters osaühingu hagi mittetulundusühingu Baltic

Charity Foundation vastu tahteavalduse andmiseks

kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Lopec&consorters osaühing (registrikood 14303187,

asukoht Endla tn 4, 10142 Tallinn, e-post xxxx);

hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Aru,

vandeadvokaadi abi Rahel Behrsin (Advokaadibüroo TARK,

asukoht Roosikrantsi tn 2, 10119 Tallinn, e-post

allar.aru@tark.legal, rahel.behrsin@tark.legal);

kostja mittetulundusühing Baltic Charity Foundation

(registrikood 80415063, asukoht Suru tn 10, 11913 Tallinn, e-

post xxxx);

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

(Advokaadibüroo HEED Entsik, asukoht F. R. Kreutzwaldi tn

3, 10120 Tallinn, e-post eerik.entsik@heedentsik.ee).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus tervikuna.

2. Kohustada kostjat mittetulundusühingut Baltic Charity Foundation (registrikood

80415063) (ja igakordset hüpoteegipidajat) andma tahteavaldused hüpoteegi

summas 120 000 eurot kustutamiseks järgmiste kinnistute kohta peetavast

kinnistusraamatu registriosa IV jaost „HÜPOTEEGID“:

2.1.

Suru tn 10, Tallinn kinnistult katastritunnusega 78402:205:0116 ja

registriosa numbritega 19547150 ja 19547250;

2.2.

Suru tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0109 ja registriosa

numbriga 25970301;

2.3.

Uneliblika tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0122 ja registriosa

numbriga 25971401.

2-21-14609

3. Asendada vastav mittetulundusühingu Baltic Charity Foundation (registrikood

80415063) (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas

tehtava kohtuotsusega.

4. Mõista kostjalt mittetulundusühingult Baltic Charity Foundation (registrikood

80415063) hageja Lopec&consorters osaühingu (registrikood 14303187) kasuks

välja

Lopec&consorters

osaühingu

poolt

kantud

menetluskulud.

Mittetulundusühingu Baltic Charity Foundation menetluskulud jätta tema enda

kanda.

5. Mõista kostjalt mittetulundusühingult Baltic Charity Foundation (registrikood

80415063) hageja Lopec&consorters osaühingu (registrikood 14303187) kasuks

välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on Lopec&consorters OÜ hagi MTÜ Baltic Charity Foundation

vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks.

Hagiavalduse kohaselt 01.12.2017 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS

Lopec&consorters OÜ-le (hageja) kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn, katastritunnusega

78402:205:0116, vana registriosa numbriga 25970901, mille osas on moodustatud

korteriomandid uute registriosa numbritega 19547150 ja 19547250 (ühiselt nimetatud Suru

kinnistud). 01.12.2017 müügilepingu punktis 1.1.4.1 nähtuvad hüpoteegiga koormatud mh

järgmised kinnistud: Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25971401 ja Uneliblika tänava

kinnistu registriosa numbriga 25970301.

20.02.2019 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS Suru tänava kinnistu registriosa

numbriga 25970301 ning Uneliblika tänava kinnistu registriosa numbriga 25970401 hagejale.

24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS, Lopec&consorters OÜ, Bestrade OÜ ja H. G.

notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kinnistuid registriosa

numbritega 19547150, 19547250, 25970301, 25971401 (ühiselt nimetatud Pirita kinnistud)

koormava hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku 120 000 eurot (punkt 4.1.). Seega, hüpoteek

summas 120 000 eurot on kantud hageja omandis olevatele kaaskoormatud Pirita kinnistutele.

2-21-14609

19.09.2019 kokkuleppega andis varasem hüpoteegipidaja H. G. Pirita kinnistute registriosadesse

kantud ühishüpoteegi summas 120 000 eurot üle uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity

Foundation (kostja), mille juhatuse liikmeks on samuti H. G.. Ka OÜ REBASE ARENDUS

juhatuse liikmeks on H. G., kes on hageja selgituste kohaselt vahetult seotud kõigi viidatud

osapooltega. Seega hageja juhib tähelepanu ka asjaolule, et H. G. on kõiki kolme osapoolt – OÜ

REBASE ARENDUS, varasemat hüpoteegipidajat ja uut hüpoteegipidajat ehk kostjat vahetult

kontrolliv isik, kes oma tegevusega põhjustab hagejale märkimisväärset kahju. Hageja tegeleb

kahjunõude täpse suuruse kindlaksmääramisega.

Hageja selgituste kohaselt Pirita kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 120 000 eurot on nn

„tühi“ hüpoteek ehk tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. Hageja toob välja, et seda on

hüpoteegipidaja ehk kostja ise hagejale kui Pirita kinnistute omanikule korduvalt kinnitanud.

Näiteks 09.09.2021 selgitas kostja hagejale, et Pirita kinnistutel olev hüpoteek ei taga mistahes

kohustusi, sest AÕS § 346 lõikest 2 tulenev notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega

määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, antud juhul puudub. Lisaks kinnitab kostja

viidatud kirjas ja toob eraldiseisvalt esile, et hüpoteek ei taga kindlasti ka Suru kinnistute

ostuhinna jäägi tasumise kohustust, sest vastasel juhul oleks müüja (OÜ REBASE ARENDUS)

juba 2021 jaanuaris pöördunud kohtutäituri poole hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks

Suru 10 kinnistute arvel.

Hageja toob välja, et samuti on kostja kinnitanud 10.09.2021 e-kirjas hagejale, et Pirita

kinnistuid koormab nn „tühi“ hüpoteek, märkides oma kirjas järgmiselt: „seni ei ole teie suutnud

osundada AÕS § 346 lg-s 2 sätestatud tagatud nõuete kokkuleppele, kuna sellist notariaalselt

tõestatud kokkulepet ei ole olemas.“ Samuti kinnitab hageja väidet hageja hinnangul kostja poolt

samas kirjas ka järgnevalt esile toodu: „Enamgi veel, Teie poolt viidatud MTÜ Baltic Charity

Foundation (edaspidi BCF), poolt 4. märtsil 2020. a allkirjastatud (dokumendis märgitud

kuupäev 29. veebruar 2020) kinnituses on sõnaselgelt pooled deklareerinud, et

Lopec&Consorters OÜ esimesel nõudmisel tehakse ka vastav muutus notariaalselt, kus Baltic

Charity MTÜ esindaja peab tulema notarisse ja andma vastavad kinnitused. Sellist muudatust

täna notariaalselt tõestatud ei ole. Sama kinnitab R. P. poolt nimetatud kinnitusele tuginemine,

et ta sai väga hästi aru, et Suru 10 koormav MTÜ BCF kasuks seatud hüpoteek ei taga Suru 10

müügihinna tasumise kohustust. Sest miks oli vaja R. P.l võtta H. G. selline kinnitus, kui selleks

ajaks oli Teie enda väitel (juba 2019 a veebruaris) juba sõlmitud AÕS § 246 lg-s 2 sätestatud

kokkulepe?“

Eeltootust tulenevalt leiab hageja, et kostja on korduvalt hagejale kinnitanud, et hageja omandis

olevatele Pirita kinnistutele kostja kasuks seatud hüpoteek summas 120 000 eurot on nn „tühi“

hüpoteek ning see ei taga mistahes nõudeid (sh ei taga see ka Suru kinnistute ostuhinna jäägi

tasumise nõuet), st tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga.

Hageja selgituste kohaselt on hageja pikema aja jooksul järjepidavalt nõudnud, et

hüpoteegipidaja (varasemalt H. G., hetkel kostja) annaks nõusoleku eelviidatud hüpoteegi

kustutamiseks Pirita kinnistutelt. Kostja (ja ka varasem hüpoteegipidaja H. G.) on hageja

hinnangul alusetult ja pahatahtlikult keeldunud viidatud hüpoteeki kustutamast. Hageja toob

välja, et viimati esitas hageja asjakohase lepingu projekti tutvumiseks 23.08.2021 e-kirjaga

seoses 25.08.2021 notar G. S. juurde planeeritud tehinguga, mille sisuks oli viidatud kinnistule

seatud kogu hüpoteegi kustutamine. OÜ REBASE ARENDUS ja kostja esindaja keeldusid

sellest 25.08.2021 notaris.

2-21-14609

Hageja leiab, et kuna kostja keeldub hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut andmast, takistab see

hagejal Pirita kinnistute võõrandamist, kuivõrd ostjatel puudub huvi soetada hüpoteegiga

koormatud kinnisasi. Hageja toob välja, et tal oli olemas ostja Xxxx kinnistule, kuid kuna kostja

keeldus hüpoteeki kustutamast, teatas ostja 10.09.2021 mh, et „Kahjuks pean tühistama

esmaspäevase notariaja. Notar ja pank ootasid teavitust kuni 8. septembrini. Hetkel tehingut ei

saa teha, kuna üks osapool ei ole nõus hüpoteegi kustutamisega ja see takistab tehingu

lõpetamist.“

Seega leiab hageja, et kostja keeldub Pirita kinnistutelt hüpoteeki kustutamast, kuigi kostja on

hagejale korduvalt kinnitanud, et viidatud hüpoteek ei taga mistahes nõudeid ehk on nn „tühi“

hüpoteek. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse kostja vastu Pirita

kinnistutelt hüpoteegi ja kinnistusraamatust vastavate hüpoteegikannete kustutamise nõudes.

Hageja toob välja, et erinevalt teistest pantidest peab tagatiskokkulepe hüpoteegi puhul olema

AÕS § 346 lõike 2 esimese lause järgi notariaalselt tõestatud

Hageja selgitab, et kostja poolt esitatud 11.02.2019 notariaalse lepingu punktis 6.5. toodud

kokkuleppe osapoolteks on OÜ REBASE ARENDUS (müüja), Hüpoteeklaen AS

(hüpoteegipidaja II) ja H. G. (Hüpoteegipidaja III). Hageja ehk kinnistu omanik ei ole

11.02.2019 lepingu punktis 6.5. kokkuleppe osapooleks. Seega leiab hageja, et hageja kui

kinnisasja omanik ei ole notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepet sõlminud, mistõttu ei taga

vaidlusalune hüpoteek mistahes nõudeid, sh väidetavat H. G.i laenunõuet.

Hageja märgib, et pole mistahes tagatiskokkuleppeid sõlminud. Tagatiskokkulepet pole sõlmitud

ka hüpoteegi loovutamisel. Hageja on selgitanud, et 19.09.2019 kokkuleppega andis varasem

hüpoteegipidaja H. G. Pirita kinnistute registriosadesse kantud ühishüpoteegi summas 120 000

eurot üle uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity Foundation. Seega, hüpoteegipidajaks on

tänase seisuga MTÜ Baltic Charity Foundation ehk kostja, mitte H. G..

Hageja leiab, et hüpoteegi loovutamisel saab tagatiskokkulepe hakata tagama uue

hüpoteegipidaja nõudeid (eriti enne hüpoteegi loovutamist tekkinud nõudeid) vaid juhul, kui

hüpoteegi omandaja sõlmib kinnisasja omanikuga vastava tagatiskokkuleppe muudatuse või uue

tagatiskokkuleppe.

Hüpoteegi loovutamisel H. G.i poolt uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity Foundation

kinnisasja omaniku ehk hagejaga mistahes notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepet sõlmitud ei

ole. Seega, vaidlusalune kostjale kuuluv hüpoteek ei taga mistahes nõudeid, kuna puudub

notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepe hagejaga. Asjaolu, et tagatiskokkulepet sõlmitud ei ole,

on varasemalt kinnitanud ja rõhutanud hagejale korduvalt ka kostja ise.

Hageja on seisukohal, et kostja poolt 19.01.2022 vastuse lisas esitatud käsitsi allkirjastatud

seotud osapooltega tehtud tehingud, mille kohta pole esitatud ka ühtegi rahalise ülekande tõendit,

ei muuda hageja eelnevat seisukohta, kuivõrd tagatiskokkulepe hageja kui kinnisasja omaniku ja

hüpoteegipidaja vahel endiselt puudub. Varasemalt toimunud tehingute jada ei muuda

tagatiskokkuleppe puudumise fakti. Hageja märgib täiendavalt, et ka tehingute jada algusest

nähtuv esmane väidetav F. P. rahaline kohustus oli mitmetes kohtuastmetes pikka aega vaidluse

all, st F. P. nõudis hüpoteegi kustutamist, kuivõrd hüpoteek oli tühi ja F. P. väitis, et polnud

kunagi saanud laenu, mida hüpoteek väidetavalt tagas. Kohtud tuvastasid, et konkreetse F. P.ga

sõlmitud laenulepingu alusel F. P.le mistahes laenu ei väljastatudki. Ka eeltoodu kinnitab üheselt

hageja seisukohta vaidlusaluse hüpoteegi rahatusest.

2-21-14609

Hageja märgib täiendavalt, et 01.12.2017 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS Suru

kinnistud hagejale. 24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS, hageja, Bestrade OÜ ja H. G.

notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt alandati varasemast

01.12.2017 lepingust tulenevat ostuhinda 120 000 eurole (punkt 3.4.1.), millest 13 936 eurot oli

ostja poolt tasutud müüjale enne 24.07.2019 lepingu sõlmimist (punkt 3.4.2.) ning 39 975.6 eurot

tasus hageja 2019. aasta jooksul. Hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku 120 000 eurot (punkt

4.1.).

Kokku on hageja Suru tn 10, Tallinn kinnistu eest tasunud juba 53 911.60 eurot (ostuhinna

tasumise jääk 66 088.40 eurot, mis sisaldab käibemaksu). OÜ REBASE ARENDUS seaduslik

esindaja on kirjalikult ka kinnitanud kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn (katastritunnusega

78402:205:0116) ostuhinna viidatud osas tasumist. Lisaks saab hageja täiendavate tõenditena

esitada kohtule vastavad maksekorraldused. Seega toob hageja välja, et suur osa ostuhinnast on

hageja poolt OÜ-le REBASE ARENDUS tasutud. Hageja selgitab, et ülejäänud ostuhinna

tasumise täitmine on viibinud ainsal põhjusel – OÜ REBASE ARENDUS juhatuse liikme H. G.i

poolt kontrollitav juriidiline isik ehk kostja (juhatuse liige samuti H. G.) keeldub alusetult ja

pahatahtlikult hüpoteeki summas 120 000 eurot Suru kinnistutelt kustutamast. Kostja on

29.02.2020 kirjalikult kinnitanud, et kostja hüpoteegipidajana kasutab tema kasuks Suru

kinnistutele seatud hüpoteeki ainult OÜ REBASE ARENDUS ja hageja vahel sõlmitud Suru

kinnistute notariaalsest müügilepingust tulenevate H. G.i nõuete tagamiseks. Samuti kinnitas

kostja viidatud kinnituses, et tal ei ole mistahes muid nõudeid, mida Suru kinnistu tagaks.

Olukorras, kus hageja on korduvalt pakkunud 01.12.2017 lepingust tulenevat ostuhinna täielikku

ja kohest tasumist tingimusel, et hüpoteek kustutatakse, asus kostja väitma, et hüpoteek ei taga

ostuhinna tasumise kohustust. Kostja on seejärel korduvalt kinnitanud hagejale, et kuna puudub

notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepe, ei saa hüpoteek ostuhinna tasumise kohustust tagada.

Seega, kuna kostja on hagejale ise kinnitanud, et vaidlusalune hüpoteek ei taga

tagatiskokkuleppe puudumise tõttu ostuhinna tasumise kohustust ning mistahes muid nõudeid

samuti, on leidnud tõendamist, et hüpoteek on „tühi“. Hageja toob välja, et vaatamata kostja

poolt varasemalt väidetule, mille kohaselt ei taga hüpoteek mistahes nõudeid, on kostja

vastuoluliselt, pärast käesoleva hagi esitamist, esitanud 19.01.2021 kostja vastuses väidatavate

seotud osapooltega käsitsi sõlmitud tehingute jada, millega kostja proovib nüüd vastupidiselt

varasemale väita, et hüpoteek siiski mingit nõuet tagab. Hageja hinnangul on leidnud tõendamist,

et kostjal puudub selge positsioon hüpoteegi osas ning tegelikkuses see mistahes nõudeid ei taga.

Küll aga soovib kostja jätkuvalt pahatahtlikult keelduda hüpoteeki kustutamisest, mistõttu on

asunud „välja mõtlema“, mis nõuet hüpoteek võiks tagada. Hageja leiab, et kostja muudab

menetluses oma seisukohti vastavalt sellele, mida hageja parasjagu väidab ning pole suutnud

tõendada hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja:

hagi rahuldada;

kohustada MTÜ-d Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) (ja igakordset

hüpoteegipidajat) andma tahteavaldused hüpoteegi summas 120 000 eurot kustutamiseks

järgmiste kinnistute kohta peetavast kinnistusraamatu registriosa IV jaost

„HÜPOTEEGID“:

Suru tn 10, Tallinn kinnistult katastritunnusega 78402:205:0116 ja registriosa

numbritega 19547150 ja 19547250;

Suru tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0109 ja registriosa numbriga

25970301;

Uneliblika tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0122 ja registriosa

numbriga 25971401;

2-21-14609

asendada vastav MTÜ Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) (ja igakordse

hüpoteegipidaja) tahteavaldus käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega;

määrata kindlaks menetluskulude jaotus;

mõista MTÜ-lt Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) Lopec&consorters

OÜ (registrikood 14303187) kasuks välja Lopec&consorters OÜ poolt kantud

menetluskulud. MTÜ Baltic Charity Foundation menetluskulud jätta tema enda kanda;

mõista MTÜ-lt Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) Lopec&consorters

OÜ (registrikood 14303187) kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni.

II Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt MTÜ Baltic Charity Foundation ei nõustu

mitte ühegi Lopec&consorters OÜ hagiavalduses esitatud faktiväite, seisukoha ega nõudega,

vaid peab neid kõiki täies ulatuses alusetuteks ja põhjendamatuteks. MTÜ Baltic Charity

Foundation leiab, et Lopec&consorters OÜ hagiavalduses on esitatud mitmeid eksitavaid ja

seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohtasid. MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul

on Lopec&consorters OÜ hagiavalduses MTÜ Baltic Charity Foundation vastu esitatud

hüpoteegi kustutamise nõue põhjendamatu ning väär.

Kostja on seisukohal, et põhjendamatu ja väär on hageja poolt hagi aluseks esitatud faktiväide, et

vaidlusalune hüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot on väidetavalt „tühi“, st see hüpoteek ei

taga mistahes nõudeid ja tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. MTÜ Baltic Charity

Foundation hinnangul ei ole veenvad ja eluliselt usutavad Lopec&consorters OÜ poolt oma

hagiavalduses esitatud paljasõnalised väited, et MTÜ Baltic Charity Foundation kasuks seatud

Pirita kinnisasju koormav ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot on väidetavalt „tühi“,

st see hüpoteek ei taga mistahes nõudeid.

Hüpoteegi seadmisega seotud sisulistes küsimustes selgitab MTÜ Baltic Charity Foundation, et

Pirita kinnisasju koormav hüpoteek seati ligikaudu 25 aastat tagasi, so 06.10.1997 ühelt poolt F.

P. kui omaniku ja teiselt poolt V. G. kui hüpoteegipidaja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise

lepingu alusel, mille kohaselt F. P. koormas V. G. kasuks temale kuuluva 445/1000 mõttelise osa

Tallinnas Pärnamäe tee 51 kinnisasjast. 06.10.1997 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti

2 kohaselt oli hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja V. G. nõuded, mis tulenevad

hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud laenulepingust, samuti kõik teised tulevikus tekkivad

hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu summas kuni neli miljonit viissada tuhat (4 500 000)

krooni, intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas.

Kostja selgituste kohaselt V. G. kasuks seatud hüpoteegiga oli tagatud V. G. nõue F. P. vastu

põhisummas 971 679.57 USD (mis võttes aluseks 14.06.2010 USD:EEK kursi 12,7978

moodustas Eesti kroonides ligikaudu 12 435 360.80 EEK) ja mis on tekkinud F. P. korraldusel

kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 144 000 USD laekus

24.11.1995, summas 250 000 USD laekus 15.12.1995, summas 150 000 USD laekus 21.12.1995,

summas 143 446.13 USD laekus 27.12.1995 ja summas 284 233.44 USD laekus 12.01.1996).

Samuti oli hüpoteegiga tagatud V. G. nõue F. P. vastu põhisummas 233 000 DEM (mis võttes

aluseks DEM:EEK kursi 8,0 moodustas Eesti kroonides 1 864 000 EEK) ja mis oli tekkinud F. P.

korraldusel kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 157 000 DEM

laekus 30.04.1996 ja summas 76 000 DEM laekus 03.05.1996).

2-21-14609

Kostja toob välja, et 17.06.2010 sõlmisid ühelt poolt V. G. kui loovutaja ja teiselt poolt H. G..

kui omandaja nõude loovutamise lepingu ning hüpoteegi üleandmise lepingu, asjaõiguslepingu ja

kinnistamisavalduse, millega V. G. loovutas ja H. G.. omandas V. G. nõude F. P. vastu summas

14 299 360.80 EEK, samuti kanti V. G. poolt omandajale H. G.. üle ülaltoodud rahalist nõuet

tagav ning 445/1000 mõttelist osa Tallinnas Pärnamäe tee 51 kinnisasjast koormav hüpoteek

hüpoteegisummaga neli miljonit viissada tuhat (4 500 000) krooni, intressimääraga viisteist

protsenti (15%) aastas.

Kostja selgituste kohaselt 17.06.2010 sõlmitud nõude loovutamise leping ning hüpoteegi

üleandmise leping esitati 01.09.2010 kaaskirjaga tsiviilasjas nr xxxx ka Tallinna

Ringkonnakohtule, kes lahendas F. P. apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 11.01.2010

kohtuotsusele, millega oli jäetud rahuldamata F. P. hagiavaldus V. G. vastu hüpoteegikande

kustutamiseks nõusoleku saamiseks.

Seoses tsiviilasjas nr xxxx selgitab kostja, et F. P. hagiavalduses V. G. vastu hüpoteegikande

kustutamiseks nõusoleku saamiseks poolte vahel kohtuvälisele kompromissile jõudmisega

sõlmisid 10.10.2011 ühelt poolt H. G.. kui loovutaja ja teiselt poolt OÜ REBASE ARENDUS

kui omandaja nõude loovutamise lepingu, millega H. G.. loovutas ja OÜ REBASE ARENDUS

omandas V. G. nõude F. P. vastu summas 913 895.72 EUR (so 14 299 360.80 Eesti krooni)

ostuhinna 113 000 EUR eest. 10.10.2011 sõlmisid ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja teiselt

poolt OÜ REBASE ARENDUS kui laenaja ka laenulepingu, millega pooled leppisid kokku

muuta OÜ REBASE ARENDUS poolt võetud kohustus H. G.. ees nõude ostuhinna suuruses 113

000 EUR tasumise osas ümber laenuks

Kostja toob välja, et 12.10.2011 sõlmiti muuhulgas F. P. kui Müüja, Oü REBASE ARENDUS

kui ostja ning H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 osavõtul väga mahukas notariaalselt tõestatud leping,

millega reguleeriti erinevaid poolte vahelisi õigussuhteid ja mis oma õiguslikult sisult oli

kohtuvaidluse lahendamiseks sõlmitud kohtuväline kompromissileping (so kohtu poolt

kinnitamisele mittekuuluv kompromissileping) ning millise lepingu punktis 5.3 lepiti käesoleva

tsiviilvaidlusega seonduvalt kokku, et H. G.. kasuks seatud hüpoteek jääb koormama Pärnamäe

tee 51 kinnisasja kui jagatavakinnistu jagamisel tekkivaid lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14.

ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistuid ning mille punktis 7.1 lepiti kokku, et F. P. müüb

jagatava kinnistu jagamisel tekkivad lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14. ning 5.1.16 ja 5.1.17

nimetatud kinnistud OÜ-le REBASE ARENDUS kui ostjale hinnaga kokku 3 000 eurot.

12.10.2011 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 14.1 oli poolte vahel muuhulgas kokku lepitud

alljärgnevas: „Müüja, Ostja ja Hüpoteegipidaja 2 on kokku leppinud, et alates Lepingu

sõlmimisest ei taga käesoleva lepingu punkti 1.1.4 alapunktis 3 nimetatud hüpoteek, mis

vastavalt Lepingu punktis 5.3. kokkulepitule jääb koormama Jagatava Kinnistu jagamise

tulemusel tekkivaid Lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14 ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistuid,

enam Hüpoteegipidaja 2 nõudeid Müüja vastu, vaid Hüpoteegipidaja 2 kõiki nõudeid Ostja

vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid mistahes nõudeid (sh lepingulisi nõudeid

ning lepinguväliseid nõudeid) Ostja vastu“. Järelikult oli kostja hinnangul 12.10.2011 tagatavate

nõuete muutmise lepingu punktis 14.1 sõlmitud poolte vahel muuhulgas notariaalselt tõestatud

hüpoteegi tagamiskokkuleppe muutmise kokkulepe selle kohta, et H. G.. kui hüpoteegipidaja 2

kasuks seatud hüpoteek tagab edaspidi H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 kõiki nõudeid OÜ REBASE

ARENDUS kui ostja vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid mistahes H. G..

nõudeid (sh lepingulisi nõudeid ning lepinguväliseid nõudeid) OÜ REBASE ARENDUS vastu.

Kostja selgituste kohaselt 03.04.2014 on ühelt poolt H. G.. kui loovutaja, teiselt poolt OÜ

REBASE ARENDUS kui uus omanik ning kolmandalt poolt Soomes registreeritud äriühing Oy

2-21-14609

Arctic Gold Mining & Explorations Ltd kui võlgnik sõlminud täiendavalt kirjalikus vormis

nõude loovutamise lepingu, mille punktidega 1-4 H. G.. kui loovutaja loovutas ja OÜ REBASE

ARENDUS kui uus omanik omandas H. G.. nõude Oy Arctic Gold Mining & Explorations Ltd

vastu summas 132 000 eurot (nõue oli tekkinud perioodil 2009-2012) ning millise nõude

loovutamise lepingu punktis 5 olid H. G.. kui loovutaja ja OÜ REBASE ARENDUS kui uus

omanik täiendavalt kokku leppinud, et OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik tasub nõude

loovutamise eest H. G.. kui loovutajale summa suuruses 132 000 eurot hiljemalt 01.05.2016.

Täiendavalt 31.12.2014 sõlmiti ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja OÜ REBASE ARENDUS

kui laenusaaja vahel täiendavalt laenuleping, mille punkti 1.1 kohaselt H. G.. ja OÜ REBASE

ARENDUS vormistasid H. G.., OÜ REBASE ARENDUS ja Oy Arctic Gold Mining &

Explorations Ltd vahel 03.04.2014 sõlmitud kahest nõuete loovutamise lepingust tulenevad

laenusaaja võlad laenuandjale kogusummas 245 000 eurot laenuna käesolevas lepingus

sätestatud tingimustel. Kostja toob välja, et sastavas punktis pooled avaldasid, et laenusaaja on

tagastanud laenuandjale lepingu sõlmimise päevaks 37 075.96 eurot ning et lepingu sõlmimisel

on laenu summa 207 924.04 eurot. MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul on oluline ka välja

tuua, et äriregistrile esitatud OÜ REBASE ARENDUS 2014. majandusaasta aruandes on

kajastatud OÜ REBASE ARENDUS kohustus H. G.. ees summas 207 924.04 eurot.

Kostja leiab, et Lopec&consorters OÜ on hagiavalduses õigesti välja toodud, et 19.09.2019 on

H. G.. ja MTÜ Baltic Charity Foundation poolt koostatud ja Tartu Maakohtule esitatud

ühishüpoteegi üleandmise kokkuleppe kohaselt andis H. G.. üle ja MTÜ Baltic Charity

Foundation võttis vastu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa number

25970901, 25970301 ja 25971401 koormava ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 120 000 eurot

koos kokkuleppega, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samal päeval, so 19.09.2019 on H. G.. kui loovutaja

ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui omandaja sõlminud ka nõude loovutamise lepingu, mille

punkti 1.1 kohaselt H. G.. kui loovutaja loovutas ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui

omandaja omandas kõik H. G.. kui loovutaja nõuded OÜ REBASE ARENDUS vastu.

Kostja toob välja, et kuivõrd kinnistusraamatust nähtuvalt oli vaidlusalune hüpoteek vahepeal

loovutatud kolmandale isikule, siis peab MTÜ Baltic Charity Foundation vajalikuks selgitada ka

seda, et enne 19.09.2019 toimunud nõude loovutamist ja ühishüpoteegi ülekandmist oli

hüpoteegipidajaks saanud uuesti H. G.. ning hüpoteek oli sõlmitud notariaalselt tõestatutud

tagamiskokkuleppe kohaselt hakanud uuesti tagama H. G.. võlaõiguslikke nõudeid OÜ REBASE

ARENDUS vastu. MTÜ Baltic Charity Foundation toob väljas, et Lopec&consorters OÜ

hagiavalduses on pahatahtlikult varjatud maakohtu ees asja õigeks ja seaduslikuks

lahendamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Kostja on seisukohal, et kuigi Lopec&consorters

OÜ hagiavaldusele oli lisatud erinevaid notariaalseid lepingud, siis jättis Lopec&consorters OÜ

oma hagiavaldusele lisamata 11.02.2019 Lopec&consorters OÜ kui kaaskoormatud kinnistu

omaniku ja H. G.. kui hüpoteegipidaja III osavõtul sõlmitud notariaalse lepingu (koostatud ja

tõestatud Tallinna notar L. V. poolt, notari ametitegevuse raamatu registri number 352), millises

lepingus oli lepingu esemeks III aadressil Suru tänav, Tallinn asuv kinnisasi, lepingu esemeks IV

aadressil Uneliblika tänav, Tallinn asuv kinnisasi ning lepingu esemeks V aadressil Suru tn 10,

Tallinn asuv kinnisasi.

Kostja selgituste kohaselt viidatud 11.02.2019 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 6.5 oli poolte

vahel muuhulgas kokku lepitud alljärgnevas: „Müüja, Hüpoteegipidaja II ja Hüpoteegipidaja III

lepivad kokku, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest ei taga Hüpoteegipidajale III loovutatud,

lepingu esemeid III, IV ja V koormama jääv ühishüpoteek enam Hüpoteegipidaja II nõudeid

Müüja, Kaaskoormatud kinnistu omaniku ega kolmandate isikute vastu, vaid loovutatava

2-21-14609

ühishüpoteegiga hüpoteegisummaga kolm miljonit ükssada seitsekümmend tuhat kolmkümmend

üheksa (3 170 039) krooni intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas on tagatud

Hüpoteegipidaja III (H. G., isikukood 36407210277) nõuded alljärgnevalt: 6.5.1. Kõik nõuded

Osaühing REBASE ARENDUS, registrikood 11808395, vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja

III ja Osaühing REBASE ARENDUS, registrikood 11808395, vahel sõlmitud laenulepingust ning

selle kõikidest lisadest ja muudatustest.“ Järelikult oli kostja hinnangul alates 11.02.2019

notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisest vaidlusalune ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120

000 eurot tagasi loovutatud H. G.. nimele ning muudetud hüpoteegi tagamiskokkuleppeid

selliseid, et ühishüpoteek tagab jätkuvalt kõiki H. G.. nõudeid OÜ REBASE ARENDUS vastu,

mis tulenevad H. G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vahel sõlmitud laenulepingust ning selle

kõikidest lisadest ja muudatustest. Kostja toob välja, et 19.09.2019 H. G.. ja MTÜ Baltic Charity

Foundation vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja hüpoteegi üleandmise kokkuleppe

alusel on nii ühishüpoteegi järgseks hüpoteegipidajaks kui ka ühishüpoteegiga tagatud nõude

järgseks võlausaldajaks alates nimetatud ajahetkest saanud MTÜ Baltic Charity Foundation.

Seega on kostja hinnangul Lopec&consorters OÜ teadlikult ja kuritahtlikult jätnud Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajale esitamata tema osavõtul sõlmitud 11.02.2019 notariaalse

lepingu, millega Hüpoteeklaen AS kui Hüpoteegipidaja II loovutas tagasi MTÜ Baltic Charity

Foundation õiguseelnejale H. G.. kui Hüpoteegipidajale III lepingu esemeks III, IV ja V olevaid

(so aadressil Suru tänav, Uniliblika tänav ja Suru tn 10, Tallinn asuvaid) kinnisasju koormava

ühishüpoteegi summas 3 170 039 krooni ning millega muudeti hüpoteegi tagamiskokkuleppeid.

Kostja leiab, et 11.02.2019 notariaalses lepingus on selgelt kokku lepitud ülaltoodud olulistes

õigusmuudatustes, mis pidid Lopec&consorters OÜ-le kui 11.02.2019 lepingu allkirjastanud

lepingupoolele olema kindlasti teada, kusjuures toob kostja välja, et 11.02.2019 notariaalses

lepingus on kirjas alljärgnev notari selgitus Lopec&consorters OÜ-le kui kaaskoormatud

kinnistu omanikule: „Notariaalakti tõestaja on selgitanud Kaaskoormatud kinnistu omanikule

riske, mis on seotud sellega, et lepingu ese V on koormatud kolmanda isiku kohustusi tagava

ühishüpoteegiga. Osalejatele on selgitatud lepingu eset V koormava hüpoteegi kustutamise

võimalust ja korda, samuti hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise võimalust. Osalejad

kinnitavad, et selgitused on neile arusaadavad ja vaatamata sellele soovivad nad käesoleva

lepingu sõlmida selles toodud tingimustel.“

Järelikult on kostja seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas MTÜ Baltic Charity Foundation poolt

esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt väär ja tegelikkusele mittevastav Lopec&consorters OÜ

hagiavalduse põhistamiseks esitatud peamine faktiväide (so peamine Lopec&consorters OÜ hagi

aluseks toodud faktiline asjaolu), et MTÜ Baltic Charity Foundation kasuks seatud Pirita

kinnisasjadel olev ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot on väidetavalt „tühi“, st see ei

taga mistahes nõudeid ja tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. MTÜ Baltic Charity

Foundation hinnangul on Lopec&consorters OÜ käesolevas tsiviilasjas teadlikult, hea usu

põhimõtte vastaselt ja kuritahtlikult varjanud maakohtu ees asja õigeks ja seaduslikuks

lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid, mis on oluliselt vastuolus TsMS § 328 lg 1 tuleneva

olulise kohustusega.

Täiendavalt toob kostja välja, et Lopec&consorters OÜ ei ole hagiavalduses avaldatud, et

Lopec&consorters OÜ asutamine ning konkreetne tehing oleks pidanud olema H. G.. ja R. P.

vaheliseks ühiseks koostööprojektiks (so sisuliselt nende vahelisele seltsingulepingu sõlmimisele

ja seltsingu loomisele suunatud tehinguks), mille eesmärk pidi olema suunatud konkreetse Pirital

asuva kinnisasja omandamisele nende vahelise võrdse ühisosalusega äriühingule, sellele

kinnisasjale paariselamu ehitamisele, paarismaja võõrandamisele turuhinnaga ning kasumi

jagamisele. H. G.. poolne panus koostööprojekti kui sisuliselt seltsingusse pidi olema Pirital

asuva kinnisasja omandiõiguse ülekandmine ühisosalusega äriühingule, st pooled leppisid kokku,

2-21-14609

et H. G..’iga seotud OÜ REBASE ARENDUS võõrandab Pirital asuvad kinnisasjad

ühisosalusega äriühingule selle eest koheselt ostuhinda saamata. R. P. poolne panus pidi olema

kinnisasjale paariselamu ehitustööde teostamine ja ehitustööde finantseerimine koheselt

ehitustööde eest tasu saamata, kusjuures kinnisvaraprojekti kasum pidi kuuluma jagamisele

võrdsetes osades (50:50%).

Viidatuid kokkuleppeid tõendab kostja hinnangul muuhulgas Lopec&consorters OÜ äriregistri

üld- ja isikuandmete väljatrükk, mille kohaselt on Lopec&consorters OÜ osanikeks R. P. ja O.

A. G. (kelle isa on H. G..) ning ka Lopec&consorters OÜ juhatuse liikmeteks on R. P. ja O. A.

G., kuid kahjuks oli äriregistrisse kantud juhatuse liikmete esindusõiguse piirang, mille kohaselt

äriühingut esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik juhatuse liikmed ühiselt. Samas on kostja

hinnangul Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liige R. P. teadlikult, hea usu põhimõtte

vastaselt ja kuritahtlikult ära kasutanud Lopec&consorters OÜ osas äriregistrisse kantud juhatuse

liikmete esindusõiguse piirangut, mille kohaselt äriühingut esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik

juhatuse liikmed ühiselt, kuivõrd R. P. varjab teise Lopec&consorters OÜ osaniku ja juhatuse

liikme O. A. G. ees äriühingu majandustegevuse ja finantsilise olukorraga seotud dokumente ja

andmeid, R. P. poolt Lopec&consorters OÜ nimel sõlmitud lepingud ei ole sõlmitud

turutingimustel (sh läks paariselamu ehitus väidetavalt teadmata asjaoludel turuhinnast tunduvalt

kallimaks), samuti ei kohelda R. P. poolt Lopec&consorters OÜ osanikke sarnastel asjaoludel

võrdselt, kuivõrd erinevate osanikega seotud isikutega sõlmitud tehingud ei ole tehtud

võrdväärsetel tingimustel (nt on R. P. seotud äriühingu Bestrade OÜ antud laen tagatud

hüpoteegiga ja sellele laenule lisandub intress, samas kui OÜ REBASE ARENDUS kinnisasja

müügilepingust tulenev nõue Lopec&consorters OÜ vastu ei ole hüpoteegiga tagatud ning sellele

ei lisandu intressi).

Kostja toob välja, et Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud 01.12.2017 ühelt poolt OÜ

REBASE ARENDUS kui müüja ja teiselt poolt Lopec&consorters OÜ kui ostja vahel sõlmitud

kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari H. K. poolt,

notari ametitegevuse raamatu registri number 4322), mille alusel OÜ REBASE ARENDUS

müüs ja Lopec&consorters OÜ ostis Tallinnas Suru tn 10 asuva kinnisasja (kinnistusregistri

registriosa nr 25970901) hinnaga 150 000 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku hinnaga 180

000 eurot. Lepingu punktis 2.2 olid pooled kokku leppinud, et ostuhinna koos käibemaksuga

summas 180 000 eurot kohustub ostja tasuma vastavalt müüja poolt esitatud arvele arvel

näidatud kontole hiljemalt 01.12.2018. Lepingu punkt 2.3 sätestas, et tasumisega viivitamisel on

müüjal õigus nõuda ostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Samas jättis kostja seisukohal

Lopec&consorters OÜ nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda OÜ

REBASE ARENDUS hiljemalt 01.12.2018 summa suuruses 180 000 eurot.

Täiendavalt toob kostja välja, et Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud ka 24.07.2019

OÜ REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ osalemisel sõlmitud kinnistu müügilepingu

muutmise kokkulepe, hüpoteegikande muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe

järjekoha kohta ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari L. V. poolt, notari

ametitegevuse raamatu registri number 1929), millise lepinguga muuhulgas muudeti OÜ

REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ vahel 01.12.2017 sõlmitud notariaalselt lepingut

ning millise lepingu punktis 3.4.1. müüja ja ostja alandasid lepingu eseme ostuhinda 60 000 euro

võrra ning leppisid lepingu eseme uueks ostuhinnaks 120 000 eurot. Lepingu punktis 3.4.2.

pooled avaldasid, et ostuhinnast on tasutud 13 936 eurot ning lepingu punktis 3.4.3 leppisid

pooled kokku, et ostuhinnast 106 064 eurot kohustub ostja tasuma müüjale hiljemalt 31.12.2020.

Lepingu punktis 3.4.6 oli kokku lepitud, et nimetatud lepingu punktis 3.4.3 nimetatud summade

tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt

iga viivitatud päeva eest. Samas jättis kostja seisukohal Lopec&consorters OÜ ka seekord

2-21-14609

nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda OÜ-le REBASE ARENDUS

hiljemalt 31.12.2020 summa suuruses 106 064 eurot.

Kostja toob välja, et 12.10.2021 on OÜ REBASE ARENDUS edastanud Lopec&consorters OÜ-

le nõudekirja ja pankrotihoiatuse, milles OÜ REBASE ARENDUS kooskõlas kehtiva

seadusandlusega tegi Lopec&consorters OÜ-le ettepaneku tasuda võlgnevus OÜ REBASE

ARENDUS ees kokku summas 106 064 eurot OÜ REBASE ARENDUS arvelduskontole

hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva nõudekirja kättesaamisest. Samas jättis

Lopec&consorters OÜ ka seekord nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda

OÜ-le REBASE ARENDUS summa suuruses 106 064 eurot hiljemalt OÜ REBASE ARENDUS

12.10.2021 nõudekirjas palutud 10- päevase tähtaja jooksul.

Ülaltoodud faktilised ja õiguslikud asjaolud kinnitavad MTÜ Baltic Charity Foundation

hinnangul üheselt ja vastuvaidlematult, et Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liikme

R. P. kuritarvitab oma õigusi Lopec&consorters OÜ osaniku ja ainsa ainuesindusõigusega

juhatuse liikmena ning et R. P. tegevuse ainsaks kuritahtlikuks eesmärgiks on kahjustada teist

Lopec&consorters OÜ osanikku ja juhatuse liiget O. A. G. (kelle isa on H. G.., kelle osalusega

OÜ REBASE ARENDUS võõrandas Lopec&consorters OÜ-le vaidlusalused Pirita kinnisasjad,

mille eest ei ole Lopec&consorters OÜ tasunud kuni käesoleva hetkeni). Kokkuvõtteks MTÜ

Baltic Charity Foundation leiab, et ülaltoodud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest tulenevalt on

täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega Lopec&consorters OÜ

hagiavaldus MTÜ Baltic Charity Foundation vastu hüpoteegi kustutamise nõudes.

Juhindudes eeltoodust palub kostja jätta rahuldamata Lopec&consorters OÜ hagi MTÜ Baltic

Charity Foundation vastu MTÜ Baltic Charity Foundation kohustamiseks andma tahteavaldused

hüpoteegi summas 120 000 eurot kinnistusraamatust kustutamiseks ja tahteavalduste

asendamiseks kohtuotsusega ja jätta menetluskulude jaotamisel kõik menetluskulud (sealhulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud) täies ulatuses Lopec&consorters

OÜ kanda, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõista Lopec&consorters OÜ

välja MTÜ Baltic Charity Foundation kasuks MTÜ Baltic Charity Foundation põhjendatud ja

vajalik menetluskulu.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

4. Harju Maakohtu menetluses on Lopec&consorters OÜ hagi MTÜ Baltic Charity Foundation

vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks.

5. Hagiavalduse kohaselt 01.12.2017 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS

Lopec&consorters OÜ-le (hageja) kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn, katastritunnusega

78402:205:0116, vana registriosa numbriga 25970901, mille osas on moodustatud

2-21-14609

korteriomandid uute registriosa numbritega 19547150 ja 19547250 (ühiselt nimetatud Suru

kinnistud). 01.12.2017 müügilepingu punktis 1.1.4.1 nähtuvad hüpoteegiga koormatud mh

järgmised kinnistud: Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25971401 ja Uneliblika tänava

kinnistu registriosa numbriga 25970301. 20.02.2019 müügilepinguga müüs OÜ REBASE

ARENDUS Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25970301 ning Uneliblika tänava kinnistu

registriosa numbriga 25970401 hagejale. 24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS,

Lopec&consorters OÜ, Bestrade OÜ ja H. G. notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise

kokkuleppe, mille kohaselt kinnistuid registriosa numbritega 19547150, 19547250, 25970301,

25971401 (ühiselt nimetatud Pirita kinnistud) koormava hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku

120 000 eurot (punkt 4.1.). Seega, hüpoteek summas 120 000 eurot on kantud hageja omandis

olevatele kaaskoormatud Pirita kinnistutele. Hageja leiab, et kostja keeldub alusetult Pirita

kinnistutelt hüpoteeki kustutamast, kuigi kostja on hagejale korduvalt kinnitanud, et viidatud

hüpoteek ei taga mistahes nõudeid ehk on nn „tühi“ hüpoteek. Seetõttu oli hageja sunnitud

pöörduma hagiavaldusega kohtusse kostja vastu Pirita kinnistutelt hüpoteegi ja

kinnistusraamatust vastavate hüpoteegikannete kustutamise nõudes.

6. Kostja hagi ei tunnista. MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul on üheselt ja

vastuvaidlematult leidnud kinnitamist, et Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liikme R.

P. kuritarvitab oma õigusi Lopec&consorters OÜ osaniku ja ainsa ainuesindusõigusega juhatuse

liikmena ning et R. P. tegevuse ainsaks kuritahtlikuks eesmärgiks on kahjustada teist

Lopec&consorters OÜ osanikku ja juhatuse liiget O. A. G. (kelle isa on H. G.., kelle osalusega

OÜ REBASE ARENDUS võõrandas Lopec&consorters OÜ-le vaidlusalused Pirita kinnisasjad,

mille eest ei ole Lopec&consorters OÜ tasunud kuni käesoleva hetkeni). MTÜ Baltic Charity

Foundation leiab, et Lopec&consorters OÜ hagiavaldus MTÜ Baltic Charity Foundation vastu

hüpoteegi kustutamise nõudes on täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega.

7. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus kuulub rahuldamisele tervikuna.

Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 349 lõike 1 kohaselt juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõue

rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda

hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

„Tühi“ hüpoteek võib kinnisasja omanikule tähendada tarbetut koormist ega paku ka

hüpoteegipidajale varalist väärtust. Säte annab kinnisasja omanikule võimaluse hüpoteegiga

tagatud kohustuse täitmise korral vabaneda ka hüpoteegist, vältimaks hüpoteegipidaja poolt selle

kuritarvitamise võimalust nt alusetu täitemenetluse alustamiseks ja tagamaks järgmise järjekoha

õiguste omajale kindlus nende õiguste püsimajäämiseks. Samuti annab see kinnisasja omanikule

võimaluse kasutada tagasisaadud hüpoteeki nt uue krediidi saamiseks muult krediidiandjalt või

pakkuda tagatisena hüpoteegist nö puhastatud kinnisasja (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi,

T. Puri. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. §§ 172 – 365. Tallinn 2014. § 349,

punkt 3.1.1.a), lk 605, 606).

Kohus selgitab, et Riigikohus on andnud AÕS § 349 lg 1 tõlgendamise ja kohaldamise osas

juhiseid ja selgitusi, et AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vajalik

tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist suurust, küll tuleb need selgeks teha

hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude pööramiseks. Riigikohus on märkinud, et:

„Pooled ei vaidle, et raha kostja hagejale laenulepingu alusel ei andnud. Küll on vaidlus selles,

kas pooled vormistasid TsK § 272 lg 3 järgi laenulepinguks hageja varasema võimaliku võla

kostjale. Kui kostja tõendab laenulepingu olemasolu, pöördub mh ümber tõendamiskoormis ja

hageja peab omakorda tõendama, et laenulepingu alusel tagatud võlga tegelikult ei ole (vt ka nt

2-21-14609

Riigikohtu 10.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-02, p 9, 26.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-83-05, p 14, 23.01.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-05, p 12). Seega on

tõendamiskoormis poolte vahel jagatud. Kolleegium märgib, et AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud

nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vajalik tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist

suurust. Küll tuleb need selgeks teha hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude

pööramiseks“ (Riigikohtu 05.11.2008 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 16).

Hageja palub kohtul asendada Pirita kinnistutele seatud hüpoteegi summas 120 000 eurot

kustutamiseks vajalikud kostja (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldused kohtuotsusega.

Hageja leiab, et kuna kostja on kohustatud andma hüpoteegi lõpetamiseks (sh kinnistusraamatust

kustutamiseks) nõusoleku (st kuna AÕS § 349 lõike 1 eeldused on täidetud), saab vajalikud

nõusolekud asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lõike 5,

täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 184 lõike 1 ja kinnistusraamatuseaduse (edaspidi

KRS) § 341 lõike 8 alusel.

TsÜS § 68 lõike 5 kohaselt on võimalik asendada tahteavaldus kohtulahendiga, kui isik on

kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse. KRS § 342 lõike 8 järgi võib ka kinnistusraamatu

kande tegemiseks vajamineva tahteavalduse asendada kohtulahendiga. KRS § 342 lõike 1, lõike 2

punkti 2 ning lõigete 5 ja 51 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik kostja

kui hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek.

Hageja leiab, et kuna hagejal on AÕS § 349 lõike 1 järgi kostja vastu hüpoteegi kustutamise

nõue, võib hageja nõuda kostjalt selleks vajalike tahteavalduste tegemist ning lähtudes TsÜS §

68 lõikest 5, TMS § 184 lõikest 1 ja KRS § 341 lõikest 8 ka nende asendamist kohtuotsusega

(Riigikohtu 25.11.2004 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-04, p 13; 23.09.2005 otsust tsiviilasjas nr

3-2-1-80-05, p 28).

Eeltoodule tuginedes palub hageja, et kohus asendaks kostja (ja igakordse hüpoteegipidaja)

tahteavaldused Pirita kinnistutelt kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks ning selleks

vajaliku käsutustehingu tegemiseks.

8. Kohus selgitab, et kui hüpoteegipidaja vastavaid tahteavaldusi vabatahtlikult ei tee, peabki

kinnisasja omanik nõude maksmapanekuks esitama hagi hüpoteegipidaja vastu hüpoteegi

üleandmiseks või lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks vajalike tahteavalduste

andmiseks. Kohus selgitab, et see nõue ei ole § 65 lg 1 järgne kinnistusraamatu parandamise

nõue, kuna hüpoteegi kanne ei ole ebaõige. Nõude maksmapanekule saab kostja esitada

põhimõtteliselt vaid vastuväited, et ta ei ole hüpoteegipidaja või et hüpoteek siiski tagab mingeid

nõudeid. Kinnisasja omaniku tõendamiskoormis tagatud nõuete puudumise tõendamiseks on

piiratud, eelkõige peab nõude olemasolu tõendama hüpoteegipidaja. Paragrahvi 349 lg 1 alusel

esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vaja tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende

täpset suurust, piisab, kui kõik tagatud nõuded ei ole lõppenud (see ei välista aga nõude

rahuldamist § 349 lg 2 alusel). Raske on leida selle nõudega seotud vastunõudeid, mis annaks

aluse nõude rahuldamisest keelduda VÕS § 110 alusel, vastastikuse lepingu puudumise tõttu on

kindlasti välistatud VÕS §-le 111 tuginemine. Hagi rahuldava kohtulahendi jõustumisega

loetakse hagetud tahteavaldused TsÜS § 68 lg 5, TMS § 184 lg 1 ja KRS § 341 lg 8 alusel

kohtulahendiga asendatuks ja nende alusel tehakse hüpoteegi üleandmise kanne või kustutatakse

hüpoteek kinnistusraamatust. Kui kinnisasi või hüpoteek võõrandatakse pärast kohtuotsuse

tegemist, kehtib kohtuotsus TsMS § 460 lg 3 alusel omandaja suhtes sõltumata tema

teadlikkusest vaidluse osas.

9. Poolte vahel puudub vaidlus, et:

2-21-14609

01.12.2017 müügilepinguga (17.09.2021 hagiavalduse lisa 1) müüs OÜ REBASE

ARENDUS (17.09.2021 hagiavalduse lisa 2) Lopec&consorters OÜ-le kinnistu

asukohaga Suru tn 10, Tallinn, katastritunnusega 78402:205:0116, vana registriosa

numbriga 25970901 (17.09.2021 hagiavalduse lisa 3), mille osas on moodustatud

korteriomandid uute registriosa numbritega 19547150 (lisa 4) ja 19547250 (edaspidi koos

Suru kinnistud; 17.09.2021 hagiavalduse lisa 5). 01.12.2017 müügilepingu punktis

1.1.4.1) nähtuvad hüpoteegiga koormatud mh järgmised kinnistud: Suru tänava kinnistu

registriosa numbriga 25971401 (17.09.2021 hagiavalduse lisa 6) ja Uneliblika tänava

kinnistu registriosa numbriga 25970301 (17.09.2021 hagiavalduse lisa 7);

20.02.2019 müügilepinguga (17.09.2021 hagiavalduse lisa 8) müüs OÜ REBASE

ARENDUS Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25970301 (17.09.2021

hagiavalduse lisa 6) ning Uneliblika tänava kinnistu registriosa numbriga 25970401

(17.09.2021 hagiavalduse lisa 7) Lopec&consorters OÜ-le;

24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS, Lopec&consorters OÜ, Bestrade OÜ ja

H. G. notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe (17.09.2021 hagiavalduse

lisa 9), mille kohaselt kinnistuid registriosa numbritega 19547150, 19547250; 25970301;

25971401 (edaspidi koos Pirita kinnistud) koormava hüpoteegisumma suuruseks lepiti

kokku 120 000 eurot (punkt 4.1.);

19.09.2019 kokkuleppega (17.09.2021 hagiavalduse lisa 10) andis varasem

hüpoteegipidaja H. G. Pirita kinnistute registriosadesse kantud ühishüpoteegi summas

120 000 eurot üle uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity Foundation (17.09.2021

hagiavalduse lisa 11), mille juhatuse liikmeks on samuti H. G.. Ka OÜ REBASE

ARENDUS juhatuse liikmeks on H. G., kes on vahetult seotud kõigi viidatud

osapooltega.

Hageja on juhtinud ka kohtu tähelepanu asjaolule, et H. G. on kõiki kolme osapoolt – OÜ

REBASE ARENDUS (17.09.2021 hagiavalduse lisa 2), varasemat hüpoteegipidajat ja uut

hüpoteegipidajat ehk kostjat (17.09.2021 hagiavalduse lisa 11) vahetult kontrolliv isik

(17.09.2021 hagiavalduse lisa 12), kes oma tegevusega põhjustab Lopec&consorters OÜ-le

märkimisväärset kahju.

Hageja leiab, et Pirita kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 120 000 eurot on nn „tühi“

hüpoteek ehk tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. Seda on hüpoteegipidaja ehk kostja ise

hagejale kui Pirita kinnistute omanikule korduvalt kinnitanud. Näiteks, 09.09.2021 selgitas

kostja hagejale, et Pirita kinnistutel olev hüpoteek ei taga mistahes kohustusi, sest AÕS § 346

lõikest 2 tulenev notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on

hüpoteegiga tagatud, antud juhul puudub (17.09.2021 hagiavalduse lisa 13). Lisaks kinnitab

kostja viidatud kirjas ja toob eraldiseisvalt esile, et hüpoteek ei taga kindlasti ka Suru kinnistute

ostuhinna jäägi tasumise kohustust, sest vastasel juhul oleks müüja (OÜ REBASE ARENDUS)

juba käesoleva aasta jaanuaris pöördunud kohtutäituri poole hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks Suru 10 kinnistute arvel.

Samuti on kostja kinnitanud 10.10.2021 e-kirjas hagejale, et Pirita kinnistuid koormab nn „tühi“

hüpoteek, märkides oma kirjas järgmiselt (17.09.2021 hagiavalduse lisa 14): „seni ei ole teie

suutnud osundada AÕS § 346 lg-s 2 sätestatud tagatud nõuete kokkuleppele, kuna sellist

notariaalselt tõestatud kokkulepet ei ole olemas.“ Samuti kinnitab hageja väidet kostja poolt

samas kirjas näiteks ka järgnevalt esile toodu: „Enamgi veel, Teie poolt viidatud MTÜ Baltic

Charity Foundation (edaspidi BCF), poolt 4. märtsil 2020. a allkirjastatud (dokumendis

märgitud kuupäev 29. veebruar 2020) kinnituses on sõnaselgelt pooled deklareerinud, et

Lopec&Consorters OÜ esimesel nõudmisel tehakse ka vastav muutus notariaalselt, kus Baltic

Charity MTÜ esindaja peab tulema notarisse ja andma vastavad kinnitused. Sellist muudatust

2-21-14609

täna notariaalselt tõestatud ei ole. Sama kinnitab R. P. poolt nimetatud kinnitusele tuginemine,

et ta sai väga hästi aru, et Suru 10 koormav MTÜ BCF kasuks seatud hüpoteek ei taga Suru 10

müügihinna tasumise kohustust. Sest miks oli vaja R. P.l võtta H. G. selline kinnitus, kui selleks

ajaks oli Teie enda väitel (juba 2019 a veebruaris) juba sõlmitud AÕS § 246 lg-s 2 sätestatud

kokkulepe?“ Eeltootust tulenevalt on kostja korduvalt hagejale kinnitanud, et hageja omandis

olevatele Pirita kinnistutele kostja kasuks seatud hüpoteek summas 120 000 eurot on nn „tühi“

hüpoteek ning see ei taga mistahes nõudeid (sh ei taga see kindlasti ka Suru kinnistute ostuhinna

jäägi tasumise nõuet), st tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga.

Kohtule esitatud tõendite kohaselt on Lopec&consorters OÜ pikema aja jooksul järjepidavalt

nõudnud, et hüpoteegipidaja (varasemalt H. G., tänase seisuga kostja ehk BCF) annaks

nõusoleku eelviidatud hüpoteegi kustutamiseks Pirita kinnistutelt (17.09.2021 hagiavalduse lisa

15). Kostja (ja ka varasem hüpoteegipidaja H. G.) on keeldunud viidatud hüpoteeki kustutamast.

Viimati esitas Lopec&consorters OÜ asjakohase lepingu projekti tutvumiseks 23.08.2021 e-

kirjaga seoses 25.08.2021 notar G. S. juurde planeeritud tehinguga, mille sisuks oli viidatud

kinnistule seatud kogu hüpoteegi kustutamine. OÜ REBASE ARENDUS ja kostja esindaja

keeldusid sellest 25.08.2021 notaris. Hageja selgituste kohaselt takistab asjaolu, et kostja keeldub

hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut andmast, hagejal Pirita kinnistute võõrandamist, kuivõrd

ostjatel puudub huvi soetada hüpoteegiga koormatud kinnisasi. Hagejal oli olemas ostja Xxxx

kinnistule, kuid kuna kostja keeldus hüpoteeki kustutamast, teatas ostja 10.09.2021 mh, et

„Kahjuks pean tühistama esmaspäevase notariaja. Notar ja pank ootasid teavitust kuni 8.

septembrini. Hetkel tehingut ei saa teha, kuna üks osapool ei ole nõus hüpoteegi kustutamisega

ja see takistab tehingu lõpetamist“ (17.09.2021 hagiavalduse lisa 16).

10. Kohtu hinnangul puudub eeltoodust tulenevalt vaidlus, et hüpoteek ei taga ostuhinna

tasumist. Kohus analüüsib järgnevalt, kas on tõendatud, et ühishüpoteek tagab täiendavaid

nõudeid ehk jätkuvalt nõudeid H. G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vahel sõlmitud

laenulepingutest ning nende lisadest.

11. Hüpoteegi seadmisega seotud sisulistes küsimustes on MTÜ Baltic Charity Foundation

selgitanud, et Pirita kinnisasju koormav hüpoteek seati ligikaudu 25 aastat tagasi, so 06.10.1997

ühelt poolt F. P. kui omaniku ja teiselt poolt V. G. kui hüpoteegipidaja vahel sõlmitud hüpoteegi

seadmise lepingu alusel, mille kohaselt F. P. koormas V. G. kasuks temale kuuluva 445/1000

mõttelise osa Tallinnas Pärnamäe tee 51 kinnisasjast. 06.10.1997 sõlmitud hüpoteegi seadmise

lepingu punkti 2 kohaselt oli hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja V. G. nõuded, mis

tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud laenulepingust, samuti kõik teised

tulevikus tekkivad hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu summas kuni neli miljonit viissada

tuhat (4 500 000) krooni, intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas (19.01.2022 kostja

vastuse lisa 1).

Kostja selgituste kohaselt oli V. G. kasuks seatud hüpoteegiga tagatud V. G. nõue F. P. vastu

põhisummas 971 679.57 USD (mis võttes aluseks 14.06.2010 USD:EEK kursi 12.7978

moodustas Eesti kroonides ligikaudu 12 435 360.80 EEK) ja mis on tekkinud F. P. korraldusel

kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 144 000 USD laekus

24.11.1995, summas 250 000 USD laekus 15.12.1995 summas 150 000 USD laekus 21.12.1995,

summas 143 446.13 USD laekus 27.12.1995 ja summas 284 233.44 USD laekus 12.01.1996).

Samuti oli hüpoteegiga tagatud V. G. nõue F. P. vastu põhisummas 233 000 DEM (mis võttes

aluseks DEM:EEK kursi 8.0 moodustas Eesti kroonides 1 864 000 EEK) ja mis oli tekkinud F. P.

korraldusel kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 157 000 DEM

laekus 30.04.1996 ja summas 76 000 DEM laekus 03.05.1996).

2-21-14609

Kohtule esitatud tõendite kohaselt sõlmisid ühelt poolt V. G. kui loovutaja ja teiselt poolt H. G..

kui omandaja 17.06.2010 nõude loovutamise lepingu ning hüpoteegi üleandmise lepingu,

asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, millega V. G. loovutas ja H. G.. omandas V. G. nõude

F. P. vastu summas 14 299 360.80 EEK, samuti kanti V. G. poolt omandajale H. G.. üle

ülaltoodud rahalist nõuet tagav ning 445/1000 mõttelist osa Tallinnas Pärnamäe tee 51

kinnisasjast koormav hüpoteek hüpoteegisummaga neli miljonit viissada tuhat (4 500 000)

krooni, intressimääraga 15% aastas. 17.07.2010 sõlmitud nõude loovutamise leping ning

hüpoteegi üleandmise leping esitati 01.09.2010 kaaskirjaga tsiviilasjas nr xxxx ka Tallinna

Ringkonnakohtule, kes lahendas F. P. apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 11.01.2010

kohtuotsusele, millega oli jäetud rahuldamata F. P. hagiavaldus V. G. vastu hüpoteegikande

kustutamiseks nõusoleku saamiseks (19.01.2022 kostja vastuse lisa 2-4).

Kohus on tuvastanud, et seoses tsiviilasjas nr xxxx F. P. hagiavalduses V. G. vastu

hüpoteegikande kustutamiseks nõusoleku saamiseks poolte vahel kohtuvälisele kompromissile

jõudmisega sõlmisid 10.10.2011 ühelt poolt H. G.. kui loovutaja ja teiselt poolt OÜ REBASE

ARENDUS kui omandaja nõude loovutamise lepingu, millega H. G.. loovutas ja OÜ REBASE

ARENDUS omandas V. G. nõude F. P. vastu summas 913 895.72 EUR (so 14 299 360.80 Eesti

krooni) ostuhinna 113 000 euro eest. 10.10.2011 sõlmisid ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja

teiselt poolt OÜ REBASE ARENDUS kui laenaja ka laenulepingu, millega pooled leppisid

kokku muuta OÜ REBASE ARENDUS poolt võetud kohustus H. G.. ees nõude ostuhinna

suuruses 113 000 euro tasumise osas ümber laenuks (19.01.2022 kostja vastuse lisa 5-6).

12.10.2011 sõlmiti muuhulgas F. P. kui müüja, OÜ REBASE ARENDUS kui ostja ning H. G..

kui hüpoteegipidaja 2 osavõtul väga mahukas notariaalselt tõestatud leping, millega reguleeriti

erinevaid poolte vahelisi õigussuhteid ja mis oma õiguslikult sisult oli kohtuvaidluse

lahendamiseks sõlmitud kohtuväline kompromissileping (so kohtu poolt kinnitamisele

mittekuuluv kompromissileping) ning millise lepingu punktis 5.3 lepiti käesoleva

tsiviilvaidlusega seonduvalt kokku, et H. G.. kasuks seatud hüpoteek jääb koormama Pärnamäe

tee 51 kinnisasja kui jagatava kinnistu jagamisel tekkivaid lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14.

ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistuid ning mille punktis 7.1 lepiti kokku, et F. P. müüb

jagatava kinnistu jagamisel tekkivad lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14. ning 5.1.16 ja 5.1.17

nimetatud kinnistud OÜ-le REBASE ARENDUS kui ostjale hinnaga kokku kolm tuhat (3 000)

eurot (19.01.2022 kostja vastuse lisa 7). 12.10.2011 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 14.1 oli

poolte vahel muuhulgas kokku lepitud alljärgnevas: „Müüja, Ostja ja Hüpoteegipidaja 2 on

kokku leppinud, et alates Lepingu sõlmimisest ei taga käesoleva lepingu punkti 1.1.4 alapunktis

3 nimetatud hüpoteek, mis vastavalt Lepingu punktis 5.3. kokkulepitule jääb koormama Jagatava

Kinnistu jagamise tulemusel tekkivaid Lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14 ning 5.1.16 ja 5.1.17

nimetatud kinnistuid, enam Hüpoteegipidaja 2 nõudeid Müüja vastu, vaid Hüpoteegipidaja 2

kõiki nõudeid Ostja vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid mistahes nõudeid (sh

lepingulisi nõudeid ning lepinguväliseid nõudeid) Ostja vastu“. Järelikult oli kostja hinnangul

12.10.2011 tagatavate nõuete muutmise lepingu punktis 14.1 sõlmitud poolte vahel muuhulgas

notariaalselt tõestatud hüpoteegi tagamiskokkuleppe muutmise kokkulepe selle kohta, et H. G..

kui hüpoteegipidaja 2 kasuks seatud hüpoteek tagab edaspidi H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 kõiki

nõudeid OÜ REBASE ARENDUS kui ostja vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus

tekkivaid mistahes H. G.. nõudeid (sh lepingulisi nõudeid ning lepinguväliseid nõudeid) OÜ

REBASE ARENDUS vastu.

Täiendavalt on 03.04.2014 ühelt poolt H. G.. kui loovutaja, teiselt poolt OÜ REBASE

ARENDUS kui uus omanik ning kolmandalt poolt Soomes registreeritud äriühing Oy Arctic

Gold Mining & Explorations Ltd kui võlgnik sõlminud täiendavalt kirjalikus vormis nõude

loovutamise lepingu, mille punktidega 1-4 H. G.. kui loovutaja loovutas ja OÜ REBASE

ARENDUS kui uus omanik omandas H. G.. nõude Oy Arctic Gold Mining & Explorations Ltd

2-21-14609

vastu summas 132 000 eurot (nõue oli tekkinud perioodil 2009-2012) ning millise nõude

loovutamise lepingu punktis 5 olid H. G.. kui loovutaja ja OÜ REBASE ARENDUS kui uus

omanik täiendavalt kokku leppinud, et OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik tasub nõude

loovutamise eest H. G.. kui loovutajale summa suuruses 132 000 eurot hiljemalt 01.05.2016

(19.01.2022 kostja vastuse lisa 8).

Kohtule esitatud tõendite kohaselt sõlmiti 31.12.2014 ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja OÜ

REBASE ARENDUS kui laenusaaja vahel täiendavalt laenuleping, mille punkti 1.1 kohaselt H.

G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vormistasid H. G.., OÜ REBASE ARENDUS ja Oy Arctic

Gold Mining & Explorations Ltd vahel 03.04.2014 sõlmitud kahest nõuete loovutamise lepingust

tulenevad laenusaaja võlad laenuandjale kogusummas 245 000 eurot laenuna käesolevas

lepingus sätestatud tingimustel. Vastavas punktis pooled avaldasid, et laenusaaja on tagastanud

laenuandjale lepingu sõlmimise päevaks 37 075.96 eurot ning et lepingu sõlmimisel on laenu

summa 207 924.04 eurot (19.01.2022 kostja vastuse lisa 9). MTÜ Baltic Charity Foundation

hinnangul on oluline ka välja tuua, et äriregistrile esitatud OÜ REBASE ARENDUS 2014.

majandusaasta aruandes on kajastatud OÜ REBASE ARENDUS kohustus H. G.. ees summas

207 924.04 eurot (19.01.2022 kostja vastuse lisa 10).

Kostja seisukohal Lopec&consorters OÜ hagiavalduses on õigesti välja toodud, et 19.09.2019 on

H. G.. ja MTÜ Baltic Charity Foundation poolt koostatud ja Tartu Maakohtule esitatud

ühishüpoteegi üleandmise kokkuleppe kohaselt andis H. G.. üle ja MTÜ Baltic Charity

Foundation võttis vastu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa number

25970901, 25970301 ja 25971401 koormava ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 120 000 eurot

koos kokkuleppega, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samal päeval, so 19.09.2019 on H. G.. kui loovutaja

ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui omandaja sõlminud ka nõude loovutamise lepingu, mille

punkti 1.1 kohaselt H. G.. kui loovutaja loovutas ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui

omandaja omandas kõik H. G.. kui loovutaja nõuded OÜ REBASE ARENDUS vastu

(19.01.2022 kostja vastuse lisa 11).

Kuivõrd kinnistusraamatust nähtuvalt oli vaidlusalune hüpoteek vahepeal loovutatud kolmandale

isikule, siis pidas MTÜ Baltic Charity Foundation vajalikuks selgitada et ka seda, et enne

19.09.2019 toimunud nõude loovutamist ja ühishüpoteegi ülekandmist oli hüpoteegipidajaks

saanud uuesti H. G.. ning hüpoteek oli sõlmitud notariaalselt tõestatutud tagamiskokkuleppe

kohaselt hakanud uuesti tagama H. G.. võlaõiguslikke nõudeid OÜ REBASE ARENDUS vastu.

MTÜ Baltic Charity Foundation leiab, et Lopec&consorters OÜ hagiavalduses on pahatahtlikult

varjatud kohtu ees asja õigeks ja seaduslikuks lahendamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Kuigi

Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud erinevaid notariaalseid lepingud, siis jättis

Lopec&consorters OÜ oma hagiavaldusele lisamata 11.02.2019 Lopec&consorters OÜ kui

kaaskoormatud kinnistu omaniku ja H. G.. kui hüpoteegipidaja III osavõtul sõlmitud notariaalse

lepingu (koostatud ja tõestatud Tallinna notar L. V. poolt, notari ametitegevuse raamatu registri

number 352), millises lepingus oli lepingu esemeks III aadressil Suru tänav, Tallinn asuv

kinnisasi, lepingu esemeks IV aadressil Uneliblika tänav, Tallinn asuv kinnisasi ning lepingu

esemeks V aadressil Suru tn 10, Tallinn asuv kinnisasi ning millise lepingu punktis 6.5 oli kokku

lepitud alljärgnevas: „Müüja, Hüpoteegipidaja II ja Hüpoteegipidaja III lepivad kokku, et alates

käesoleva lepingu sõlmimisest ei taga Hüpoteegipidajale III loovutatud, lepingu esemeid III, IV

ja V koormama jääv ühishüpoteek enam Hüpoteegipidaja II nõudeid Müüja, Kaaskoormatud

kinnistu omaniku ega kolmandate isikute vastu, vaid loovutatava ühishüpoteegiga

hüpoteegisummaga kolm miljonit ükssada seitsekümmend tuhat kolmkümmend üheksa (3 170

039) krooni intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas on tagatud Hüpoteegipidaja III (H.

G., isikukood 36407210277) nõuded alljärgnevalt: 6.5.1. Kõik nõuded Osaühing REBASE

2-21-14609

ARENDUS, registrikood 11808395, vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja III ja Osaühing

REBASE ARENDUS, registrikood 11808395, vahel sõlmitud laenulepingust ning selle kõikidest

lisadest ja muudatustest“ (15.10.2021 kostja taotluse lisa 1). Järelikult oli kostja selgituste

kohaselt alates 11.02.2019 notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisest vaidlusalune ühishüpoteek

hüpoteegisummaga 120 000 eurot tagasi loovutatud H. G.. nimele ning muudetud hüpoteegi

tagamiskokkuleppeid selliseid, et ühishüpoteek tagab jätkuvalt kõiki H. G.. nõudeid OÜ

REBASE ARENDUS vastu, mis tulenevad H. G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vahel sõlmitud

laenulepingust ning selle kõikidest lisadest ja muudatustest. 19.09.2019 H. G.. ja MTÜ Baltic

Charity Foundation vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja hüpoteegi üleandmise

kokkuleppe alusel on nii ühishüpoteegi järgseks hüpoteegipidajaks kui ka ühishüpoteegiga

tagatud nõude järgseks võlausaldajaks alates nimetatud ajahetkest saanud MTÜ Baltic Charity

Foundation.

Seega on kostja hinnangul Lopec&consorters OÜ teadlikult ja kuritahtlikult jätnud Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajale esitamata tema osavõtul sõlmitud 11.02.2019 notariaalse

lepingu 19.01.2022 kostja vastuse lisa 12), millega Hüpoteeklaen AS kui hüpoteegipidaja II

loovutas tagasi MTÜ Baltic Charity Foundation õiguseelnejale H. G.. kui hüpoteegipidajale III

lepingu esemeks III, IV ja V olevaid (so aadressil Suru tänav, Uniliblika tänav ja Suru tn 10,

Tallinn asuvaid) kinnisasju koormava ühishüpoteegi summas 3 170 039 krooni ning millega

muudeti hüpoteegi tagamiskokkuleppeid. 11.02.2019 notariaalses lepingus on selgelt kokku

lepitud ülaltoodud olulistes õigusmuudatustes, mis pidid kostja hinnangul Lopec&consorters

OÜ-le kui 11.02.2019 lepingu allkirjastanud lepingupoolele olema kindlasti teada, kusjuures

11.02.2019 notariaalses lepingus on kirjas alljärgnev notari selgitus Lopec&consorters OÜ-le kui

kaaskoormatud kinnistu omanikule: „Notariaalakti tõestaja on selgitanud Kaaskoormatud

kinnistu omanikule riske, mis on seotud sellega, et lepingu ese V on koormatud kolmanda isiku

kohustusi tagava ühishüpoteegiga. Osalejatele on selgitatud lepingu eset V koormava hüpoteegi

kustutamise võimalust ja korda, samuti hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise võimalust.

Osalejad kinnitavad, et selgitused on neile arusaadavad ja vaatamata sellele soovivad nad

käesoleva lepingu sõlmida selles toodud tingimustel“. Järelikult on käesolevas tsiviilasjas MTÜ

Baltic Charity Foundation poolt esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt väär ja tegelikkusele

mittevastav Lopec&consorters OÜ hagiavalduse põhistamiseks esitatud peamine faktiväide (so

peamine Lopec&consorters OÜ hagi aluseks toodud faktiline asjaolu), et MTÜ Baltic Charity

Foundation kasuks seatud Pirita kinnisasjadel olev ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120 000

eurot on väidetavalt „tühi“, st see ei taga mistahes nõudeid ja tegemist on tagatava nõudeta

hüpoteegiga.

Kostja selgituste kohaselt oleks Lopec&consorters OÜ asutamine ja konkreetne tehing pidanud

olema H. G.. ja R. P. vaheliseks ühiseks koostööprojektiks (so sisuliselt nende vahelisele

seltsingulepingu sõlmimisele ja seltsingu loomisele suunatud tehinguks), mille eesmärk pidi

olema suunatud konkreetse Pirital asuva kinnisasja omandamisele nende vahelise võrdse

ühisosalusega äriühingule, sellele kinnisasjale paariselamu ehitamisele, paarismaja

võõrandamisele turuhinnaga ning kasumi jagamisele. H. G.. poolne panus koostööprojekti kui

sisuliselt seltsingusse pidi olema Pirital asuva kinnisasja omandiõiguse ülekandmine

ühisosalusega äriühingule, st pooled leppisid kokku, et H. G..’iga seotud OÜ REBASE

ARENDUS võõrandab Pirital asuvad kinnisasjad ühisosalusega äriühingule selle eest koheselt

ostuhinda saamata. R. P. poolne panus pidi olema kinnisasjale paariselamu ehitustööde

teostamine ja ehitustööde finantseerimine koheselt ehitustööde eest tasu saamata, kusjuures

kinnisvaraprojekti kasum pidi kuuluma jagamisele võrdsetes osades (50:50%).

Ülaltoodud kokkuleppeid tõendab kostja hinnangul muuhulgas Lopec&consorters OÜ äriregistri

üld- ja isikuandmete väljatrükk, mille kohaselt on Lopec&consorters OÜ osanikeks R. P. ja O.

2-21-14609

A. G. (kelle isa on H. G..) ning ka Lopec&consorters OÜ juhatuse liikmeteks on R. P. ja O. A.

G., kuid äriregistrisse kantud juhatuse liikmete esindusõiguse piirang, mille kohaselt äriühingut

esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik juhatuse liikmed ühiselt. Kostja toob välja, et samas on

Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liige R. P. teadlikult, hea usu põhimõtte vastaselt ja

kuritahtlikult ära kasutanud Lopec&consorters OÜ osas äriregistrisse kantud juhatuse liikmete

esindusõiguse piirangut, mille kohaselt äriühingut esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik juhatuse

liikmed ühiselt, kuivõrd R. P. varjab teise Lopec&consorters OÜ osaniku ja juhatuse liikme O.

A. G. ees äriühingu majandustegevuse ja finantsilise olukorraga seotud dokumente ja andmeid,

R. P. poolt Lopec&consorters OÜ nimel sõlmitud lepingud ei ole sõlmitud turutingimustel (sh

läks paariselamu ehitus väidetavalt teadmata asjaoludel turuhinnast tunduvalt kallimaks), samuti

ei kohelda R. P. poolt Lopec&consorters OÜ osanikke sarnastel asjaoludel võrdselt, kuivõrd

erinevate osanikega seotud isikutega sõlmitud tehingud ei ole tehtud võrdväärsetel tingimustel

(nt on R. P. seotud äriühingu Bestrade OÜ antud laen tagatud hüpoteegiga ja sellele laenule

lisandub intress, samas kui OÜ REBASE ARENDUS kinnisasja müügilepingust tulenev nõue

Lopec&consorters OÜ vastu ei ole hüpoteegiga tagatud ning sellele ei lisandu intressi)

(19.01.2022 kostja vastuse lisa 13).

Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele on lisatud 01.12.2017. ühelt poolt OÜ REBASE

ARENDUS kui müüja ja teiselt poolt Lopec&consorters OÜ kui ostja vahel sõlmitud kinnistu

müügileping ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari H. K. poolt, notari

ametitegevuse raamatu registri number 4322), mille alusel OÜ REBASE ARENDUS müüs ja

Lopec&consorters OÜ ostis Tallinnas Suru tn 10 asuva kinnisasja (kinnistusregistri registriosa nr

25970901) hinnaga ükssada viiskümmend tuhat (150 000) eurot, millele lisandus käibemaks,

kokku hinnaga ükssada kaheksakümmend tuhat (180 000) eurot. Lepingu punktis 2.2 olid pooled

kokku leppinud, et ostuhinna koos käibemaksuga summas 180 000 eurot kohustub ostja tasuma

vastavalt müüja poolt esitatud arvele arvel näidatud kontole hiljemalt 01.12.2018. Lepingu punkt

2.3 sätestas, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist seaduses sätestatud

määras. Samas jättis Lopec&consorters OÜ nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse

tasuda OÜ REBASE ARENDUS hiljemalt 01.12.2018 summa suuruses 180 000 eurot.

Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud ka 24.07.2019 OÜ REBASE ARENDUS ja

Lopec&consorters OÜ osalemisel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise kokkulepe,

hüpoteegikande muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe järjekoha kohta ja

asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari L. V. poolt, notari ametitegevuse raamatu

registri number 1929), millise lepinguga muuhulgas muudeti OÜ REBASE ARENDUS ja

Lopec&consorters OÜ vahel 01.12.2017 sõlmitud notariaalselt lepingut ning millise lepingu

punktis 3.4.1. müüja ja ostja alandasid lepingu eseme ostuhinda 60 000 euro võrra ning leppisid

lepingu eseme uueks ostuhinnaks ükssada kakskümmend tuhat 120 000 eurot. Lepingu punktis

3.4.2. pooled avaldasid, et ostuhinnast on tasutud 13 936 eurot ning lepingu punktis 3.4.3

leppisid pooled kokku, et ostuhinnast 106 064 eurot kohustub ostja tasuma müüjale hiljemalt

31.12.2020. Lepingu punktis 3.4.6 oli kokku lepitud, et nimetatud lepingu punktis 3.4.3

nimetatud summade tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022%

tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Samas jättis Lopec&consorters OÜ ka

seekord nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda OÜ REBASE ARENDUS

hiljemalt 31.12.2020 summa suuruses 106 064 eurot.

12. Kohtule nähtavalt kostja poolt esitatud 11.02.2019 notariaalse lepingu punktis 6.5. toodud

kokkuleppe osapoolteks on OÜ REBASE ARENDUS (müüja), Hüpoteeklaen AS

(hüpoteegipidaja II) ja H. G. (hüpoteegipidaja III). Hageja ehk kinnistu omanik ei ole 11.02.2019

lepingu punktis 6.5. kokkuleppe osapooleks. Seega tulenevalt asjaolust, et hageja kui kinnisasja

2-21-14609

omanik, ei ole notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepet sõlminud, leiab kohus, et vaidlusalune

hüpoteek ei taga mistahes nõudeid, sh väidetavat H. G.i laenunõuet.

Täiendavalt ei muuda kostja poolt 19.01.2022 vastuse lisas esitatud käsitsi allkirjastatud seotud

osapooltega tehtud tehingud, mille kohta pole esitatud ühtegi rahalise ülekande tõendit,eeltoodud

seisukohta, kuivõrd tagatiskokkulepe puudub endiselt hageja kui kinnisasja omaniku ja

hüpoteegipidaja vahel. Kohus on seisukohal, et varasemalt toimunud tehingute jada ei muuda

tagatiskokkuleppe puudumise fakti. Hageja selgituste kohaselt täiendavalt tehingute jada algusest

nähtuv esmane väidetav F. P. rahaline kohustus oli mitmetes kohtuastmetes pikka aega vaidluse

all, st F. P. nõudis hüpoteegi kustutamist, kuivõrd hüpoteek oli tühi ja F. P. väitis, et polnud

kunagi saanud laenu, mida hüpoteek väidetavalt tagas. Kohtud tuvastasid, et konkreetse F. P.ga

sõlmitud laenulepingu alusel F. P.le mistahes laenu ei väljastatudki. Ka eeltoodu kinnitab üheselt

hageja seisukohta vaidlusaluse hüpoteegi rahatusest.

13. Kohus on varasemalt tuvastanud, et hüpoteek ei taga ostuhinna tasumist, kuid kohus peab

vajalikuks täiendavalt välja tuua, et kokku on Lopec&consorters OÜ Suru tn 10, Tallinn kinnistu

eest tasunud juba 53 911.60 eurot (ostuhinna tasumise jääk 66 088.40 eurot, mis sisaldab

käibemaksu). OÜ REBASE ARENDUS seaduslik esindaja on kirjalikult ka kinnitanud kinnistu

asukohaga Suru tn 10, Tallinn (katastritunnusega 78402:205:0116) ostuhinna viidatud osas

tasumist (18.10.2021 hageja seisukoha lisa 1). Seega, suur osa ostuhinnast on hageja poolt OÜ-le

REBASE ARENDUS tänase seisuga tasutud.

14. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt täidetud AÕS § 349 lg 1 nõude eeldused.

Asjaõigusseaduse kommentaarides on selgitatud, et viidatud sätte kohaldamise eeldusteks on:

tagatav nõue ei ole tekkinud:

a) tagatavaid nõudeid ei teki, kui tagatavaid nõudeid ei olegi algusest peale kokku lepitud, st

kui tagatiskokkulepet ei ole sõlmitud või kui selles ei ole kokku lepitud konkreetses või

vähemalt piisavalt määratletavas nõudes, mida hüpoteek peaks tagama või selles nimetatud

nõuded ei ole tekkinud. Samuti ei teki tagatavaid nõudeid, kui tagatiskokkulepe on tühine,

tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Tagatavaid nõudeid ei teki ka siis, kui leping, millest

tulenevaid nõudeid tagati, on tühine, tühistatud või kehtetuks tunnistatud ja tagatud ei ole

tagasitäitmisnõudeid. Edasilükkava tingimusega nõude tagamisel saab nõude tekkimata

jäämisest rääkida siis, kui tingimuse saabumine on muutunud võimatuks;

b) tulevase nõude tagamisel saab nõude tekkimata jäämisest rääkida siis, kui on kindel, et

nõue tekkida ei saa. Eriti pikaajaliste ärisidemete ja laiaulatuslike tagatiskokkulepete puhul

võib hüpoteegipidaja aga reeglina tugineda sellele, et küllap võib edaspidi tagamist vajavaid

nõudeid tekkida. Sel juhul tuleb pooltevahelist suhet tõlgendada ja selgeks teha, kas

hüpoteegipidajal on kohustus jätkuvalt tagatis säilitada. Iseäranis tekib küsimus panga puhul,

kui hüpoteegipidaja ei pruugi nõustuda hüpoteegi lõpetamisega või kinnisasja omanikule

loovutamisega, kui põhiline tagatud võlg on tagasi makstud, nt eluasemelaen on tagastatud,

kuid laenuvõtjal on ka hüpoteegipidajaga krediitkaardi-, arveldus- vms suhted. Riigikohus on

leidnud, et hüpoteegipidaja keeldumine hüpoteegi kustutamisest § 349 lg 1 järgi võib olla

vastuolus hea usu põhimõttega ja seega keelatud juhul, kui hüpoteegiga on tagatud mh

tulevased nõuded ning rahuldatud on pandiga tagatud olemasolevad nõuded ja tagatud

tulevased nõuded ei muutu ilmselt lähiajal sissenõutavaks, on muul viisil piisavalt tagatud

või moodustavad täidetud kohustustega võrreldes väikese osa;

tagatud nõue rahuldatakse: tagatud nõude rahuldamisega (kohase täitmisega) lõpeb ka

nõue (VÕS § 186 p 1). Tagatud nõude rahuldamisega võrdne on nõude lõppemine

tasaarvestusega (VÕS § 186 p 2, § 197).

sätte kohaldamine muudel juhtudel: lisaks selgetele juhtumitele tuleb § 349 lg 1 mõttes

nõude tekkimata jäämise või rahuldamisega võrdsustada ka juhtumid, kui nõue lõpeb

2-21-14609

muul viisil. Nii kohaldatakse sätet vähemalt eelduslikult ka tagatud nõude lõppemisel

võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega (VÕS § 186 p 3, § 206), võlasuhte

lõpetamisega kokkuleppel (nõudest loobumisega) (VÕS § 186 p 4, § 207), aga ka

äramuutva tingimuse saabumisel (TsÜS § 105 lg 1). Tagatud nõue lõpeb ka tagatud

lepingust taganemise või selle ülesütlemisega, kui tagatud ei ole tagasitäitmisnõudeid,

hüvitisnõudeid vm lepingust tulenevaid nõudeid (sellist tagatuse tahet tuleks aga

eeldada). Kuna tagatakse vaid rahaliselt hinnatavaid nõudeid, ei tule nõude lõppemine

kõne alla füüsilisest isikust võlgniku surma või juriidilisest isikust võlgniku lõppemisega

ega registrist kustutamisega (pealegi tagab § 325 lg 5 ka siis hüpoteegi realiseerimise

õiguse jätkumise). Samuti ei lõpeta nõuet ega anna § 349 lg 1 järgset nõudeõigust tagatud

põhinõude aegumine (vt ka TsÜS § 1451 lg 1) ega kohustuse täitmisest keeldumise õigus

VÕS § 110 või 111 alusel. [618] Paragrahvi 349 lg 1 ei kohaldata, kui hüpoteegiga

tagatud solidaarkohustuse täidab muu isik kui võlgnik (nt käendaja või kaaskoormatud

kinnisasja omanik), kellel on VÕS § 69 lg 7 järgi tagasinõudeõigus hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omaniku vastu, mille täitmise tagamiseks võib nõuda VÕS § 167 lg

1 järgi ka hüpoteegi loovutamist.

15. Kohus selgitab, et AÕS 349 lg 1 järgi võib kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi endale

loovutamise asemel ka hüpoteegi kustutamist. Kustutamist ei saa mõista tehnilises tähenduses, st

kinnistusraamat ei ole ebaõige ning sisuliselt on hüpoteegipidajal nõudeõigus kinnisasja omaniku

vastu omandatud hüpoteegi kui asjaõiguse lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmiseks. See

tähendab §-de 642 ja 330 koostoimes nõuet hüpoteegi lõpetamiseks vajaliku avalduse andmiseks

(käsutuse tegemiseks) kui ka KRS § 34 lg 1 ja § 341 lg 2 p 2 ja lg 4 järgi hüpoteegi

kinnistusraamatust kustutamiseks vajaliku kinnistamisavalduse (mis sisaldab KRS § 341 lg 3

järgi ka vajalikke nõusolekuid) andmiseks. Nõue kuulub kinnisasja igakordsele omanikule.

Hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik ka seda koormava õiguse (nt eelmärge, pant) omaja nõusolek,

§ 349 lg 1 ei anna kinnisasja omanikule nõudeõiguste tema vastu.

16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb tervikuna rahuldada ja

kohustada kostjat MTÜ-d Baltic Charity Foundation (ja igakordset hüpoteegipidajat) andma

tahteavaldused hüpoteegi summas 120 000 eurot kustutamiseks järgmiste kinnistute kohta

peetavast kinnistusraamatu registriosa IV jaost „HÜPOTEEGID“: Suru tn 10, Tallinn kinnistult

katastritunnusega 78402:205:0116 ja registriosa numbritega 19547150 ja 19547250; Suru tänava

kinnistult katastritunnusega 78402:205:0109 ja registriosa numbriga 25970301; Uneliblika

tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0122 ja registriosa numbriga 25971401. Asendada

vastav MTÜ Baltic Charity Foundation (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldus käesolevas

tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotus

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-21-14609

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi tervikuna, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb nii

hageja kui kostja menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik