1-11-1724/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-1724

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-1724 (10230122455) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Julia Zautina Kriminaalasi G.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav G.B

ik: xxx, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 06.01.2011

Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 16.11.2004 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 ja KrK § 15 lg 2 järgi rahaline karistus 1500 krooni, KrK § 197 lg 2 p 2 ja KrK § 15 lg 2 järgi rahaline karistus

1500 krooni, KarS § 64 lg 1, KarS § 73 alusel tingimisi rahaline karistus 3000 krooni katseajaga 3 aastat; 2. Harju Maakohtu 04.06.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi rahaline karistus 14850 krooni, KrMS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 9900 krooni. Kaitsja Advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. G.B süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.B-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

2

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta G.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 4 (neli) kuud G.B suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.B temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1

ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.B järgima katseajal

kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada G.B-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise

katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.03.2011.

6. G.B suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. G.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 88 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.B, 1-11-1724, kaitsjatasu“.

8. Jätta G.B-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg

1 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Asitõend: LCD-televiisor Philips, mis on tagastatud kannatanule Vladimir G.B-le,

jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule Vladimir G.B-le.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

G.B süüdistatakse selles, et tema, olles viimati 04.06.2010.a. Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemises, taas 31.12.2010.a. ajavahemikul kella 16.30st kuni 17.00ni Tallinnas, aadressil Xxx asuvast

korterist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas

VMkuuluva LCD-televiisori Philips 32” koos puldiga, maksumusega 7000 krooni (447.38 EURi), millise viis pandimajja ning saadud raha kulutas enda tarbeks.

3

Seega G.B , olles varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava varguse.

Kohtuistungil süüdistatav G.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kannatanu VM selgitas, et televiisori on tagasi saanud, varalisi pretensioone süüdistatava vastu ei ole.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 31.12.2010 ja 17.01.2011 koostatud kannatanu VM ülekuulamise protokollidest nähtuvalt

31.12.2010 kella 16:30 paiku, mil kannatanu viibis oma tuttava juures, helistas talle poeg G.B ja palus raha summas 250 krooni. Kannatanu talle raha ei andnud ja koju

tulles kella 17:00 paiku avastas, et suurest toast oli kaduma läinud LCD televiisor Philips väärtusega 447,38 eurot, mille ostmiseks G.B raha andnud ei olnud. Televiisori

varguses kahtlustab oma poega. Käesolevaks ajaks on kannatanule televiisor politsei poolt tagastatud. (t/l 2-5, 25-27)

• 06.01.2010 koostatud tunnistaja IK ülekuulamisprotokolli kohaselt 31.12.2010 pantis G.B OÜ KG , Tallinnas asuvasse pandimajja teleri Philips 32, puldiga. (t/l 16- 20)

• 31.12.2010 koostatud pandimaja KGOÜ lepingu nr 3112101703 kohaselt 31.12.2010 pantis G.B (K3546880) OÜ K Gpandimajja asukohaga , Tallinn, teleri Philips 32, puldiga, 1340 krooni eest. (t/l 21)

• 07.01.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks LCD televiisor Philips Model № 32PF5331/12, Seria № VN3E0716243276, koos puldiga. (t/l 22-24)

• Väljatrükk 04.06.2010.a. Harju Maakohtu otsusest nr 1-10-2752, millega G.B-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4 alusel rahaline karistus 14850 krooni, KrMS § 238 lg 2 alusel 9900 krooni. (t/l 30-33)

• 06.01.2011 koostatud kahtlustatava G.B ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 31.12.2010 küsis ta oma isa käest raha, viimane keeldus ning G.B otsustas olles kodus aadressil Läänemere 38-103 varastada tema isale kuuluva LCD televiisori. Teleri viis ta pandimajja 700 krooni eest. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. (t/l 9-12)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008-2009 oli 11,31 eurot. (t/l 35-36)

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava

G.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu VM ütlusi, tunnistaja IK ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, pandimaja KGOÜ lepingut, Harju Maakohtu 04.06.2010.a. otsust, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.B käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale

4

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud varguse

toimepanemise eest. Seega oli G.B KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 31.12.2010 G.B võttis kodust oma isale kuuluva teleri Philips väärtusega 7000 krooni ning pantis selle pandimajas 1340 krooni eest. Seega võttis süüdistatav ära võõra vallasasja ning seda pantides käsutas kui enda vara, mida

saab hinnata vallasasja ebaseadusliku omastamisena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust

kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub

süüdistataval alaline sissetulek, millele viitavad ka rahapuudusel toime pandud varavastane kuritegu ning deklareeritud tulu kohta kogutud andmed. Peale selle on süüdistataval tasumata ka eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus. Seega süüdistataval puuduvad piisavad

vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 2 korda rahalise karistusega, millised ei ole andnud oodatud tulemust, so ei ole sundinud süüdistatavat uute süütegude toimepanemisest

hoiduma. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju

lõppkokkuvõttes ei tekkinud ning varastatu tagastati kannatanule. Seetõttu peab kohus,

arvestades karistust kergendava asjaolu olemasolu ja süü suhtelist väiksust võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatavat on samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud

juba kahel korral, ei pea kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistust sanktsiooni

alammääras. Arvestades inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et

mõistetava vangistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, kuivõrd kohus ei pea otstarbekaks

süüdistatavat saata vangistust ära kandma ning kohtu arvates annaks kriminaalhoolduses

sätestatud kontrollnõuete täitmine süüdistatavale võimaluse tõestada, et ta edaspidi hoidub süütegude toimepanemisest. Teisalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja järelevalve võimaldab

süüdistataval kriminaalhooldaja abil ka muuta oma ellusuhtumist ja leida võimalusi enda töiseks rakendamiseks, täitmaks lasuvat ülalpidamiskohustust ja teisi rahalisi kohustusi.

Arvestades süüdistataval rahaliste vahendite puudumist leiab kohus, et süüdistatava suhtes

tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning suurem osa menetluskulust tuleb jätta riigi kanda.

Märt Toming kohtunik