2-20-17283/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17283

Tsiviilasi

Asfaldigrupp osaühingu hagi Eesti Vabariigi (Transpordiameti

kaudu) vastu õigussuhte tuvastamiseks ja rahaliste kohustuste

täitmiseks

Tsiviilasja hind

182 094.97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Asfaldigrupp osaühing (registrikood 12001039, asukoht

Teeninduse tee 1, Tõrvandi alevik, Kambja vald, Tartu

maakond);

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

(Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, asukoht Pirni 7, Tallinn,

e-post jaanus@tehver.ee);

kostja Eesti Vabariik Transpordiameti kaudu (registrikood

70001490, asukoht Valge 4, Tallinn);

kostja lepinguline esindaja Ege Stiina Järvmägi

(Transpordiameti

õigusosakonna

jurist,

e-post

ege.jarvmagi@transpordiamet.ee).

RESOLUTSIOON

Jätta hageja Asfaldigrupp osaühingu hagi kostja Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu)

vastu õigussuhte tuvastamiseks ja rahaliste kohustuste täitmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

2-20-17283

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on Asfaldigrupp OÜ hagi Eesti Vabariigi Transpordiameti

(endine Maanteeamet) kaudu vastu õigussuhte tuvastamiseks ja rahaliste kohustuste täitmiseks.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga riigihanke nr 210147

„Külmakahjustuste likvideerimine Tartu, Jõgeva ja Valga maakonna riigimaanteedel“

tulemusena 3 hankelepingut:

a) tee-ehituse töövõtuleping 1-10/19/2052-1;

b) tee-ehituse töövõtuleping 1-10/19/2053-1;

c) tee-ehituse töövõtuleping 1-10/19/2054-1.

Töövõtulepingu nr 1-10/19/2052-1 esemeks olid Valga maakonna riigiteedel külmakahjustuste

likvideerimise tööd vastavalt lepingus ja selle lisades määratletud töövõtupiiridele. Hageja

selgituste kohaselt leping sõlmiti tingimustel, mis on detailselt kirjeldatud elektrooniliselt

allkirjastatud lepingudokumentides. Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi hageja teostama

lepingu esemeks olevad tööd ja kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu. Tasu kuulus lepingu

p 6.1 kohaselt maksmisele ühikhindade põhimõttel. Tehtud tööde maksumus kokku oli 420

833.33 eurot (ilma käibemaksuta), s.t. koos käibemaksuga 505 000 eurot. Hageja selgituste

kohaselt kostja on rikkunud hagejale tasu maksmise kohustust, mille sätestab lepingu p 6.1.

Kostja on tehtud tööde eest tasunud hagejale 437 184.20 eurot. Hageja nõuab kostjalt viimase

poolt seni välja maksmata tasu osa ehk 67 815.80 euro maksmist.

Töövõtulepingu nr 1-10/19/2053-1 esemeks olid Tartu maakonna riigiteedel külmakahjustuste

likvideerimise tööd vastavalt lepingus ja selle lisades määratletud töövõtupiiridele. Hageja

selgituste kohaselt leping sõlmiti tingimustel, mis on detailselt kirjeldatud elektrooniliselt

allkirjastatud lepingudokumentides. Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi hageja teostama

lepingu esemeks olevad tööd ja kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu. Tasu kuulus lepingu

p 6.1 kohaselt maksmisele ühikhindade põhimõttel. Tehtud tööde maksumus kokku oli 141

666.67 eurot (ilma käibemaksuta), s.t. koos käibemaksuga 170 000 eurot. Hageja selgituste

kohaselt kostja on rikkunud hagejale tasu maksmise kohustust, mille sätestab lepingu p 6.1.

Kostja on tehtud tööde eest tasunud hagejale 137 756.57 eurot. Hageja nõuab kostjalt viimase

poolt seni välja maksmata tasu osa ehk 32 243.43 euro maksmist.

Töövõtulepingu nr 1-10/19/2054-1 esemeks olid Jõgeva maakonna riigiteedel külmakahjustuste

likvideerimise tööd vastavalt lepingus ja selle lisades määratletud töövõtupiiridele. Hageja

selgituste kohaselt leping sõlmiti tingimustel, mis on detailselt kirjeldatud elektrooniliselt

allkirjastatud lepingudokumentides. Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi hageja teostama

lepingu esemeks olevad tööd ja kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu. Tasu kuulus lepingu

p 6.1 kohaselt maksmisele ühikhindade põhimõttel. Tehtud tööde maksumus kokku oli 20 833.33

eurot, s.t. koos käibemaksuga 25 000 eurot. Kostja on rikkunud hagejale tasu maksmise

kohustust, mille sätestab lepingu p 6.1. Kostja on tehtud tööde eest tasunud hagejale 20 519.99

eurot. Hageja nõuab kostjalt viimase poolt seni välja maksmata tasu osa ehk 4 480.01 euro

maksmist.

Hageja teostas viidatud lepingute esemeks olevad tööd perioodil september-november 2019.a.

Hageja selgituste kohaselt alates tööde teostamise lõpetamisest 2019. a novembrikuus on kõik

lepingute esemeks olevad töölõigud täies ulatuses liiklusele avatud ja kasutuses. Tellija (kostja)

2-20-17283

keeldus aga teostatud tööde vastuvõtmisest ja nende eest tasumisest. Töövõtja (hageja) peab

tellija keeldumist põhjendamatuks ning leiab, et töö on valminud ja tellijal ei ole alust töö

vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest keelduda. Kuivõrd töövõtja on lepingus kokkulepitud tööd

teostanud ja esitanud need tellijale vastuvõtmiseks ning tellija on alusetult keeldunud tööde

vastuvõtmisest, siis esitas hageja 15.05.2020 kostjale tasumiseks järgmised arved teostatud tööde

eest:

1) arve nr 20066 summas 32 243.43 eurot (lepingu nr 1-10/19/2053-1 esemeks olnud tööd);

2) arve nr 20067 summas 67 815.80 eurot (lepingu nr 1-10/19/2052-1 esemeks olnud tööd);

3) arve nr 20068 summas 4 480.01 eurot (lepingu nr 1-10/19/2054-1 esemeks olnud tööd).

Kostja ei ole eelnimetatud arveid, kokku summas 104 539.24 eurot, hagejale tasunud.

Eelnimetatud arvete tasumise tähtpäev oli arvete kohaselt 01.06.2020, seega on hageja selgituste

kohasekt kostja alates 02.06.2020 viivituses töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse

täitmisega.

Kostja esitas 17.09.2020 hagejale 3 avaldust:

a) nr 19-9/20/42974-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2052-1 taganemine ja hagejalt

leppetrahvi nõudmine summas 42 083.33 eurot;

b) nr 19-9/20/42968-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2053-1 taganemine ja hagejalt

leppetrahvi nõudmine summas 14 166.67 eurot;

c) nr 19-9/20/42970-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2054-1 taganemine ja hagejalt

leppetrahvi nõudmine summas 2 083.33 eurot.

Kostja on keeldunud hageja poolt teostatud töid vastu võtmast ja nende eest tasumast põhjusel, et

kostja arvates on hageja kasutanud tööde teostamisel nõuetele mittevastavat asfaldisegu. Hageja

peab kostja-poolset tööde vastuvõtmisest keeldumist ja tööde eest tasumisest keeldumist

põhjendamatuks esiteks sellel põhjusel, et töö lepingutingimustele mittevastavus (s.o. väidetavalt

mitte nõuetekohase asfaldisegu kasutamine) pole lepingu tingimuste kohaselt tõendatud ja

teiseks põhjusel, et ka kõnealuse puuduse olemasolu korral ei kvalifitseeru see oluliseks

lepingurikkumiseks.

Hageja hinnangul on kostja põhjendamatult töövõtulepingutest taganenud ja teatanud hagejale, et

nõuab lepingutest tulenevalt leppetrahvi. Sellisel seisukohal on hageja põhjusel, et tema

hinnangul ei ole ta toime pannud selliseid töövõtulepingute rikkumisi, mis kehtiva õiguse

kohaselt annaks kostjale aluse õiguskaitsevahendina lepingust taganeda ja leppetrahvi nõuda.

Hageja palub kohtul esmalt tuvastada, et kostja ei ole kehtivalt taganenud hagejaga sõlmitud

töövõtulepingutest. Hageja leiab, et tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi järgmisel

põhjusel. Asjaolu, et hankija on hankelepingust taganenud, kujutab riigihankemenetlustes endast

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alust RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Kuivõrd hageja tegutseb

tee-ehituse valdkonnas ning selles valdkonnas tuleb valdav enamus tellimustest avaliku sektori

klientidelt ja seega läbi riigihangete, on hagejal õiguslik huvi selle vastu, et hankijad ei saaks

käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud kostja-poolseid lepingutest taganemisi riigihankemenetlustes

kasutada hageja kui pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Olukorras, kus hageja ei pea

kostja-poolset lepingust taganemist kehtivaks, ei ole hagejal muud viisi oma eelviidatud

õigusliku huvi kaitsmiseks kui tuvastushagi esitamine.

Teise tuvastusnõudena palub hageja kohtul tuvastada see, et hagejal ei ole kostja ees kohustus

tasuda kostja poolt nõutavaid leppetrahve. Hageja leiab, et ka sellise tuvastamise vastu on

hagejal õiguslik huvi tulenevalt asjaolust, et hankelepingute alusel hankija poolt leppetrahvi

nõude esitamine võib anda hankemenetlustes aluse hageja kõrvaldamiseks hankemenetlusest

RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Olukorras, kus hageja ei pea kostjapoolseid leppetrahvi nõudeid

2-20-17283

kehtivaiks, ei ole hagejal enda selgituste kohaselt muud viisi oma eelviidatud õigusliku huvi

kaitsmiseks kui tuvastushagi esitamine.

Kuivõrd kostja on nii lepingust taganemisi kui leppetrahvide nõudmisi rakendanud kui

õiguskaitsevahendeid väidetavate hagejapoolsete lepingurikkumiste eest, siis rajab hageja oma

tuvastusnõuded väitele, et kostjal puudus alus selliste õiguskaitsevahendite rakendamiseks.

Hageja selgitab, et hageja nõue kostjalt 104 539.24 euro saamiseks on töövõtulepingute alusel

tekkinud tasu maksmise kohustuse täitmise nõue (VÕS § 637 lg 1). Hageja nõue kostjalt viivise

saamiseks on rajatud VÕS § 113 lõikele 1. Viivise nõude aluseks olev viivise määr (0,1 %

tasumata summast iga viivitatud päeva eest) tuleneb pooltevaheliste lepingute punktis 9.5

sisalduvast kokkuleppest.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja:



tuvastada, et Maanteeamet ei ole kehtivalt taganenud Maanteeameti ja Asfaldigrupp OÜ

vahel sõlmitud lepingust nr 1-10/19/2052-1;



tuvastada, et Maanteeamet ei ole kehtivalt taganenud Maanteeameti ja Asfaldigrupp OÜ

vahel sõlmitud lepingust nr 1-10/19/2053-1;



tuvastada, et Maanteeamet ei ole kehtivalt taganenud Maanteeameti ja Asfaldigrupp OÜ

vahel sõlmitud lepingust nr 1-10/19/2054-1;



tuvastada, et Asfaldigrupp OÜ-l ei ole kohustust tasuda Maanteeametile lepingu nr 1-

10/19/2052-1 alusel leppetrahvi summas 42 083.33 eurot;



tuvastada, et Asfaldigrupp OÜ-l ei ole kohustust tasuda Maanteeametile lepingu nr 1-

10/19/2053-1 alusel leppetrahvi summas 14 166.67 eurot;



tuvastada, et Asfaldigrupp OÜ-l ei ole kohustust tasuda Maanteeametile lepingu nr 1-

10/19/2054-1 alusel leppetrahvi summas 2 083.33 eurot;



mõista Eesti Vabariigilt Asfaldigrupp OÜ kasuks välja 104 539.24 eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja 23.11.2020. seisuga sissenõuatavaks muutunud viivis

summas 18 294.37 eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis perioodi eest alates 24.11.2020 kuni

kohtuotsuse tegemise päevani kindlas summas, võttes aluseks põhivõla summa 104

539.24 eurot ja viivise määra 0,1 % päevas;



mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina põhinõudest, võttes aluseks viivise

määra 0,1 % päevas, alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni.

II Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt edastas Transpordiamet hagejale 11.03.2020

nõudekirja nr 19-9/19/59033-4, milles: a) andis lepingute kohaseks täitmiseks täiendava tähtaja,

s.o 31.05.2020; b) teavitas hagejat, et arvestab alates 11.03.2020 leppetrahve; c) keeldus

11.03.2020 tööde vastuvõtmisest võttes aluseks Teede Tehnokeskus AS-i poolt teostatud

katseprotokollid nr 4977/19 ja nr 5391/19. Nimetatud katseprotokollidest ilmnes, et paigaldatud

asfaltsegu „AC16 Surf“ ei vasta lepingutes sisalduvatele nõuetele, eelkõige lepingute p-des 2.1.2,

2.1.3, sh 2.2 toodud tingimustele ning tuleb seetõttu asendada lepingute nõuetele vastava

asfaltseguga. Täpsemalt avastati teostatud katsete tulemusena hageja poolt asfaltsegus lubamatu

settekivimi kasutamine. Lepingute täitmise nõudes juhindus Transpordiamet VÕS § 641 lg-st 1,

§ 642 lg-st 1 ning § 646 lg-st 1, Lepingute lisa 3 p-st 2.5 ning lepingute osaks olevast

juhendmaterjalist „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“ p-dest 1.9 ja 2.2 (kinnitatud

Maanteeameti peadirektori 25.12.2017 käskkirjaga nr 0325 (riigiteede ehitustööde

vastuvõtueeskiri) ja sisaldub lepingute lisa 3 p-s 8 kohustusliku juhisena, millest hageja on

2-20-17283

kohustatud tööde teostamisel lähtuma. Tulenevalt eelnevast oli kostja hinnangul

Transpordiametil põhjendatult õigus nõuda tööde ümbertegemist, kuivõrd tööd ei vastanud

lepingutes sisalduvatele tingimustele ja hageja oli vastutav mittevastavuste eest.

Hageja lepinguline esindaja edastas 03.04.2020 kuupäeval vastuskirja Transpordiameti

nõudekirjale, milles viitas VÕS § 646 lg-s 1 sisalduvale põhimõttele, mille kohaselt ei saa tellija

töövõtjalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega põhjustataks töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Transpordiamet vastas 22.04.2020

kirjaga nr 19-9/19/59033-6 hageja vastuskirjale, et jääb oma 11.03.2020 kirjas esitatud nõuete

juurde, mh nõudes nõuetele mittevastava töö ümbertegemist VÕS § 646 lg 1 ja riigiteede

ehitustööde vastuvõtueeskirja p 2.2 alustel. Seejuures rõhutas Transpordiamet, et on andnud

tööde ümbertegemiseks VÕS § 114 lg 1 kohaselt täiendava tähtaja 31. maiks 2020. Lisaks

hoiatas Transpordiamet hagejat, et kui viimane lepingute tingimustele mittevastavaid töid ümber

ei tee või keeldub nende tegemisest, on Transpordiamet valmis lepingutest taganema ja nõudma

kahju hüvitamise korras tekkinud kulutuste hüvitamist VÕS § 646 lg 5, § 647 lg-d 1 ja 3,

lepingute p 9.3 alustel ning lisaks leppetrahvi lepingute p 11.2 järgi. 15.05.2020 esitas hageja

Transpordiametile lepingute täitmise eest arved ja aktid ning jäi seisukohale, et on lepingutest

tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Transpordiamet edastas 17.09.2020 hagejale kirjadega nr

19-9/20/42974-1, 19-9/20/42968-1 ja 19-9/20/42970-1 avaldused lepingutest taganemiseks ning

leppetrahvide nõudmiseks. Hageja vastas 23.09.2020 Transpordiametile teavitades, et

Transpordiameti poolne lepingutest taganemine on tühine eelkõige vastavalt VÕS § 118 lg-le 2.

Kostja leiab, et hageja poolt teostatud töö ei vasta lepingutingimustele. Esmalt nendib

Transpordiamet, et on arusaamatu, mis alusel on hageja järeldanud, et asfaltsegu vastab

normatiivsetele nõuetele, kui see seda selgelt ja üheselt nähtuna ei vasta. Kostja toob välja, et

nõuded asfaltsegule ning selle tulemuslikule katsetamismeetodile on lepingutes ja tee ehitamise

kvaliteedi nõuete määruses sätestatud konkreetsel kujul ja reservatsioonideta ning juba seetõttu

ei ole hagejal objektiivne hinnata ja tugineda töö vastuvõtmise nõudes VÕS § 646 lg-le 1, kui töö

vastuvõtmiseks sätestatud minimaalsed eeldused ei ole täidetud. Kostja leiab, et vastasel juhul

kaotab tööle esitatud nõuete regulatsioon oma eesmärgi, sisulise tähenduse ja vajaduse ning

töövõtjatel oleks vaba voli nõuetest sõltumata teostada tööd oma äranägemise järgi.

Transpordiamet juhib tähelepanu, et lepingutega kehtestatakse tööle nõuded eesmärgipäraselt

saavutamaks kindlat kvaliteeti.

Kostja toob välja, et lepingute lisa 2 (tehniline kirjeldus) p 2.1 kohustas hagejat kasutama

materjalina teekatte paranduseks asfaltbetooni „AC16 Surf“. Asfaltsegude täitematerjalide osas

tuli hagejal lähtuda „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2014-15“ ((kinnitatud

Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 a käskkirjaga nr 0314, edaspidi asfaldist katendikihtide

ehitamise juhis) tabelist 1) toodud nõuetest. Lepingute lisa 2 p 3.1 kohaselt pidid vastama

sideaineks kasutatavad bituumenid või emulsioonid kehtiva EVS 901-2 osa 2 kvaliteedi nõuetele

ja kivimaterjali kvaliteet pidi vastama kehtiva EVS-EN 13043 kvaliteedi nõuetele.

Killustikufraktsiooni terakoostis pidi vastama lepingu dokumentidele ja tehnilistele normidele.

Kostja selgituste kohaselt kohustas asfaldist katendikihtide ehitamise juhis hagejat ühtlasi

järgima seguretsepti ja kavandatud asfaltsegu koostamisel tagama, et segu omadused vastaksid

standardile EVS 901-3, arvestades mh projektis või teetööde kirjelduses ja antud juhises toodud

lisanõudeid. Kostja toob välja, et hagejal lasus kohustus enne asfalteerimistöödega alustamist

koostada asfaltkatte ehitamise projekt. Projekt pidi mh sisaldama asfaltsegu retsepti ja selle

koostamiseks kasutatavate materjalide toimivus- või vastavusdeklaratsioone. Enne asfaltsegu

retsepti koostamist tuli retsepti koostajal akrediteeritud laboris kontrollida asfaltsegus

kasutatavate täitematerjalide vastavust nõuetele ja deklareeritavatele omadustele (asfaldist

katendikihtide ehitamise juhise p-d 1.9 – 1.11). Kahtluse korral oli m.h Transpordiametil õigus

2-20-17283

määrata peentäitematerjalile ja fraktsioneerimata täitematerjalile mineraloogiline/petrograafiline

kirjeldus. Kostja toob välja, et Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja p 2.2 sedastab, et kui

kasutatud materjalid, tooted ja tööd, v.a asfalt- ja mustkatted, ei vasta lepingu tingimustele, siis

tööd vastuvõtmisele ei kuulu ja töövõtja peab töö nõuetekohaseks parandama. Kui asfalt- ja

mustkate ei vasta lepinguliste dokumentide nõuetele, ent vastab majandus- ja taristuministri

03.08.2015 määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (tee ehitamise kvaliteedinõuete

määrus), on lubatud tööd vastu võtta vähendades tööde eest makstavat tasu. Sealhulgas võib

tellija tasu vähendamise asemel nõuda ka töö ümbertegemist.

Kostja toob välja, et tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 16 lg 1 sätestab asfaltbetoonsegu

minimaalseteks nõueteks valmistamise ja paigalduse viisil, et see peaks vastu ettenähtud

kasutusaja jooksul. Asfaltbetoonsegude valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVS

901-3. Lõige 3 kohustab, et asfaltbetoonsegu projekteeritud koostises peavad olema näidatud

jämetäitematerjalide fraktsioonide omadused ning bituumeni penetratsioon või viskoossus.

Nimetatud omadused on samuti kirjeldatud standardis EVS 901-3. Nake tardkivimist

jämetäitematerjaliga peab olema tõendatud labori katseprotokolliga. Lõige 6 lisab, et ühtlasi on

ka nõuded asfaltbetoonsegudes kasutatavale täitematerjalile kirjeldatud standardtes EVS 901-1 ja

EVS 901-3. Lisaks lubab lõige 8 kasutada lubjakivist või kruusast toodetud fraktsioneeritud

täitematerjali ja lubjakivist või kruusast toodetud peentäitematerjali ülemise kihi

asfaltbetoonsegudes ainult nendel teedel, mille talviseks libedustõrjeks ei kasutata kloriide.

Muuhulgas kohustab lõige 10 hagejat kontrollima laboris enne asfaltbetoonsegu koostise

kooskõlastamist ning tööde käigus vähemalt üks kord iga täitematerjali partiil tarnitud

täitematerjalide kõikide fraktsioonide (välja arvatud fraktsioonid, mille D jääb alla 5 mm)

purunemiskindluse, kulumiskindluse ja terastikulise koostise vastavust vastavushindamise

dokumentatsioonile (kui vastavad omadused on nõutavad ja deklareeritud) ning bituumeni

penetratsiooni ja naket tardkivimist jämetäitematerjaliga. Nõuded purunemiskindlusele,

kulumiskindlusele ja terastikulisele koostisele on samuti kirjeldatud standardis EVS 901-1.

Kostja leiab, et arvesse tuleb võtta, et eeltoodu puhul on tegemist tee ehitamise teostamisele

kehtestatud nn minimaalsete kvaliteedinõuetega, mis peavad igal juhul olema täidetud. Kostja

toob välja, et ühtlasi tuleb arvestada, et töö kvaliteedi kontrollimine käib üksnes lepingute ja

selle lisade kohaselt kindlal viisil ja tingimustes teostatud katsetulemuste põhjal.

Akrediteeritud katselabor Teede Tehnokeskus AS teostas asfaltsegu täitematerjalide osas katsed,

mille katseprotokollidest tuvastas Transpordiamet, et hageja oli kasutanud tööde teostamisel

asfaltsegus lubamatut settekivimit. Lepingu nr 1-10/19/2052-1 tööde teostamisel oli settekivimite

osakaal asfaltsegu täitematerjalis koguni 90% ja lepingu nr 1-10/19/2053-1 töödes kasutatud

asfaltsegus moodustas settekivimite osakaal 34% ning lepingu nr 1-10/19/2054-1 tööde

teostamistel oli settekivimite osakaal asfaltsegus 29%. Nimetatud tööde teostamisel pidi

settekivimite väärtus asfaltsegu täitematerjalis olema 0%. Kostja leiab, et sellest lähtuvalt on

teostatud katsetused akrediteeritud katselaboris tõendanud, et hageja paigaldatud asfaltsegu ei

vasta eelpool nimetatud nõuetele, mistõttu on kostja hinnangul hagejal meelevaldne järeldada ja

väita, et asfaltsegu oli kvaliteetne ja vastas nõuetele.

Kostja toob välja, et nagu ka mitmetes normides juba viidatud, siis lepingutest ja nende osaks

olevatest kohustuslikest juhistest tulenevad nõuded asfaltsegu koostamiseks ning sh tee

ehitamise kvaliteedi nõuete määrusest tulenevad minimaalsed kvaliteedinõuded ei luba

asfaltsegus kasutada lubjakivi sõelmeid ja killustikku. Seda eriti olukorras, kus riigiteede

libedusetõrjes kasutatakse kloriidi, mis hakkab asfaltsegus olevat lubjakivimit lagundama ning

seab otseselt ohtu riigitee püsivuse. Ohutu liiklemise tagamine riigiteedel on aga üks olulisi Eesti

Vabariigi ja seega ka Transpordiameti prioriteete.

2-20-17283

Transpordiamet leiab, et on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu viidates lepingute p-le 4.4.1,

mille kohaselt oli hagejal kohustus teha tööd vastavalt lepingutele. Lepingute p 4.4.7 järgi

kohustus hageja töö tegemiseks kasutama materjale ja tooteid, mille õigusaktidest ja lepingutest

tulenevatele nõuetele vastavus on õigusaktides ja lepingutes sätestatud nõuete kohaselt tõendatud

ning esitama materjalide vastavusdeklaratsioonid enne tööde algust Transpordiameti

projektijuhile ja insenerile kooskõlastamiseks. Sealhulgas vastutas hageja lepingute p 4.4.9 järgi

selle eest, et tööd oleksid tehtud korrektselt ja kvaliteetselt. Hageja vastutuse sätestas samuti

lepingute p 9.1, mille korral vastutas hageja rikkumise eest, kui tööd ei vasta lepingutele. Lisaks

vastutas hageja ka kõigi alltöövõtjate poolt tehtud tööde lepingutingimustele vastavuse eest.

Lepingute p 9.3 kohaselt oli hageja mh kohustatud hüvitama tõendatud lepingute mittetäitmise

või mittekohase täitmisega Transpordiametile tekitatud kahju ja Transpordiameti poolt seoses

hageja poolse lepingute rikkumisega tehtud kulutused. Kostja leiab, et esmalt juba seetõttu ei

saanud hagejale tulla lepingutele mittevastavuste eest lasuv vastutus üllatusena.

Kostja on seisukohal, et tegemist on hageja poolse lepingute olulise rikkumisega ja

Transpordiameti tööde ümbertegemise nõue õiguskaitsevahendina on täielikult põhjendatud ning

asjakohane. Kostja leiab, et arvestada tuleb ülekaalukat avalikku huvi, et riigiteed oleksid hea

kvaliteedi ja säilivusega ning Transpordiameti üht peamist kohustust tagada riigiteede

kvaliteetne ehitamine ning sellest tulenevalt kõrge liiklusohutus. Eeltoodust tulenevalt on

Transpordiamet seisukohal, et töö kuulub vastuvõtmisele üksnes siis, kui selle eeldused

(vähemalt minimaalsed nõuded tööle, mis on kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõuete

määrusega) ja vastuvõtmise tingimused on minimaalses ulatuses täidetud. Hageja on

hagiavalduses asunud seisukohale, et Transpordiametil puudus alus lepingutest taganeda, kuid on

kostja hinnangul jätnud nimetatud väite põhistamata, mistõttu on tegemist hageja poolse

paljasõnalise väitega. Veel enam on hageja toonud nõude põhjuseks asjaolu, et lepingutest

taganemine kujutab endast riigihankemenetlustes pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist RHS §

95 lg 4 p 8 alusel, mis on Transpordiameti hinnangul ebaoluline ja ebaadekvaatne

kõrvalekaldumine faktiväitest ning millel puudub hagiavalduse eesmärgi seisukohalt õiguslik

tähendus.

Eeltoodut arvestades on kostja hinnangul ilmne, et hageja väide leppetrahvinõuete osas, et

Transpordiametil puudus alus leppetrahvide rakendamiseks, on esitatud meelevaldselt ja on

tõendamata. Transpordiamet on seisukohal, et on rakendanud leppetrahve legitiimse eesmärgi

suhtes proportsionaalselt. Muuhulgas juhib Transpordiamet tähelepanu, et ei välista nii VÕS §

646 lg-st 5, kui ka lepingu p-st 9.3 tulenevat õigust nõuda Transpordiametile tekkinud

täiendavate kulutuste hüvitamist hageja poolt.

Juhindudes eeltoodust, palub Transpordiamet jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta hageja

kohtukulud hageja kanda.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

2-20-17283

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

4. Harju Maakohtu menetluses on Asfaldigrupp OÜ hagi Eesti Vabariigi Transpordiameti

(endine Maanteeamet) kaudu vastu õigussuhte tuvastamiseks ja rahaliste kohustuste täitmiseks.

5. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga riigihanke nr 210147

„Külmakahjustuste likvideerimine Tartu, Jõgeva ja Valga maakonna riigimaanteedel“

tulemusena 3 hankelepingut: a) tee-ehituse töövõtuleping 1-10/19/2052-1; b) tee-ehituse

töövõtuleping 1-10/19/2053-1; c) tee-ehituse töövõtuleping 1-10/19/2054-1. Hageja selgituste

kohaselt teostas ta viidatud lepingute esemeks olevad tööd perioodil september-november 2019.

a. Hageja selgituste kohaselt on alates tööde teostamise lõpetamisest 2019. a novembrikuus kõik

lepingute esemeks olevad töölõigud täies ulatuses liiklusele avatud ja kasutuses. Tellija (kostja)

keeldus aga teostatud tööde vastuvõtmisest ja nende eest tasumisest. Töövõtja (hageja) peab

tellija keeldumist põhjendamatuks ning leiab, et töö on valminud ja tellijal ei ole alust töö

vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest keelduda. Kuivõrd töövõtja on lepingus kokkulepitud tööd

teostanud ja esitanud need tellijale vastuvõtmiseks ning tellija on alusetult keeldunud tööde

vastuvõtmisest, siis esitas hageja 15.05.2020 kostjale tasumiseks järgmised arved teostatud tööde

eest: 1) arve nr 20066 summas 32 243.43 eurot (lepingu nr 1-10/19/2053-1 esemeks olnud tööd);

2) arve nr 20067 summas 67 815.80 eurot (lepingu nr 1-10/19/2052-1 esemeks olnud tööd); 3)

arve nr 20068 summas 4 480.01 eurot (lepingu nr 1-10/19/2054-1 esemeks olnud tööd). Hageja

hinnangul on kostja põhjendamatult töövõtulepingutest taganenud ja teatanud hagejale, et nõuab

lepingutest tulenevalt leppetrahvi. Sellisel seisukohal on hageja põhjusel, et tema hinnangul ei

ole ta toime pannud selliseid töövõtulepingute rikkumisi, mis kehtiva õiguse kohaselt annaks

kostjale aluse õiguskaitsevahendina lepingust taganeda ja leppetrahvi nõuda. Eeltoodust

tulenevalt palub hageja:



tuvastada, et Maanteeamet ei ole kehtivalt taganenud Maanteeameti ja Asfaldigrupp OÜ

vahel sõlmitud lepingust nr 1-10/19/2052-1;



tuvastada, et Maanteeamet ei ole kehtivalt taganenud Maanteeameti ja Asfaldigrupp OÜ

vahel sõlmitud lepingust nr 1-10/19/2053-1;



tuvastada, et Maanteeamet ei ole kehtivalt taganenud Maanteeameti ja Asfaldigrupp OÜ

vahel sõlmitud lepingust nr 1-10/19/2054-1;



tuvastada, et Asfaldigrupp OÜ-l ei ole kohustust tasuda Maanteeametile lepingu nr 1-

10/19/2052-1 alusel leppetrahvi summas 42 083.33 eurot;



tuvastada, et Asfaldigrupp OÜ-l ei ole kohustust tasuda Maanteeametile lepingu nr 1-

10/19/2053-1 alusel leppetrahvi summas 14 166.67 eurot;



tuvastada, et Asfaldigrupp OÜ-l ei ole kohustust tasuda Maanteeametile lepingu nr 1-

10/19/2054-1 alusel leppetrahvi summas 2 083.33 eurot;



mõista Eesti Vabariigilt Asfaldigrupp OÜ kasuks välja 104 539.24 eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja 23.11.2020 seisuga sissenõuatavaks muutunud viivis

summas 18 294.37 eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis perioodi eest alates 24.11.2020 kuni

kohtuotsuse tegemise päevani kindlas summas, võttes aluseks põhivõla summa 104

539.24 eurot ja viivise määra 0,1 % päevas;



mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina põhinõudest, võttes aluseks viivise

määra 0,1 % päevas, alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni.

6. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt edastas Transpordiamet hagejale 11.03.2020

nõudekirja nr 19-9/19/59033-4, milles: a) andis lepingute kohaseks täitmiseks täiendava tähtaja,

s.o 31.05.2020; b) teavitas hagejat, et arvestab alates 11.03.2020 leppetrahve; c) keeldus

11.03.2020 tööde vastuvõtmisest võttes aluseks Teede Tehnokeskus AS-i poolt teostatud

2-20-17283

katseprotokollid nr 4977/19 ja nr 5391/19. Nimetatud katseprotokollidest ilmnes, et paigaldatud

asfaltsegu „AC16 Surf“ ei vasta lepingutes sisalduvatele nõuetele, eelkõige lepingute p-des 2.1.2,

2.1.3, sh 2.2 toodud tingimustele ning tuleb seetõttu asendada lepingute nõuetele vastava

asfaltseguga. Täpsemalt avastati teostatud katsete tulemusena hageja poolt asfaltsegus lubamatu

settekivimi kasutamine. Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud

lepingutingimustele, hageja vastutab töö mittevastavuse eest, töö ümbertegemise nõue oli

põhjendatud ning kostja poolne lepingutest taganemine ja leppetrahvide nõudmine oli

õiguspärased. Juhindudes eeltoodust palub Transpordiamet jätta hagi täies ulatuses rahuldamata

ja jätta hageja kohtukulud hageja kanda.

7. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad

vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö

parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava

uue töö.

VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis,

kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

8. Poolte vahel puudub vaidlus, et:



hageja sõlmis kostjaga riigihanke nr 210147 „Külmakahjustuste likvideerimine Tartu,

Jõgeva ja Valga maakonna riigimaanteedel“ tulemusena 3 hankelepingut:

a) tee-ehituse töövõtuleping 1-10/19/2052-1;

b) tee-ehituse töövõtuleping 1-10/19/2053-1;

c) tee-ehituse töövõtuleping 1-10/19/2054-1;



töövõtulepingu nr 1-10/19/2052-1 esemeks olid Valga maakonna riigiteedel

külmakahjustuste likvideerimise tööd vastavalt lepingus ja selle lisades määratletud

töövõtupiiridele. Leping sõlmiti tingimustel, mis on detailselt kirjeldatud elektrooniliselt

allkirjastatud lepingudokumentides (23.11.2020 hagiavalduse lisa 1 – leping nr 1-

10/19/2052-1). Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi hageja teostama lepingu esemeks

olevad tööd ja kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu. Tasu kuulus lepingu p 6.1

kohaselt maksmisele ühikhindade põhimõttel. Tehtud tööde maksumus kokku oli 420

833.33 eurot (ilma käibemaksuta), s.t koos käibemaksuga 505 000 eurot (lepingu p 6.1;

23.11.2020 hagiavalduse lisa 5 – teostatud tööde akt lepingule nr 1-10/19/2052-1). Kostja

on tehtud tööde eest tasunud hagejale 437 184.20 eurot. Hageja nõuab kostjalt viimase

poolt seni välja maksmata tasu osa ehk 67 815.80 euro maksmist (23.11.2020

hagiavalduse lisa 8 – Asfaldigrupp OÜ arve nr 20067; 23.11.2020 hagiavalduse lisa 4 –

Asfaldigrupp OÜ esindaja 15.05.2020 kiri Transpordiametile);

2-20-17283



töövõtulepingu nr 1-10/19/2053-1 esemeks olid Tartu maakonna riigiteedel

külmakahjustuste likvideerimise tööd vastavalt lepingus ja selle lisades määratletud

töövõtupiiridele. Leping sõlmiti tingimustel, mis on detailselt kirjeldatud elektrooniliselt

allkirjastatud lepingudokumentides (23.11.2020 hagiavalduse lisa 2 – leping nr 1-

10/19/2053-1). Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi hageja teostama lepingu esemeks

olevad tööd ja kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu. Tasu kuulus lepingu p 6.1

kohaselt maksmisele ühikhindade põhimõttel. Tehtud tööde maksumus kokku oli 141

666.67 eurot (ilma käibemaksuta), s.t. koos käibemaksuga 170 000 eurot (lepingu p 6.1;

23.11.2020 hagiavalduse lisa 6 – teostatud tööde akt lepingule nr 1-10/19/2053-1). Kostja

on tehtud tööde eest tasunud hagejale 137 756.57 eurot. Hageja nõuab kostjalt viimase

poolt seni välja maksmata tasu osa ehk 32 243.43 euro maksmist (23.11.2020

hagiavalduse lisa 9 – Asfaldigrupp OÜ arve nr 20066; 23.11.2020 hagiavalduse lisa 4 –

Asfaldigrupp OÜ esindaja 15.05.2020 kiri Transpordiametile);



töövõtulepingu nr 1-10/19/2054-1 esemeks olid Jõgeva maakonna riigiteedel

külmakahjustuste likvideerimise tööd vastavalt lepingus ja selle lisades määratletud

töövõtupiiridele. Leping sõlmiti tingimustel, mis on detailselt kirjeldatud elektrooniliselt

allkirjastatud lepingudokumentides (23.11.2020 hagiavalduse lisa 3 – leping nr 1-

10/19/2054-1). Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi hageja teostama lepingu esemeks

olevad tööd ja kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu. Tasu kuulus lepingu p 6.1

kohaselt maksmisele ühikhindade põhimõttel. Tehtud tööde maksumus kokku oli 20

833.33 eurot (ilma käibemaksuta), s.t. koos käibemaksuga 25 000 eurot (lepingu p 6.1;

23.11.2020 hagiavalduse lisa 7 – teostatud tööde akt lepingule nr 1-10/19/2054-1). Kostja

on tehtud tööde eest tasunud hagejale 20 519.99 eurot. Hageja nõuab kostjalt viimase

poolt seni välja maksmata tasu osa ehk 4 480.01 euro maksmist (23.11.2020 hagiavalduse

lisa 10 – Asfaldigrupp OÜ arve nr 20068; 23.11.2020 hagiavalduse lisa 4 – Asfaldigrupp

OÜ esindaja 15.05.2020 kiri Transpordiametile);



kostja edastas hagejale 11.03.2020 nõudekirja nr 19-9/19/59033-4 (22.03.2020 kostja

vastuse lisa 1 – Transpordiameti 11.03.2020 kiri hagejale), milles:

a) andis lepingute kohaseks täitmiseks täiendava tähtaja, s.o 31.05.2020;

b) teavitas hagejat, et arvestab alates 11.03.2020 leppetrahve;

c) keeldus 11.03.2020 tööde vastuvõtmisest võttes aluseks Teede Tehnokeskus AS-i

poolt teostatud katseprotokollid nr 4977/19 (22.03.2020 kostja vastuse lisa 2 –

14.11.2019 katseprotokoll nr 4977/19) ja nr 5391/19 (22.03.2020 kostja vastuse lisa 3 –

13.12.2019 katseprotokoll nr 5391/19);



hageja lepinguline esindaja edastas 03.04.2020 kuupäeval vastuskirja (22.03.2020 kostja

vastuse lisa 4 – hageja 04.04.2020 kiri Transpordiametile) Transpordiameti nõudekirjale,

milles viitas VÕS § 646 lg-s 1 sisalduvale põhimõttele, mille kohaselt ei saa tellija

töövõtjalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega põhjustataks töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi;



Transpordiamet vastas 22.04.2020 kirjaga nr 19-9/19/59033-6 (22.03.2020 kostja vastuse

lisa 5 – Transpordiameti 22.04.2020 kiri hagejale) hageja vastuskirjale, et jääb oma

11.03.2020 kirjas esitatud nõuete juurde, mh nõudes nõuetele mittevastava töö

ümbertegemist VÕS § 646 lg 1 ja riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja p 2.2 alustel.

Seejuures Transpordiamet rõhutas, et on andnud tööde ümbertegemiseks täiendava

tähtaja 31.05.2020 kuupäevaks VÕS § 114 lg 1 kohaselt. Lisaks hoiatas Transpordiamet

hagejat, et kui viimane lepingute tingimustele mittevastavaid töid ümber ei tee või

keeldub nende tegemisest, on Transpordiamet valmis lepingutest taganema ja nõudma

kahju hüvitamise korras tekkinud kulutuste hüvitamist VÕS § 646 lg 5, § 647 lg 1 ja lg 3,

lepingute p 9.3 alustel ning lisaks leppetrahvi lepingute p 11.2 järgi;



Transpordiamet esitas 17.09.2020 hagejale 3 avaldust:

2-20-17283

a) nr 19-9/20/42974-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2052-1 taganemine ja

hagejalt leppetrahvi nõudmine summas 42 083.33 eurot (23.11.2020 hagiavalduse lisa 11

– Transpordiameti 17.09.2020 kiri nr 19-9/20/42974-1);

b) nr 19-9/20/42968-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2053-1 taganemine ja

hagejalt leppetrahvi nõudmine summas 14 166.67 eurot (23.11.2020 hagiavalduse lisa 12

– Transpordiameti 17.09.2020 kiri nr 19-9/20/42968-1);

c) nr 19-9/20/42970-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2054-1 taganemine ja

hagejalt leppetrahvi nõudmine summas 2 083.33 eurot (23.11.2020 hagiavalduse lisa 13 –

Transpordiameti 17.09.2020 kiri nr 19-9/20/42970-1);



hageja peab kostja-poolset tööde vastuvõtmisest keeldumist ja tööde eest tasumisest

keeldumist põhjendamatuks esiteks sellel põhjusel, et töö lepingutingimustele

mittevastavus (s.o. väidetavalt mitte nõuetekohase asfaldisegu kasutamine) pole lepingu

tingimuste kohaselt tõendatud ja teiseks põhjusel, et ka kõnealuse puuduse olemasolu

korral ei kvalifitseeru see oluliseks lepingurikkumiseks (23.11.2020 hagiavalduse lisa 14

– Asfaldigrupp OÜ esindaja 23.09.2020 kiri Transpordiametile).

Poolte vaheline vaidlus seisneb asjaolus, kas hageja poolt teostatud tööd vastasid

lepingutingimustele, kas hageja vastutab töö mittevastavuse eest, kas kostja poolne töö

ümbertegemise nõue oli põhjendatud ning, kas kostja poolne lepingutest taganemine ja

leppetrahvide nõudmine oli õiguspärane.

9. Kohus analüüsib seega järgnevalt, millistes lepingutingimustes olid pooled kokku leppinud,

kas hageja poolt teostatud tööd vastasid lepingutingimustele, kas hageja vastutab töö

mittevastavuse eest, kas kostja poolne töö ümbertegemise nõue oli põhjendatud ning, kas kostja

poolne lepingutest taganemine ja leppetrahvide nõudmine oli õiguspärane.

Riigihangete seadus (edaspidi RHS) § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud

hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena

on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud

leppetrahvi.

Hageja palub kohtul esmalt tuvastada, et kostja ei ole kehtivalt taganenud hagejaga sõlmitud

töövõtulepingutest. Hageja leiab, et asjaolu, et hankija on hankelepingust taganenud, kujutab

riigihankemenetlustes endast pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alust RHS § 95 lg 4 p 8

alusel. Hageja hinnangul, kuivõrd hageja tegutseb tee ehituse valdkonnas ning selles valdkonnas

tuleb valdav enamus tellimustest avaliku sektori klientidelt ja seega läbi riigihangete, on hagejal

õiguslik huvi selle vastu, et hankijad ei saaks käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud kostja-poolseid

lepingutest taganemisi riigihankemenetlustes kasutada hageja kui pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamiseks. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus hageja ei pea kostja-poolset lepingust

taganemist kehtivaks, ei ole hagejal muud viisi oma eelviidatud õigusliku huvi kaitsmiseks kui

tuvastushagi esitamine.

Teise tuvastusnõudena palub hageja kohtul tuvastada see, et hagejal ei ole kostja ees kohustus

tasuda kostja poolt nõutavaid leppetrahve. Hageja on seisukohal, et ka sellise tuvastamise vastu

on hagejal õiguslik huvi tulenevalt asjaolust, et hankelepingute alusel hankija poolt leppetrahvi

nõude esitamine võib anda hankemenetlustes aluse hageja kõrvaldamiseks hankemenetlusest

RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Olukorras, kus hageja ei pea kostja-poolseid leppetrahvi nõudeid

kehtivaiks, ei ole hagejal muud viisi oma eelviidatud õigusliku huvi kaitsmiseks kui tuvastushagi

esitamine. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja on nii lepingust taganemisi kui leppetrahvide

nõudmisi rakendanud kui õiguskaitsevahendeid väidetavate hageja-poolsete lepingurikkumiste

2-20-17283

eest, siis rajab hageja oma tuvastusnõuded väitele, et kostjal puudus alus selliste

õiguskaitsevahendite rakendamiseks.

TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Kohus on seisukohal, et hageja on põhistanud tuvastushagi esitamise eelduseks olevat õiguslikku

huvi.

Täiendavalt nõuab hageja kostjalt 104 539.24 euro saamiseks töövõtulepingute alusel tekkinud

tasu maksmise kohustuse täitmisena (VÕS § 637 lg 1). Hageja nõue kostjalt viivise saamiseks on

rajatud VÕS § 113 lõikele 1.

10. Kohus analüüsib järgnevalt hageja poolset lepingu rikkumist.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kõigi kolme lepingu lisa 2 (tehniline kirjeldus) p 2.1

kohustas hagejat kasutama materjalina teekatte paranduseks asfaltbetooni „AC16 Surf.“

Asfaltsegude täitematerjalide osas tuli hagejal lähtuda „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis

2014-15“ ((kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314, edaspidi

asfaldist katendikihtide ehitamise juhis) tabelist 1) toodud nõuetest. Lepingute lisa 2 p 3.1

kohaselt pidid vastama sideaineks kasutatavad bituumenid või emulsioonid kehtiva EVS 901-2

osa 2 kvaliteedi nõuetele ja kivimaterjali kvaliteet pidi vastama kehtiva EVS-EN 13043

kvaliteedi nõuetele. Killustikufraktsiooni terakoostis pidi vastama lepingu dokumentidele ja

tehnilistele normidele.

Ühtlasi kohustas asfaldist katendikihtide ehitamise juhis hagejat järgima seguretsepti ja

kavandatud asfaltsegu koostamisel tagama, et segu omadused vastaksid standardile EVS 901-3,

arvestades mh projektis või teetööde kirjelduses ja antud juhises toodud lisanõudeid. Hagejal

lasus kohustus enne asfalteerimistöödega alustamist koostada asfaltkatte ehitamise projekt.

Projekt pidi mh sisaldama asfaltsegu retsepti ja selle koostamiseks kasutatavate materjalide

toimivus- või vastavusdeklaratsioone. Enne asfaltsegu retsepti koostamist tuli retsepti koostajal

akrediteeritud laboris kontrollida asfaltsegus kasutatavate täitematerjalide vastavust nõuetele ja

deklareeritavatele omadustele (asfaldist katendikihtide ehitamise juhise p-d 1.9 – 1.11). Kahtluse

korral oli mh Transpordiametil õigus määrata peentäitematerjalile ja fraktsioneerimata

täitematerjalile mineraloogiline/petrograafiline kirjeldus.

Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja p 2.2 sedastab, et kui kasutatud materjalid, tooted ja

tööd, v.a asfalt- ja mustkatted, ei vasta lepingu tingimustele, siis tööd vastuvõtmisele ei kuulu ja

töövõtja peab töö nõuetekohaseks parandama. Kui asfalt- ja mustkate ei vasta lepinguliste

dokumentide nõuetele, ent vastab majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr 101 „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“ (edaspidi tee ehitamise kvaliteedinõuete määrus), on lubatud tööd

vastu võtta vähendades tööde eest makstavat tasu. Sealhulgas võib tellija tasu vähendamise

asemel nõuda ka töö ümbertegemist.

Tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 16 lg 1 sätestab asfaltbetoonsegu minimaalseteks

nõueteks valmistamise ja paigalduse viisil, et see peaks vastu ettenähtud kasutusaja jooksul.

Asfaltbetoonsegude valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVS 901-3. Lõige 3

kohustab, et asfaltbetoonsegu projekteeritud koostises peavad olema näidatud

jämetäitematerjalide fraktsioonide omadused ning bituumeni penetratsioon või viskoossus.

Nimetatud omadused on samuti kirjeldatud standardis EVS 901-3. Nake tardkivimist

jämetäitematerjaliga peab olema tõendatud labori katseprotokolliga. Lõige 6 lisab, et ühtlasi on

2-20-17283

ka nõuded asfaltbetoonsegudes kasutatavale täitematerjalile kirjeldatud standardites EVS 901-1

ja EVS 901-3. Lisaks lubab lõige 8 kasutada lubjakivist või kruusast toodetud fraktsioneeritud

täitematerjali ja lubjakivist või kruusast toodetud peentäitematerjali ülemise kihi

asfaltbetoonsegudes ainult nendel teedel, mille talviseks libedustõrjeks ei kasutata kloriide.

Muuhulgas kohustab lõige 10 hagejat kontrollima laboris enne asfaltbetoonsegu koostise

kooskõlastamist ning tööde käigus vähemalt üks kord iga täitematerjali partiil tarnitud

täitematerjalide kõikide fraktsioonide (välja arvatud fraktsioonid, mille D jääb alla 5 mm)

purunemiskindluse, kulumiskindluse ja terastikulise koostise vastavust vastavushindamise

dokumentatsioonile (kui vastavad omadused on nõutavad ja deklareeritud) ning bituumeni

penetratsiooni ja naket tardkivimist jämetäitematerjaliga. Nõuded purunemiskindlusele,

kulumiskindlusele ja terastikulisele koostisele on samuti kirjeldatud standardis EVS 901-1.

Ühtlasi tuleb arvestada, et töö kvaliteedi kontrollimine käib üksnes lepingute ja selle lisade

kohaselt kindlal viisil ja tingimustes teostatud katsetulemuste põhjal.

Akrediteeritud katselabor Teede Tehnokeskus AS teostas asfaltsegu täitematerjalide osas katsed,

mille katseprotokollidest tuvastas Transpordiamet, et hageja oli kasutanud tööde teostamisel

asfaltsegus lubamatut settekivimit. Lepingu nr 1-10/19/2052-1 tööde teostamisel oli settekivimite

osakaal asfaltsegu täitematerjalis koguni 90% ja lepingu nr 1-10/19/2053-1 töödes kasutatud

asfaltsegus moodustas settekivimite osakaal 34% ning lepingu nr 1-10/19/2054-1 tööde

teostamistel oli settekivimite osakaal asfaltsegus 29%. Nimetatud tööde teostamisel pidi

settekivimite väärtus asfaltsegu täitematerjalis olema 0%.

11. Kohus on seisukohal, et kostja on akrediteeritud katselaboris teostatud katsetustega

tõendanud, et hageja paigaldatud asfaltsegu ei vasta eelpool nimetatud nõuetele, mistõttu on

tõendamata hageja väited, et asfaltsegu oli kvaliteetne ja vastas nõuetele.

Kostja on kohtule kinnitanud, et ei ole nõudnud katse „lihtsustatud petrograafiline kirjeldus“

akrediteeritult katsetamist, kuivõrd nimetatud petrograafilist katsetamist ei ole võimalik Eestis

akrediteeritult teostada.

Kõnealuse „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ p 2.1.20 kohaselt on nõutud sideaine

sisalduse ja terastikulise koostise katsetes akrediteeringut vastavalt katsestandarditele EVS-EN

12697-1 ja EVS-EN 12697-2. Seega ei ole täitematerjalide petrograafiline katsetamine

akrediteeritud katsena nõutud ja hageja on asunud ebaõigele järeldusele, et mitteakrediteeritud

katsete tulemusi selles osas ei saa asfaldisegu nõuetele mittevastavuse tõendamiseks kasutada.

Kostja on nõudnud usaldusväärsuse ja erapooletuse tagamiseks katsete läbiviimist akrediteeritud

katselaborites („Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ p 1.11) ning katsed peavad vastama

standarditele – antud asjas hagiavalduse vastuses viidatud standarditele. Juhise p 2.1.20 järgi

tuleb kõik asfaltsegude proovid tuleb võtta vastavuses standardiga EVS-EN 12697-27.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul akrediteeritud laboris vaidlusaluste katsete tulemused

usaldusväärsed tõendid ja sedavõrd on sellega tõendatud, et hageja on kasutanud tööde

teostamisel asfaltsegus lubamatut settekivimit ja seda kõigis kolmes lepingus – lepingu nr 1-

10/19/2052-1 tööde teostamisel oli settekivimite osakaal asfaltsegu täitematerjalis koguni 90% ja

lepingu nr 1-10/19/2053-1 töödes kasutatud asfaltsegus moodustas settekivimite osakaal 34%

ning lepingu nr 1-10/19/2054-1 tööde teostamistel oli settekivimite osakaal asfaltsegus 29%.

Seega on tõendamata hageja väide, et asfaltsegu on nõuetekohane ja kvaliteetne.

Täiendavalt on kostja teinud hagejale ettepaneku teostada rohkem katseid ja sealjuures täpsemaid

petrograafilisi analüüse tööde teostamisel kasutatud asfaltsegule, kuid hageja seda ei ole

2-20-17283

soovinud, mistõttu on kehtivad lepingute kohased teostatud katsed ning põhjust täiendavate

katsetuste tegemiseks edasiselt ei ole olnud (14.06.2021 kostja kohtunõudele vastuse lisa 1 – 19-

91959033-2 29.01.2020 väljaminev kiri ja lisa 2 – Asfaldigrupp OÜ vastus).

Tööde teostamise kvaliteediga seonduvalt on hageja välja toonud, et vaidlusaluse

mitteakrediteeritud katse kõrval on hageja töö suhtes teostatud mitmeid teisi akrediteeritud

katseid ja analüüse ning kõigi nende tulemused on kinnitanud uuritud parameetrite vastavust

nõuetele. Hageja on menetluse vältel selgitanud, et kui kostja peaks kohtumenetluses selle väita

õigsuse kahtluse alla seadma, saab hageja esitada kohtule dokumentaalsed tõendid teiste laborite

poolt teostatud analüüside ja katsete tulemuste kohta, mistõttu on hageja seisukohal, et tema

poolt paigaldatud asfaldisegu vastas nõuetele (s.t. oli kvaliteetne) ning seda asjaolu ümber

lükkavad usaldusväärsed tõendid puuduvad.

Kohus selgitab, et viidatud väidete näol on tegemist hageja poolsete paljasõnaliste väidetega ning

kõnealuseid tõendeid hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis

lükkaks ümber kostja vastuväited, et hageja poolt teostatud tööd olid tehtud nõuetekohaselt.

12. Kohtu järeldusel lepingutest ja nende osaks olevatest kohustuslikest juhistest tulenevad

nõuded asfaltsegu koostamiseks ning sh tee ehitamise kvaliteedi nõuete määrusest tulenevad

minimaalsed kvaliteedinõuded ei luba asfaltsegus kasutada lubjakivi sõelmeid ja killustikku.

Seda eriti olukorras, kus riigiteede libedusetõrjes kasutatakse kloriidi, mis hakkab asfaltsegus

olevat lubjakivimit lagundama ning seab otseselt ohtu riigitee püsivuse. Kohus nõustub kostja

seisukohaga, et ohutu liiklemise tagamine riigiteedel on üks olulisi Eesti Vabariigi ja seega ka

Transpordiameti prioriteete.

Transpordiamet on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu viidates lepingute p-le 4.4.1, mille

kohaselt oli hagejal kohustus teha tööd vastavalt lepingutele. Lepingute p 4.4.7 järgi kohustus

hageja töö tegemiseks kasutama materjale ja tooteid, mille õigusaktidest ja lepingutest

tulenevatele nõuetele vastavus on õigusaktides ja lepingutes sätestatud nõuete kohaselt tõendatud

ning esitama materjalide vastavusdeklaratsioonid enne tööde algust Transpordiameti

projektijuhile ja insenerile kooskõlastamiseks. Sealhulgas vastutas hageja lepingute p 4.4.9 järgi

selle eest, et tööd oleksid tehtud korrektselt ja kvaliteetselt. Hageja vastutuse sätestas samuti

lepingute p 9.1, mille korral vastutas hageja rikkumise eest, kui tööd ei vasta lepingutele. Lisaks

vastutas hageja ka kõigi alltöövõtjate poolt tehtud tööde lepingutingimustele vastavuse eest.

Lepingute p 9.3 kohaselt oli hageja mh kohustatud hüvitama tõendatud lepingute mittetäitmise

või mittekohase täitmisega Transpordiametile tekitatud kahju ja Transpordiameti poolt seoses

hageja poolse lepingute rikkumisega tehtud kulutused. Seetõttu ei saanud hagejale tulla

lepingutele mittevastavuste eest lasuv vastutus üllatusena.

Kohus on seisukohal, et oluline on ka arvestada asjaolu, et hagejal oli kohustus enne töödega

alustamist esitada asfaltkatte projekt, mis pidi sisaldama ka asfaltsegu retsepti ning mida ta pidi

eelnevalt kontrollima akrediteeritud laboris selgitamaks, kas asfaltsegus kasutatavad

täitematerjalid vastavad nõuetele ja deklareeritavatele omadustele. Muuhulgas tuleb ka arvesse

võtta, et Transpordiamet tegi hagejale ettepaneku teostada rohkem katseid ja sealjuures

täpsemaid petrograafilisi analüüse tööde teostamisel kasutatud asfaltsegule, kuid hageja seda ei

soovinud, mistõttu kehtisid lepingute kohased teostatud katsetused ning põhjust täiendavate

katsetuste tegemiseks edasiselt ei olnud. Hageja täiendavatest katsetustest keeldumine andis alust

eeldada, et settekivimit kasutati asfaltsegus teadlikult. Kui tegemist oleks olnud hageja poolse

eksitusega või teadmatusega, siis oleks hagejal olnud võimalus täiendavate katsete teostamisega

tõendada, et ta on nii lepingutest, kui ka tee ehitamise kvaliteedinõuete määrusest tulenevaid

nõudeid täitnud kohaselt. Kuna hageja seda ei teinud, on ilmne alus järeldada hagejat töödele

2-20-17283

esitatud nõudeid tahtlikult rikkunuks, kuivõrd ta pidi olema teadlik, et ta kasutab asfaltsegus

oluliselt kehvemate omadustega ning odavamaid materjale.

Hageja selgituste kohaselt oli hageja asfaldisegu tootmisel läbi viidud kontrollide tulemuste

alusel veendunud kasutatud segu nõuetele vastavuses ning hagejal puudus nii tööde teostamise

ajal kui ka täna alus arvata, et asfaldisegu sisaldas lubamatut materjali. Hageja toob välja, et

Asfalditehase AC Tehased OÜ teavet tööde käigus kasutamiseks määratud asfaldisegu kohta

luges märkusteta piisavaks ka tellija omanikujärelevalve, mida kinnitavad omanikujärelevalve

esindaja allkirjastatud kooskõlastused (13.05.2021 vastuse lisad 3-5 – asfaldisegu

dokumentatsiooni kooskõlastamine). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tootja informatsioon

koos sellega kaasnevate laborianalüüsi tulemustega ei kinnita, et tööde teostamisel kasutatud

asfaldisegu oli nõuetekohane.

13. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tegemist hageja poolse lepingute olulise

rikkumisega ja Transpordiameti tööde ümbertegemise nõue õiguskaitsevahendina on

põhjendatud ning asjakohane. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka ülekaalukat avalikku huvi, et

riigiteed oleksid hea kvaliteedi ja säilivusega ning Transpordiameti üht peamist kohustust tagada

riigiteede kvaliteetne ehitamine ning sellest tulenev liiklusohutus. Eeltoodust tulenevalt kuulub

töö vastuvõtmisele üksnes siis, kui selle eeldused (vähemalt minimaalsed nõuded tööle, mis on

kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõuete määrusega) ja vastuvõtmise tingimused on

minimaalses ulatuses täidetud.

Hageja selgituste kohaselt on kõik pooltevaheliste lepingute esemeks olnud riigiteede lõigud juba

lähiajal planeeritud tervikuna kas pindamisele, taastusremondile või rekonstrueerimisele

(13.05.2021 vastuse lisad 6-9 – Transpordiameti veebilehe kuvatõmmis planeeritava objekti

kohta), mistõttu olid hageja poolt teostatud tööd juba algselt tellija poolt planeeritud nii-öelda

ajutise lahendusena kuni suuremahulisemate tööde teostamiseni. Hageja on seisukohal, et

olukorras, kus kostjale oli teada, et asjassepuutuvatel teelõikudel alustatakse juba lähiajal

suuremahulisemaid ehitustöid ning hageja poolt kõnealuste lepingute alusel tehtud tööde

kvaliteedis ja säilimises kuni selliste suuremahuliste tööde teostamiseni pole alust kahelda, oli

hagejalt kogu töö ümbertegemise nõudmine ilmselgelt ebaproportsionaalne ja hageja keeldus

õigustatult sellise nõude täitmisest. Kohus viidatud käsitlusega ei nõustu ning selgitab, et teede

edasised ja täiendavad tööd ei vabasta hagejat lepingutingimustele vastava töö tegemisest.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Asjaolu, et hageja ei olnud

teinud töid ümber Transpordiameti poolt antud täiendavaks tähtajaks (s.o 31.05.2020), andis

Transpordiametile lepingutest taganemiseks seadusliku aluse VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 5 alustel

(sõltumata VÕS § 116 lg 2 p-de 2 ja 3 olukorrast). Lisaks loetakse VÕS § 647 lg 1 kohaselt

töövõtjat lepingut oluliselt rikkunuks m.h siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole

võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd

tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest

teatamist. Sealjuures võimaldab VÕS § 116 lg 2 p 5 lugeda oluliseks lepingurikkumiseks sellist

olukorda, mil teine lepingupool ei täida ükskõik millist enda lepingulist kohustust VÕS §-s 114

nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul

kohustust ei täida. Sedavõrd on täidetud lepingutest taganemise eeldused VÕS § 116 lg 1 alusel

koostoimes VÕS § 116 lg 2 p-ga 5 ja VÕS § 114 lg 1 esimese lausega lisaks VÕS § 647

erisättest tulenevalt (Riigikohtu lahendeid nr 2-16-15722/123, 3-2-1- 145-14 ja 2-16-8246/51).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal puudus õiguslik alus keelduda oma

lepingutest tulenevate kohustuste täitmisest.

2-20-17283

14. Koos lepingutest taganemise õigusega võimaldab lepingute p 11.2 nõuda hagejalt leppetrahvi

kuni 10% lepingute tasust, kui hageja rikub oluliselt oma õigusaktidest või lepingutest tulenevaid

kohustusi. Nimetatud punkti alusel võis Transpordiamet lepingud üles öelda võlaõigusseaduses

ettenähtud korras ja andis Transpordiametile õiguse leppetrahvisummad maha arvata hagejale

tasumisele kuuluvast summast.

Lepingu nr 1-10/19/2052-1 p 6.1 kohaselt oli töö maksumus kuni 420 833.33 eurot, millele

lisandus käibemaks 20% ehk 84 166.67 eurot, kokku 505 000 eurot. Arvestades lepingu

maksumust nõudis Transpordiamet lepingu p 11.2 kohaselt hagejalt leppetrahvi 10% töö

maksumusest, s.o summas 42 083.33 eurot, millele lisandus käibemaks ning mille tasaarvestas

lepingu 7.7 kohaselt hagejalt kinnipeetud summaga.

Lepingu nr 1-10/19/2053-1 p 6.1 kohaselt oli töö maksumus kuni 141 666.67 eurot, millele

lisandus käibemaks 20% ehk 28 333.33 eurot, kokku 170 000 eurot. Arvestades lepingu

maksumust nõudis Transpordiamet lepingu p 11.2 kohaselt hagejalt leppetrahvi 10% töö

maksumusest, s.o summas 14 166.67 eurot, millele lisandus käibemaks ning mille tasaarvestas

lepingu 7.7 kohaselt hagejalt kinnipeetud summaga.

Lepingu nr 1-10/19/2054-1 p 6.1 kohaselt oli töö maksumus kuni 20 833.33 eurot, millele

lisandus käibemaks 20% ehk 4 166.67 eurot, kokku 25 000 eurot. Arvestades lepingu maksumust

nõudis Transpordiamet lepingu p 11.2 kohaselt hagejalt leppetrahvi 10% töö maksumusest, s.o

summas 2 083.33 eurot, millele lisandus käibemaks ning mille tasaarvestas lepingu 7.7 kohaselt

hagejalt kinnipeetud summaga.

Sealhulgas juhtis Transpordiamet leppetrahvinõuete esitamisel hageja tähelepanu, et

Transpordiametil oli lisaks õigus lepingute p 9.9 alusel nõuda leppetrahvi 0,1% töö maksumusest

iga viivitatud päeva eest. Lepingute p 9.13 kohaselt ei või leppetrahvide kogusumma, välja

arvatud lepingute punktis 11.2 sätestatud leppetrahv, ületada 15% kogu makstavast tasust.

Transpordiamet lepingute p-de 9.9 ja 9.13 alustel hagejale leppetrahvi ei rakendanud.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tõendamata on hageja väide selle kohta, et Transpordiametil

puudus alus leppetrahvide rakendamiseks. Transpordiamet on rakendanud leppetrahve legitiimse

eesmärgi suhtes proportsionaalselt. Muuhulgas juhib kohus tähelepanu, et ei välista nii VÕS §

646 lg-st 5, kui ka lepingu p-st 9.3 tulenevat õigust nõuda Transpordiametile tekkinud

täiendavate kulutuste hüvitamist hageja poolt.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud

lepingutingimustele ning hageja vastutab töö mittevastavuse eest. Seega oli kostja poolne töö

ümbertegemise nõue põhjendatud ja samuti olid õiguspärased kostja poolne lepingutest

taganemine ja leppetrahvide nõudmine.

Seega tuleb hageja Asfaldigrupp OÜ hagi kostja Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) vastu

õigussuhte tuvastamiseks ja rahaliste kohustuste täitmiseks jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-20-17283

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kohus leiab, et kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb nii

hageja kui kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mistõttu puuduvad menetluskulud, mida

kindlaks määrata.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik