3-21-1416/32 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-1416

Otsuse kuupäev

11.07.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Xi kaebus Viru Vangla 14.06.2021. a vastuse nr 2-

3/17018-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, seaduslik esindaja Y

Vastustaja – Viru Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-21-1211 juurest käesoleva asja materjalide juurde Viru Vangla

26.10.2020. a vastus nr 6-10/22802-2, 19.05.2021. a kiri nr 6-7/14465-2 ja 28.05.2021. a

vastus nr 6-7/14465-4 ning Yi 24.05.2021. a taotlus nr 6-10/14465-3 Viru Vanglale.

2. Rahuldada Xi kaebus ja teha kindlaks Viru Vangla 14.06.2021. a vastuse nr 2-3/17018-

2 õigusvastasus.

3. Mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot.

4. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada kohtuotsuse avaldamisel Xi ja Yi nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

10.08.2023

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-21-1416

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik Y esitas 05.05.2021 Viru Vanglale taotlused pikaajaliste

kokkusaamiste võimaldamiseks enda lähedastega 2021. a mais ja juunis. Viru Vangla teavitas

19.05.2021 kaebajat, et talle võimaldatakse pikaajaline kokkusaamine 15.–16.06.2021 ning tal

tuleb täpsustada, kes tema lähedastest pikaajalisele kokkusaamisele tuleb. Y märkis 24.05.2021.

a avalduses, et kokkusaamisele tuleb tema alaealine poeg X (edaspidi ka kaebaja). Viru Vangla

märkis 28.05.2021. a vastuses Yile, et võimaldab talle 15.–16.06.2021 pikaajalise

kokkusaamise kaebajaga tingimusel, et Y esitab teise lapsevanema nõusoleku, et laps on

vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele lubatud ning laps otsitakse lahtiriietumisega läbi ilma

tema vanemate juuresolekuta.

2. Y esitas 10.06.2021 Viru Vanglale kaebaja nimel taotluse, milles palus võimaldada

kaebajal Yit külastada 15.–16.06.2021 pikaajalisel kokkusaamisel, ilma et kaebajat otsitaks

lahtiriietumisega täielikult läbi. Taotluses märkis Y, et ta ei anna nõusolekut kaebaja

lahtiriietumisega läbiotsimiseks.

3. Viru Vangla jättis 14.06.2021. a vastusega nr 2-3/17018-2 kaebaja 10.06.2021. a taotluse

võimaldada pikaajaline kokkusaamine, ilma et vangla mingil juhul ei otsiks teda

lahtiriietumisega läbi, rahuldamata. Vangla põhjendas vastust järgmiselt.

Tulenevalt justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus

nr 44) § 31 lg-st 1 on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse

sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Pikaajalisele kokkusaamisele tulevatele

isikutele teostatakse vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel läbiotsimine. Läbiotsimise

ulatuse otsustab vangla vanglasse siseneja pääsla läbimise käigus. Lahtiriietumisega

läbiotsimine on vangla julgeoleku tagamiseks vajalik ja proportsionaalne meede ning Xi ja Yi

pikaajaline kokkusaamine saab toimuda vaid juhul, kui selleks on täidetud määruse nr 44 § 31

lg 1 tingimused. Taotluses viidatud õiguskantsleri 15.12.2020. a soovitus nr 7-

4/202089/2007058 ei ole õigustloov akt ega välista vangla kohustust tagada vangla julgeolek,

sh teostada julgeoleku tagamiseks vanglasse siseneja lahtiriietumisega läbiotsimine.

4. X esitas esindaja Yi vahendusel 20.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus

võttis pärast 17-aastase kaebaja tegeliku tahte väljaselgitamist 09.11.2021. a määrusega

menetlusse Viru Vangla 14.06.2021. a vastuse nr 2-3/17018-2 õigusvastasuse kindlakstegemise

nõudes.

5. Viru Vangla esitas kaebusele 24.11.2021 vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.

6. Kohus otsustas 05.06.2023. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis

pooltele tähtajad täiendavate selgituste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

7. Kaebaja esitas 12.06.2023 kohtule taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ning Viru

Vangla esitas 13.06.2023 kohtule täiendavad selgitused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja palub tunnistada Viru Vangla 14.06.2021. a vastuse nr 2-3/17018-2

õigusvastaseks, põhjendades kaebust järgmiselt.

8.1. Viru Vangla tegevuse tagajärjel jäi kaebajal ja tema isal Yil 2021. a juunikuus Viru Vanglas

ära pikaajaline kokkusaamine. Vangla seadis 14.06.2021. a vastuses kokkusaamise

lisatingimuseks selle, et mõlemad kaebaja vanemad peavad andma nõusoleku kokkusaamise

eelselt kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimiseks. Kumbki lapsevanematest ei nõustunud

3-21-1416

nõusolekut andma. Kaebaja soovib külastada oma vanglas viibivat isa, ilma et teda otsitaks

täieliku lahtiriietumise teel läbi.

8.2. Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamise vajadus tugineb õiguskantsleri 15.12.2020. a

seisukohale kirjas nr 7-4/202089/2007058 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 26 tulenevale

põhiseaduslikule õigusele perekonna ja eraelu puutumatusele. Pereliikmetel on seoses

pikaajaliste kokkusaamiste taotlemisega õigustatud ootus, et riik ei tee õigusvastaseid ja

ülemääraseid takistusi pereliikmete kooselule (Riigikohtu 04.04.2011. a otsus nr 3-4-1-9-10).

Õiguskantsler on rõhutanud, et iga kord ja kõikide pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külaliste

täielikult lahtiriietumisega läbiotsimine ei ole lubatud ning läbiotsimiste väära praktikat ei

muuda õiguspäraseks lapse vanema või eestkostja juureolek ega selleks protseduuriks antud

kirjalik nõusolek. Juhised, kuidas kohelda ja korraldada lapse kohtumisi vangistuses viibiva

vanemaga ning kuidas kohelda seejuures last, annavad ka Euroopa Nõukogu ministrite komitee

juhised CM/Rec(2018)5. Juhistest (p 23) tulenevalt peab vangla lapse turvakontrolli korraldama

lapsesõbralikult, austades lapse inimväärikust ja õigust privaatsusele. Samuti peab seejuures

tagama lapse psühholoogilise ja füüsilise turvalisuse. Igasugune ulatuslik läbiotsimine lapse

puhul on keelatud.

8.3. Kuigi vangla ei ole enda 14.06.2021. a kirjas tõsikindlalt väitnud, et lahtiriietumisega

läbiotsimine kindlasti aset leiaks, on ta siiski seadnud selle üheks pikaajalise kokkusaamise

toimumise tingimuseks, mistõttu on juba ainuüksi sellise tingimuse seadmine vangla enda

algatusel õigusvastane. Sisuliselt tähendab see seda, et kui lapsevanem ei anna luba last

lahtiriietumisega läbi otsida, siis laps ei kohtu ka oma vangistuses viibiva teise vanemaga. Viru

Vanglal on keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumise vältimiseks kasutusel väga kõrgel

tehnilisel tasemel kehaskänner, röntgenseade, metalliotsija ja teenistuskoer.

9. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.

9.1. Viru Vangla 14.06.2021. a otsusega nr 2-3/17018-2 ei jäetud kategooriliselt rahuldamata

kokkusaamise taotlust, vaid rahuldamata jäi taotlus võimaldada kaebajale pikaajaline

kokkusaamine, ilma et vangla otsiks teda lahtiriietumisega läbi.

9.2. Kuigi pikaajalise kokkusaamise puhul on tegemist mitte ainult kinnipeetava, vaid ka

vabaduses

viibiva

perekonnaliikme,

sh

alaealise

lapse

õigusega

kohtuda

oma

perekonnaliikmega ning avalik võim ei tohi takistada lapse ja temast lahus elava vanema

suhtlemist, ei saa vanglale asetada lapse ja vangistuses viibiva vanema suhete hoidmisel

kandvat rolli. Vangla on julgeolekuasutus, kus kehtivad kindlad reeglid, mida tuleb kõikidel

järgida.

9.3. Lahtiriietumisega läbiotsimine on vangla julgeoleku tagamiseks vajalik ning

proportsionaalne meede. Vangla julgeoleku seisukohalt on keelatud esemete vanglasse

sattumise takistamine oluline väärtus. Mitmed vangla julgeolekut ohustavad asjad on

mittemetallilised (narkootilised ained, ravimid) või siis väga väikesed (mälukaardid). Selleks,

et selliseid asju leida, on vaja teostada eraldi tõhusat kontrolli riietele. Samuti on vajalik

kontrollida, et keelatud esemed ei oleks paigaldatud külastaja ihule.

9.4. Vangla

on

läbiotsimistoimingute

tegemisel

lähtunud

kehtivatest

õigusaktidest

(vangistusseaduse (VangS) § 27 lg 1, justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 40 ja § 37 lg 2, määruse nr 44 § 31 lg 1 (kuni 25.11.2022 kehtinud

redaktsioon)). Ükski õigusakt ei teinud erandit alaealise läbiotsimisele. Õigusaktidest ei tulene,

millisel konkreetsel viisil tuleb teostada läbiotsimist, v.a nõue, et läbiotsimist teostavad

läbiotsitavaga samast soost isikud. Tegemist on toiminguga ning nõutav ei ole selle eelnev

põhjendamine, vaid põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel või toimingu õiguspärasuse

3-21-1416

kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses. Vangla on kokkusaajate suhtes läbiotsimise

vajalikkust kaalunud praktika kujundamisel, seejuures on kaalutud külastajate (sh laste) huve,

aga ka riske, mida toob kaasa mõne vähem riivavama läbiotsimise viisi valimine. Sellise

kaalumise tulemusel on nt otsustatud, et lühiajalisele klaasiga eraldamisega kokkusaamisele

tulles kokkusaajale täielikku läbiotsimist ei teostata, kuna seal on riskid väiksemad, sest vahetu

kokkupuude kinnipeetavaga puudub. Samas aga pikaajalise kokkusaamise korral on tõenäosus

vangla territooriumile keelatud aine/eseme sattumiseks suur, mistõttu peeti ainuvõimalikuks

viisiks kokkusaajate suhtes lahtiriietumisega kontrolli teostamist. Lahtiriietumisega

läbiotsimisel otsitakse külastaja läbi nii, et ta ei peaks olema alasti – nt ülakeha läbiotsimisel on

lubatud, kui alakeha on riietatud ja vastupidi.

9.5. Keelatud esemete leidmiseks läbiotsimise teostamine on praktikas tõhusaimaks viisiks.

Pikaajaliste kokkusaamiste puhul ei olnud muud meedet kasutades võimalik täielikult välistada

ohtlike ainete ja esemete sattumist vanglasse. Näiteks teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle

tuttavad ained, mis tähendab, et veel tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Metalliotsija

abil on võimalik leida teatud kriitilist massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid,

kusjuures metalliotsijat võivad eksitada tavapärased ja lubatud asjad — riiete needid, lukud

jms. Kompamise efektiivsus sõltub muuhulgas ka riiete materjaliomadustest, sh kanga

paksusest ja struktuurist. Kehaskänner valgustab läbi vaid riided kuni kehapinnani, kuid ei

pruugi markeerida mittemetallilisi kuivi asju (nt kotike pulbrilise ainega, mis on peidetud riiete

sisse või keha pinnale) ning sel juhul ei ole riskid maandatud. Seega kasutatakse kehaskännerit

veendumaks keelatud esemete puudumises riiete vahel (taskud, riiete sisemised küljed jne),

masin ei võimalda aga keelatud esemete tuvastamist, kui nad on peidetud kehaõõnsustesse või

kehaosade vahele.

9.6. Ka kohtupraktikas on leitud, et isikute läbiotsimine lahtiriietumisega on sobiv, vajalik ja

mõõdukas meede vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks, kuna muud vahendid ei

pruugi anda samaväärset tulemust (haldusasjad nr 3-15-566 ja nr 3-21-2414; Euroopa

Inimõiguste Kohtu 26.09.2006. a otsus asjas nr 12350/04, Wainwright vs UK, p 44–49).

9.7. Alates 2022. a augustist ei teostata alaealistele külastajatele täielikke läbiotsimisi.

Täisealiste suhtes muutus praktika 2022. a detsembris.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 14.06.2021. a toimingu ehk

14.06.2021. a kirjaga nr 2-3/17018-2 kaebaja 10.06.2021. a taotluse rahuldamata jätmise.

Kaebaja palus 10.06.2021. a taotluses võimaldada talle pikaajaline kokkusaamine isaga ilma

talle lahtiriietumisega läbiotsimist teostamata ning taotlus oli ajendatud sellest, et Viru Vangla

võimaldas 28.05.2021. a vastusega nr 6-7/14465-4 kaebajale ja tema isale 15.–16.06.2021

pikaajalise kokkusaamise, kuid mh tingimusel, et vanglale esitatakse eelnevalt kaebaja

vanemate nõusolek kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimiseks vanemate juuresolekuta. Kohus

võtab nii Viru Vangla 28.05.2021. a vastuse nr 6-7/14465-4 kui ka sama pikaajalise

kokkusaamise taotluse menetluses koostatud Viru Vangla 19.05.2021. a kirja nr 6-7/14465-2

ning kaebaja isa 24.05.2021. a taotluse haldusasja nr 3-21-1211 materjalide juurest praeguse

asja materjalide juurde. Viru Vangla 19.05.2021. a ja 28.05.2021. a vastuste käesoleva asja

juurde võtmist taotles enda 12.06.2023. a pöördumises kohtult ka kaebaja. Ülejäänud kaebaja

12.06.2023. a pöördumises nimetatud tõendid on juba asja materjalide hulgas olemas.

11. Kaebaja oli 2021. a juunis 17-aastane ning ta sai 2022. a märtsis täisealiseks. Seda

arvestades on kaebajal langenud ära õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist õigustanud

preventiivne huvi (et vangla ei otsiks teda lahtiriietumisega läbi tulevastel pikaajalistel

kokkusaamistel, mil ta on alaealine). Samuti on vangla muutnud läbiotsimiste praktikat.

3-21-1416

Arvestades aga kohtupraktikat vaidluse ammendumise ja sellises olukorras menetluse jätkamise

võimaluste kohta ning HKMS § 152 lg 1 p-s 4 ja lg-s 2 sätestatut, peab kohus võimalikuks

kaebaja tuvastamisnõude siiski sisuliselt lahendada.

12. VangS § 27 lg 1 esimene lause näeb ette, et vanglateenistuse ametnikul on õigus

kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Sama lõike kolmas lause

nõuab, et läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Sarnaselt

sätestab VangS § 68 lg 3, et vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast

väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Ka justiitsministri määruse nr 44 § 31 lg 1 esimene

lause (26.03.2021 kuni 15.07.2022 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et vanglateenistuse

ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või

vanglas viibiv isik. Tulenevalt VSkE § 37 lg-st 2 koosmõjus §-ga 40 otsitakse enne ja pärast

kokkusaamist kinnipeetav ja kokkusaaja läbi. Kui kokkusaaja keeldub läbiotsimisest, siis teda

kokkusaamisele ei lubata (VSkE § 37 lg 4 koosmõjus §-g 40). Eeltoodud sätetest tulenevalt ei

ole vanglal kaalutlusruumi selle otsustamisel, kas pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt

lahkuv isik läbi otsida. Küll aga ei ole õigusaktidega ette nähtud, millisel viisil läbiotsimine aset

leiab, ning selle otsustamisel on vanglal kaalutlusruum (haldusmenetluse seaduse § 4).

Vastustaja viidatust hilisemas kohtupraktikas on rõhutatud, et olukorras, kus seadusandja ei ole

ette näinud kinnipeetavat külastavate isikute alasti läbiotsimist iga kord, tuleb vanglal

läbiotsimise viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi erandlikuks, mis

nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist, sealjuures ka lapse huvidega arvestamist ja nende

esikohale seadmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-161,

p-d 10, 11). Samal seisukohal on olnud õiguskantsler kaebaja viidatud kirjas vanglale.

13. Kaebaja on enda 10.06.2021. a taotluses (digitaalse kohtutoimiku (dtl) 12) sisuliselt

palunud vanglal jätta ta enne 15.–16.06.2021 toimuma pidanud pikaajalist kokkusaamist

lahtiriietumisega läbi otsimata, et tagada tema psühholoogiline ja füüsiline turvalisus. Viru

Vangla keeldus 14.06.2021. a kirjaga (dtl 13) sellise toimingu sooritamata jätmisest. Kohus

mõistab Viru Vangla 14.06.2021. a kirja selliselt, et vangla pidas kaebaja lahtiriietumisega

läbiotsimist enne pikaajalisele kokkusaamisele tulemist ning lapsevanemate kirjalikku

nõusolekut selle teostamiseks igal juhul vajalikuks. Hoolimata vastuses kasutatud sõnastusest

„Eeltoodule tuginedes jätame Teie taotluse, võimaldada Teile pikaajaline kokkusaamine, ilma

et vangla mingil juhul ei otsiks Teid lahtiriietumisega läbi, rahuldamata“, sisaldub vastuses ka

vangla kindel seisukoht, et pikaajalisele kokkusaamisele tulevatele isikutele lahtiriietumisega

läbiotsimise teostamine on vangla julgeoleku tagamiseks vajalik ja proportsionaalne meede.

Seda, et selle seisukoha taga oli vanglas väljakujunenud praktika, et kõigile pikaajalisele

kokkusaamisele tulevatele isikutele, sh alaealistele, teostatakse lahtiriietumisega läbiotsimine,

kinnitavad vangla seisukohad nii 28.05.2021. a vastuses kaebaja isale kui ka samas vastuses

viidatud vangla 26.10.2020. a vastuses nr 6-10/22802-2. Kohus võtab ka vangla 26.10.2020. a

vastuse nr 6-10/22802-2 haldusasja nr 3-21-1211 materjalide juurest praeguse asja materjalide

juurde. Viimati nimetatud vastuses on vangla kinnitanud, et (kõigile) pikaajalisele

kokkusaamisele tulevatele isikutele teostatakse lahtiriietumisega läbiotsimine. Seega tõlgendab

kohus vangla 14.06.2021. a kirja selliselt, et vangla on pidanud igal juhul vajalikuks kaebajale

15.–16.06.2021 pikaajalisele kokkusaamisele eelnevalt lahtiriietumisega läbiotsimise

teostamist.

14. Kohus leiab, et vastustaja keeldumine igal juhul lahtiriietumisega läbiotsimise ärajätmisest

ei ole õiguspärane. Vastustaja on küll õigesti viidanud sellele, et vanglal tuleb igal üksikjuhul

otsustada läbiotsimise ulatus ja viis, kuid vangla seisukohtadest praeguses vaidluses järeldub,

et vaidlustatud keeldumise ajal ei pidanudki vangla vajalikuks kaaluda seda, kas kaebaja enne

pikaajalist kokkusaamist läbiotsimine ja sellega vangla julgeoleku tagamine oleks võimalik ka

3-21-1416

vähem piiravama läbiotsimise meetodi kasutamisel, kui seda on lahtiriietumisega läbiotsimine.

Vastustajal tuli arvestada, et tegemist on alaealisega, kes on üldjuhul füüsiliselt ja vaimselt

ebaküpsemad ja haavatavamad kui täisealised inimesed, ning kelle heaolu tuleb seada

esikohale. Vangla esitatud väidetest tuleneb selgelt, et tegemist oli sel ajal vanglas üldiselt

levinud praktikaga, mille kujundamisel leiti kõikidesse pikaajalistele kokkusaamistele

eelnevatesse kontrollidesse puutuvalt, et ainuke viis selles olukorras julgeoleku tagamiseks on

külaliste, sh alaealiste läbiotsimine lahtiriietumisega läbiotsimisega. Ka vangla 14.06.2021. a

vastuses kaebajale ei ole viidatud ühelegi konkreetselt kaebajaga, kaebaja isaga või pikaajalise

kokkusaamise ajaga seotud või muule asjaolule, mida vangla oleks läbiotsimise ulatuse

otsustamisel arvesse võtnud. Kuigi ei saa välistada, et sellised kaalukad asjaolud said tekkida

pikaajalise kokkusaamise toimumise ajaks, ei õigustanud see vanglal ilma kaalutlusõigust

teostamata ja konkreetsetele asjaoludele tuginemata lahtiriietumisega läbiotsimise teostamata

jätmisest keeldumist.

15. Kohtupraktikas on selgitatud, et pikaajalisele kokkusaamisele tulevaid isikuid, eriti

alaealisi, ei ole üldjuhul karistatud õigusrikkumise eest ning neist lähtuv oht ei saa seetõttu olla

võrreldav pikaajalisel kokkusaamisel viibivast kinnipeetavast lähtuva ohuga. Seetõttu ei saa

eriti alaealiste külastajate poolt õigusrikkumiste toimepanemise – vanglasse keelatud esemete

toimetamise – tõenäosust pidada sedavõrd suureks, et õigustada nende läbiotsimist sõltumata

konkreetsest juhtumist eriti intensiivsel viisil (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022. a otsus

nr 3-21-161, p 12). Tulenevalt sellest, et määruse nr 44 § 32 p 2 ja Viru Vangla kodukorra

p 13.2.7 näevad ette ka kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikkuse nii enne kui ka pärast

pikaajalist kokkusaamist, on pikaajalisel kokkusaamisel käivate laste kaudu vanglas keelatud

esemete vangla eluosakonda toimetamine ebatõenäoline ka juhul, kui lapsi ei otsita läbi alasti.

16. Kohus ei nõustu vanglaga, et kaebaja igal juhul lahtiriietumisega läbiotsimise teostamist

õigustas see, et teised läbiotsimise viisid ei saanud tagada vangla julgeolekut, s.o vältida

keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumist sedavõrd tõhusal viisil kui alasti läbiotsimine.

Alaealisi isikuid puudutavas olukordades, kus lahtiriietumisega läbiotsimist tuleb alaealiste

huvide kaitse eesmärgil pidada äärmiselt erandlikuks meetmeks, on põhjendatud arvestada

sellega, et teised läbiotsimise viisid nagu metallidetektor, kompamine, röntgenseade,

kehaskänner ja teenistuskoer (vt ka määruse nr 44 § 31 lg 5) võimaldavad selle ohu siiski suurel

määral ära hoida. Keelatud esemete või ainete eluosakonda toimetamist aitab vältida konkreetse

kinnipeetava isikuga seotud ohtude hindamine ja võimalus kinnipeetav, mitte teda külastav isik,

eriti alaealine, alasti läbi otsida (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022. a otsus haldusasjas

nr 3-21-161, p 13). Vangla ei ole praegusel juhul viidanud ühelegi sellisele asjaolule, millest

tulenevalt oleks saanud järeldada kaebaja ja tema isa kokkusaamise puhul kõrgendatud ohu

esinemist vanglasse keelatud esemete ja ainete sissetoomiseks. Vangla ei ole väitnud sedagi, et

sellist konkreetset ohuhinnangut (tuginedes näiteks kaebaja varasemale käitumisele, vanglale

muul viisil teadaolevale asjakohasele infole vms) oleks üldse antud.

17. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et Viru Vangla 14.06.2021. a keeldumine jätta kaebaja suhtes

enne tema pikaajalist kokkusaamist isaga igal juhul teostamata just lahtiriietumisega

läbiotsimine on õigusvastane. Kaebus tuleb seetõttu rahuldada ning teha kindlaks Viru Vangla

14.06.2021. a vastuse nr 2-3/17018-2 õigusvastasus.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei

mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot. Need

menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamise tõttu vastustajalt HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja

kasuks välja mõista. Kohtule ei ole esitatud muid menetluskulude kandmist tõendavaid

3-21-1416

dokumente ning ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad seetõttu HKMS § 109 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

19. Kohus asendab kaebaja ja tema isa nimed nende eraelu kaitseks avaldatavas kohtuotsuses

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)