2-22-1380/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.07.2023 Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-1380

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Olerex hagi Imlitex Eesti OÜ vastu

elektrienergia ostu üldlepingust tuleneva kohustuse

täitmise ja viiviste väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

320 721,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Olerex (registrikood 10136870,

asukoht Võru 176, 50112 Tartu)

Hageja lepinguline esindaja: R R (e-post: xxx)

Kostja: Imlitex Eesti OÜ (registrikood 14255502,

asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko

Pikani (e-post: marko.pikani@glimstedt.ee)

Asja läbivaatamine

07. juuni 2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista hageja AS Olerex kasuks kostjalt Imlitex Eesti OÜ põhivõlgnevus

264 730,75 eurot.

3. Välja mõista hageja AS Olerex kasuks kostjalt Imlitex Eesti OÜ 11.07.2023

seisuga sissenõutavaks muutnud viivised 77 830,83 eurot ja viivised alates

12.07.2023 kuni põhivõla (264 730,75 eurot) tasumiseni lepingujärgses määras

0,05% tasumata põhivõlalt päevas.

4. Jätta Harju Maakohtu 28.01.2022 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud

hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Tsiviilajas menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

6. Välja mõista kostjalt Imlitex Eesti OÜ hageja AS Olerex kasuks menetluskulude

hüvitis 5 519,86 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. AS Olerex esitas Imlitex Eesti OÜ vastu kohtule hagi, milles palus kohtul:

-

hageja AS Olerex kasuks kostjalt Imlitex Eesti OÜ välja mõista hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud võlgnevus 272 407,94 eurot (sh põhivõlgnevus 264 730,75

eurot ja viivisevõlgnevus 7 677,19 eurot) ning TsMS §-st 367 tulenevalt viivis, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, so 0,05% päevas tasumata

põhisummalt 264 730,75 eurot iga viivitatud päeva eest alates 28.01.2022 kuni põhinõude

täitmiseni.

-

Menetluskulud jätta kostja Imlitex Eesti OÜ kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt AS Olerex (edaspidi nimetatud „hageja“) ja Imlitex

Eesti OÜ (edaspidi nimetatud „kostja“) sõlmisid 06.06.2019 elektrienergia ostu üldlepingu

(edaspidi nimetatud Leping), mille punkti 1.1 kohaselt võttis kostja kohustuse müüa hagejale

lõpptarbimiseks aktiivelektrienergiat (edaspidi elektrienergia) kindlaksmääratud koguses

tarnena ja hageja võttis kohustuse osta elektrienergiat ning maksta selle eest vastavalt

tehingukinnituses (tehingukinnitustes) või Lepingus sätestatud hinnale ja korrale. Lepingu

juurde kuulusid lahutamatute lisadena tehingukinnitused nr 2020/001, nr 2021/001 ning nr

2022/001. Vastavalt lepingu punktile 8.1 jõustus Leping allkirjastamisest ja oli sõlmitud

tähtajatult.

3. 30.09.2021 saatis kostja hagejale Lepingu ülesütlemise teate. Kostja tugines VÕS § 196 lg-

le 1 ja põhjendas Lepingu erakorralist ülesütlemist järgmiselt: „Tulenevalt ootamatust

turuolukorrast ja erakordselt kõrgetest elektri hindadest hulgimüügiturul, ei saa Imlitex Eesti

täita oma kohustusi elektri müügilepingute alusel ning peab elektri müügi äritegevuse

lõpetama või vastupidisel juhul muutub Imlitex Eesti maksejõuetuks. Sellel põhjusel

teavitame teid, et lõpetame teiega sõlmitud Lepingud ning nende praegused ja tulevased

tarned alates 1. novembrist 2021.“

4. 08.11.2021 sõlmisid hageja ning kostja kokkuleppe Lepingu lõpetamiseks (Termination

Agreement, edaspidi nimetatud Kokkulepe), mille punktis 3 leppisid pooled kokku, et kostja

tasub hagejale Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu vastavalt Lepingu punktile 7.3.

Kokkuleppe punkti 4 kohaselt võttis kostja kohustuse tasuda hagejale maksed summas 22 458

eurot ning 198 151 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokkuleppe punktis 5 leppisid pooled

kokku, et kostja tasub hagejale Kokkuleppe punktis 4 nimetatud maksed hiljemalt 30.11.2021.

5. Kokkuleppe alusel koostas ja esitas hageja 10.11.2021 kostjale arved nr 500-018800 ja nr

500018801.

6. Kostja on jätnud täitmata poolte vahel 08.11.2021 sõlmitud Kokkuleppe punktidest 3 - 5

tuleneva maksekohustuse. Kostja on jätnud tasumata kaks (2) hageja poolt esitatud põhiarvet.

Nimetatud arvete tasumise tähtpäev on möödunud ja kostja ei ole seega oma lepingulist

kohustust tähtaegselt täitnud.

7. Põhivõlgnevus on kokku summas 264 730,75 eurot. Arvestades, et kostja ei järginud

Kokkuleppe punktist 5 tulenevat maksetähtaega ning lähtudes Lepingu punktist 6.7 ja VÕS §

113 lg-st 1, on hageja arvestanud perioodil 01.12.2021 – 27.01.2022 tähtaegselt tasumata

põhiarvetelt viivist kokku summas 7 677,19 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

8. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

9. Kostja vastuse kohaselt 06. juunil 2019 sõlmisid kostja ja hageja elektrienergia ostu

üldlepingu (edaspidi Üldleping) ja Üldlepingu lahutamatute lisadena tehingukinnitused,

milles pooled määrasid kindlaks tarneperioodid ja tarnitava elektrienergia koguse.

10. 30. septembril 2021 edastas kostja hagejale lepingu ülesütlemise teate, millega ütles

juhindudes VÕS § 196 lg-st 1 erakorraliselt üles Üldlepingu koos selle lahutamatute lisadega

alates 01. novembrist 2021.

11. 08. novembril 2022 sõlmisid pooled Üldlepingu lõpetamise kohta kokkuleppe. Pooled on

pidanud läbirääkimisi võimaliku kompromissi sõlmimiseks, kuid käesoleva vastuse esitamise

seisuga ei ole kompromissi saavutanud.

12. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on tervikuna paljasõnaline ja tõendamata ning kostja

ei tunnista hageja poolt hagiavalduses esitatud nõudeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.

14. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Hageja ja kostja sõlmisid 06.06.2019 elektrienergia ostu üldlepingu (edaspidi nimetatud

Leping), mille punkti 1.1 kohaselt võttis kostja kohustuse müüa hagejale lõpptarbimiseks

aktiivelektrienergiat (edaspidi elektrienergia) kindlaksmääratud koguses tarnena ja hageja

võttis kohustuse osta elektrienergiat ning maksta selle eest vastavalt tehingukinnituses

(tehingukinnitustes) või Lepingus sätestatud hinnale ja korrale. Lepingu juurde kuulusid

lahutamatute lisadena tehingukinnitused nr 2020/001, nr 2021/001 ning nr 2022/001.

Vastavalt lepingu punktile 8.1 jõustus Leping allkirjastamisest ja oli sõlmitud tähtajatult (tlk

5-12).



30.09.2021 saatis kostja hagejale Lepingu ülesütlemise teate, milles teavitas hagejat, et

lõpetab tarned hagejale alates 1. novembrist 2021 (tlk 13-14).



08.11.2021 sõlmisid hageja ning kostja kokkuleppe Lepingu lõpetamiseks (Termination

Agreement, edaspidi nimetatud Kokkulepe), mille punktis 3 leppisid pooled kokku, et kostja

tasub hagejale Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu vastavalt Lepingu punktile 7.3.

Kokkuleppe punkti 4 kohaselt võttis kostja kohustuse tasuda hagejale maksed summas 22 458

eurot ning 198 151 eurot. Kokkuleppe punktis 5 leppisid pooled kokku, et kostja tasub

hagejale Kokkuleppe punktis 4 nimetatud maksed hiljemalt 30.11.2021 (tlk 15).



Kokkuleppe alusel koostas ja esitas hageja 10.11.2021 kostjale arved nr 500-018800 ja nr

500018801 (tlk 17-18).

15. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 264 730,75 eurot.

16. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama

paragrahvi lg 3 alusel loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine,

sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja lg 6 ja § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

17. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 08.11.2021

kokkuleppe Lepingu lõpetamiseks, mille punktis 3 leppisid pooled kokku, et kostja tasub

hagejale Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu vastavalt Lepingu punktile 4. Kokkuleppe

punkti 4 kohaselt võttis kostja kohustuse tasuda hagejale maksed summas 22 458 eurot ning

198 151 eurot. Kokkuleppe punktis 5 leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale

Kokkuleppe punktis 4 nimetatud maksed hiljemalt 30.11.2021. 08.11.2021 sõlmitud lepingu

lõpetamise kokkuleppe alusel on hageja väljastanud kostjale 31.01.2021 arve nr 500-018800

summas 22 457,76 eurot, millele lisandub käibemaks 4 491,55 eurot, kokku 26 949,31 eurot

ja 31.10.2021 arve nr 500-018801 summas 198 151,30 eurot, millele lisandub käibemaks

39 630,24 eurot, kokku 237 781,44 eurot.

18. Vaidlust puudub sellel üle, et kostja ei ole hiljemalt 30.11.2011 hagejale kokkulepitud

makseid kokku summas 220 639 eurot, millele lisandub käibemaks 44 121,79 eurot, so kokku

264 730,75 eurot, tasunud. Kostja ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, miks ta ei ole nimetatud

võlgnevust hagejale tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus summas 264 730,75 eurot.

19. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ei

ole täitnud oma kohustus vastavalt kokkulepe punktile 5 kokkulepitud tähtajaks, siis on

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Lepingu punktist 6.7 tulenev viivisemäär kohustuse täitmisega

viivitamisel on 0,05% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hagi esitamise ajaks on

sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 7 677,19 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka

lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

20. Kuna kohus on rahuldanud hageja põhinõude, siis kuulub rahuldamisele ka hageja

viivisenõue. Hageja nõue on muutnud sissenõutavaks 31.11.2021. Eeltoodust tulenevalt

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise asja seisuga (11.07.2023)

viivise summas 77 830,83 eurot (viivitatud päevi kokku 588, viivise summa päevas

132,365375 eurot) ja TsMS § 367 alusel viivise alates 12.07.2023 määraga 0,05% päevas

põhinõudelt summas 264 730,75 eurot kui põhinõude tasumiseni.

21. Kohus leiab, et 28.01.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta

muutmata. Hagi tagamise abinõu peab jääma jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava

abinõuna.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

22. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 3780

eurot, hageja pool hagi tagamise määrusega seoses hageja poolt kantud täituritasu summas

333,60 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 1 406,26 eurot.

23. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.

24. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Lepingulise esindaja kulud tuleb hüvitada põhjendatud ja vajalikus ulatuses

(TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja

kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas

nr 3-2-1-115-13, p 25).

25. RLS § 59 lg 1 ja RLS § 59 lg 17 alusel tuli hagejal hagiavalduse ja hagi tagamise taotlus

esitamise tasuda 3 780 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud, seega on põhjendatud mõista

kostjalt välja hageja tasutud riigilõiv summas 3 780 eurot.

26. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1

järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o

tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

27. Hagejat on käesoleva tsiviilmenetluses esindanud lepinguline esindaja Riina Rebane.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi

järgnevalt: 26.- 27.01.2022 nõude aluseks olevate materjalidega tutvumine, hagiavalduse (sh

hagi tagamise taotlus) koostamine ning kohtule esitamine kokku 3 tundi kogumaksumusega

300 eurot; 25.03 – 05.04.2022 suuline ning kirjalik suhtlus kostja esindaja ning volitajaga

võimaliku kompromissi tingimuste osas kokku 45 minutit maksumusega 75 eurot; 06.04 –

08.04.2022 suuline ja kirjalik suhtlus kostja esindaja ning volitajaga võimaliku kompromissi

tingimuste osas kokku 1 tund ja 30 minutit maksumusega 150 eurot; 11.04.2022 kostja

08.04.2022 menetlusdokumendiga tutvumine, suhtlus volitajaga kokku 30 minutit

maksumusega 50 eurot; 13.04.2022 kostja 08.04.2022 menetlusdokumendile vastuse

koostamine ja kohtule esitamine kokku 1 tund ja 10 minutit maksumusega 116,67 eurot;

04.01.2023 suhtlus volitajaga ning päring kohtule asja menetluse seisu väljaselgitamiseks

kokku 15 minutit maksumusega 31,25 eurot; 06.06.2023 kohtuistungiks valmistumine,

suhtlus volitajaga kokku 1 tund ja 30 minutit maksumusega 187,50 eurot; 07.06.2023

maakohtu istungil esindamine 20 minutit maksumusega 41,67 eurot; 09.06.2023

menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 20 minutit maksumusega 41,67

eurot. Õigusabi osutamisega seonduvad järgmised kulud: 07.06.2023 R R-M sõiduaeg Tartu-

Tallinn-Tartu 5 tundi 10 minutit maksumusega 45 eurot tund, st kokku 232,50 eurot. 2.2.

07.06.2023 R R-M sõidukulu Tartu-Tallinn-Tartu 1 km maksumusega 0,5 eurot, st 360 km x

0,5 eurot = 180 eurot. Seega on hageja kandnud seoses käesoleva asja menetlemisega

õigusabikulusid ja õigusabi osutamisega seotud kulusid kokku 1 406,26 eurot.

28. Kohus kontrollis hageja menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabi ajakulu ning ei

tuvastanud selgelt mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid ega pea vajalikuks

kõigi toimingute osas kulu analüüsi pikemalt esitada.

29. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu kuni 31.12.2022 100 eurot (millele

ei lisandu käibemaksu) ja alates 01.01.2023 125 eurot (millele ei lisandu käibemaksu) on

käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik ning selline tasu vastab ka keskmisele sarnase

õigusteenuse eest makstavale tasule. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud vastavalt

taotlusele on seega 1 406,26 eurot (käibemaks ei sisaldu ega lisandu).

30. Lisaks lepingulise esindaja kulule ja riigilõivule on hageja menetluskuludeks kohtutäituri

tasu 333,60 eurot. Asja läbivaatamise kulud on TsMS § 144 p 5 kohaselt kohtutäituri tasu

hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Kuna kohus on rahuldanud hageja

hagi tagamise taotluse ja hageja on pöördunud hagi tagamise taotluse täitmiseks kohtutäituri

poole, siis hageja poolt tasutud kohtutäituri tasu summas 333,60 eurot näol on põhjendatud

kohtuvälise kuluga.

31. Eeltoodust tulenvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud

summas 5 519,86 eurot.

32. Vastavalt taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik