2-22-4643/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse avaldamise aeg ja koht

10.07.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-4643

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi Tallinn,

Villardi tn 29 KÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

550,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood:

12831829)

Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, e-post: xxx)

Kostja: Tallinn, Villardi tn 29 KÜ (registrikood 80333129,

seaduslik esindaja A G (isikukood: xxx, e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista õigeksvõtul põhineva otsusega Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos

draudimas“ kasuks põhivõlgnevus summas 472,41 eurot (kahju hüvitis).

3. Tunnustada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Rahuldada hagi ja välja mõista Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“

kasuks 10.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 55,04 eurot ja viivis

põhinõudelt (472,41 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

11.07.2023 kuni põhinõue täitmiseni.

5. Välja mõista Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis

põhinõudelt (472,41 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

11.07.2023 kuni põhinõue täitmiseni.

6. Välja mõista Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks

sissenõudmiskulud 40 euro, 10.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2,88

eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40

eurot) alates 11.07.2023 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud Tallinn, Villardi tn 29 KÜ kanda.

8. Välja mõista Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ menetluskulud

495 eurot.

9. Välja mõista Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (495 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Tallinn, Villardi tn 29

KÜ (edaspidi kostja ) vastu, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks:

− kahju summas 472,41 eurot (põhinõue);

− viivis põhinõudelt seisuga 30.03.2022 summas 0,21 eurot;

− viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 31.03.2022 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni;

− hageja menetluskulu;

− viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates

menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki

Skoda Octavia (xxx) kindlustuspoliisiga nr xxx. Kindlustusvõtja on A A E AS.

3. 17.01.2022 sai hageja kahjuteate. Kahjuteate kohaselt kukkus 16.01.2022 Tallinn, Villardi 29

hoone katuselt jää sõidukile Skoda. Jää kukkumise tagajärjel sai sõiduk Skoda kahjustada.

4. Sõiduki Skoda remondiks koostas kalkulatsiooni H A OÜ summas 566,89 eurot. H A OÜ

parandas sõiduki Skoda kahjustused ning esitas kindlustusvõtjale remondiarve summas 472,41 eurot

ilma käibemaksuta.

5. Hageja hüvitas sõiduki Skoda parandamise kulu summas 472,41 eurot. Omavastutus 500 eurot jäi

kindlustusvõtja kanda.

6. Villardi tn 29, Tallinn kinnistu omanikud on moodustanud korteriühistu, kelleks on kostja.

Hageja esitas 14.03.2022 kostjale kohtuväliselt kahjunõude, andis kostjale mõistliku tähtaja kahju

hüvitamiseks ning palus kahju summas 472,41 eurot hüvitada hiljemalt 28.03.2022. Kostja hagejale

kahju ei hüvitanud.

7. Hageja hinnangul on hoonelt jää kukkumise tagajärjel realiseerunud VÕS § 1059 kirjeldatud

suurema ohu allika valitsemisega kaasnev risk, mille korral saab kahjustatud isik nõuda kahju

hüvitamist ohu allikat valitsenud isikult sõltumata viimase süüst. VÕS § 1059 kohaselt ehitisealuse

maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise

kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise

tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või

kannatanu tegevus. Tallinn, Villardi tn 29 kinnistu omanikud on moodustanud korteriühistu. KrtS §

34 lg 3 kohaselt isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev

nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu.

8. Jää kukkumise tagajärjel sai kahjustada sõiduk Skoda Octavia (xxx). Kahjustada saanud sõidukit

oli võimalik parandada ning sõiduki parandamise kulu oli 472,41 eurot ilma käibemaksuta. Hageja

hüvitas kahju summas 472,41 eurot. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Hageja on hüvitanud sõiduki parandamise kulu.

9. Hageja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud

sõidukiomaniku nõue kostja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv

kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue

kostja vastu läinud üle hagejale.

10. Hageja esitas kostjale kohtuvälise kahjunõude, milles andis kostjale mõistliku tähtaja ning palus

kahju hüvitada hiljemalt 28.03.2022. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Hageja nõue kostja vastu

on muutunud sissenõutavaks alates 29.03.2022.

Kostja seisukoht

11. Oma vastuses hagile kostja võttis hagi õigeks ning on valmis hüvitama vaid hagi põhinõuet

(472,41 eurot).

12. Kostja vastuse kohaselt on kostjal väga kahju, et antud õnnetus leidis aset, kahjuks sai antud

kahjujuhtumist kostja teada kohtumääruse teel. On kahetsusväärne, et auto omanik ei andnud antud

juhtumist vahetult teada korteriühistule ega ka korteri omanikule, mistõttu sai korteriühistu antud

juhtumist teada kohtu kaudu. Kohesel teavitamisel oleks saanud asja muudmoodi lahendada.

13. Kostja ei ole nõus hüvitama hageja menetluskulusid ega ka viivist, kuna kostja leiab, et hageja ei

teinud endast kõik oleneva kostjaga kontakti saavutamiseks ning kostjale vahetult nõude

esitamiseks. Hageja toob hagis välja, et ta esitas antud kahjuhüvitamise nõude 14.03.2022 e-kirja

teel, saates kirja xxx. Hageja ei teinud kindlaks, kas antud kiri jõudis kostjani, kostjalt vastuse

puudumisel ei teinud hageja ühtegi täiendavat sammu kostjaga kontakti saavutamiseks (korduskiri,

vahetu kontakt e-kirja teel juhatuse liikmete või juhatuse liikmetega ühenduse võtmine telefoni teel,

või helistamine haldusfirma kontaktidel, mis on internetist lihtsasti leitavad). Kiri võib vabalt minna

uuelt saatjalt ka e-posti rämpskausta. Kostja teised avalikud kontaktandmed on internetis avalikult

kättesaadavad, sh juhatuse liikme E M igapäevaselt kasutuses olevad mobiiltelefonid ning isiklik

emaili aadress. Lisaks on juhatuse liikmete isikute internetiotsingu järel kontaktid esimeste vastete

seast leitavad.

14. On kahetsusväärne, et hageja ei pidanud oluliseks lisaks ühele e-kirja saatmisele teha kindlaks,

et e-kirjaga nõue on kostjani jõudnud. Jääb mulje, et hageja tegutses ükskõikselt ja pahatahtlikult,

sest kostja hinnangul oleks piisanud ühest telefonikõnest kostja esindajale ning ka avalikult

inforegistris kättesaadavale teisele e-maili aadressile nõude edastamisest.

15. Kostja pöördus hageja esindaja poole 22.04.2022 e-kirja teel kompromissiga, pakkudes, et

kostja hüvitab koheselt põhinõuet, kuid hageja ei olnud antud kompromissiga nõus.

16. Kostja leiab, et hageja kogenud kindlustusandjana oleks saanud ära hoida viivise tekkimist ning

kohtumenetluse kulusid, kui ta oleks teinud kasvõi veel ühe täiendava sammu nõude kohale

toimetamiseks kostjale. Hageja korrektsel käitumisel oleks saanud ära hoida kohtu ja kohtusüsteemi

asjakohatut koormamist, kulutades kohatult maksumaksja raha.

Kohtuotsuse põhjendused

17. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele

18. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka

teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu

06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).

19. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud:

−

Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki Skoda Octavia (xxx)

kindlustuspoliisiga nr xxx. Kindlustusvõtja on A A E AS (tlk 7-9).

−

17.01.2022 on hageja saanud A A E AS-lt kahjuteate, mille kohaselt kukkus 16.01.2022

Tallinn, Villardi 29 hoone katuselt jää sõidukile Skoda Octavia numbrimärgiga xxx Jää kukkumise

tagajärjel sai sõiduk Skoda kahjustada (tlk 10-10 pöördel, 16-24).

−

Sõiduki Skoda Octavia registreerimisnumbriga xxx remondiks koostas kalkulatsiooni H A

OÜ summas 566,89 eurot. H A OÜ parandas sõiduki Skoda kahjustused ning esitas

kindlustusvõtjale remondiarve summas 472,41 eurot ilma käibemaksuta (tlk11-13).

−

Hageja hüvitas sõiduki Skoda parandamise kulu summas 472,41 euro (tlk 14). Omavastutus

500 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

−

Villardi tn 29, Tallinn kinnistu omanikud on moodustanud korteriühistu (tlk 27).

Põhinõude osaline õigeksvõtt

20. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

21. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 472,41 eurot. Nõude

aluseks on asjaolu, et 16.01.2022 kukkus Tallinn, Villardi 29 hoone katuselt jää sõidukile Skoda

Octavia numbrimärgiga xxx. Jää kukkumise tagajärjel sai sõiduk Skoda kahjustada. Hageja on

hüvitanud kindlustusvõtjale A A E AS sõiduki Skoda Octavia parandamise kulud summas 472,41

eurot ning hagejale kui kindlustusandjale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud

sõidukiomaniku nõue kostja vastu.

22. Kostja esitas 12.05.2022 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks

kahjuhüvitise 472,41 euro osas.

23. Eeltoodust tulenevalt võttis kostja hagi õigeks 472,41 euro osas. Kohus rahuldab hagi osaliselt

õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse (kahju

hüvitise) 472,41 eurot. Kostja osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus põhivõlgnevuse 472,41 euro

ulatuses tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Hagi lahendamine viivisenõude ja sissenõudmiskulude osas

24. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised põhinõudelt summas 472,41 eurot alates

20.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja

vaidleb hageja viivisenõudele vastu ja heidab hagejale ette, et hageja ei ole teinud endast kõike

olenevat kostjaga kontakti saavutamiseks ja kostjale nõude vahetult esitamiseks.

25. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei

ole tänaseni tasunud hagejale põhivõlgnevust 472,41 eurot.

26. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest

tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

27. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on edastanud kostjale 14.03.2022 aadressile xxx kahjunõude

(tlk 15). Kohus tuvastab, et äriregistris on kostja sidevahendina märkinud elektronposti aadressi xxx

(tlk 42 pöördel). Kostja ei ole väitnud, et tal puudus mõistlik võimalus viidatud kahjunõudega

tutvumiseks. Kostja väide, et elektronposti aadressil xxx saadetud e-kirjad suunduvad või võisid

suunduda rämpsposti hulka, on paljasõnaline. Elektronposti kasutajal on võimalik postkasti sätteid

seadistada.

28. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt

väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Hageja on kostjale suunatud tahteavalduse

väljendanud kirjalikult ning saatnud selle kostja kehtivale elektronposti aadressile. TsÜS § 69 lg 2

teise lause kohaselt eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud

tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ei vaidle

vastu, et hageja on kostjale kahjunõude saatnud ning kostja ei vaidle, et hageja poolt saatetud e-kiri

on jõudnud e-postkasti, mis asub aadressil xxx.Tahteavalduse kehtivaks muututumine ei sõltu

sellest, kas tahteavalduse saaja on selle sisuga tutvunud. Järelikult ei pea TsÜS § 69 lg 2 järgi

tahteavalduse jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte

saanud ega selle sisust teadlik. Riigikohus selgitab (3-2-1-156-05, p 10), et TsÜS § 69 lg-s 2

sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab

selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks

hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus

tahteavaldusest teada saada. Kas ja millal tahteavalduse saaja tahteavaldusest tegelikult teada saab

või selle kätte saab, ei oma käesoleval juhul tahteavalduse jõustumishetke määramisel tähendust.

Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda sõltub sellest, millal tahteavalduse tegija võib

tavapärastel asjaoludel arvestada sellega, et saaja on selle kätte saanud. Kui saaja ei ole

tahteavaldust kätte saanud või ei ole saanud seda kätte õigeaegselt, s.t tahteavalduse jõudmine

saajani on takistatud, tuleb poolte õigustatud huve kaaludes selgitada, kas tahteavalduse saajani

mittejõudmise riski kannab tahteavalduse tegija või saaja. Juriidilisel isikul on võimalik oma e-

postkasti sisuga võimalik tutvuda ning juriidilisele isikule saadetud e-kirjaga on võimalik tutvuda

hiljemalt kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 14.03.2022 oli esmaspäev, järelikult oli kostjal

võimalik e-kirjaga tutvuda hiljemalt 15.03.2022. Hageja andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku

tähtaja, rohkem, kui 10 päeva ning palus kahju hüvitada hiljemalt 28.03.2022. Kostja kahju hagejale

ei hüvitanud, seega muutus kahjunõue sissenõutavaks 29.03.2022.

29. Kuna kohus on rahuldanud hageja põhinõude, siis on põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 ja

2 ning TsMS § 367 alusel ka hageja viivisenõue seadusjärgses määras.

30. Viivist on põhjendatud arvestada alates 29.03.2022. Otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 55,04 eurot (võlg 472,41 eurot, periood 29.02.2022– 10.07.2023, määr VÕS § 113

lg 1, vt viivisekalkulaator.ee). Otsuse tegemise päevale järgnevast päevast tuleb viivis seadusjärgses

määras välja mõista kuni kohustuse täitmiseni.

31. Hageja palub välja mõista ka sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot. Kostja ei ole antud nõudele

esitanud selget vastuväidet. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kohtu hinnangul oli

hagejal õigus nõuda viivist, siis on tal viidatud normist tulenevalt õigus nõuda ka

sissenõudmiskulude hüvitamist ja seega on hageja vastav nõue põhjendatud. Hageja on esitanud ka

viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot)

alates 30.06.2022 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.

32. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 40

eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2,88 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja

võla sissenõudmiskuludelt viivise alates 11.07.2023 a VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse.

34. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,

kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud

tuleb jätta TsMS § 168 lg 6 alusel kostja kanda, sest kostjale suunatud kahjunõue oli muutunud

sissenõutavaks ning kahju on jätkuvalt hüvitamata.

35. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu

summas 175 eurot ja esindajakulud summas 320 eurot (töömaht 2,40 h; tunnihind 120 eurot,

käibemaksuta). Hageja soovib ka viivise väljamõistmist.

36. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot.

37. Kohus,

kontrollinud

hageja

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja

vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi

osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

38. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus peab kooskõlas

kohtupraktikaga tunnihinda mõistlikuks.

39. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 495 eurot (175+

320). Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1).

40. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 495 eurot.

41. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu tuleb viivis menetluskuludelt hageja kasuks välja mõista.

42. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise

peale

edasi

kaevata

menetluskulude

hüvitamiseks

õigustatud

või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik