2-22-143978/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 10. juuli 2023, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-143978 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi R S vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 171.01 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 188.04 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja R S, isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi R S vastu. 2. Välja mõista R Slt (isikukood XXX) ESTO AS ja kostja vahel 6.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr. 56062230422 tulenev võlgnevus 114.24 eurot, intressid 8.42 eurot, lepingu haldustasu 4 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 16.12.2021 – 3.02.2023 eest 19.35 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot, kokku 171.01 eurot PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks. 3. Välja mõista R Slt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 114.24 eurolt) alates 4.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 14.90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, PlusPlus Capital AS kasuks. 4. Jätta menetluskulud kostja kanda. 5. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 312 eurot (riigilõiv 100 eurot, menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulu 192 eurot, sisaldab käibemaksu) ning mõista nimetatud summa R Slt PlusPlus Capital AS kasuks välja. 6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud

2-22-143978

2 (3) ulatuses. 7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. 8. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Kohtu õiguslik põhjendus Menetluskulud (nõuete osas on lahend kirjeldava ja põhjendava osata) 1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 2. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 3. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele

2-22-143978

3 (3) maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 35 eurot, kokku 100 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. 3.1. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist hagimenetluses summas 420 (100x3h ja 30 min, käibemaks 70 eurot) eurot ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. 3.2. Tulenevalt TsMS § 484² kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. 3.3. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ja 30 minutit (1 tund = 100 eurot + km) ja summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tund. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga) on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147.49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte- advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 192 eurot (2 h x 80 eurot + 32 eurot käibemaks). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 312 eurot. 4. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik