3-22-1501/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1501

Haldusasi

X kaebus Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko

Paas

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Raul Oberg

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 31.05.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.08.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xit karistati kohtuvälise menetleja 06.11.2020 otsusega üldmenetluses

Keskkonnainspektsiooni poolt läbi viidud väärteomenetluses nr 940020000343 jäätmeseaduse

(JäätS) § 125 lg 1-s sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 140 trahviühiku

ulatuses, s.o 560 euroga.

3-22-1501

2. Keskkonnaamet teavitas Xit 23.05.2022 teatega (dtl 208-210) haldusmenetluse nr 2700

alustamisest. Talle anti õigus esitada kavandatava ettekirjutuse suhtes arvamusi ja vastuväiteid

hiljemalt 10.06.2022. X esitas 26.05.2022 haldusmenetluses küsimusi, millele Keskkonnaamet

vastas 31.05.2022 kirjaga (dtl 226-227). X avaldas 01.06.2022 soovi anda suulisi selgitusi

ning esitada täiendavaid küsimusi. Xi ärakuulamine toimus 14.06.2022 (protokoll dtl 11-18).

3. Keskkonnaamet koostas JäätS § 119 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel

20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700 (dtl 7-10), millega kohustas Xit Raplamaal Rapla vallas

Purku külas Lindefarmi kinnistult likvideerima 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (p 1),

kaks konteinerit (kokku 40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit (p 2) ja ühe koormatäie

(vähemalt 8 m3) oksi (p 3), andes need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule ning

esitama jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid Keskkonnaametile (p 4). Keskkonnaamet

määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 25.07.2022 ning hoiatas sunniraha rakendamisega.

Ettekirjutuse põhjendused olid järgmised.

1)

Keskkonnaamet tuvastas ajavahemikul 28.01.2020‒02.03.2020, et Lindefarmi kinnistule

ladustatakse ehitus- ja lammutusjäätmeid. Väärteomenetluses nr 940020000343 on

06.11.2020 tuvastatud, et ORS Recycling OÜ ja X sõlmisid 28.01.2020 töövõtulepingu,

millega ORS Recycling OÜ teostab Jõelähtme vallas Kallavere, Ülgase ja Võreda külas

asuvatel kinnistutel detailplaneeringutega kinnitatud alal olevate eluhoonete, kõrvalhoonete ja

muude rajatiste lammutamise ja likvideerimise, lammutusest tuleneva lammutusprahi

regulaarse äraviimise ning kinnistute tasandamise. Tööde teostamise ajaks määrati

28.01.2020‒01.04.2020. Samas väärteomenetluses on ülekuulamiste ja päringutega

tuvastatud, et 2020. a veebruaris andis X ORS Recycling OÜ-le Ülgase külas üle enam kui 60

tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (vedaja Wasteman OÜ), kaks konteinerit (2×20 m3)

värvilist purustatud plastgraanulit (vedaja Pro Computers OÜ) ning ühe veoauto koormatäie

oksi, jättes eelnevalt veendumata, et ORS Recycling OÜ-l ja äriühingut esindanud Y puudus

jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. ORS Recycling OÜ-l oli ajavahemikus 07.02.2020‒

27.01.2021 registreering tavajäätmete edasimüümiseks. X ei oma jäätmealast registreeringut

ega keskkonnakaitseluba, aga on Kallavere, Ülgase ja Võreda külast Lindefarmi kinnistule

viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja. X omas jäätmete üle tegelikku võimu, kuna

sõlmis ehitiste lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja

vedamiseks lepingu, andes lepinguliste kohustuste täitmise üle selleks õigust mitteomavale

isikule. Xi vastutus jäätmete käitlemise eest JäätS § 28 lg 4 alusel ei ole lõppenud ning tal on

siiani täitmata JäätS § 28 lg-st 1 tulenev kohustus anda jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust

omavale isikule. JäätS § 28 lg 1 kohustuse täitmata jätmine on käsitatav KorS § 5 lg 1 kohase

korrarikkumisena. JäätS § 128 lg-st 2 tulenevalt vastutab X jäätmevaldajana Lindefarmi

kinnistule viidud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

2)

Keskkonnaametil on ettekirjutuse tegemise pädevus. Ettekirjutus tehakse vajadusest

tagada JäätS § 28 lg-tes 1 ja 2 tulenevate nõuete täitmine, mille kohaselt on jäätmevaldaja

kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma

need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule ning jäätmeid üle andev isik peab olema,

arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse

üle antud jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaamet ei arvesta Xi esitatud paljasõnaliste

vastuväidetega, kuna Keskkonnaamet on omapoolse tõendamiskoormuse täitnud.

Keskkonnaamet on läbi viinud väärteoasja, mille otsus on jõustunud. Antud haldusasjas

toetutakse väärteoasjas tuvastatud asjaoludele. Leitud on piisavaid tõendeid põhjendatud

kahtluse olemasoluks, et X andis ORS Recycling OÜ-le lepingu alusel korralduse 60 tonni

ehitus- ja lammutusjäätmete, kahe 20 m3 konteineri plastikgraanulite ja ühe koormatäie okste

likvideerimiseks Ülgase, Kallavere ning Võerdla külast.

2(9)

3-22-1501

3)

Keskkonnaamet hoiatas ühtlasi, et kui ettekirjutuse resolutsioonis märgitud tähtajaks

25.07.2022 ettekirjutusega määratud kohustusi täidetud ei ole, rakendab ta sunniraha 2000

eurot.

4. X esitas 13.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, nõudes Keskkonnaameti

20.06.2022 ettekirjutuse täielikku või osalist tühistamist, olles viimasel juhul alternatiivselt

nõus teostama vastavalt ettekirjutuse p-le 3 ühe veoauto koorma okste jm haljastusjäätmete

Lindefarmi kinnistult äraveo ja utiliseerimise.

5. X eemaldas kohtumenetluse ajal Lindefarmi kinnistult jäätmeid ja esitas

Keskkonnaametile tõendid jäätmete veost ja jäätmekäitlejatele üle andmisest kokku 74,62

tonni jäätmete kohta (61,48 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid ning 13,12 tonni mehhaanilise

töötlemise jääke ehk plastikgraanuleid). Keskkonnaamet teavitas 14.02.2023 kohut, et teostas

30.01.2023 järelkontrolli ettekirjutuse täitmise üle, luges ettekirjutuse täidetuks ja lõpetas

03.02.2023 teatega haldusmenetluse. Keskkonnaamet hindas ettekirjutuse resolutsioonis

esitatud kohustused täidetuks ilma 8 m3 okste likvideerimiseta, kuna need on biolagunevad

jäätmed, mille leidmine ülejäänud Lindefarmi kinnistule ladustatud jäätmete seast on

ebamõistlikult keeruline.

6. X esitas 22.02.2023 taotluse üleminekuks nn jätkutuvastuskaebusele, viidates

preventiivsele huvile ning märkides, et ettekirjutuse nõuded olid õigusvastased. Kaebaja

soovib vältida edaspidi samadel asjaoludel õigusvastase haldusakti andmist enda suhtes ning

esitada Keskkonnaameti vastu kahju hüvitamise nõude. Tallinna Halduskohus rahuldas

taotluse 06.04.2023 määrusega ning läks Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse täieliku

või alternatiivselt osalise tühistamise nõudelt üle Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse

täielikult või osaliselt õigusvastasuse tuvastamise nõudele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X palub tuvastada Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse osaline

õigusvastasus (kaebuse seisukohad dtl 2-5; täiendavad seisukohad dtl 103 ja

kohtuistungil). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Haldusmenetlus on läbi viidud pealiskaudselt. Ettekirjutuse koostamisel arvestati ainult

väärteomenetluses nr 940020000343 tuvastatud asjaoludega, sisuliselt mingit haldusmenetlust

peale ärakuulamise läbi ei viidud, ka kaebaja taotlused jäeti rahuldamata. Haldusmenetluses ei

võetud üheltki teiselt isikult selgitusi ega viidud läbi muid toiminguid (nt vaatlus, asjaolude

uurimine). Väärteomenetluses esitas kaebaja vastulause, viidates väärteomenetluse läbiviimise

puudustele, millega vastustaja ei arvestanud. Kaebaja juhtis tähelepanu, et väärteomenetluses

ei ole tuvastatud tema seost jäätmetega ning samuti ei ole paikvaatluse läbiviimise koht seotud

kaebajaga. Mitte ühelgi kaebajaga seotud kinnistul ei ole paikvaatlust läbi viidud ega saadud

tuvastada, kas kaebajale kuuluvatel kinnistutel üldse on jäätmeid olnud ja kas sealt neid ära on

viidud. Väärteomenetleja kinnitas, et kui kaebaja vastu ei vaidle, määratakse talle väike

rahatrahv jäätmeloa olemasolu kontrollimata jätmise eest, kuid mingeid muid süüdistusi

kaebajale väärteomenetluse käigus ei esitatud. Väärteomenetluse otsust kaebaja ei

vaidlustanud, kuna talle kinnitati, et sellega on tema suhtes kõik menetlused lõpetatud.

2)

Kaebaja soovis, et järelevalvemenetlus kui haldusmenetlus viidaks läbi haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 6 nõudeid järgides ja selgitataks menetletavas asjas olulise tähendusega

asjaolud, vajadusel kogutaks tõendeid. Menetleja seda ei teinud. Haldusmenetluses ei ole välja

selgitatud tegelikke asjaolusid ja enamus infot on võetud otse väärteomenetlusest, veendumata

seal välja selgitatud info ja faktide paikapidavuses. Selgitamaks, millistelt kinnistutelt viidi ära

3(9)

3-22-1501

jäätmeid ja kes on tegelik jäätmevaldaja, oleks pidanud võtma haldusmenetluses selgitused

jäätmevedu organiseerinud ORS Recycling OÜ esindajalt Yt. Haldusmenetluses ei ole

tõendatud ettekirjutuse väide, et jäätmete vedu Lindafarmi kinnistule korraldas kaebaja.

Ainukeseks tõendiks väärteomenetluses on ORS Recycling OÜ ja kaebaja vahel sõlmitud

leping jäätmete koristamiseks.

3)

Kohatu on väide, et jäätmed viidi ära kaebajale kuulunud kinnistutelt. Ülgase külas

puuduvad tänavad, kinnistute numbrid ja nimed, tegemist on aiamaadega, mida kasutati

aiasaaduste kasvatamiseks. Ülgase külas asub arvestatav kogus kogu riigi jäätmetest, mistõttu

ei saa panna kaebajale süüks, et jäätmed seal asuvad ja et kaebaja on nende jäätmete valdaja

või tekitaja. Kaebajal ei ole ühtegi kinnistut Võerdla külas ja on ainult üks kinnistu Kallavere

külas, Kure 87. Tegemist on maatulundusmaaga, kus ei ole ehitisi ega muid jäätmeid, mida

saaks sealt ära viia. Mitte ühelgi kaebajaga seotud kinnistul ei ole paikvaatlust läbi viidud,

seega ei ole tuvastatud, kas kaebajale kuuluvatel kinnistutel üldse jäätmeid olnud on ja kas

neid sealt ära on viidud.

4)

Kaebajal puudub seos väärteomenetluses toodud väitega, et ta on lammutusjäätmete

jäätmevaldaja ehk omas jäätmete üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks

ning lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja vedamiseks lepingu ja andis lepinguliste

kohustuste täitmise üle selleks õigust mitteomavale isikule. Tegelikkusele ei vasta

ettekirjutuse väide, et kaebaja on Kallavere, Ülgase ja Võerdla külast Lindefarmi kinnistule

viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja ehk omas jäätmete üle tegelikku võimu.

Kaebaja kinnistud on olnud inimeste aiamaad, kus ei ole kunagi olnud tootmist ega saanud

olla ka plastgraanuleid, mistõttu jääb arusaamatuks plastikgraanulite vedu ja nende

omistamine kaebajale. Sõlmitud töövõtulepingus kinnitas ORS Recycling OÜ kirjalikult, et tal

on olemas kõik vajalikud jäätmeload lepingu sõlmimiseks (leping dtl 177–184).

Ehitusjäätmeid kaebaja üle andnud ei ole, kaebaja andis üle vaid oksad ja muud haljasjäätmed.

Kui ettevõte tegutses ehitusjäätmete osas omal initsiatiivil, ei saa kaebajat selles süüdistada.

Haldusmenetluses ei ole tuvastatud ühtegi jäätmekogust ega nende tegelikku asukohta.

5)

Ettekirjutusega jäätmete vedamise eest vastutuse panemine kaebajale kui eraisikule on

äärmiselt ebaõiglane, sest kaebaja ei ole jäätmevedu korraldanud, seda füüsiliselt ellu viinud

ega finantseerinud. Jäätmevedu organiseerisid ja teostasid juriidilised isikud (ORS Recycling

OÜ, Wasteman OÜ, Computers OÜ), kes täna ei vastuta millegi eest, kuid nende

hoolsuskohustus peaks olema suurem kui eraisikul. Ettekirjutuse nõue vedada ära jäätmed

Lindefarmi kinnistult ei ole mõistlik kaebaja suhtes, sest kaebajal puudub selleks oskusteave.

2. Keskkonnaamet palub 25.08.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata (dtl 291-

296), leides järgmist.

1)

Haldusmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Haldusmenetluse toimikus olevad tõendid

on kogutud erinevate keskkonnajärelevalve alaste kontrollide (objekti kontrollimise

protokollid), väärteomenetluste (sündmuskoha vaatluse protokoll, menetlusaluste isikute ja

tunnistajate ülekuulamiste protokollid) ja konkreetse haldusmenetluse (kaebaja

ärakuulamisega seotud dokumendid) raames. Jõustunud otsusega väärteomenetluses

tuvastatud asjaoludele tugines vastustaja HMS § 5 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia

põhimõttest lähtudes. Süüteomenetluses on tõendamiskoormis kõrgem kui haldusmenetluses,

mistõttu olukorras, kus haldusmenetluses etteheidetud rikkumise asjaolud on

süüteomenetluses ammendavalt tuvastatud, saab lugeda tõendatuks ka haldusmenetluses

etteheidetud rikkumise. Tõendamiskoormis on eeltoodust tulenevalt kaebajale üle läinud ning

väärteomenetluses tuvastatud asjaolude ümberlükkamiseks tuleb kaebajal esitada oma väiteid

kinnitavad tõendid, mida kaebaja esitanud ei ole. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks

4(9)

3-22-1501

väärteomenetluses esitatud vastulausega arvestamata jätmine. Vastulause asjakohasust on

hinnatud väärteomenetluses ning jõutud seisukohale, et selles esitatut ei ole alust väärteoasjas

arvestada. Vastulause mittearvestamist on väärteootsuses selgitatud (dtl 198-206).

Haldusmenetluse läbiviimisel ei selgunud asjaolusid, mis annaksid alust seda seisukohta

muuta. Väärteo- ja haldusmenetlus on erineva eesmärgiga menetlused, neid võib läbi viia

samaaegselt ning üks ei välista teist. Haldusmenetlus on läbi viidud kaebaja õigusi ja huve

arvestades.

2)

Kaebaja vastutas ettekirjutuse tegemise hetkel jäätmete eest seetõttu, et tema kohustus

tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine ei lõppenud jäätmete üleandmisega, vaid kehtis kuni

jäätmete üleandmiseni nende käitlemiseks õigustatud isikule. Kaebaja oli ettekirjutuse

resolutsioonis nimetatud jäätmete valdaja ning vastutas jäätmete nõuetekohase käitlemise

tagamise eest. Ettekirjutuses on põhjendatult leitud, et töövõtulepingut sõlmides ning ehitus-

ja lammutusjäätmete ning plastgraanuleid üle andes omas kaebaja nende üle tegelikku võimu

ja oli seega jäätmete valdajaks JäätS § 9 tähenduses. Ettekirjutusest ja 14.06.2022

ärakuulamise protokollist nähtub, et kaebaja vastutus põhineb asjaolul, et ta on töövõtulepingu

objektiks olevatelt aladelt pärinevate jäätmete valdajaks. Ettekirjutuses ei ole mainitud, et

jäätmed viidi ära kaebajale kuulunud kinnistutelt. Asjaolu, et kaebaja kinnistul ei ole asunud

tootmist, ei tähenda, et kaebaja ei saa olla plastgraanulite valdaja.

3)

Pooled ei vaidle, et ORS Recycling OÜ-l puudus töövõtulepingu sõlmimise ja selle

täitmise ajal õigus jäätmete vastuvõtmiseks ja ladustamiseks. ORS Recycling OÜ-l oli

ajavahemikus 07.02.2020–27.01.2021 (s.o töövõtulepingu täitmise, mitte lepingu sõlmimise

ajal) registreering tavajäätmete edasimüümiseks, mis ei anna aga õigust jäätmete kogumiseks,

veoks ega taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. ORS Recycling OÜ paljasõnaline kinnitus

vajaliku loa olemasolu kohta ei vabastanud kaebajat JäätS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

kohustustest. Kuna keskkonnalubade ja registreeringute olemasolu on keskkonnaotsuste

infosüsteemist KOTKAS hõlpsasti kontrollitav, ei saa JäätS § 28 lg 2 kohane kohustus

piirduda üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse saamisega. Seega vastutab kaebaja

JäätS § 28 lg-test 4 ja 5 tulenevalt endiselt JäätS § 28 lg 1 kohase kohustuse täitmise, s.o

nimetatud jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Kuna kaebajal puudub õigus

jäätmete käitlemiseks, tuli tal kohustuse täitmiseks anda jäätmed käitlemiseks üle selleks

õigust omavale isikule.

4)

Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid, et asuda seisukohale, et kaebaja andis ORS

Recycling OÜ-le lisaks haljastusjäätmetele üle 60 tonni ehitus ja lammutusjäätmeid ning kaks

konteineritäit (40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit (s.o plastijäätmeid). Ettekirjutusest

nähtuvalt on need asjaolud tõendatud väärteomenetluses ülekuulamiste ja päringutega ning

ORS Recycling OÜ ja kaebaja vahel 28.01.2020 sõlmitud töövõtulepinguga nr 280120201.

Vastavalt ORS Recycling OÜ juhatuse liikme Yi 30.03.2020 ülekuulamise protokollile on

kaardil rohelisega märgitud kinnistud, mis olid töövõtulepingu objektideks (dtl 184).

Seejuures on leping täidetud, s.o jäätmed sealt veetud Lindefarmi kinnistule, Kure järve ääres

asuva rohelisega märgitud ala suhtes ning plastgraanulid asusid Pae ja Kivinurme tee äärsel

rohelisega märgitud alal.

5)

02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll toetab Yi ütlusi, et töövõtulepingu alusel

kokku kogutud ehitus- ja lammutuspraht ning värvilised graanulid viidi Lindefarmi kinnistule.

Vastavalt Wasteman OÜ juhatuse liikme C 21.05.2020 ülekuulamise protokollile vedas

Wasteman OÜ 2020. a veebruari keskpaigas ORS Recycling OÜ tellimusel Maardu lähedalt

Ülgase külast aiandusühistute piirkonnast Lindefarmi kinnistule 4 koormatäit, s.o veidi üle 60

tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (dtl 187). Seega kinnitavad ka C ütlused, et ehitus- ja

lammutusjäätmed veeti töövõtulepingu objektiks olevalt maa-alalt Lindefarmi kinnistule.

5(9)

3-22-1501

6)

Ülaltoodule tuginedes on töövõtulepingu, sündmuskoha vaatluse protokollidega ning Yi

ja C ütlustega tuvastatud, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-le üle 60 tonni ehitusjäätmeid,

mis ladustati Lindefarmi kinnistul. Vastavalt OÜ Pro Computers juhatuse liikme Q

27.05.2020 ülekuulamise protokollile vedas OÜ Pro Computers 2020. a veebruari lõpus ORS

Recycling OÜ tellimusel Maardu lähedalt Ülgase külast Lindefarmi kinnistule kaks

konteinerit värvilise purustatud plastikuga. ORS Recycling OÜ juhatuse liikme Yi 14.09.2020

ülekuulamise protokolli kohaselt kinnitab Y veelkord, et plastgraanulid pärinevad kindlasti

Maardust ja need pärinevad kaebajalt. Seega on töövõtulepingu, 02.03.2020 sündmuskoha

vaatluse protokolliga ning Yi ja Q ütlustega tuvastatud, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-

le kaks konteineritäit plastikgraanuleid, mis ladustati Lindefarmi kinnistul. Keskkonnaamet on

ettekirjutuse tegemisel põhjendatult jätnud arvestamata kaebaja väite, et ta ei ole

ehitusjäätmeid ega plastgraanuleid ORS Recycling OÜ-le üle andnud.

7)

Ettekirjutuse tegemine jäätmete Lindefarmi kinnistult likvideerimiseks ning

keskkonnaohu kõrvaldamiseks on põhjendatud, sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Ettekirjutus

on põhjendatud, sest jäätmed Lindefarmi kinnistul häirivad külaelanikke, seoses suurenenud

näriliste hulgaga kardetakse haiguse leviku ohtu ning need võivad põhjustada põlengut.

Kaebaja on teadlikult jätnud teenuseosutaja jäätmeloa olemasolus veendumata ning otsese

tahtlusega rikkunud JäätS nõudeid. Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev

üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge.

Keskkonnaohu vältimine ja kõrvaldamine on kaalukas avalik huvi. Seda seisukohta kinnitab

ka KeÜS § 10.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kaebajat likvideerima Lindefarmi

kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmed, plastikgraanulid, oksad (p-d 1-3) ning

andma need üle taoliste jäätmete käitlemise õigust omavale isikule (p 4). Kaebaja on

kohtumenetluse ajal jäätmeid likvideerinud ning Keskkonnaamet on sellest tulenevalt

lugenud ettekirjutuse täidetuks ja 03.02.2023 teatega haldusmenetluse lõpetanud.

Kohtu menetluses on praeguseks nn jätkutuvastuskaebus vaidlustatud ettekirjutuse

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ettekirjutuse p-i 3

osas, mis puudutas kohustust likvideerida oksad, ta õigusvastasuse tuvastamist ei

taotle, sest on juba varasemates menetlustes kinnitanud nende jäätmete üleandmist.

Seega on asjas vaidluse all ettekirjutuse p-de 1, 2 ja 4 õiguspärasus.

4. Vaidlustatud ettekirjutusega kohaldati kaebaja suhtes ühte riikliku järelevalve

üldmeetmest, milleks on KorS § 28 lg 1 kohane ettekirjutus ja sunnivahendi

kohaldamine. Selle kohaselt on pädeval korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise

korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise

või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite

kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

Keskkonnaameti volitus riikliku järelevalve teostamiseks JäätS-st tulenevate nõuete

täitmise üle tuleneb JäätS § 119 lg-st 1.

5. Kaebaja on kaebusest nähtuvalt seisukohal, et ettekirjutus on õigusvastane

esiteks põhjusel, et läbi pole viidud nõuetekohast haldusmenetlust, vaid tuginetud on

üksnes väärteomenetluses nr 940020000343 tuvastatud asjaoludele.

6. Kohtu arvates ei ole väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele tuginemine

praegusel juhul põhjendamatu, juba olemasolevate tõendite uuesti kogumine ei olnud

haldusmenetluses nõutav ning sisulist vaidlust ei saa olla väärteomenetluse käigus

tuvastatud asjaoludes. Kaebajat teavitati 23.05.2022 kirjaga haldusmenetluse

6(9)

3-22-1501

alustamisest ning teates viidati väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele, mis

haldusmenetluses tõendatuks loeti. Samuti on väärteomenetluses tuvastatud

asjaoludele viidatud nii kaebaja ärakuulamisel kui ka vaidlustatud ettekirjutuses.

Riigikohus on selgitanud, et kui süüteomenetlusest pärinevad tõendid on piisavad

selleks, et haldusorgan saab asja lahendamiseks olulised asjaolud kindlaks teha, oleks

ebamõistlik nõuda, et haldusorgan koguks samu tõendeid uuesti (Riigikohtu

14.11.2019 otsus nr 3-16-2497, p 11).

7. Nagu kohus juba 21.07.2022 määruses selgitas, puudub antud juhul vaidlus

selle üle, et 06.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 940020000343 karistati kaebajat JäätS

§ 125 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 560 eurot. Otsuse kohaselt tuvastati, et

28.01.2020 on kaebaja sõlminud ORS Recycling OÜ-ga töövõtulepingu nr 280120201

tellija kinnistutelt hoonete ja piirdeaedade lammutamiseks, lammutusprahi

äraviimiseks ja kinnistute tasandamiseks ning otsusega heideti kaebajale ette jäätmete

üleandmist selleks õigust mitteomavale isikule ORS Recycling OÜ-le (enam kui 60

tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, kaks konteinerit värvilist purustatud plastgraanulit

ja ühe veoauto koormatäie oksi) eelnevalt veendumata, kas vastuvõtjal on jäätmete

käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Väärteomenetluses on lisaks töövõtulepingule nr

280120201 tuginetud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmise ja vedamise

tuvastamisel ka ORS Recycling OÜ juhatuse liikme Yi 30.03.2020 ülekuulamise

protokollile, 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokollile (dtl 126-150), Wasteman

OÜ juhatuse liikme C 21.05.2020 ülekuulamise protokollile (dtl 186-188), OÜ Pro

Computers juhatuse liikme Q 27.05.2020 ülekuulamise protokollile (dtl 190-191),

ORS Recycling OÜ juhatuse liikme Yi 14.09.2020 ülekuulamise protokollile (dtl

196-197). Väärteootsusest nähtuvalt tuvastati ka jäätmete viimine kolmandale isikule

kuuluvale Lindefarmi kinnistule, mistõttu leiti, et kaebaja rikkus JäätS § 28 lg-id 1 ja

2. Viidatud väärteootsus on jõustunud, kuna X ei vaidlustanud

Keskkonnainspektsiooni 06.11.2020 otsust.

8. Põhjendamatu on etteheide, et tuginetud on üksnes väärteomenetluse raames

tuvastatud asjaoludele. Lisaks väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele (sh

sündmuskoha vaatluse protokoll, eelnevalt viidatud menetlusaluste isikute ning

tunnistajate ülekuulamiste protokollid) on tuginetud ka keskkonnajärelevalve raames

koostatud objekti kontrollimise protokollile ja samuti on antud kaebajale võimalus olla

vaidlustatud ettekirjutuse andmise menetluses ära kuulatud. Vastustaja on asjakohaselt

põhjendanud, et kaebaja õigusi on haldusmenetluses arvesse võetud – vastatud on

kaebaja 26.05.2022 päringule (31.05.2022 kirjaga, dtl 226-227), tema 01.06.2022

sooviavaldus selgituste andmiseks ja suuliseks ärakuulamiseks on rahuldatud (dtl 234),

vastatud on kaebaja 01.06.2022 kirjas esitatud küsimustele ja etteheidetele (kaebaja

ärakuulamise protokoll, dtl 242-249). Ülaltoodu alusel ei nähtu kohtule ka

uurimisprintsiibi rikkumist vastustaja poolt.

9. Kohus nõustub vastustajaga, et asjakohatu on kaebaja väide, et ta ei

vaidlustanud väärteootsust tulenevalt väärteomenetleja kinnitusest, et sellega on tema

suhtes kõik menetlused lõppenud, sest eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus väärteo

toimepanemise tulemusena on keskkonda jäänud jäätmed ning tekkinud keskkonnaoht,

piirduks keskkonnakaitse inspektor üksnes isiku karistamisega ja välistaks võimaluse

nõuda isikult kahjulike tagajärgede kõrvaldamist ja ohu tõrjumist.

10. Teiseks on praeguses asjas vaidluse all küsimus, kas kaebaja on õigesti

tuvastatud jäätmete valdajana, mille alusel talle JäätS §-st 28 tulenevate kohustuste

rikkumist ette heideti. Kaebaja leiab, et tal puudub seos jäätmetega, mille

7(9)

3-22-1501

likvideerimist temalt ettekirjutusega nõutakse. Kaebaja argumenteeris kohtuistungil, et

sõlmis küll lepingu lammutamiseks ja tekkivate jäätmete äraveoks, ent lepingu

sõlmimise ajal mingeid jäätmeid olemas ei olnud ning jäätmete valduse üleminek

vastavalt asjaõigusseaduse sätetele on tuvastamata.

11. Ettekirjutuses tuginetakse kaebaja jäätmevaldajaks lugemisel JäätS §-le 9, mille

kohaselt on jäätmevaldajaks jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

Ettekirjutuse kohaselt omas kaebaja jäätmete üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste

lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja vedamiseks

lepingu. Põhjendatud ei ole väide, et vastustaja on sõlmitud tsiviilõiguslikud lepingud

kõrvale jätnud. Kaebaja ja ORS Recycling OÜ vahel 28.01.2020 sõlmitud

töövõtulepingu nr 280120201 (dtl 178–184) p-i 2 kohaselt on kokku lepitud, et tellitud

tööks on „Tellija kinnistutel aadressil Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla,

Ülgase küla ja Võreda küla detailplaneeringutega kinnitatud alal (Lisas nr.1 välja

toodud piirkonna kaart) olevate Eluhoohete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja

kinnistut olevate muude rajatiste sh. Kinnistu piirdeaedade lammutamine ja

likvideerimine“ (p 2.2) ning „Lammutusest tuleneva lammutusprahi regulaarne ära

viimine“ (p 2.3). Ka kaebaja ise kinnitab, et sõlmis lepingu kaebaja kinnistutel olevate

eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate muude rajatiste

lammutamiseks ja likvideerimiseks ning leping nägi ette ka lammutusest tuleneva

prahi äraviimise (dtl 365). Töövõtulepingu olemasoluga ongi ettekirjutuses kaebaja

jäätmevaldaja staatust põhjendatud.

12. Ettekirjutusest nähtuvalt tuleneb kaebaja kui jäätmevaldaja vastutus JäätS § 28

lg-dest 4 ja 5. JäätS § 28 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema

valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks

üle selleks õigust omavale isikule. Seejuures peab ta olema veendunud, et vastuvõtjal

on olemas jäätmete käitlemiseks vajalik keskkonnakaitseluba (JäätS § 28 lg 2). Kui

jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale

isikule, vastutab jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja (JäätS § 28 lg 5) ning JäätS § 28

lg 4 kohaselt lõppeb jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest ja läheb üle, kui

uuel jäätmevaldajal on vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba.

Vaidlustatud ettekirjutuses on leitud, et kuna ORS Recycling OÜ-l puudus selliseks

tegevuseks keskkonnakaitseluba, ei olnud kaebaja vastutus jäätmete käitlemise eest

lõppenud (JäätS § 28 lg 4).

13. Kaebajat ei vabasta vastutusest tema poolt viidatud töövõtulepingu nr

280120201 p 4.1, mis nägi ette, et töö teostamise eest ei maksta tasu, vaid kogu

lammutusest või likvideerimisest saadav materjal läheb töövõtja (ORS Recycling OÜ)

omandisse. Üksnes asjaolu, et jäätmed tekkisid alles lammutustööde tagajärjel, ei

välista kaebaja lugemist jäätmevaldajaks. Kaebaja tellis lammutustööde teostamise

(töövõtulepingu p 2.2) ja seejärel lammutusprahi äraviimise (töövõtulepingu p 2.3).

Isegi kui töövõtulepingu sõlmimise eesmärgiks oli kaebaja soov, et lammutusega

tegeleks ja seejärel tekkivate jäätmete omanikuks saaks ORS Recycling OÜ,

vabanenuks ta JäätS § 28 lg 4 kohaselt vastutusest jäätmete käitlemise eest siiski

üksnes juhul, kui uuel jäätmevaldajal oleks olnud vastavate jäätmete käitlemiseks

keskkonnakaitseluba. Pole vaidlust, et ORS Recycling OÜ-l selline

keskkonnakaitseluba puudus. Kaebaja kohustus tagada jäätmete nõuetekohane

käitlemine ei lõppenud seega jäätmete valduse või ka omandi üleandmisega, vaid jäi

kehtima kuni jäätmete üleandmiseni nende käitlemiseks õigustatud isikule. Ka ei

piirdu JäätS § 28 lg 2 kohane kohustus üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse

8(9)

3-22-1501

saamisega, vaid kaebaja kui jäätmeid üleandev isik pidanuks keskkonnaloa ja

registreeringu olemasolus veenduma.

14. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ettekirjutust ei ole alust pidada kaebaja

suhtes äärmiselt ebaõiglaseks ja ebamõistlikuks. Ettekirjutuse tegemine jäätmete

Lindefarmi kinnistult likvideerimiseks ning keskkonnaohu kõrvaldamiseks on sobiv,

vajalik ja proportsionaalne. Keskkonnaamet on selgitanud, et lammutusjäätmete

hulgas olevad klaasist jäätmed võivad tekitada tuleohtu ja põhjustada jäätmete põlengu

ning plastikgraanulid kui mikroplast võib tekitada kahju looduskeskkonnale ja

elusloodusele. Samuti on vastustaja põhjendanud, et jäätmete seas võib olla ohtlikke

ehitus- ja lammutusjäätmeid ning jäätmete ladustamiskoht ei ole kontrollitud

jäätmekäitluskoht, mistõttu on sellele ligipääs kõrvalistel isikutel. Ka on ettekirjutus

põhjendatud, sest ladustatud jäätmed võivad olla külaelanikele visuaalselt häirivad.

15. Vastustaja on lisaks selgitanud, et ka ORS Recycling OÜ kui jäätmed õigusliku

aluseta keskkonda viinud isik vastutab jätkuvalt jäätmete likvideerimise eest, st

kaebaja ja ORS Recycling OÜ vastustavad erineval õiguslikul alusel jäätmete

likvideerimise eest.

16. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajat on ettekirjutuses õigesti käsitletud

jäätmevaldajana JäätS § 9 tähenduses ning seega pidi ta neid käitlema vastavalt

kehtivatele nõuetele või andma käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (JäätS §

28 lg 1). JäätS § 28 lg 1 rikkumise tõttu on kaebaja korrarikkuja, kellele võis teha

ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. Seega jääb kaebus rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)